3-13-1171/49 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 29. august 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1171 Haldusasi PG kaebus Politseija Piirivalveameti 07.05.2013 vastusele nr 15.7-17/61536-2 Menetlusosalised Kaebaja – PG, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Vastustaja – Politseija Piirivalveamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 03.03.2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus PG määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta PG määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.03.2014 määrus haldusasjas nr 3-13-1171 muutmata. 2. Määrata Advokaadibüroo Sven Sillar vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi poolt haldusasjas nr 3-13-1171 osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks tema 24.03.2014 taotluse alusel 144 eurot (ükssada nelikümmend neli eurot).

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 21 lg 4 ja § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3. PG pöördus 09.04.2013 Politseija Piirivalveameti (PPA) poole nõudega esitada selgitusi 08.02.2012 Eestist lahkumise ettekirjutuse nr 1020460294 täitmise kohta. Lisaks nõudis kaebaja rahalist ülalpidamist ja elamiseks vajalike elutingimuste esitamist Eestist lahkumise ettekirjutuse seletuse andmise ajaks. 4. PPA selgitas 07.05.2013 kirjas nr 15.7-17/61536-2, et avaldaja enda tegevus peab olema suunatud Eestist lahkumise korraldamisele. PPA on juba korduvalt andnud soovitusi ja nõu, kuidas avalduse esitaja saab enda Eestist lahkumist korraldada. 5. PG esitas 28.05.2013 vene keeles koostatud kaebuse.

3-13-1171 2(4) 6. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 08.07.2013 määrusega käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus rahuldas 11.10.2013 määrusega PG taotluse ning määras riigi õigusabi halduskohtumenetluses esindamiseks ning andis tähtaja nõuetekohase kaebuse esitamiseks. 7. Kaebaja täpsustas kaebuse nõudeid, taotledes PPA-le ettekirjutuse tegemist, millega kohustada vastustajat andma arusaadavaid seletusi ja juhiseid Eestist lahkumise ettekirjutuse nr 1020460294 täitmiseks ning otsustama kaebaja 09.04.2013 esitatud taotluse üle eraldada talle nõuetele vastav elamispind ja rahaline ülalpidamine 08.02.2012 Eestist lahkumise ettekirjutuse nr 1020460294 lõpliku jõustumiseni. Samuti taotleb kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist PPA poolt õiglases ulatuses kohtu äranägemisel. Kaebaja arvates jättis vastustaja 07.05.2013 kirjaga nõuetele sisuliselt vastamata. Vastustaja tegevusetuse tõttu tekkis olukord, kus vaatamata mitmekordsetele pöördumistele ei anna riigiasutus kaebajale vajalikke dokumente ega seletusi ettekirjutuse täitmiseks, rikkudes seega kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebuse esitaja leiab, et tema poolt esitatud 09.04.2013 kirjale ei olnud vastustaja nõuetekohaselt vastanud ja jättis täitmata HMS § 36 lg 1 p-s 4 sätestatud selgitamiskohustuse, kuidas kaebaja peab lahkumisettekirjutust täitma, ning ei vaadanud läbi kaebaja poolt esitatud rahalise ülalpidamise ja eluruumi kasutamiseks saamise nõuet. Kaebaja leiab, et seoses sellega, et vastustaja süül venitatakse Eestist väljasaatmise menetlust, tekitatakse kaebajale nii materiaalne (kaebajal puudub töötamise õigus, ta ei saa õppida ega realiseerida muid vajadusi ja õigusi) kui ka mittevaraline kahju, mille suurust kaebaja ise kindlaks määrata ei oska. Kaebuse täienduses lisab kaebaja, et inimväärikuse elementideks on inimväärsete elamistingimuste tagamine ja menetlus, mis tagab isiku kohtlemise subjektina. Elatusmiinimumi tagamine eeldab, et kaebajale on tagatud vähemalt piisava toidu ja ilmastikule vastava riietuse olemasolu, magamisase, mis peab olema külmal aastaajal köetud ruumis, elementaarsed hügieenitarbed ja pesemisvõimalus, elementaarne meditsiiniabi ning toimetulekut võimaldav haridus. Kaebaja on pandud olukorda, kus tema igapäevased vajadused, sh tervis ja töötasu, kannatavad. See on tingitud võimuesindajate suutmatusest kaebajat Eestist välja saata või lahendada Eestisse jäämise küsimus. Kaebajal puudub vastuvõttev riik, mistõttu on tema väljasaatmine perspektiivitu ja võimatu. Vastutaja venitab kaebaja Eestist väljasaatmise otsustamise menetlust ja keeldub elamisluba pikendamast, sellise tegevuse tagajärjel on kaebaja sattunud raskesse majanduslikku ja sotsiaalsesse olukorda: tal ei ole võimalik tööle minna, ta on ilma sotsiaalsete garantiideta, ilma ravikindlustuseta, ilma toiduta. 8. Tallinna Halduskohtu 03.03.2014 määruse p-ga 1 tagastati kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Halduskohus leidis, et haldusasjas nr 3-12-173 on kaebaja sama nõudega juba kohtu poole pöördunud ning kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel. Viidatud asjas on kaebaja esitanud 14.02.2014 kassatsioonkaebuse, mille menetlusse võtmist pole veel otsustatud. Mõlemas kohtuasjas, nii käesolevas kui ka mainitud asjas nr 3-12-173, on mittevaralise kahju hüvitamise nõudes tuginetud samale alusele: elamisloa pikendamisest keeldumise ja kaebaja väljasaatmise venitamisega seoses on kaebajal tekkinud raske majanduslik ja sotsiaalne olukord. Mittevaralise kahju nõuet ei saa mitu korda esitada samale alusele tuginedes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. PG esitas määruskaebuse, milles palub halduskohtu 03.03.2014 määruse resolutsiooni p 1 tühistamist.

3-13-1171 3(4) Määruskaebuses kordab kaebaja halduskohtule esitatud kaebuse ja selle täpsustuste põhjendusi ja märgib, et vastustaja alandab süüliselt kaebaja väärikust ja sellega tekitatakse kaebajale kahju, mille hüvitamist saab kaebaja nõuda RVastS § 9 lg 1 alusel. Kahju tekib seeläbi, et vastustaja venitab kaebaja Eestist väljasaatmise otsustamise menetlust ja keeldub elamisloa pikendamisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. 11. Kohus on kaebuse õigesti tagastanud HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel, sest HKMS § 43 lg 1 p 3 kohaselt ei ole kaebuse esitamine halduskohtule lubatud, kui varasem kaebus on kohtu menetluses. Korduva kaebuse puhul on oluline, et ei tohi olla dubleerivat menetlust sama vaidluse eseme kohta, mis on sama nõude ja alusega. Kaebuse samasusega on tegemist, kui sama isiku hilisema kaebuse nõue ja alus kattuvad tema varasema kaebuse nõude ja alusega. Antud juhul oli halduskohtu määruse tegemise ajal käimas kohtumenetlus kohtuasjas nr 3-12-173. Asjas nr 3-12-173 esitas kaebaja kahju hüvitamise nõude (sama nõue) põhjendusel, et vastustaja läbiviidud menetlus ja elamisloa mittepikendamine on ta väärikust alandanud ning tekitanud raske majandusliku ja sotsiaalse olukorra (sama alus). Seda seisukohta ei väära asjaolu, et haldusasjas nr 3-12-173 (milles ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks on kohtumenetlus lõppenud jõustunud kohtuotsusega mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisega) taotles kaebaja kahju hüvitamist, mis väidetavalt tekitati PPA 20.01.2012 otsusega, millega keelduti tähtajalise elamisloa pikendamisest. Mõlemas kohtuasjas väidab kaebaja, et kahju tekkis kaebajale seeläbi, et tal ei olnud võimalik enda Eestis viibimist seadustada ega Eestist lahkuda ning PPA viivitas asjakohaste menetluste läbiviimisega. Määruskaebuses märkis kaebaja, et kahju tekitatakse sellega, et venitatakse tema Eestist väljasaatmise otsustamise menetlust ja keeldutakse elamisloa pikendamisest. 12. Isegi kui asuda seisukohale, et HKMS § 121 lg 1 p 3 eeldused nõude tagastamiseks ei olnud täidetud ning kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue käesolevas asjas erines sellest nõudest, mille ta oli esitanud kohtuasjas nr 3-12-173, oli mittevaralise kahju hüvitamise nõude tagastamine õiguspärane. 13. PPA andis kaebajale 01.10.2010 otsusega tähtajalise elamisloa üheks aastaks, et isik saaks taotleda Venemaa Föderatsiooni kodakondsust ning lahkuda elama Venemaa Föderatsiooni. Elamisloa kehtivuse ajal esitas kaebaja elamisloa pikendamise taotluse, mille läbivaatamine kestis kuni 20.01.2012. Seda menetlust ei saa pidada ülemääraselt pikaldaseks. Nimetatud otsusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude on kaebaja esitanud kohtuasjas nr 3-12- 173. Kaebus käesolevas asjas esitati enne nimetatud kohtuasjas tehtud kohtuotsuse jõustumist. 14. PPA 30.03.2012 kirjast nr 15.7-17/41827-2 (tl 125) nähtub, et kaebaja viibis talle antud elamisloa kehtivuse ajal korduvalt Venemaa Föderatsioonis kokku 278 päeva, millest saab järeldada, et kaebajal oli võimalik Venemaal elada. Ringkonnakohus leidis 16.01.2014 kohtuotsuses asjas nr 3-12-173, et ei saa väita, et kaebajale Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse mitteandmine oleks ilmselge. Selles olukorras tuleb kaebajal näidata, et tal endal ei olnud võimalik Venemaa Föderatsiooni elama asuda või Venemaa Föderatsiooni kodakondsust saada, mistõttu ei olnud tal endal võimalik tekkivat kahju ära hoida. Ringkonnakohus leiab, et PPA-l ei tulnud läbi viia ühtegi muud menetlust, et luua kaebajale võimalus Eestist lahkumiseks.

3-13-1171 4(4) 15. Riigi õigusabi osutava advokaadi Andrei Matvejevi 24.03.2014 taotlus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada. Taotluses on näidatud õigusabi osutamine määruskaebuse esitamiseks kestusega 2 tundi. Tasu suurus on koos käibemaksuga 144 eurot, mis vastab Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ sätetele. Ajakulu on põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets