3-14-50675/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Agu Timmi ja Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

29. august 2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50675

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju

hüvitamiseks summas 1000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 03.06.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.06.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav A. Maksimov esitas 28.04.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla

vastu. Kaebuse kohaselt pöördus A. Maksimov 1000 euro suuruse hagiavaldusega kohtusse,

kuna sai Tartu Vangla 23.04.2014. a vastused nr 1-13/662-2, 1-13/690-2, 1-13/707-2,

1-13/708-2, 1-13/716-2 ja 1-13/722-2 ning on seega kohtueelse menetluse läbinud. Kaebaja

palus end riigilõivu tasumise kohustusest vabastada ning oli kaebuse juurde lisanud oma

16.04.2014. a vanglale esitatud kahjunõude, mis oli registreeritud numbriga 1-13/722-1.

2. Tartu Halduskohus jättis 12.05.2014. a määrusega A. Maksimovi kaebuse käiguta. Kaebajal

paluti täpsustada, kas ta esitab halduskohtule kahju hüvitamise nõude ning paluti selgitada

kaebuse asjaolusid. Kahjunõude esitamisel pidi A. Maksimov ära näitama, millise vangla

toimingu või haldusaktiga talle kahju tekitati ning millal. Lisaks pidi kaebaja täpsustama, kas

tekkinud kahju on varaline või mittevaraline ning selgitama, kuidas on hüvitise suurus

arvestatud. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel tuli ära näidata, millisel

riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud alusel ta seda taotleb. Kohus märkis, et

halduskohus ei saa sisustada kaebust vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse pinnalt.

Lisaks eelnevale pidi kaebaja veel täpsustama, millised tõendid kinnitavad temale kahju

tekkimist ja märkima, kas ta soovib asja arutamist istungil, kirjalikus menetluses või

lihtmenetluses. A. Maksimovile anti kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega

10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kaebaja sai halduskohtu 12.05.2014. a määruse koos

venekeelse tõlkega kätte 16.05.2014.

3. A. Maksimov esitas 19.05.2014 halduskohtule vastuse, milles ei kõrvaldanud kaebuse

puuduseid, vaid palus kohtult kaitsja andmist.

4. Tartu Halduskohus koostas 23.05.2014 kaebajale kirja, milles selgitas, et riigi õigusabi

taotluse esitamine ei tähenda, et kaebaja võib kaebuses esinevad puudused kõrvaldamata jätta.

Kohus märkis, et kui kirja kättesaamise ajaks on kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise

tähtaeg möödunud, siis pikendab kohus tähtaega ja annab puuduste kõrvaldamiseks

täiendavalt kaks päeva. A. Maksimov sai kohtu kirja koos tõlkega kätte 26.05.2014.

5. Tartu Halduskohus tagastas 03.06.2014. a määrusega A. Maksimovi kaebuse (p 1) ja jättis

rahuldamata taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks (p 2).

Määruse kohaselt tagastab kohus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud

tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebaja sai

halduskohtu 12.05.2014. a määruse kätte 16.05.2014 ning tal oli kaebuses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks aega 10 päeva, s.o puudused pidi ta kõrvaldama hiljemalt 26.05.2014.

23.05.2014 kirjaga anti kaebajale puuduste kõrvaldamiseks kaks lisapäeva, mis möödusid

28.05.2014. A. Maksimov ei ole kohtule vastanud. Kohus leidis, et esitatud kujul ei ole

A. Maksimovi kaebus kohtus menetletav. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse alust

sisustama kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. Kaebuses ja puuduste kõrvaldamise

avalduses esitatud andmetest ei nähtu vaidlusaluse tegevuse sisu ega kaebuse faktiline

põhjendus. Seega ei vasta kaebus jätkuvalt HKMS § 38 lg-s 1 toodud nõuetele. Kohus selgitas

kaebajale, et tal tuleb oma kahjunõuet põhjendada ning nimetada konkreetne haldusakt või

toiming ning aeg, millal Tartu Vangla on talle kahju põhjustanud, milles tekitatud kahju

seisneb ning kas tegemist on varalise või mittevaralise kahjuga. Kaebajal oli võimalus kaebust

täpsustada. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse

kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kuna kaebaja ei täpsustanud

kaebuse alust, millega seoses nõue esitatakse, ning kohus ei saa kaebaja eest kaebust

sisustada, siis ei ole kaebus esitatud kujul menetletav. Halduskohus märkis, et arvestades

asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahju

hüvitamise taotluste ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pidanud

kohus vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks.

Kohus mõistis kaebaja riigi õigusabi taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku

esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei

anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate

kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse

kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Tulenevalt

uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada.

Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised.

Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse

menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. A. Maksimov esitas 09.06.2014 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.06.2014. a määruse

tühistamiseks.

Määruskaebuse kohaselt ei ole kaebaja kohtu arvamusega nõus, kuna ei võimaldatud kaitsjat.

Rikutud on põhiseadust ja pole isegi A4 paberit.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, nõustub halduskohtu

määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi väidet, mis annaks alust kahelda vaidlusaluse

määruse õigsuses.

Ringkonnakohus on seisukohal, et Tartu Halduskohus tagastas A. Maksimovi kaebuse

03.06.2014. a määrusega põhjendatult HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna vaatamata kaebuse

käiguta jätmisele ei olnud kaebaja kohtu poolt määratud tähtajaks kaebuses esinenud puudusi

kõrvaldanud ja kaebuse puudused takistasid asja läbivaatamist. Kaebaja nimetas oma

kaebuses vanglalt saadud vastuseid ja nõutava kahjuhüvitise suuruse, kuid kaebusest ei selgu,

kuidas vangla kaebajale kahju põhjustas ning mille eest kahjuhüvitist nõutakse. Tartu

Halduskohus tõi 12.05.2014. a käiguta jätmise määruses selgelt esile, milliseid andmeid

kohus temalt ootab. Määruskaebuses esitatud põhjendus, justkui ei saaks kaebaja n-ö kaitsja

abita kohtu arvamusest aru, ei ole usutav. Kaebaja on varasemalt suutnud vastavalt kohtu

juhistele oma kaebuse puudusi kõrvaldada selliselt, et kaebus võeti menetlusse (vt näiteks

haldusasi nr 3-14-56). Seega ei anna määruskaebuse rahuldamiseks alust väide, nagu ei

oskaks kaebaja juristi abita puudusi kõrvaldada. Nimetatud halduskohtu 12.05.2014. a

määruse p-s 3 on kaebajat hoiatatud, et kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmisel on kohtul

õigus kaebus tagastada. Lisaks sellele andis halduskohus kaebajale täiendava võimaluse

puuduste kõrvaldamiseks, kuid kaebaja seda ei kasutanud. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et menetletav ei ole kaebus, millest ei selgu isegi selle aluseks olevad

asjaolud. Kohus ei saa ise asuda kaebaja eest kaebuse sisu oletama.

Halduskohus jättis põhjendatult rahuldamata ka kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Nimelt on A. Maksimov juba kogenud kaebaja, kes on arvukates kohtumenetlustes

osalemisega näidanud, et ta on suuteline ise enda õigusi kaitsma. Kohtu poolt 12.05.2014. a

käiguta jätmise määruses esitatud tingimusi kaebusele ei ole niivõrd keeruline täita, et

kaebajale tuleks selleks anda riigi õigusabi. Kaebaja on suuteline ise enda kaebuse aluseks

olevaid asjaolusid kirjeldama ning muudele kohtu küsimustele vastama. Seega esineb

RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.

8. Eelnevast tulenevalt jääb A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

03.06.2014. a määrus muutmata.

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/