3-12-2137/40 · Tartu Ringkonnakohus
Legislator summary
AI generatedJätta rahuldamata M.V. taotlus Viru Vanglalt 25.07.2012 taotluse ja 17.07.2012 Jätta M.V. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.03.2013. a otsus
Legislator headnote
AI generated3-12-2137/40 · Tartu Ringkonnakohus: Jätta rahuldamata M.V. taotlus Viru Vanglalt 25.07.2012 taotluse ja 17.07.2012 Jätta M.V. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.03.2013. a otsus
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht
29.08.2014, Tartu
Haldusasja number
3-12-2137
Haldusasi
M.V. kaebus Viru Vangla 02.08.2012. a käskkirja nr 6-
3/1269-D tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 12.03.2013. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
M.V. apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja M.V.
Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1. Jätta rahuldamata M.V. taotlus Viru Vanglalt 25.07.2012 taotluse ja 17.07.2012
selgituse väljanõudmiseks.
2. Jätta M.V. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.03.2013. a otsus
muutmata.
3. Jätta M.V. menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse
avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 29.09.2014 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).
Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui
kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt
avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Viru Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 02.08.2012. a käskkirjaga nr 6-3/1269-D (tl 46-48)
karistati M.V. kartserisse paigutamisega 25 ööpäevaks vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja
Viru Vangla kodukorras p 8.2.4 rikkumise eest. Käskkirja kohaselt tutvustas
inspektor-kontaktisik H. Etti 16.07.2012 kella 12.55 paiku E8 osakonnas kambri nr 3456
toiduluugi juures M.V. teatist seoses vanemvalvuri A. Teetloki poolt antud korraldusele
hakata koristama E8 eluosakonna koridori mitteallumisega distsiplinaarmenetluse algatamise
ja läbiviimisega, mille peale oli M.V. ärritunud ning ähvardas vanglaametnikke. Toimunu
kohta koostas inspektor-kontaktisik H. Etti ettekande nr 3113 (tl 52) ning M.V. suhtes alustati
distsiplinaarmenetlust. 27.07.2012 koostati distsiplinaarmenetluse protokoll (tl
51-51p), millele lisati inspektor-kontaktisik H. Etti poolt 16.07.2012 koostatud ettekanne nr
3113, valvur K. Kruupi poolt 16.07.2012 koostatud õiend (tl 53) ja teade
distsiplinaarmenetluse alustamise kohta (tl 54). 30.07.2012 esitas M.V. endapoolse vastuväite
(tl 4950p).
2. Viru Vangla 14.09.2012. a vaideotsusega nr 6-12/309-2 (tl 57-57p) jäeti M.V. vaie (tl 59-
62) Viru Vangla 02.08.2012. a käskkirja nr 6-3/1269-D kehtetuks tunnistamiseks täies ulatuses
rahuldamata.
3. 10.10.2012 saabus Tartu Halduskohtusse M.V. kaebus (tl 1-4p), milles ta palus tühistada
Viru Vangla 02.08.2012. a käskkiri nr 6-3/12369-D, 14.08.2012. a haldusakt nr 612/309-1 ja
14.09.2012. a vaideotsus nr 6-12/309-2 ning tunnistada kontaktisiku toimingud
õigusvastaseks. Kaebaja leidis, et 02.08.2012. a käskkiri nr 6-3/1269-D on õigusvastane,
oluliste kaalutlusvigadega ja ebaproportsionaalne ning ei vasta VangS § 63 lg-tes 1 ja 3 ja §
64 lg-s 4 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg-s 2, §-des 54 ja 56 sätestatud nõuetele.
Kaebaja arvates on ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse norme ning oluliselt on rikutud
menetluse printsiipe. Õigusvastane käskkiri ja selle täitmisele pööramine riivab ja rikub
intensiivselt kaebaja subjektiivseid õigusi ja vabadusi. Kaebaja märkis, et 02.08.2012. a
käskkirjaga nr 6-3/1269-D määrati talle 16.07.2012 distsipliinirikkumise eest teise karistusena
25 ööpäevaks kartserisse paigutamine, kuivõrd selle rikkumise eest oli teda karistatud juba
ühe lühiajalise kokkusaamise keeluga. Kaebaja leidis, et tema süü on tõendamata ning teda
soovitakse karistada ühe tõendamata distsipliinirikkumise eest kaks korda.
4. Tartu Halduskohus 22.10.2012. a määrusega (tl 23-24p) tagastas kaebuse Viru
Vangla 14.08.2012. a haldusakti nr 6-12/309-1, 14.09.2012. a vaideotsuse nr 6-
12/309-2 ja kontaktisiku toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõude osas ning võttis
M.V. kaebuse 02.08.2012. a käskkirja nr 6-3/12369-D tühistamise nõude osas
menetlusse.
5. Tartu Halduskohus 12.03.2013. a otsusega (tl 80-81p) jättis M.V. kaebuse rahuldamata.
Otsuse põhjendused:
Kaebaja poolt tehtud ähvardus vanglaametniku ja meditsiiniosakonna töötaja suhtes on
tõendatud inspektor-kontaktisik H. Etti 16.07.2012 koostatud ettekandega nr 3113 ning valvur
K. Kruupi esitatud õiendiga, milles ta kinnitas, et kuulis, kui kaebaja lubas varemöeldud
ähvardused ellu viia. Seetõttu ei ole usutav kaebaja väide, et ta ei ähvardanud vangla töötajaid
ning inspektor-kontaktisik H. Etti sai nendevahelisest vestlusest valesti aru. Kohtul puudus
alus kahelda vanglaametnike poolt koostatud õiendis ja ettekandes esitatud andmete õiguses.
Kaebaja rikkus 16.07.2012 seisuga kehtinud Viru Vangla kodukorra p 8.2.4 ja VangS § 67 p 1,
millega pani toime distsiplinaarrikkumise. Tõendamist on leidnud asjaolu, et vastustaja
teavitas kaebajat tema suhtes alustatud distsiplinaarmenetlusest ning andis võimaluse esitada
selgitusi, kuid kaebaja seda ei teinud. Distsiplinaarmenetluse käik protokolliti ning koostatud
protokoll toimetati kaebajale kätte 27.07.2012. Distsiplinaarmenetluse protokollile esitas
kaebaja 30.07.2012 omapoolsed vastuväited. Seega on distsiplinaarmenetlus läbi viidud
kooskõlas VangS § 64 lg-dega 1, 2, 3, 4, ja 41. 02.08.2012 käskkiri nr 6-3/1269-D vastab
HMS §-des 54 ja 56 sätestatud tingimustele. Vaidlustatav käskkiri on välja antud selleks
pädeva ametniku poolt ning on kooskõlas tol ajal kehtinud vangistusseadusega ja vangla
sisekorraeeskirjaga. Kaebajale määratud karistus on toimepandud süüteoga proportsionaalne
ning vastab vangistuse täideviimise eesmärkidele. Haldusakti vorminõudeid on järgitud.
Kaalutlusõigus on teostatud volituse piire ületamata ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega
ning arvestatud on olulisi asjaolusid ja kaalutud põhjendatud huve.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
6. M.V. esitas 09.04.2013 apellatsioonkaebuse (tl 91-93), milles ta palub tühistada Tartu
Halduskohtu 12.03.2013. a otsus täies ulatuses ja teha uus otsus, millega rahuldada tema
kaebus. Lisaks palus kaebaja ringkonnakohtul välja nõuda Viru Vanglalt 25.07.2012 taotlus
lühiajalise kokkusaamise võimaldamiseks ja 17.07.2012 selgitus. Apellatsioonkaebuse
põhjendused:
Halduskohus on asja lahendamisel ebaõigesti hinnanud tõendeid, ei ole järginud
uurimisprintsiibi põhimõtteid ning on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Halduskohus
on rikkunud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 61 lg 1, § 62 lg 2, § 158 lg 1 ja §
165 lg 1 p-de 1 ja 2 nõudeid. Halduskohus on jätnud tähelepanuta ja otsuses põhjendamata
kaebuses ja vanglale menetluse käigus esitatud väited ja seisukohad. Ühtlasi on halduskohus
jätnud tähelepanuta mitmed kohtule esitatud taotlused kaebuses ja 05.02.2013 taotluses (tl
78). Taotletud tõendid on olulised, millega ei ole vangla ega kohus arvestanud, kuigi kaebaja
on neile tõenditele enda kirjalikes seisukohtades viidanud. 17.07.2012 esitas kaebaja enda
esialgsed selgitused, mida ei ole käesolevas asjas kasutatud. 27.07.2012 taotluse lühiajaliseks
kokkusaamiseks mitterahuldamine tähendab sisuliselt kaebaja kaks korda karistamist, kuid
kohus ei ole otsuses selles osas mingit seisukohta võtnud. Kaebuse viimasel lehel on esitatud
mitmeid erinevaid nõudeid, kuid kohus on jätnud need tähelepanuta ja otsuses ka
põhjendamata, v.a käskkirja tühistamisnõue. Kohus ei ole põhjendanud otsuses, mismoodi on
kaebaja poolt väidetavalt toime pandud süütegu tõendatud kaebaja 30.07.2012 esitatud
vastuväidetega ning 01.08.2012 koostatud õiendiga, mis ei vasta tõele ja mille olemasolust sai
kaebaja teada alles distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas. Ettekanne nr 3113 ei vasta
tõele ja on hilisemalt kunstlikult loodud.
7. Viru Vangla esitas 12.09.2013 vastuse (tl 104-106), milles ta palub jätta M.V.
apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.03.2013. a otsus muutmata. Vastuse
põhjendused:
Kaebaja ei ole halduskohtule 04.10.2012 koostatud kaebuse p-des 3 ja 4 esitanud taotlusi
tõendite kogumiseks. M.V. on kaebuse III osas taotlenud, et „kohus kohustaks vastustajat
esitama kõik käesolevas kaebuses viidatud dokumendid asja õiglaseks lahendamiseks, kuna
kõik need dokumendid asuvad vastustaja valduses ja kaebajal endal ei ole võimalik neid
kohtule esitada“. Vastustaja esitas 05.11.2012 vastusega asjassepuutuvad ja vastuväiteid
kinnitavad tõendid. Kaebuses puuduvad põhjendused, miks kaebajal endal ei olnud võimalik
tõendeid esitada. Kaebaja 30.07.2012 vastuväitest ja 09.08.2012 vaidest, milles ta analüüsib
üksikasjalikult distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõendeid, saab järeldada, et tegelikult
olid tal kaebuses viidatud tõenditest koopiad olemas. Kaebaja ei ole 30.07.2012 vastuväites
ega 09.08.2012 vaides viidanud, et 16.07.2012 distsipliinirikkumise kohta andis ta seletuse ka
17.07.2012. Seda on kaebaja asunud väitma alles kohtumenetluses, leides
apellatsioonkaebuses, et tegemist on olulise tõendiga. Kaebaja on 09.08.2012 vaides viidanud
enda 30.07.2012 vastuväitele ning puuduvad viited 17.07.2012 seletusele. Kaebaja
27.07.2012 taotlus lühiajalise kokkusaamise võimaldamiseks ei oma käesolevas vaidluses
mingit tõenduslikku tähendust. Antud juhul on kaebaja vaidlustanud Viru Vangla 02.08.2012.
a käskkirja nr 6-3/1269-D, mitte lühiajalise kokkusaamise võimaldamisest keeldumist.
Ettekande nr 3113 on koostanud inspektor-kontaktisik H. Etti, kellele kaebaja ähvardused
ütles, vanglaametnike K. Kruupi ja A. Anslani õiendid kinnitavad H. Etti ettekandes
kirjeldatud rikkumist. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu enda õigusvastase tegevuse kohta
koostatud ettekandega, ei anna alust väita, et tegemist on ebatõese ettekandega. Vastustajal ei
ole alust kahelda nimetatud ametnike erapooletuses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et M.V. apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu
Halduskohtu 12.03.2013. a otsus muutmata.
9. Kaebaja on vaidlustanud Viru Vangla käskkirja, millega teda karistati kartserisse
paigutamisega, kuna ta ähvardas kasutada vanglaametnike suhtes vägivalda. Kaebuses
esitatud väidete osas on halduskohus endapoolsed seisukohad esitanud kohtuotsuse p-des 5–
7.1. Halduskohus on ammendavalt selgitanud, miks kaebaja nõue ei kuulu rahuldamisele.
Seega ei nõustu ringkonnakohus kaebaja väitega tema seisukohtade tähelepanuta jätmise
kohta. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ja
uue otsusega kaebuse rahuldamiseks. Halduskohus ei ole hinnanud tõendeid ebaõigesti ega
ole rikkunud menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud otsuses toodud
põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks
apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
10. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et halduskohus on jätnud tähelepanuta mitmed
taotlused kaebuses. Tartu Halduskohus on 22.10.2012. a määruse (tl 23-24p) resolutsiooni p 2
kohaselt, juhindudes HKMS § 45 lg-st 2 ja § 121 lg 2 p-st 1, tagastanud M.V. kaebuse Viru
Vangla 14.08.2012. a haldusakti nr 6-12/309-1, 14.09.2012. a vaideotsuse nr 6-12/309-2 ja
kontaktisiku toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõude osas. Halduskohus märkis, et
alates 01.01.2012 kehtima hakanud HKMS ei võimalda tuvastamiskaebuse esitamist üksnes
preventiivsel eesmärgil, kuid tühistamiskaebuse esitamiseks näeb VangS § 1¹ lg 5 ette
kohustusliku kohtueelse korra läbimise. Nähtuvalt Viru Vangla vastusest kohtu päringule
(tl 10), ei olnud M.V. pöördunud eelnevalt Viru Vangla poole haldusaktide nr 6-12/309-1 ja
nr 612/309-2 vaidlustamiseks, mistõttu ei olnud M.V. l tühistamisnõude osas kohustuslik
kohtueelne menetlus läbitud ja seetõttu ei pidanud kohus vajalikuks anda kaebajale võimalust
käesoleva haldusasja raames minna tuvastamiskaebuselt üle tühistamiskaebusele. Kuivõrd
tuvastamisnõude osas ei ole M.V. kaebust menetlusse võetud, siis ei ole halduskohus pidanud
kohtuotsuses selles osas mingit seisukohta ega põhjendusi esitama, v.a tühistamisnõue,
millises osas võttis halduskohus 22.10.2012. a määrusega (resolutsiooni p 3) M.V. kaebuse
menetlusse. M.V. ei ole 22.10.2012. a määrust kaebuse osaliselt tagastamise osas
vaidlustanud.
11. Vaidlusalusest käskkirjast nähtuvalt oli kaebaja suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamise
aluseks tuvastatud asjaolud seonduvalt tema ähvardustega kasutada vanglaametnike suhtes
vägivalda. Inspektor-kontaktisik H. Etti on 16.07.2012 koostanud ettekande nr 3113 kell
12.55 toimunud intsidendi kohta, mille koostamisest teavitati M.V. samal päeval kella 15.30
ajal ja võimaldati tal anda selgitusi. Sel ajal toimunu kohta on koostanud õiendi teise üksuse
valvur K. Kruup, mis praktiliselt kordab sisult H. Etti poolt intsidendi kohta märgitut,
kinnitades, et kaebaja lubas varem öeldud ähvardused ellu viia. Lisaks ka 01.08.2012 õiendiga
on eeltoodu kaudselt tuvastamist leidnud, kuivõrd selles kinnitatakse eelnimetatud
vanglaametnike vestlust M.V. ga 16.07.2012 kella 15.30 paiku. Nähtuvalt 02.08.2012. a
käskkirjast (lk 3 1. lõik) on seoses kaebaja väitega, et vestluse hetkel viibis lisaks inspektor-
kontaktisik H. Ettile ja valvur K. Kruupile osakonnas veel kaks valvurit, vangla
haldusmenetluse raames kontrollinud videosalvestuse põhjal, et vestluse hetkel viibis
osakonnas vaid veel üks valvur, s.o U. Võhma, kellelt 01.08.2012 õiendi koostanud inspektor-
kontaktisik A. Anslan sai teavet intsidendi kohta telefoni teel. Asjaolu, et 01.08.2012 õiendist
sai kaebaja teada distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast, ei muuda õiendit ebatõeseks
ega kaebaja argumente rohkem usutavaks. Nimetatud õiendis märgitu on kooskõlas nii
ettekandes nr 3113 kui ka K. Kruupi õiendis märgituga. Kaebaja ei ole ka
apellatsioonkaebuses toonud välja ühtegi sellist asjaolu, mis annaks alust kahelda 01.08.2012
õiendis märgitu õigsuses. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et vanglaametnikud esitaksid
ettekandeid ja õiendeid intsidentide kohta, mida ei ole toimunud ning viiksid läbi põhjuseta
distsiplinaarmenetlusi. Seega puudub ringkonnakohtul alus kahelda vaidlusaluse käskkirja
väljaandmise aluseks olevates tõendites ja neis sisalduva informatsiooni õigsuses.
12. Kaebaja väitel esitas ta esialgsed seletused 17.07.2012. Sellise väite on kaebaja esitanud
esmakordselt kaebuse p-s 3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eeltoodud väide eluliselt usutav
ega kooskõlas teiste asjas olemasolevate tõenditega. Nähtuvalt 30.07.2012 vastuväitest
(tl 4950p) ja 09.08.2012 vaidest (tl 59-62) ei ole kaebaja viidanud, et andis 16.07.2012
distsipliinirikkumise kohta selgituse ka 17.07.2012. Distsiplinaarmenetluse protokollis on
märgitud, et M.V. ei esitanud 17.07.2012 selgitusi ega ka 20.07.2012, mil talle tutvustati
distsiplinaarmenetluse algatamise kohta teatist. Kaebaja esitas vastuväite 30.07.2012, milles ta
ei ole eeltoodud väidete ebaõigsust välja toonud, mida ta aga usutavalt oleks teinud sellise
ebaõigsuse esinemise korral, võttes arvesse siinkohal asjaolu, et kohtute infosüsteemi andmete
kohaselt on kaebaja arvukate kaebustega väga erinevate vangla toimingute ja haldusaktide
vaidlustamiseks kohtusse pöördunud. Ka ei ole kaebaja sellist ebaõigsust maininud vaides,
viidates üksnes 30.07.2012 vastuväitele. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus
rahuldamata kaebaja taotluse nõuda vanglalt välja 17.07.2012 seletus.
13. Kaebaja leiab, et 27.07.2012 taotluse lühiajaliseks kokkusaamiseks mitterahuldamine
tähendab sisuliselt tema kaks korda karistamist, mille osas ei ole kohus otsuses mingit
seisukohta võtnud. Kaebaja väide on asjakohatu, kuivõrd käesolevas asjas ei toimu vaidlust
kaebajale lühiajalise kokkusaamise võimaldamisest keeldumise üle, vaid vangla 02.08.2012. a
käskkirja üle. Seega ei ole 27.07.2012 taotlusel puutumust käesoleva vaidluse esemega,
mistõttu ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse nõuda vanglalt välja 27.07.2012
taotlus.
14. Eeltoodud põhjendustel jääb M.V. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
12.03.2013. a otsus muutmata.
15. Kuna kaebaja oli nii halduskohtus kui ka ringkonnakohtus menetluskulude tasumisest
vabastatud, jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi
kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/
Agu Timmi