Legislator Case Law & Legislation
3-12-2137/40 AI generated

3-12-2137/40 · Tartu Ringkonnakohus

Case Number 3-12-2137/40
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta rahuldamata M.V. taotlus Viru Vanglalt 25.07.2012 taotluse ja 17.07.2012 Jätta M.V. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.03.2013. a otsus

Legislator headnote

AI generated

3-12-2137/40 · Tartu Ringkonnakohus: Jätta rahuldamata M.V. taotlus Viru Vanglalt 25.07.2012 taotluse ja 17.07.2012 Jätta M.V. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.03.2013. a otsus

Keywords

AI generated
borderline personality disorder deportation despite health issues language barrier adjustment disorder communication with defense counsel cervical spine distortion
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

29.08.2014, Tartu

Haldusasja number

3-12-2137

Haldusasi

M.V. kaebus Viru Vangla 02.08.2012. a käskkirja nr 6-

3/1269-D tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 12.03.2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

M.V. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja M.V.

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata M.V. taotlus Viru Vanglalt 25.07.2012 taotluse ja 17.07.2012

selgituse väljanõudmiseks.

2. Jätta M.V. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.03.2013. a otsus

muutmata.

3. Jätta M.V. menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 29.09.2014 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 02.08.2012. a käskkirjaga nr 6-3/1269-D (tl 46-48)

karistati M.V. kartserisse paigutamisega 25 ööpäevaks vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja

Viru Vangla kodukorras p 8.2.4 rikkumise eest. Käskkirja kohaselt tutvustas

inspektor-kontaktisik H. Etti 16.07.2012 kella 12.55 paiku E8 osakonnas kambri nr 3456

toiduluugi juures M.V. teatist seoses vanemvalvuri A. Teetloki poolt antud korraldusele

hakata koristama E8 eluosakonna koridori mitteallumisega distsiplinaarmenetluse algatamise

ja läbiviimisega, mille peale oli M.V. ärritunud ning ähvardas vanglaametnikke. Toimunu

kohta koostas inspektor-kontaktisik H. Etti ettekande nr 3113 (tl 52) ning M.V. suhtes alustati

distsiplinaarmenetlust. 27.07.2012 koostati distsiplinaarmenetluse protokoll (tl

51-51p), millele lisati inspektor-kontaktisik H. Etti poolt 16.07.2012 koostatud ettekanne nr

3113, valvur K. Kruupi poolt 16.07.2012 koostatud õiend (tl 53) ja teade

distsiplinaarmenetluse alustamise kohta (tl 54). 30.07.2012 esitas M.V. endapoolse vastuväite

(tl 4950p).

2. Viru Vangla 14.09.2012. a vaideotsusega nr 6-12/309-2 (tl 57-57p) jäeti M.V. vaie (tl 59-

62) Viru Vangla 02.08.2012. a käskkirja nr 6-3/1269-D kehtetuks tunnistamiseks täies ulatuses

rahuldamata.

3. 10.10.2012 saabus Tartu Halduskohtusse M.V. kaebus (tl 1-4p), milles ta palus tühistada

Viru Vangla 02.08.2012. a käskkiri nr 6-3/12369-D, 14.08.2012. a haldusakt nr 612/309-1 ja

14.09.2012. a vaideotsus nr 6-12/309-2 ning tunnistada kontaktisiku toimingud

õigusvastaseks. Kaebaja leidis, et 02.08.2012. a käskkiri nr 6-3/1269-D on õigusvastane,

oluliste kaalutlusvigadega ja ebaproportsionaalne ning ei vasta VangS § 63 lg-tes 1 ja 3 ja §

64 lg-s 4 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg-s 2, §-des 54 ja 56 sätestatud nõuetele.

Kaebaja arvates on ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse norme ning oluliselt on rikutud

menetluse printsiipe. Õigusvastane käskkiri ja selle täitmisele pööramine riivab ja rikub

intensiivselt kaebaja subjektiivseid õigusi ja vabadusi. Kaebaja märkis, et 02.08.2012. a

käskkirjaga nr 6-3/1269-D määrati talle 16.07.2012 distsipliinirikkumise eest teise karistusena

25 ööpäevaks kartserisse paigutamine, kuivõrd selle rikkumise eest oli teda karistatud juba

ühe lühiajalise kokkusaamise keeluga. Kaebaja leidis, et tema süü on tõendamata ning teda

soovitakse karistada ühe tõendamata distsipliinirikkumise eest kaks korda.

4. Tartu Halduskohus 22.10.2012. a määrusega (tl 23-24p) tagastas kaebuse Viru

Vangla 14.08.2012. a haldusakti nr 6-12/309-1, 14.09.2012. a vaideotsuse nr 6-

12/309-2 ja kontaktisiku toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõude osas ning võttis

M.V. kaebuse 02.08.2012. a käskkirja nr 6-3/12369-D tühistamise nõude osas

menetlusse.

5. Tartu Halduskohus 12.03.2013. a otsusega (tl 80-81p) jättis M.V. kaebuse rahuldamata.

Otsuse põhjendused:

Kaebaja poolt tehtud ähvardus vanglaametniku ja meditsiiniosakonna töötaja suhtes on

tõendatud inspektor-kontaktisik H. Etti 16.07.2012 koostatud ettekandega nr 3113 ning valvur

K. Kruupi esitatud õiendiga, milles ta kinnitas, et kuulis, kui kaebaja lubas varemöeldud

ähvardused ellu viia. Seetõttu ei ole usutav kaebaja väide, et ta ei ähvardanud vangla töötajaid

ning inspektor-kontaktisik H. Etti sai nendevahelisest vestlusest valesti aru. Kohtul puudus

alus kahelda vanglaametnike poolt koostatud õiendis ja ettekandes esitatud andmete õiguses.

Kaebaja rikkus 16.07.2012 seisuga kehtinud Viru Vangla kodukorra p 8.2.4 ja VangS § 67 p 1,

millega pani toime distsiplinaarrikkumise. Tõendamist on leidnud asjaolu, et vastustaja

teavitas kaebajat tema suhtes alustatud distsiplinaarmenetlusest ning andis võimaluse esitada

selgitusi, kuid kaebaja seda ei teinud. Distsiplinaarmenetluse käik protokolliti ning koostatud

protokoll toimetati kaebajale kätte 27.07.2012. Distsiplinaarmenetluse protokollile esitas

kaebaja 30.07.2012 omapoolsed vastuväited. Seega on distsiplinaarmenetlus läbi viidud

kooskõlas VangS § 64 lg-dega 1, 2, 3, 4, ja 41. 02.08.2012 käskkiri nr 6-3/1269-D vastab

HMS §-des 54 ja 56 sätestatud tingimustele. Vaidlustatav käskkiri on välja antud selleks

pädeva ametniku poolt ning on kooskõlas tol ajal kehtinud vangistusseadusega ja vangla

sisekorraeeskirjaga. Kaebajale määratud karistus on toimepandud süüteoga proportsionaalne

ning vastab vangistuse täideviimise eesmärkidele. Haldusakti vorminõudeid on järgitud.

Kaalutlusõigus on teostatud volituse piire ületamata ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega

ning arvestatud on olulisi asjaolusid ja kaalutud põhjendatud huve.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. M.V. esitas 09.04.2013 apellatsioonkaebuse (tl 91-93), milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 12.03.2013. a otsus täies ulatuses ja teha uus otsus, millega rahuldada tema

kaebus. Lisaks palus kaebaja ringkonnakohtul välja nõuda Viru Vanglalt 25.07.2012 taotlus

lühiajalise kokkusaamise võimaldamiseks ja 17.07.2012 selgitus. Apellatsioonkaebuse

põhjendused:

Halduskohus on asja lahendamisel ebaõigesti hinnanud tõendeid, ei ole järginud

uurimisprintsiibi põhimõtteid ning on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Halduskohus

on rikkunud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 61 lg 1, § 62 lg 2, § 158 lg 1 ja §

165 lg 1 p-de 1 ja 2 nõudeid. Halduskohus on jätnud tähelepanuta ja otsuses põhjendamata

kaebuses ja vanglale menetluse käigus esitatud väited ja seisukohad. Ühtlasi on halduskohus

jätnud tähelepanuta mitmed kohtule esitatud taotlused kaebuses ja 05.02.2013 taotluses (tl

78). Taotletud tõendid on olulised, millega ei ole vangla ega kohus arvestanud, kuigi kaebaja

on neile tõenditele enda kirjalikes seisukohtades viidanud. 17.07.2012 esitas kaebaja enda

esialgsed selgitused, mida ei ole käesolevas asjas kasutatud. 27.07.2012 taotluse lühiajaliseks

kokkusaamiseks mitterahuldamine tähendab sisuliselt kaebaja kaks korda karistamist, kuid

kohus ei ole otsuses selles osas mingit seisukohta võtnud. Kaebuse viimasel lehel on esitatud

mitmeid erinevaid nõudeid, kuid kohus on jätnud need tähelepanuta ja otsuses ka

põhjendamata, v.a käskkirja tühistamisnõue. Kohus ei ole põhjendanud otsuses, mismoodi on

kaebaja poolt väidetavalt toime pandud süütegu tõendatud kaebaja 30.07.2012 esitatud

vastuväidetega ning 01.08.2012 koostatud õiendiga, mis ei vasta tõele ja mille olemasolust sai

kaebaja teada alles distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas. Ettekanne nr 3113 ei vasta

tõele ja on hilisemalt kunstlikult loodud.

7. Viru Vangla esitas 12.09.2013 vastuse (tl 104-106), milles ta palub jätta M.V.

apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.03.2013. a otsus muutmata. Vastuse

põhjendused:

Kaebaja ei ole halduskohtule 04.10.2012 koostatud kaebuse p-des 3 ja 4 esitanud taotlusi

tõendite kogumiseks. M.V. on kaebuse III osas taotlenud, et „kohus kohustaks vastustajat

esitama kõik käesolevas kaebuses viidatud dokumendid asja õiglaseks lahendamiseks, kuna

kõik need dokumendid asuvad vastustaja valduses ja kaebajal endal ei ole võimalik neid

kohtule esitada“. Vastustaja esitas 05.11.2012 vastusega asjassepuutuvad ja vastuväiteid

kinnitavad tõendid. Kaebuses puuduvad põhjendused, miks kaebajal endal ei olnud võimalik

tõendeid esitada. Kaebaja 30.07.2012 vastuväitest ja 09.08.2012 vaidest, milles ta analüüsib

üksikasjalikult distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõendeid, saab järeldada, et tegelikult

olid tal kaebuses viidatud tõenditest koopiad olemas. Kaebaja ei ole 30.07.2012 vastuväites

ega 09.08.2012 vaides viidanud, et 16.07.2012 distsipliinirikkumise kohta andis ta seletuse ka

17.07.2012. Seda on kaebaja asunud väitma alles kohtumenetluses, leides

apellatsioonkaebuses, et tegemist on olulise tõendiga. Kaebaja on 09.08.2012 vaides viidanud

enda 30.07.2012 vastuväitele ning puuduvad viited 17.07.2012 seletusele. Kaebaja

27.07.2012 taotlus lühiajalise kokkusaamise võimaldamiseks ei oma käesolevas vaidluses

mingit tõenduslikku tähendust. Antud juhul on kaebaja vaidlustanud Viru Vangla 02.08.2012.

a käskkirja nr 6-3/1269-D, mitte lühiajalise kokkusaamise võimaldamisest keeldumist.

Ettekande nr 3113 on koostanud inspektor-kontaktisik H. Etti, kellele kaebaja ähvardused

ütles, vanglaametnike K. Kruupi ja A. Anslani õiendid kinnitavad H. Etti ettekandes

kirjeldatud rikkumist. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu enda õigusvastase tegevuse kohta

koostatud ettekandega, ei anna alust väita, et tegemist on ebatõese ettekandega. Vastustajal ei

ole alust kahelda nimetatud ametnike erapooletuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et M.V. apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 12.03.2013. a otsus muutmata.

9. Kaebaja on vaidlustanud Viru Vangla käskkirja, millega teda karistati kartserisse

paigutamisega, kuna ta ähvardas kasutada vanglaametnike suhtes vägivalda. Kaebuses

esitatud väidete osas on halduskohus endapoolsed seisukohad esitanud kohtuotsuse p-des 5–

7.1. Halduskohus on ammendavalt selgitanud, miks kaebaja nõue ei kuulu rahuldamisele.

Seega ei nõustu ringkonnakohus kaebaja väitega tema seisukohtade tähelepanuta jätmise

kohta. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ja

uue otsusega kaebuse rahuldamiseks. Halduskohus ei ole hinnanud tõendeid ebaõigesti ega

ole rikkunud menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud otsuses toodud

põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks

apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et halduskohus on jätnud tähelepanuta mitmed

taotlused kaebuses. Tartu Halduskohus on 22.10.2012. a määruse (tl 23-24p) resolutsiooni p 2

kohaselt, juhindudes HKMS § 45 lg-st 2 ja § 121 lg 2 p-st 1, tagastanud M.V. kaebuse Viru

Vangla 14.08.2012. a haldusakti nr 6-12/309-1, 14.09.2012. a vaideotsuse nr 6-12/309-2 ja

kontaktisiku toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõude osas. Halduskohus märkis, et

alates 01.01.2012 kehtima hakanud HKMS ei võimalda tuvastamiskaebuse esitamist üksnes

preventiivsel eesmärgil, kuid tühistamiskaebuse esitamiseks näeb VangS § 1¹ lg 5 ette

kohustusliku kohtueelse korra läbimise. Nähtuvalt Viru Vangla vastusest kohtu päringule

(tl 10), ei olnud M.V. pöördunud eelnevalt Viru Vangla poole haldusaktide nr 6-12/309-1 ja

nr 612/309-2 vaidlustamiseks, mistõttu ei olnud M.V. l tühistamisnõude osas kohustuslik

kohtueelne menetlus läbitud ja seetõttu ei pidanud kohus vajalikuks anda kaebajale võimalust

käesoleva haldusasja raames minna tuvastamiskaebuselt üle tühistamiskaebusele. Kuivõrd

tuvastamisnõude osas ei ole M.V. kaebust menetlusse võetud, siis ei ole halduskohus pidanud

kohtuotsuses selles osas mingit seisukohta ega põhjendusi esitama, v.a tühistamisnõue,

millises osas võttis halduskohus 22.10.2012. a määrusega (resolutsiooni p 3) M.V. kaebuse

menetlusse. M.V. ei ole 22.10.2012. a määrust kaebuse osaliselt tagastamise osas

vaidlustanud.

11. Vaidlusalusest käskkirjast nähtuvalt oli kaebaja suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamise

aluseks tuvastatud asjaolud seonduvalt tema ähvardustega kasutada vanglaametnike suhtes

vägivalda. Inspektor-kontaktisik H. Etti on 16.07.2012 koostanud ettekande nr 3113 kell

12.55 toimunud intsidendi kohta, mille koostamisest teavitati M.V. samal päeval kella 15.30

ajal ja võimaldati tal anda selgitusi. Sel ajal toimunu kohta on koostanud õiendi teise üksuse

valvur K. Kruup, mis praktiliselt kordab sisult H. Etti poolt intsidendi kohta märgitut,

kinnitades, et kaebaja lubas varem öeldud ähvardused ellu viia. Lisaks ka 01.08.2012 õiendiga

on eeltoodu kaudselt tuvastamist leidnud, kuivõrd selles kinnitatakse eelnimetatud

vanglaametnike vestlust M.V. ga 16.07.2012 kella 15.30 paiku. Nähtuvalt 02.08.2012. a

käskkirjast (lk 3 1. lõik) on seoses kaebaja väitega, et vestluse hetkel viibis lisaks inspektor-

kontaktisik H. Ettile ja valvur K. Kruupile osakonnas veel kaks valvurit, vangla

haldusmenetluse raames kontrollinud videosalvestuse põhjal, et vestluse hetkel viibis

osakonnas vaid veel üks valvur, s.o U. Võhma, kellelt 01.08.2012 õiendi koostanud inspektor-

kontaktisik A. Anslan sai teavet intsidendi kohta telefoni teel. Asjaolu, et 01.08.2012 õiendist

sai kaebaja teada distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast, ei muuda õiendit ebatõeseks

ega kaebaja argumente rohkem usutavaks. Nimetatud õiendis märgitu on kooskõlas nii

ettekandes nr 3113 kui ka K. Kruupi õiendis märgituga. Kaebaja ei ole ka

apellatsioonkaebuses toonud välja ühtegi sellist asjaolu, mis annaks alust kahelda 01.08.2012

õiendis märgitu õigsuses. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et vanglaametnikud esitaksid

ettekandeid ja õiendeid intsidentide kohta, mida ei ole toimunud ning viiksid läbi põhjuseta

distsiplinaarmenetlusi. Seega puudub ringkonnakohtul alus kahelda vaidlusaluse käskkirja

väljaandmise aluseks olevates tõendites ja neis sisalduva informatsiooni õigsuses.

12. Kaebaja väitel esitas ta esialgsed seletused 17.07.2012. Sellise väite on kaebaja esitanud

esmakordselt kaebuse p-s 3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eeltoodud väide eluliselt usutav

ega kooskõlas teiste asjas olemasolevate tõenditega. Nähtuvalt 30.07.2012 vastuväitest

(tl 4950p) ja 09.08.2012 vaidest (tl 59-62) ei ole kaebaja viidanud, et andis 16.07.2012

distsipliinirikkumise kohta selgituse ka 17.07.2012. Distsiplinaarmenetluse protokollis on

märgitud, et M.V. ei esitanud 17.07.2012 selgitusi ega ka 20.07.2012, mil talle tutvustati

distsiplinaarmenetluse algatamise kohta teatist. Kaebaja esitas vastuväite 30.07.2012, milles ta

ei ole eeltoodud väidete ebaõigsust välja toonud, mida ta aga usutavalt oleks teinud sellise

ebaõigsuse esinemise korral, võttes arvesse siinkohal asjaolu, et kohtute infosüsteemi andmete

kohaselt on kaebaja arvukate kaebustega väga erinevate vangla toimingute ja haldusaktide

vaidlustamiseks kohtusse pöördunud. Ka ei ole kaebaja sellist ebaõigsust maininud vaides,

viidates üksnes 30.07.2012 vastuväitele. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus

rahuldamata kaebaja taotluse nõuda vanglalt välja 17.07.2012 seletus.

13. Kaebaja leiab, et 27.07.2012 taotluse lühiajaliseks kokkusaamiseks mitterahuldamine

tähendab sisuliselt tema kaks korda karistamist, mille osas ei ole kohus otsuses mingit

seisukohta võtnud. Kaebaja väide on asjakohatu, kuivõrd käesolevas asjas ei toimu vaidlust

kaebajale lühiajalise kokkusaamise võimaldamisest keeldumise üle, vaid vangla 02.08.2012. a

käskkirja üle. Seega ei ole 27.07.2012 taotlusel puutumust käesoleva vaidluse esemega,

mistõttu ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse nõuda vanglalt välja 27.07.2012

taotlus.

14. Eeltoodud põhjendustel jääb M.V. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

12.03.2013. a otsus muutmata.

15. Kuna kaebaja oli nii halduskohtus kui ka ringkonnakohtus menetluskulude tasumisest

vabastatud, jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi