3-14-50982/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-14-50982

Otsuse kuupäev

29. august 2014

Kohtunik

Tamara Hristoforova

Kohtuasi

Jaak Kask kaebus avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava

faktilise asjaolu (töötamine avalikus teenistuses) tuvastamiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja – Jaak Kask

Kaasatud haldusorgan I – Sotsiaalkindlustusamet

Kaasatud haldusorgan II – Põllumajandusministeerium

1. Rahuldada Jaak Kask kaebus.

2. Lugeda Jaak Kask (isikukood 34111032724) töötamine

Viljandi Maaparanduse Valitsuses perioodil 01.02.1964

-15.09.1964 ja Tartu Maaparanduse Valitsuses ja hiljem

Tartu Maaparandusbüroos vahemikul 07.09.1970 –

19.12.2008 avalikuks teenistuseks avaliku teenistuse seaduse

mõttes.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 28. september 2014. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käi

1. Tartu Halduskohtusse saabus 30. mail 2014 Jaak Kase kaebus tuvastada tema töötamine

Viljandi Maaparanduse Valitsuses perioodil 01.02.1964-16.09.1964 ning Tartu

Maaparanduse Valitsuses (hiljem Maaparanduse büroos) perioodil 07.09.1970-19.12.2008

avalikuks teenistuseks avaliku teenistuse seaduse mõistes.

2. 3. juuli 2014 määrusega võttis Tartu Halduskohus J. Kase kaebuse menetlusse ning

tunnistas vastustajaks Sotsiaalkindlustusameti ja kaasas kaasatud haldusorganina

menetlusse Põllumajandusministeeriumi ning kohustas Sotsiaalkindlustusametit ja

Põllumajandusministeeriumit esitama kaebuse kohta kirjalikku arvamust.

3. Sotsiaalkindlustusamet teatas oma 8. juuli 2014 vastuses, et tuvastamiskaebuse

lahendamisel ei saa kohus asuda haldusorgani asemele ning luua kohtuotsusega

õigussuhteid, mida oleks saanud tekitada üksnes haldusorgan oma haldusaktiga.

4. Oma 10. juuli 2014 kirjalikus arvamuses refereeris ka Põllumajandusministeerium

Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2013 otsust haldusasjas nr 3-12-1986, mille kohaselt

teenistussuhet ei tekkinud, kui isikut 01.01.1996 ametisse ei nimetatud.

5. 14. juuli 2014 määrusega määras Tartu Halduskohus asja läbivaatamisele kirjalikus

menetluses, andes täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja 30. juuli 2014.

Kaebuse põhjendused

6. Oma Tartu Halduskohtule 30. mail 2014 esitatud kaebuses palub J. Kask tuvastada, et

töötades Viljandi Maaparanduse Valitsuses perioodil 01.02.1964-16.09.1964 ning Tartu

Maaparanduse Valitsuses (hiljem Maaparanduse büroos) perioodil 07.09.1970-19.12.2008,

täitis ta avaliku võimu ülesandeid ja oli avalikus teenistuses avaliku teenistuse seaduse

mõttes. Avaliku teenistuse staaži pikkusest oleneb tulevikus tema pensionilisa suurus.

7. Kuni 31.03.2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse (ATS v.r) § 182 lg 1 sätestab, et

isikule, kes ATS v.r jõustumisel ehk 01.01.1996 on teenistuses, arvutatakse teenistusstaaži

sama seaduse §-des 153 – 156 sätestatud korras. ATS v.r § 153 punktis 1 sätestatud

tegevuse hulka arvatakse ka enne ATS v.r jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse

asutuses töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja

organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud

aeg.

8. Vabariigi Valitsuse 02.01.1996 määruses nr 1 „Nende endiste Eesti NSV ametiasutuste

loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ ei nimetata

sõnaselgelt maaparandusasutusi, kuid loeteluga on hõlmatud maaparandusvalitsused kui

riiklikud valitsused vastavalt loetelu punktile 12. Kuna maaparandusbürood olid 1996.

aastal Vabariigi Valitsuse seaduse tähenduses sisuliselt valitsusasutuse hallatavad

riigiasutused ja avaliku teenistuse seaduse rakendusalasse hallatavad asutused ei kuulunud,

siis ei nimetatud büroo töötajaid 1. jaanuaril 1996 seisuga avalikku teenistusse hoolimata

sellest, et bürood ise ja paljudel ametikohtadel büroos töötavad isikud teostasid avaliku

võimu ülesandeid. Sellest tulenevalt on tekkinud olukord, kus erinevates asutustes ja

organisatsioonides avalikku võimu teostanud ja ka ametnikele esitatud nõudmistele

vastanud isikuid kohtleb seadus erinevalt.

9. Maaparanduse valitsused loodi 1957. aasta Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr

405 ja nende olemus kirjutati lahti nimetatud määruse lisana vastu võetud Maaparanduse

valitsuste põhimääruses. 1973. aastal kinnitas ENSV Ministrite Nõukogu Riikliku

Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees uue põhimääruse. 1990. aastal nimetati

maaparandusvalitsused Põllumajandusministri käskkirjaga ümber maaparandusbüroodeks,

mis jätkasid maaparandusvalitsuse tööfunktsioonide täitmist. Maaparanduse valitsused

(hiljem bürood) on alates nende loomisest 1957. aastal täitnud ulatuslikku avaliku võimu

teostamise funktsiooni, mis väljendus maaparandustööde planeerimises, projekteerimises,

tööde teostamise kontrollimises ja maade ning muude maaparandusega seotud objektide

üle arvestuse pidamises.

10. 1.02.1964 –15.09.1964 töötas J. Kask Viljandi Maaparanduse Valitsuses Kolga-Jaani

tööpiirkonna vaneminsenerina. Perioodil 08.11.1969 – 01.09.1970 töötas J. Kask Harju

rajooni Riisipere sovhoosi peamelioraatorina ning tema tööülesanneteks oli kontrollida

maaparandusobjektidel ja majandi maaparandus brigaadi tööd majandi kraavide korrashoiuks.

07.09.1970 – 01.05.1973 töötas J. Kask Tartu Maaparanduse Valitsuse vaneminsenerina ning

tööülesanneteks oli Tartu ja Jõgeva rajooni majandites põldude lupjamise planeerimine,

igakuine aruandlus, tööde kontroll kogu tööpiirkonnas. Aastatel 1980-1982 töötas välja

põldude lupjamise uudse perfokaartide arvestussüsteemi. 01.05.1973 – 27.06.1993 töötas J.

Kask turba ja lubja osakonnas juhatajana ning tööülesandeks oli kontrollida Tartu MB

tööpiirkonna turbarabade turbatootmise aruandealane kontroll ja niiskusproovide

õiguspärasuse kontroll. 28.06.1993 19.12.2008 töötas J. Kask TMB Kambja jsk

vaneminsenerina – jsk. juhatajana. Vaneminseneri tööülesanneteks oli piirkonna

maaparandussüsteemide ehitamise, kasutamise ja hoiutegevuse riikliku järelevalve teostamine

11. Kaebuses palub kaebaja vastustajalt välja mõista menetluskulud.

Sotsiaalkindlustusameti seisukoht

12. 8.juuli 2014 vastuses kaebusele teatas Sotsiaalkindlustusamet, viidates Tartu

Ringkonnakohtu 9. novembri 2012 otsusele haldusasjas nr 3-11-878, et kohus ei saa

tuvastamiskaebuse lahendamisel asuda haldusorgani asemele ning luua kohtuotsusega

õigussuhteid, mida oleks saanud tekitada üksnes haldusorgan oma haldusaktiga ning kui isikut

ametisse ei nimetatud, isegi kui seda oleks tulnud teha, teenistussuhet ei tekkinud.

Põllumajandusministeeriumi seisukoht

13. Oma 10. juuli 2014 arvamuses viitab Põllumajandusministeerium Tallinna

Ringkonnakohtu 11.12.2013 otsusele haldusasjas nr 3-12-1986, mille kohaselt arvatakse

varasem tegevus teenistusstaaži hulka üksnes eeldusel, et isik oli 01.01.1996 teenistuses ning

kui isikut ametisse ei nimetatud, isegi kui seda oleks tulnud teha, teenistussuhet ei tekkinud.

Samuti viitab Põllumajandusministeerium Tartu Ringkonnakohtu 16.01.2014 otsusele

haldusasjas nr 3-12-867, mis on sarnane eelviidatud otsusele haldusasjas nr 3-12-1986 ning

mis on Riigikohtu menetluses. Põllumajandusministeeriumi hinnangul võiks haldusasja

menetlemise peatada kuni Riigikohtu lahendi saamiseni haldusasjas nr 3-12-867.

Kohtu seisukoht

14. Käesolevas asjas on J. Kask esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt

tuvastamiskaebuse, paludes tuvastada, et ta täitis perioodidel 01.02.1964 – 15.09.1964 ja

07.09.1970 – 19.12.2008 avaliku võimu ülesandeid ja oli seisuga 01.01.1996 (ATS v.r

jõustumine) ametnik, kes teostas riiklikku järelevalvet, s.o ta oli teenistuses riigitööl ATS v.r §

1 tähenduses.

15. Käesolevas asjas ei ole tegemist vaidlusega pensioniõigusliku tööstaaži tuvastamise üle,

vaid väidetava avaliku teenistuse staaži üle, millest olulisel määral (10 - 50%) sõltub kaebaja

pensioni suurus (ATS v.r § 57 lg 1).

16. Tuvastamiskaebuse esitamine on kaebajale vajalik seetõttu, et ta soovib saada pensioni,

mille suurus oleneb avaliku teenistuse staaži pikkusest.

ATS v.r § 153 p 1 kohaselt arvatakse teenistusstaaži hulka teenistuse aeg Eesti riigi ja

kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise

teenistujana. ATS v.r § 182 lg 3 kohaselt ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse

ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg vastavalt

käesoleva seaduse § 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi lg-le 1 arvatakse avaliku

teenistuse staaži hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaebaja ametikohad eelnimetatud loetelus ei sisaldu ja

seega on tuvastatud, et tuvastamisnõude esitamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

17. Kaebaja ja kaasatud isikud ei vaidle faktiliste asjaolude üle, mis puudutavad kaebaja töö-

või ametikohti (asutused, ametinimetused, perioodid). Nimetatud asjaolud on dokumentaalselt

tõendatud toimikus olevate materjalidega. Kaebaja töökäik Viljandi maaparandusse Valitsuses

ja Tartu Maaparanduse Valitsuses ja Tartu Maaparandusbüroos on toodud kaebaja

seisukohtades ja esitatud dokumentides ning kohus ei korda seda. (tl 18- 26 ja 36 - 42).

18. Samuti on kaebaja ja kaasatud isikud ühel meelel selles, kuidas on toimunud

maaparandusvalitsuste loomine, reorganiseerimine ning kinnitamine ja kohus ei pea

vajalikuks seda üle korrata.

19. Kohus leiab, et tuleb esmalt tuvastada avalik-õigusliku suhte olemasolu kaebaja ja Tartu

Maaparandusbüroo vahel ATS-i jõustumise hetkel, s.o 01.01.1996. Sellel ajal kaebaja töötas

Tartu Maaparandusbüroos ekspluatatsiooni osakonna insenerina..

20. ATS v.r § 57 lg 1 kohaselt kindlustatakse ametnikule riiklik vanaduspension käesolevas

seaduses sätestatud eranditega ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse vanaduspensioni

suurendamine vastavalt teenistusstaažile.

Enne ATS-i jõustumist (01.01.1996) omandatud tööstaaži lisamist teenistusstaažile, mis annab

kooskõlas ATS v.r §-ga 57 õiguse riikliku vanaduspensioni suurendamiseks, reguleerib ATS

v.r § 182. Kuni 27.01.2001. a kehtinud ATS v.r § 182 redaktsiooni kohaselt oli võimalik

varasema tööstaaži hulka arvata üksnes ATS v.r § 182 lg 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse

02.01.1996 määruses nr 1 nimetatud asutustes ja ametikohtadel töötatud aeg. Selle määruse

loetelus on riigi vastavate ametiasutustena nimetatud ministeeriumid, riiklikud ametid,

riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja riiklikud valitsused, riiklikud

inspektsioonid ja nendega võrdsustatud asutused. Loetelus ei ole nimetatud asutustele

allunud ettevõtteid, asutusi ega organisatsioone.

27.01.2001 jõustunud ATS-i muutmise seadusega muudeti ATS v.r § 182 lõiget 1.

Seadusemuudatuse kohaselt arvati ATS v.r § 153 punktis 1 sätestatud tegevuste hulka (so.

teenistuse hulka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes) ka riigile või kohalikule

omavalitsusele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis

eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg.

Seega on kuni viimase ajani ATS v.r § 182 kui tervikut käsitletud laiemalt Vabariigi Valitsuse

õigusaktides kui ka kohtupraktikas. Aastal 2002 vormistati avaliku teenistuse alla

Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud metsandusala töötajad. Vabariigi Valitsuse

19.03.2002 määrusega nr 97 kehtestati Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste

ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse teenistusstaaži

hulka. Vabariigi Valitsuse 01.04.2004 määrusega nr 100 sätestati, et 19.03.2002 määrust nr 97

rakendatakse tagasiulatuvalt alates ATS muutmise seaduse jõustumisest. Seega on tuvastatud,

et pensionilisa saamiseks ei pidanud isik ilmtingimata olema vormistatud ametnikuna

teenistusse 01.01.1996.

21. Vastavalt ATS v.r § 1 lg-le 1 oli avalik teenistus töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse

ametiasutuses. Sama paragrahvi lg 2 järgi loeti riigiametis töötamiseks töösuhet

seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet või kontrolli teostava

institutsiooni või riigikaitset teostava avalik-õigusliku juriidilise isiku koosseisus ettenähtud

valitaval või nimetataval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel. ATS v.r §

2 lg 2 kohaselt on ametiasutus on riigi kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus,

kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Tulenevalt ATS v.r § 4 lg-st 1 on avalik

teenistuja isik, kes teeb palgalist tööd riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 kohaselt on täidesaatva riigivõimu asutusteks

valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused. Sama seaduse § 39 lg 2 kohaselt

on valitsusasutused ametiasutusteks ATS v.r § 2 mõttes.

Seega selleks, et lugeda kaebaja töötamine kõnealustel perioodidel avalikuks teenistuseks

peaks ta olema täitnud avalik-õiguslikke ülesandeid riigieelarvest finantseeritavas,

täidesaatvat riigivõimu teostanud (täidesaatva riigivõimu volitustega) asutuses.

22. Asjas on leidnud kinnitust, et Viljandi maaparanduse Valitsus ja Tartu Maaparanduse

Valitsus (ka Tartu Maaparandusbüroo) oli riigieelarvest finantseeritav asutus.

Maaparandusvalitsuste põhimäärustest tulenevalt oli kaebaja ülesanneteks oma tööpiirkonnas

maaparanduse veemajandusalase töö juhtimine, koordineerimine ja kontroll. Nende

ülesannete täitmiseks oli maaparandusvalitsustel muu hulgas kohustus planeerida ja

kooskõlastada objektide lõikes maaparandustööde plaanid; finantseerida ja võtta vastu

maaparandustööd, kinnitada turba realiseerimise ja muldade lupjamise plaanid; teostada

järelevalvet maaparandussüsteemide ekspluatatsiooni üle; kontrollida parandatud maade

sihipärast kasutamist; kontrollida ja koordineerida vee ratsionaalse kasutamise ja kaitsega

seotud objektide ja seadmete kasutamist; anda lubasid pinna- ja põhjavee ressursside

kasutamiseks jne.

Maaparandusvalitsustel oli muu hulgas õigus koostada ja kinnitada projekt-eelarvelist

dokumentatsiooni ja tiitelnimestikke; kontrollida maaparandustööde plaanide täitmist ja

maaparandustööde kvaliteeti, panna seisma ettevõtteid või nende üksikuid osi ning teha

kohustuslikke ettekirjutusi ja määrata veeressursside kasutamise ja kaitse eeskirjade rikkujaile

administratiivkorras rahalisi trahve.

Seega ilmneb maaparandusvalitsuste ülesannetest, kohustustest ja õigustest selgelt, et tegemist

oli haldusorganiga haldusmenetluse seaduse § 8 lg 1 tähenduses (seadusega, selle alusel antud

määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või

isik), mis teostas oma põhiülesannete kohaselt täidesaatvat riigivõimu. Maaparandusbürood

aga jätkasid maaparandusvalitsuste tööfunktsioonide täitmist.

23. Kaebaja töötas ATS v.r § 1 lg 2 märgitud riigiametis mitmete ametinimetustega, tal oli

oma ametijuhend ja ametikirjeldus ning talle oli väljastatud tegevuslitsents ja volitus

niisuguste teenistusülesannete täitmiseks, mis on iseloomulikud avalikele teenistujatele

(ametnikele). Toimikus olevate tõenditega on tõestatud, et kaebaja töötamine Viljandi

Maaparanduse Valitsuses, Tartu Maaparandusvalitsuses ja Tartu Maaparandusbüroos

ajavahemikel 01.02.1964 – 15.09.1964 ja 07.09.1970 – 19.12.2008 on sisuliselt käsitletav

avalik-õigusliku suhtena ja avaliku teenistusena ATS-i mõistes. Kohus seega kontrollis ja

tuvastas üksnes avalik-õigusliku suhte olemasolu (mitte isiku vastavust ametnikule

esitatavatele nõuetele). (tl 27 - 35)

24. Maaparandusseaduse § 64 lg 1 kohaselt teostab maaparandusbüroo töötaja riiklikku

järelevalvet. On tõendatud, et kaebaja kui maaparandusbüroo töötaja tegi riiklikku

järelevalvet. Maaparandusseaduse § 65 lg 2 kohaselt peab asutuse töötaja enne järelevalve

toimingu tegemist esitama ametitõendi. Kaebaja ametitõendi koopia asub toimikus. Vabariigi

Valitsuse seaduse § 75 lg 1 kohaselt konkreetsete üksikjuhtude kohta riikliku järelevalve

teostamisel teevad ettekirjutisi ning annavad otsuseid ministeeriumide riikliku järelevalve

ametnikud, ameti või inspektsiooni peadirektor, samuti ameti või inspektsiooni ja nende

kohalike ametiasutuste riikliku järelevalve ametnikud. Seega sai järelevalvet teostada ainult

ametnik, s.o teenistuses olev isik ja kohus teeb järelduse, et kaebaja oli seisuga 01.01.1996

teenistuses ja see jätkus kuni 31.12.2009. Kaebaja teostas avaliku võimu ülesandeid

maaparanduse valdkonnas – teostas riiklikku järelevalvet, määras halduskaristusi ja kohaldas

riiklikku sundi. Ka 01.04.2013 jõustunud uues ATS-is on riikliku järelevalve teostamine ja

süütegude menetlemine avaliku võimu teostamine, mida saab teha ainult ametnik.

Kaebaja täitis Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 mõttes ülesandeid, mis on omased ainult

valitsusasutuse ametnikule, s.o avalikule teenistusele. Kaebaja teostas Viljandi Maaparanduse

Valitsuses, Tartu Maaparandusvalitsuses ja Tartu Maaparandusbüroos riiklikku järelevalvet,

aga seda said teostada ainult Vabariigi Valitsuse asutuste ametnikud. Selle vastuolu

kõrvaldamiseks on muudetud alates 01.01.2010. olukorda ja Maaparandusbürood

reorganiseeriti ning anti üle Põllumajandusministeeriumile. Kaebaja töötab nimetatud ajast

Põllumajandusministeeriumi alluvuses ja tal on samad tööülesanded ja kohustused, mis tal

olid varasemalt ning see töökoht on avaliku teenistuse ametikoht. Seaduse tasandil ei olnud

reguleeritud kaebaja töötamist perioodil 01.01.1996 kuni 19.12.2008 ja kaebajal oli ainult

kohtu kaudu võimalik tuvastada seda, kas ta oli avalikus teenistuses avaliku teenistuse

seaduse mõttes.

25. Toimiku materjalidega on täielikult tõendatud, et kaebaja Viljandi Maaparanduse

Valitsuses, Tartu Maaparandusvalitsuses ja Tartu Maaparandusbüroos töötades täitis

faktiliselt riiklikku järelevalvet, teostas avalikku võimu oma ülesannete täitmisel, seega täitis

ametniku ülesandeid ning seetõttu tuleb kaebus rahuldada.

26. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et kaebaja oli seisuga 01.01.1996 avalikus teenistuses

avaliku teenistuse seaduse mõttes ning perioodidel ja 01.02.1964 – 15.09.1964 ja 07.09.1970

– 19.12.2008 (töötades Viljandi Maaparanduse Valitsuses , Tartu Maaparandusvalitsuses ja

Tartu Maaparandusbüroos jaoskonna vanem tehnik- melioraator asetäitjana, vaneminsener-

melioraatorina,, vaneminsenerina grupi juhatajana ja insener-grupijuhina) oli ta avalikus

teenistuses avaliku teenistuse seaduse mõttes. Kaebaja kirjeldas oma kaebuses milles

väljendus tema poolt avaliku võimu teostamine lk 2-5 ja kohus ei pea vajalikuks seda korrata.

27. Kohtupraktika avalik-õigusliku suhte tuvastamisel (töötamine avalikus teenistuses) ATS

v.r § 1 tähenduses on olnud erinev; kohtud on kas avalik-õigusliku suhte tuvastanud või mitte.

Riigikohtu 19.03.2014 määrusega nr 3-7-1-3-29-14, millega jäeti E. Banneri

kassatsioonkaebus menetlusse võtmata, jäi jõusse kohtuotsus, kus kohus leidis, et ATSi § 182

lõikest 1 tuleneb nõue, et varasem tegevus arvatakse teenistusstaaži hulka üksnes eeldusel, et

isik on eelmise avaliku teenistuse seaduse jõustumise ajal (01.01.1996) olnud ametnikuna

teenistusse vormistatud. Samas on Riigikohus võtnud pensioniõigusliku avaliku teenistuse

staaži tuvastamise küsimuses menetlusse kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu

16.01.2014.a otsusele haldusasjas nr 3-12-867 03.04.2014 määrusega nr. 3-7-3-90-14 HKMS

§ 219 lg 3 alusel ja ei ole teada, kas Riigikohtu seisukoht muutub, või asi on võetud

menetlusse seoses teise probleemiga. Ülaltoodu alusel kohus jääb oma endise kohtupraktika

juurde ja rahuldab Jaak Kask kaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt

Tamara Hristoforova

kohtunik