3-14-51664/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 29. august 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51664 Haldusasi EK kaebus Politseija Piirivalveameti kohustamiseks vastu võtma EK ID-kaardi taotlus Menetlusosalised Kaebaja – EK, seaduslik esindaja LV Vastustaja – Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Anastassia Malõševa Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 13. augusti 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Politseija Piirivalveameti määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Politseija Piirivalveameti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.08.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-51664 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. EK on Eesti Vabariigi kodanik, kes omas isikutunnistust alates 30.07.2004 kuni 30.07.2014. E. K pöördus 28.07.2014 Politseija Piirivalveameti (PPA) Lääne Prefektuuri Pärnu teenindusse sooviga esitada isikutunnistuse väljaandmise taotlus. PPA ei võtnud E. K isikutunnistuse väljaandmise taotlust vastu, kuna E. K on piiratud teovõimega isik, kellele on Harju Maakohtu 16.11.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-49128 määratud eestkostja. PPA ei võtnud E. K vastu ka tema eestkostja LV poolt allkirjastatud taotlust, selgitades, et L. V peab ilmuma büroosse isiklikult või saatma taotluse postiga. 2. E. K esitas 05.08.2014 Tallinna Halduskohtule enda allkirjaga kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega, milles taotleb kohustada PPA-d viivitamatult vastu võtma E. K isikutunnistuse väljaandmise taotlus. Kaebajale on ID-kaart vajalik tõendamaks sõiduõigust ühistranspordis, samuti saamaks apteegist talle digiretseptide alusel väljakirjutatud ravimeid. PPA selgitas, et kaebajalt ei võeta eestkostja poolt täidetud ja allkirjastatud taotlust vastu, õigus taotlus esitada on ainult eestkostjal. Kaebaja ei ole käesoleva ajani aru saanud, mida ta ID-kaardi taotlemisel valesti tegi või millise toiminguga ta taotluse esitamisel hakkama ei saanud, et PPA poolt niivõrd tugevalt piirati tema üht põhiõigust - omada uut kehtivat dokumenti nii ruttu kui võimalik.

3-14-51664 2(4) Kaebuses sisaldus ka esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebaja palus kohustada PPA-d viivitamatult vastu võtma kaebajalt ID-kaardi taotlus. Kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust asjaoluga, et 03.08.2014 pöördus kaebaja apteeki sooviga osta välja südameravim, kuid apteek keeldus talle ravimit väljastamast, tuues põhjuseks kehtetu dokumendi. Kaebajal ei ole ühtegi muud kehtivat dokumenti. Samuti ei ole kaebajal südameravimit varutud tagavaraks ning 05.08.2014 vähendas kaebaja südamerohu annust poole võrra. Selliselt jätkub kaebajal südameravimit augustikuu lõpuni. Ravimi otsa lõppemisel tekivad kaebajal südamepuudulikkuse nähud. Seetõttu on kaebaja tervise ja elu kaitseks hädavajalik, et PPA võtaks vastu kaebaja isikut tõendava dokumendi taotluse ja väljastaks kaebajale taotletud ID-kaardi. 3. PPA palus vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Antud juhul puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud ning isikul puudub seadusest tulenev alus nõuda PPA-lt, et tema isikutunnistuse väljaandmise taotlus võetaks talt vastu isiklikult. PPA ametnikud on korduvalt selgitanud kaebajale, et isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotluse peab esitama tema eestkostja ning samuti on selgitatud kaebajale ja eestkostjale, et eelnimetatud taotlust võib eestkostja esitada nii isiklikult kui ka posti teel. Olukord, kus kaebajal ei ole kehtivat isikutunnistust, on tingitud kaebaja ja tema eestkostja soovimatusest esitada isikutunnistuse väljaandmise taotlust seadusega ettenähtud korras, mitte haldusorgani õigusvastasest tegevusest. PPA ei ole võtnud kaebajalt õigust taotleda ja omada Eesti Vabariigi isikutunnistust, kaebajal on võimalik seda taotleda ja see ka saada, kuid kuna kaebaja näol on tegemist piiratud teovõimega isikuga, kellele on kohtu poolt määratud eestkoste, siis peab kaebajale isikutunnistust taotlema tema eestkostja. Seega ei ole kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikutud, mistõttu puudub antud juhul alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. 4. Tallinna Halduskohus rahuldas 13.08.2014 määrusega E. K esialgse õiguskaitse taotluse ning kohustas PPA-d vastu võtma E. K isikutunnistuse taotluse ja seda menetlema. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on E. K eestkostja kaebusega nõus ning toetab seda täies mahus. Seega soovib ka kaebaja eestkostja, et PPA võtaks vastu kaebaja isikutunnistuse taotluse ning väljastaks kaebajale kehtiva isikutunnistuse. Samuti nähtub, et kaebaja on teinud endast kõik võimaliku (esitanud PPA-le vastava isikutunnistuse taotluse, teinud foto, soovinud tasuda riigilõivu), et PPA võtaks vastu kaebaja isikutunnistuse taotluse, seda menetleks ning väljastaks kehtiva ID-kaardi. Kaebaja vajab ID-kaarti apteegist südameravimi ostmiseks. Kaebuse kohaselt on kaebaja südameravimite varud lõppemas ning praeguseks ajaks on kaebaja juba olnud sunnitud vähendama südameravimite annust poole võrra. Südameravimite lõppemisel tekivad kaebajal südamepuudulikkuse puhul esinevad sümptomid. Ilma kehtiva ID-kaardita (kaebajal pole ka ühtegi teist kehtivat isikut tõendavat dokumenti) ei ole kaebajal võimalik apteegist vajalikke südameravimeid osta ning ravimi lõppemisel kaasneb suur oht kaebaja tervisele. Kaebuse kohaselt jätkub kaebajal südameravimeid annuse vähendamisel augustikuu lõpuni. Hädavajalike südameravimite lõppemise korral augustikuu lõpus võivad kaebaja tervisele kaasneda pöördumatud tagajärjed ning seega realiseerub kaebajale kahjulike tagajärgede oht lähitulevikus. Seega esineb kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kuna esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib kaasneda pöördumatuid kahjustusi kaebaja tervisele, esialgse õiguskaitse rakendamine on vajalik kohtumenetluse ajal praeguse olukorra säilitamiseks ning esialgse õiguskaitse rakendamine ei koorma ebamõistlikult avalikku huvi, rakendab kohus esialgset õiguskaitset ning kohustab PPA-d vastu võtma E. K isikutunnistuse taotluse ning seda menetlema. Kui taotluses on kõrvaldatavad puudused, saab PPA lähtuda haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 15. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-14-51664 3(4) 5. PPA palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 13.08.2014 määrus ja teha uus määrus, millega jätta E. K esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Halduskohus ei ole vaidlusaluse määruse tegemisel võtnud arvesse asjas tuvastatud asjaolusid, mille tõttu on kohus teinud ebaõige järelduse, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldada. Vastustaja on juba vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele selgitanud, et kaebaja on soovinud korduvalt esitada isikutunnistuse väljaandmise taotlust isiklikult, kuigi tal puudub selleks seaduslik alus. Harju Maakohtu 16.11.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-49128 on kaebajale määratud eestkostjaks tema õde L. V. Nimetatud kohtumääruse resolutsiooni p-s 7 on märgitud, et eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja ülesanneteks on E. K esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel. Isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 112 lg-test 1 ja 7 nähtub, et piiratud teovõimega isiku isikutunnistuse väljaandmise taotluse esitab tema seaduslik esindaja. Seaduslik esindaja võib esitada isikutunnistuse väljaandmise taotluse isiklikult PPA-le või posti teel. Juhul, kui vaidlusalune halduskohtu määrus jääb jõusse, tekib olukord, kus PPA on sunnitud eirama ITDS-s sätestatud isikutunnistuse väljaandmise taotluse esitamist puudutavaid regulatsioone ja võtma seadusevastaselt E. K isiklikult vastu isikutunnistuse väljaandmise taotluse. Nimetatud olukord oleks vastuolus ITDS ja perekonnaseaduse sätete ning ka Harju Maakohtu 16.11.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-49128, millega määrati E. K eestkostja. PPA-le jääb selgusetuks vaidlusaluse määruse p-s 10 olev märkus selle kohta, et kui isikutunnistuse taotluses on kõrvaldatavad puudused, saab PPA lähtuda HMS §-st 15. PPA ei ole kordagi väitnud, et E. K taotluses esineksid HMS § 15 alusel kõrvaldatavad puudused. PPA on selgitanud korduvalt nii E. K, tema eestkostjale kui ka kohtule, millistel põhjustel ei ole võimalik vastu võtta E. K isikutunnistuse väljaandmise taotlust vastu isiklikult. 6. Tallinna Ringkonnakohus võttis 22.08.2014 määrusega PPA määruskaebuse menetlusse ja küsis E. K vastust PPA määruskaebusele. E. K ega tema seaduslik esindaja L. V ringkonnakohtu 22.08.2014 määruse kättesaamist ei kinnitanud ja sellest tulenevalt PPA määruskaebusele vastust ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 3 esimene lause sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (Riigikohtu 14.12.2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-85-04, p 15). 8. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja näol on tegemist piiratud teovõimega isikuga. Harju Maakohtu 16.11.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-49128 on kaebajale määratud eestkostja, kelleks on tema õde L. V. Õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et kaebuse eduväljavaadete hindamisel ei oma tähtsust asjaolu, et kaebaja eestkostja on kaebaja esitatud kaebusega nõus ja toetab seda, vaid oluline on järgida seaduses sätestatud isikutunnistuse taotlemise korda. 9. PPA on 13.08.2014 vastuses kaebusele kirjeldanud asjade käiku selliselt, et ametnik andis PPA-sse pöördunud kaebajale taotluse ankeedi ja selgitas, et esindaja peab selle allkirjastama ja lisama enda isikut tõendava dokumendi koopia, kaebaja tuligi järgmisel päeval tagasi esindaja poolt allkirjastatud ankeediga, kuid PPA arvates oleks tulnud see saata postiga mitte kaebajaga.

3-14-51664 4(4) 10. Perekonnaseaduse (PKS) § 207 lg 1 kohaselt on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. ITDS § 112 lg 1 sätestab, et biomeetriliste andmeteta dokumendi väljaandmiseks esitab isik või tema seaduslik esindaja taotluse dokumendi väljaandmiseks pädevale asutusele. ITDS § 112 lg 7 näeb ette, et biomeetriliste andmeteta dokumendi taotlemisel alla 15-aastasele või piiratud teovõimega taotlejale ei pea tema seaduslik esindaja taotluse esitamiseks isiklikult pöörduma dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse või Eesti konsulaarametniku poole, kui seaduslikule esindajale on välja antud käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud dokument või tal on kehtiv Eesti elamisluba. Samadele sätetele on viidanud ka määruskaebuse esitaja, kuid teinud viimati nimetatud lg-st 7 järelduse, et seaduslik esindaja ei või saata taotlust PPA-sse mitte esindatavaga vaid posti teel. Sellist piirangut sättest ei tulene. Kui seaduslik esindaja ei pea tulema taotluse esitamiseks PPA-sse, siis on tema valik, kuidas ta taotluse PPA-sse toimetab ning taotluse võib tuua ka piiratud teovõimega taotleja. Kuna dokument väljastatakse ITDS § 121 lg 5 kohaselt kasutaja seaduslikule esindajale ning sama paragrahvi lg 4 kohaselt kontrollitakse dokumendi väljastamisel seadusliku esindaja isikusamasust, ei näe ringkonnakohus mingit mõistlikku põhjust, et pidada piiratud teovõimega isiku poolt büroosse toimetatud vormikohast taotlust mitteusaldusväärseks või lubamatuks. Ka postiga saatmise korral ei saa PPA kontrollida saatja isikusamasust ning kulleriga saatmisel ei oma kulleri isik mingit tähtsust. 11. Eeltoodust tulenevalt on kaebusel suured eduväljavaated ning kuna ilma isikut tõendava dokumendita on isiku tavapärane elutegevus häiritud, sest pole võimalik tõendada oma isikut olukorras, kus see on nõutav (ka kaebuses esile toodud digiretsepti kasutamisel või ühistranspordiga sõitmisel), on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. PPA peab kaebajalt vastu võtma tema seadusliku esindaja poolt koostatud nõuetele vastava taotluse ja asuma seda viivitamatult menetlema. Taotluses esinevate puuduste korral saab neid kõrvaldada HMS §-s 15 sätestatud korras, nagu halduskohus õigesti viitas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks