3-13-1250/24 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene ja Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

29. august 2014, Tartu Haldusasja number 3-13-1250 Haldusasi OÜ Vollmond kaebus Maksuja Tolliameti 18.04.2013. a korralduse nr XXXXXXXX ja 30.05.2013. a korralduse nr XXXXXXXX tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 17.09.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Vollmond apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja OÜ Vollmond, esindaja advokaat Rene Varul Vastustaja Maksuja Tolliamet RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.09.2013. a otsus muutmata.

2. Apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) jätta kaebaja enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, so 29.08.2014, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (MTA) kontrollis AS-i Maardu Terminal käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust maksustamisperioodidel jaanuar – veebruar 2012.

2. MTA andis 21.02.2013 korralduse nr XXXXXXXX , millega kohustas OÜ-d Vollmond kui kolmandat isikut esitama dokumente AS-i Maardu Terminal maksumenetluses. OÜ Vollmond esitas MTA 21.02.2013. a korralduse kehtetuks tunnistamiseks vaide ning

MTA 05.04.2013. a vaideotsusega vaie rahuldati, sest vaidlustatud korraldus oli nõuetekohaselt põhjendamata.

3. MTA andis 18.04.2013 korralduse nr XXXXXXXX , millega kohustas OÜ- d Vollmond kui kolmandat isikut maksukorralduse seaduse (MKS) § 46, § 61 lg-te 1 ja 3 ning § 62 lg-te 1 ja 3 alusel esitama dokumente AS-i Maardu Terminal maksumenetluses. Korralduse kohaselt on alust arvata, et OÜ Vollmond oli osaline kütuse ostu-müügitehingutes, mida AS Maardu Terminal läbi mitme äriühingu edasi müüs.

4. OÜ Vollmond esitas MTA 18.04.2013. a korralduse kehtetuks tunnistamiseks vaide, kuid MTA 24.05.2013. a vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata.

5. MTA 30.05.2013. a korraldusega nr XXXXXXXX kohustati OÜ-d Vollmond MTA 18.04.2013. a korralduse tähtaegse täitmata jätmise tõttu tasuma sunniraha 320 eurot.

6. OÜ Vollmond esitas 09.06.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 18.04.2013. a ja 30.05.2013. a korralduste tühistamiseks. Kaebaja leidis, et AS-i Maardu Terminal maksukontroll kaebajat ei puuduta, sest tema ei ole nimetatud äriühinguga kütusetehinguid teinud. Seega ei saa kaebaja anda teavet AS-i Maardu Terminal maksustamise seisukohalt tähendust omavate asjaolude kohta. Maksuhaldur ei ole selgitanud, kuidas võiks kütuse edasine liikumine olla seotud AS-i Maardu Terminal maksustamisega. MTA 21.02.2013. a korraldusest nähtus, et sisuliselt sooviti teostada maksukontrolli kaebaja tehingute osas, kuid sellises vormis seda teha ei saa.

MTA tunnistaski oma 21.02.2013. a korralduse kehtetuks, kuid andis seejärel 18.04.2013 sisult samasuguse korralduse, jättes arvestamata MTA 05.04.2013. a vaideotsuses toodud juhised ja põhjendused. MTA on vaideotsuses järeldanud, et kuna AS Maardu Terminal ise kütuse ostumüügitehingutes ei osalenud, siis ei saanud tal noist tehingutest ka endal käivet (ja seega käibemaksukohustust) tekkida. Järelikult jääb täitmata üks kolmanda isiku poole pöördumise eeldus – soovitud teave peab maksukohustuslase maksukohustuse kindlaksmääramiseks vajalik ja oluline olema.

Vaideotsuse kohaselt ei ole võimalik ka sedastada, et kolmandate isikute kütuse ostu-müügiteenused seonduks kuidagi nt aktsiisilaopidaja teenuste osutamisest tekkiva käibemaksukohustusega. MTA 18.04.2013. a korralduses esitatud väide, et AS Maardu Terminal müüs kütust OÜ-le Europetroleum, on vastuolus 21.02.2013. a korralduses esitatud seisukohaga, et AS-i Maardu Terminal laost toimus kütuse väljastamine OÜ Ator Oil nimel. Teiseks tuvastas MTA juba vaideotsuses, et AS Maardu Terminal ise kütuse müügitehingutes ei osalenud. Sellised muudatused MTA seisukohtades on toimunud kunstlikult ning eesmärgiga kontrollida kolmandate isikute, sh kaebaja, maksukohustust.

Maksuhaldur on kaebajalt nõudnud ebamõistlikult mahukat dokumentatsiooni kaebaja ja kolmandate isikute vaheliste tehingute kohta ning selline nõudmine on õigusvastane. MTA pidas 24.05.2013. a vaideotsust MTA 18.04.2013. a korralduse kohta justkui lõplikuks lahendiks ning määras kaebajale sunniraha, kuid vaideotsus ei ole lõplik lahend, sest kaebaja vaidlustab korralduse halduskohtus. Kaebaja soovis kohtu seisukohta selle kohta, kas kaebaja kvalifitseerub maksumenetluses kolmandaks isikuks ja kas maksuhalduril on õigus nõuda sellises koguses dokumente ja teavet, mis ei oma maksukontrolliga otsest puutumust.

7. MTA tunnistas 19.06.2013. a otsusega (tl 32) oma 30.05.2013. a sunniraha korralduse kehtetuks.

8. OÜ Vollmond esitas 22.08.2013 halduskohtule taotluse uue tõendi vastuvõtmiseks. Tõendina esitas kaebaja MTA 01.07.2013. a vaideotsuse OÜ Unipetrol suhtes, kellelt küsiti samuti kolmanda isikuna teavet AS-i Maardu Terminal maksumenetluses.

9. Tartu Halduskohtu 17.09.2013. a otsuse resolutsiooni p-ga 1 lõpetati menetlus MTA 30.05.2013. a korralduse tühistamise nõudes. Otsuse resolutsiooni p-ga 2 jäeti kaebus ülejäänud osas rahuldamata ning p-ga 3 jäeti rahuldamata taotlus tõendi vastuvõtmiseks. Otsuse kohaselt on maksuhaldur õiguspäraselt käitunud ning 18.04.2013. a korralduse puhul on täidetud haldusakti põhjendamise üldnõuded. Riigikohtu lahendist haldusasjas nr 3-3-1-98-10 tuleneb, et MKS § 61 lg-s 1 viidatud kolmandateks isikuteks on isikud, kes võivad omada teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kohta.

Kaebaja on AS-i Maardu Terminal maksumenetluses MKS § 61 lg 1 mõttes kolmas isik. Asjaolu, et teda kohustati esitama dokumente seoses kolmandate isikutega sõlmitud tehingute, mitte kontrollitava maksukohustuslase AS-iga Maardu Terminal sõlmitud tehingute kohta, ei tähenda, et need dokumendid ei omaks tähtsust AS Maardu Terminal maksumenetluses. Kaebajalt on teavet nõutud kooskõlas MKS § 61 lg-s 1 sätestatud eesmärgiga, samuti arvestades MKS §-st 11 tulenevat uurimispõhimõtet ja MKS § 60-65. Kogutav teave ei pea piirduma vahetult ja otseselt kontrollitava maksukohustuslasega seotud andmetega, vaid võib hõlmata ka muid andmeid, millest on põhjendatud alus arvata, et need võivad kontrollitava isiku maksukohustuse kindlaksmääramise seisukohast oluliste asjaolude kohta tõendusteavet sisaldada.

Kuna AS-i Maardu Terminal kütus on tehingute ahela kaudu kaebajani jõudnud, siis võib kaebajalt nõutav teave olla oluline, et selgitada AS-i Maardu Terminal kütuse müügitehingute tegelikke asjaolusid. Kohus ei nõustu, et MTA on 18.04.2013. a korraldusega teostanud maksukontrolli OÜ Vollmond tehingute suhtes. Kontroll algatati AS-i Maardu Terminal suhtes ning asjaolu, et kaebaja suhtes kontrollimenetlust alustatud ei ole, ei välista teda puudutavate andmete kogumist teises maksumenetluses. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei puutu asjasse kaebaja väited MTA vastuoluliste seisukohtade kohta.

MTA 30.05.2013. a sunniraha määramise korralduse osas märkis kohus, et kuna korraldus on kehtetuks tunnistatud, siis selles osas tuleb menetlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Kohus jättis rahuldamata taotluse täiendava tõendi vastuvõtmiseks, kuna sellel puudub seos vaidluse esemega. Kaebaja taotles, et kohus mõistaks vastustajalt välja kaebaja tasutud riigilõivu kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse eest, kuid selleks puudub alus. Kohus lahendas esialgse õiguskaitse taotluse, tehes seega toimingu, mille eest riigilõivu tasuti.

Samuti asjaolu, et ühe vaidlustatud korralduse tühistamisnõude menetlus lõpetati korralduse kehtetuks tunnistamise tõttu, ei oma tähtsust riigilõivu seisukohalt, sest riigilõivu tulnuks ikka tasuda 15 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. OÜ Vollmond 17.10.2013. a apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada osas, milles see jäeti rahuldamata, so Maksuja Tolliameti 18.04.2013. a korralduse nr XXXXXXXX tühistamata jätmise osas, ning teha uus otsus, millega selles osas kaebus rahuldada. MTA 30.05.2013. a sunniraha määramise korralduse osas menetluse lõpetamist ning uue tõendi vastu võtmata jätmist kaebaja apellatsioonkaebuses ei vaidlusta. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus kolmanda isiku määratlusele liialt laia tähenduse andnud. Samuti tõlgendas kohus liiga laialt maksuhalduri õigust kolmandatelt isikutelt teavet nõuda. Otsusest jääb mulje, et maksuhaldur võiks suhteliselt piiramatult nõuda teavet ükskõik kellelt. Maksuhaldur on tegelikult ise piiranud kolmandalt isikult teabe nõudmise võimaluse, luues vastavat praktikat. Nõnda on maksuhaldur nt OÜ Unipetrol suhtes 01.07.2013 tehtud vaideotsuses põhjendanud, et nõue, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist peab maksuhaldur seda teavet püüdma saada maksukohustuslaselt, lähtub proportsionaalsuse põhimõttest, kolmandate isikute ülemäärane tülitamine võõrastes maksuasjades ei ole lubatud. Antud juhul ei ole maksuhaldur ka põhjendanud vajadust kaebajalt teabe saamiseks. Samuti on kaebaja ja AS-i Maardu Terminal suhe viimase maksukohustusse ilmselgelt kaudne. Kaebaja ei ole rahul ka sellega, et menetluskulud jäeti tervikuna poolte endi kanda, kuigi MTA tühistas ise oma 30.05.2013. a sunniraha korralduse.

11. Vastustaja palub 25.11.2013. a vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt jääb vastustaja varasemate seisukohtade juurde (tl 24-27). Vastustaja leidis, et MTA 21.02.2013. a ja 18.04.2013. a korraldused erinevad üksteisest oluliselt. Ebaõige on väide, et maksuhaldur tuvastas, et AS Maardu Terminal ise kütuse müügitehingutes ei osalenud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märkis vastustaja, et halduskohus tugines kolmanda isiku määratlemisel Riigikohtu praktikale ning seetõttu on vale kaebaja seisukoht, et halduskohus andis sellele määratlusele liiga laia tähenduse.

Halduskohtu otsusest nähtub selgelt ka see, kellelt ja mis alustel on maksuhalduril õigus teavet ja dokumente nõuda. MTA 18.04.2013. a korraldus on piisavalt põhjendatud ning selles on selgelt ära toodud, miks peab maksuhaldur vajalikuks teavet saada just OÜ-lt Vollmond, milliste tehingute kohta ning millise menetluse raames teavet soovitakse koguda. Halduskohus viitas õigesti Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-24-11, mille kohaselt on MKS § 61 lg-ga 1 maksuhaldurile antud selgesõnaline volitus nõuda kolmandatelt isikutelt igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses.

MTA tõi 18.04.2013. a korralduse faktilise alusena ära asjaolu, et kaebajalt on vaja teavet seoses AS-i Maardu Terminal kütuse müügitehingutega, milles kaebaja ka ise osaline oli. Korralduses kirjeldatud asjaoludest on aru saada, et maksuhalduril on puuduliku ja vastuolulise info tõttu tekkinud kahtlus selles, kas kütusetehingud on üldse toimunud nii, nagu tehingudokumentidel näidatud ning kas need näilikud tehingud võivad olla tehtud AS Maardu Terminal initsiatiivil ja talle maksueelise loomiseks (maksukohustuse vähendamiseks). Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et kuivõrd AS Maardu Terminal ise kütuse müügitehingutes ei osalenud, ei saa tal sellistest tehingutest ka käivet tekkida.

Aktsiisilaosiseseid tarbimisse mittelubatud kütuse müügitehinguid maksustatakse 0%-lise käibemaksumääraga, kõiki tarbimisse lubatud kütuse müügitehinguid aga 20%-lise käibemaksumääraga. Vaidemenetluse käigus on AS Maardu Terminal maksumenetlust läbiviiv revident andnud selgituse, mille kohaselt on AS Maardu Terminal tehingudokumentide järgi müünud OÜ-le Europetroleum aktsiisilao siseselt tarbimisse mittelubatud kütust (ja kütuse tarbimisse lubamine on toimunud tehinguahela järgmistes etappides). Kui maksumenetluse käigus peaks selguma, et tehinguahel on osaliselt või täielikult näilik ja AS Maardu Terminal on tegelikult müünud juba tarbimisse lubatud kütust, suureneks AS Maardu Terminal maksukohustus (0%-lise maksumäära asemel kohalduks 20%-line maksumäär).

MTA 18.04.2013. a korralduse täitmise olulisust ei vähenda asjaolu, et tehingudokumentidest nähtuvalt ei ole AS Maardu Terminal ja kaebaja nö otsetehinguid teinud. Ei ole ühtegi mõistlikku põhjendust, miks kaebaja maksuhaldurile tehingute kohta vajalikku teavet ja dokumente ei soovi esitada. Menetluskulude jaotust põhjendas halduskohus põhjalikult. Vastustaja lisab, et kaebajal puudus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks vajadus, sest vaidlustatud korralduse täitmise peatamine tuleneb otse seadusest (MKS § 146 lg 2).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 17.09.2013. a otsuse tühistamiseks vaidlustatud osas ei ole alust.

13. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 17.09.2013. a otsuses toodud põhjendustega Maksuja Tolliameti 18.04.2013. a korralduse nr XXXXXXXX tühistamata jätmise kohta ning ei pea vastavalt HKMS § 201 lg-le 4 vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata. Kuna ka osad apellatsioonkaebuses toodud väited ja selgitused (apellatsioonkaebuse lk 1-2 ja lk 3 kuni ülevalt 5 lõik) on täpselt samal viisil ja praktiliselt samas sõnastuses esitatud juba halduskohtule esitatud kaebuses ja halduskohus on vaidlustatud otsuses nende väidete ja selgituste kohta omapoolse seisukoha avaldanud, millega ringkonnakohus nõustub, siis ei käsitle ringkonnakohus ka neid kaebaja väiteid ja selgitusi käesolevas otsuses uuesti. Ainsad uued väited ja selgitused halduskohtu otsuse osa kohta, millega jäeti Maksuja Tolliameti 18.04.2013. a korraldus nr XXXXXXXX tühistamata, on esitatud apellatsioonkaebuse leheküljel 4. Nimelt viitab kaebaja OÜ Unipetrol suhtes tehtud 01.07.2013. a vaideotsusele ja ka sellele, et kaebaja arvates on halduskohus andnud kolmanda isiku määratlusele oma otsuses liialt laia tähenduse ning tõlgendanud liiga laialt maksuhalduri õigust kolmandatelt isikutelt teavet nõuda. Samuti leitakse, et maksuhaldur on ka 18.04.2013. a korralduses jätnud piisavalt ning hoolikalt põhjendamata vajaduse OÜ-lt Vollmond teabe saamiseks olukorras, kus kaebaja ja AS Maardu Terminal suhe viimase maksukohustusse on selgelt üksnes kaudne.

14. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka viimati nimetatud väited ja viited OÜ Unipetrol suhtes tehtud 01.07.2013. a vaideotsusele alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks osas, millega jäeti rahuldamata kaebus Maksuja Tolliameti 18.04.2013. a korralduse nr XXXXXXXX tühistamiseks. Nimelt sätestab HKMS § 157 lg 2, et kohus võib otsust tehes tugineda üksnes asjas kogutud tõenditele, mida pooltel ja kolmandatel isikutel oli võimalik uurida ja sama kohaldub ka apellatsioonimenetluses (HKMS § 185 lg 1). Toimiku materjalidest nähtuvalt (tl 39) taotles kaebaja OÜ Unipetrol suhtes tehtud 01.07.2013. a vaideotsuse käesoleva asja materjalide juurde võtmist, kuid vaidlustatud otsusega (otsuse p 27 ja otsuse resolutsiooni p 3) jättis halduskohus selle taotluse rahuldamata ja kaebaja poolt viidatud dokumendi uue tõendina asja materjalide juurde võtmata ning selles osas on halduskohtu 17.09.2013. a otsus ka jõustunud, kuna esitatud apellatsioonkaebuses ei ole otsuse nimetatud osa vaidlustatud. Seega ei olnud OÜ Unipetrol suhtes tehtud 01.07.2013. a vaideotsus menetlusosaliste ja halduskohtu jaoks tõendiks esimese astme kohtus ning seda ei ole nimetatud dokument ka apellatsioonimenetluses, mistõttu pole kaebajal alust käesolevas asjas selle vaideotsuse sisule viidata ning ringkonnakohtul pole alust sellesisulisi apellatsioonkaebuse väiteid sisuliselt hinnata ja analüüsida, mistõttu ringkonnakohus jätab käesolevas asjas tõendiks mitteoleva vaideotsusega seonduvad apellatsioonkaebuse väited ja hinnangud tähelepanuta.

15. Ringkonnakohus ei nõustu samuti kaebaja väidetega, et halduskohus on andnud kolmanda isiku määratlusele oma otsuses liialt laia tähenduse, tõlgendanud liiga laialt maksuhalduri õigust kolmandatelt isikutelt teavet nõuda, ja et maksuhaldur on jätnud oma korralduses piisavalt ning hoolikalt põhjendamata vajaduse OÜ-lt Vollmond teabe saamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus oma sellekohased järeldused teinud asjas kogutud tõendite pinnalt ning kohtu põhjendused on ka vaidlustatud otsuses väga selgelt ja üheselt lahti kirjutatud.

Tartu Halduskohus on oma lahendi p-s 20 välja toonud põhjendused selle kohta, miks kaebaja puhul on tegemist kolmanda isikuga MKS-i mõistes. Nagu juba varem märgitud, nõustub ka ringkonnakohus halduskohtu seisukohtadega ja on samuti seisukohal, et kaebaja puhul on tegemist kolmanda isikuna, kes omab teavet ja dokumente, mis võivad tähtsust omada AS Maardu Terminal suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Tartu Halduskohus on otsuse p-s 20 põhjendatult viidanud ka Riigikohtu lahendile haldusasjas 3-31-98-10, kus Riigikohus asus seisukohale, et mõiste „kolmas isik" kasutamine MKS §-s 61 on eksitav ja isik, kellelt teavet nõutakse, ei pruugi sellise nõude aluseks olevas maksumenetluses olla alati kolmas isik, vaid on üldjuhul hoopis menetlusväline isik.

Ka teabe nõudmise menetluses või seoses vastava korraldusega poleks selline isik kolmas isik, vaid haldusakti adressaat ning isikut, kellelt maksuhaldur MKS § 61 alusel teavet nõuab, tuleb seega käsitada vastava korralduse adressaadina. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus oma seisukohtades tuginenud Riigikohtu praktikale ning seega on vale kaebaja seisukoht, et halduskohus on kolmanda isiku määratlusele andnud liiga laia tähenduse. Halduskohus ei ole oma otsuses ka väitnud, nagu võiks maksuhaldur nõuda teavet suhteliselt piiramatult ja ükskõik kellelt.

Vaidlustatud otsusest nähtub väga selgelt see, kellelt ja mis alustel on maksuhalduril õigus teavet ja dokumente nõuda. Otsusest selgub ka see, milline on maksuhalduri põhjendamiskohustus, kui soovitakse teavet ja dokumente saada kolmandatelt isikutelt. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et käesolevas asjas ei olnud vaidluse esemeks mitte see, kas maksuhaldur võib kolmandatelt isikutelt teavet ja dokumente küsida, kuna selline õigus tuleneb maksuhaldurile seadusest, vaid pigem see, kas kolmandalt isikut nõutava teabe vajadus on kolmandale isikule esitatud korralduses piisavalt põhjendatud ning kas maksuhalduri poolt nõutav teave on vajalik kontrollitava AS Maardu Terminal maksumenetluses.

Ka ringkonnakohtu hinnangul on maksuhalduri 18.04.2013. a korraldus nr XXXXXXXX õiguspärane ja piisavalt põhjendatud. MKS § 61 lg 1 alusel antud korraldus peab sisaldama asjaolusid, mis võimaldavad kontrollida, milline on korralduse andmise faktiline ja õiguslik alus ning kas nõutav teave omab maksumenetluses tähendust. OÜ-le Vollmond 18.04.2013 tehtud korraldus vastab kõigile neile nõuetele. Korraldusest on selgesti välja loetav ka kaebaja poole pöördumise põhjus ja informatsiooni saamise vajalikkus maksumenetluses.

Korralduses on selgelt ära toodud ka asjaolu, miks maksuhaldur pidas vajalikuks teavet saada just OÜ-lt Vollmond, milliste tehingute kohta teavet soovitakse saada ning millise menetluse raames teavet soovitakse koguda. Tartu Halduskohus on sellega seonduvalt oma otsuses põhjendatult viidanud ka Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-24-11, mille kohaselt MKS § 61 lg-ga

1 on maksuhaldurile antud selgesõnaline volitus nõuda kolmandatelt isikutelt igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Maksuhaldur selgitas 18.04.2013. a korralduses, et: „OÜ-lt Vollmond kui kolmandalt isikult on vaja saada teavet AS-i Maardu Terminal maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Nimetatud kontrolli käigus selgus, et AS Maardu Terminal müüs 2012. a jaanuaris ja veebruaris kütust läbi OÜ Europetroleum OÜ-le Ator Oil. Maksuhalduri käsutuses oleva OÜ Ator Oil arvelduskonto väljavõtte kohaselt ei ole äriühing soetatud kütuse eest tasunud OÜ-le Europetrolium.

AS Maardu Terminal poolt ostetud kütuse väljastamine toimus AS Maardu Terminal aktsiisilaost OÜ Ator Oil nimel. Maksuhaldur väljastas OÜ-le Ator Oil korralduse teabe saamiseks ja dokumentide esitamiseks. OÜ Ator Oil jättis korralduse täitmata. Maksuhalduri käsutuses olevatest dokumentidest nähtub, et OÜ Vollmond tegi perioodil jaanuar-veebruar 2012 ülekandeid OÜ-le Viru Bioenergy märkega „…OÜ Ator Oil arvete eest“ ja on alust arvata, et OÜ Vollmond oli osaline kütuse ostu-müügitehingutes, mida AS Maardu Terminal läbi mitme äriühingu müüs edasi.

AS Maardu Terminal maksumenetluse käigus tuvastatud asjaolud viitavad võimalikule maksupettusele." Järgnevalt viitas maksuhaldur MKS §-st 11 tulenevale uurimispõhimõttele ning kõigi maksustamisel tähendust omavate asjaolude väljaselgitamise vajadusele ja märkis, et OÜ-lt Vollmond on vajalik saada dokumente ja teavet selleks, et selgitada välja kütuse edaspidist liikumist ning kütuse eest rahaliste vahendite liikumist. Vaidlusaluses korralduses märgiti ka seda, et maksuhalduri andmetel on OÜ Vollmond valduses dokumendid ja teave, mis võivad omada tähtsust maksumenetluses tuvastamisele kuuluvate asjaolude kindlakstegemisel ja maksumenetluse käigus vajalike tõendite kogumisel.

Käesoleval juhul on maksuhaldur seega korralduse andmise faktilise alusena ära toonud asjaolu, et läbiviidava AS Maardu Terminal 2012. a jaanuari ja veebruari käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrolli teostamise käigus on vaja saada täiendavat teavet ka kaebajalt. Vaidlusalusest korraldusest nähtuvalt on AS Maardu Terminal müünud kontrollperioodidel kütust OÜ-le Europetroleum, kes on kütuse edasi müünud OÜ-le Ator Oil. Korraldusest järeldub, et sama kütus on OÜ Ator Oil poolt võõrandatud OÜ-le Viru Bioenergy, kellelt omakorda ostis kütuse OÜ Vollmond, kes on kütuse ilmselt taas (nt lõpptarbijale) edasi müünud.

Maksuhaldur on korralduses viidanud asjaolule, et OÜ Ator Oil on maksuhalduri poolt tehtud korralduse teabe andmiseks täitmata jätnud. Samuti selgub korraldusest, et maksuhalduril ei olnud võimalik teavet saada ka OÜ-lt Viru Bioenergy. Maksuhaldurile teadaolevalt on kaebaja OÜ-le Viru Bioenergy teinud ülekandeid just OÜ Ator Oil arvete, mitte OÜ Viru Bioenergy poolt esitatud arvete alusel. Eeltoodu pinnalt on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus selles, kas kütusetehingud on üldse toimunud nii nagu tehingudokumentidel näidatud või on tegemist näilike tehingutega ning kas need näilikud tehingud võivad olla tehtud AS Maardu Terminal initsiatiivil ja talle maksueelise loomiseks (maksukohustuse vähendamiseks).

Eeltoodust tulenevalt on ka ringkonnakohtu hinnangul piisavalt selge see, et maksuhalduri poolt korraldusega kaebajalt nõutav teave ja dokumendid on seotud AS Maardu Terminal maksumenetlusega ning need on vajalikud AS Maardu Terminal võimaliku maksukohustuse väljaselgitamiseks. 18.04.2013. a korraldusega kaebajalt nõutav teave ja dokumendid võimaldavad maksuhalduril anda toimunud kütuse ostu-müügi ahelale terviklik hinnang ning tekkinud kahtlusi kas kinnitada või need kõrvaldada. Eeltoodust tulenevalt on kaebajalt nõutud dokumendid AS Maardu Terminal maksukohustuse väljaselgitamisel olulised ja vaidlusaluse korralduse täitmise olulisust ei vähenda ega sea kahtluse alla ka asjaolu, et tehingudokumentidest nähtuvalt ei ole AS Maardu Terminal ja kaebaja omavahel otsetehinguid teinud.

16. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu seisukohaga, et kaebaja taotlus mõista tasutud riigilõiv tema kasuks vastustajalt välja, tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 19) tasus kaebaja halduskohtule kaebust esitades riigilõivu

45 eurot, so 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluselt, 15 eurot maksuhalduri 18.04.2013. a korralduse tühistamise nõudelt ja 15 eurot 30.05.2013. a sunniraha korralduse tühistamise nõudelt. Kaebaja palus 22.08.2013 esitatud taotluses (tl 39) mõista vastustajalt tema kasuks menetluskuluna välja kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv, sest vastustaja on 19.06.2013. a otsusega tunnistanud ise oma 30.05.2013. a sunniraha korralduse kehtetuks ja halduskohus rahuldas 10.06.2013. a määrusega kaebaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotluse, peatada vaidlustatud haldusaktide täitmine. Halduskohus jättis kaebaja taotluse tasutud riigilõivu hüvitamiseks rahuldamata viitega HKMS § 104 lg-le 1 ja selgitas, et asjaolu, et ühe nõude osas menetlus lõpetati, ei anna alust kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kui kaebaja vaidlustaks üksnes 18.04.2013. a korraldust nr XXXXXXXX , siis oleks ikkagi kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summaks olnud 15 eurot. Nagu varem juba märgitud, tasus kaebaja halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu

45 eurot. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul tulnuks HKMS § 104 lg 1 kohaselt tasuda mõlema tühistamisnõude esitamisel riigilõivu kokku 15 eurot, mitte 30 eurot, sest HKMS § 104 lg 1 järgi tuleb kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel tasuda riigilõivu lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Kuna käesoleval juhul tulnuks nii 18.04.2013. a haldusakti kui ka 30.05.2013. a sunniraha määramise korralduse vaidlustamisel riigilõivuseaduse § 571 lg-te 1 ja 4 (2013. a juunis kehtinud redaktsioon) järgi tasuda sama summa, so 15 eurot, siis piisas nende kahe kaebuse nõude esitamisel 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Samas ei nõustu ringkonnakohus sellega, et nii kaebuselt kui ka esialgse õiguskaitse taotluselt kokku oleks tulnud tasuda riigilõivu üksnes 15 eurot. HKMS § 104 lg 1 räägib siiski kaebuses mitme nõude esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust ja HKMS § 37 lg 2 järgi on kaebuse nõueteks tühistamis-, kohustamis-, keelamis-, hüvitamis-, heastamisja tuvastamisnõue. Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole seega üks kaebuse nõuetest HKMS §-de

37 ja 104 lg 1 mõistes, vaid eraldiseisev taotlus, mille eest tuleb alati eraldi riigilõiv tasuda nii, nagu sätestab ka riigilõivuseaduse § 571 lg 6. Eeltoodust lähtuvalt tulnuks kaebajal tasuda halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu kokku 30 eurot. Asjaolu, et halduskohus rahuldas 10.06.2013. a määrusega kaebaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotluse ja nimetatud määrus on ka selles osas jõustunud, ei anna siiski alust viidatud taotlusega seonduvalt tasutud 15 euro suuruse riigilõivu väljamõistmiseks vastustajalt, sest kohus on teinud kaebaja poolt taotletud toimingu, mille eest riigilõivu võeti, kuid olenemata sellest jätnud kaebuse maksuhalduri 18.04.2013. a korralduse tühistamiseks rahuldamata. Kuna kaebus jäeti põhjendatult rahuldamata 18.04.2013. a korralduse nr XXXXXXXX tühistamise nõude osas ja sama riigilõivusumma hõlmas tegelikult ka 30.05.2013. a sunniraha korralduse tühistamise nõuet, siis puudub alus nimetatud summa vastustajalt väljamõistmiseks, sest HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul kaebaja.

Arvestades seda, et kaebaja tasus asja materjalidest nähtuvalt riigilõivu 30 euro asemel

45 eurot, so 15 eurot nõutust rohkem, siis 15 euro enamtasutud riigilõivu osas on kaebajal õigus tulenevalt HKMS §-st 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning riigilõivuseaduse §-dest 12, 13 ja 15 lg 1 p 1 esitada kohtule taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Kaebaja poolt ettenähtust rohkem tasutud riigilõivusummat ei saa kaebaja kasuks vastustajalt välja mõista.

17. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

Tiina Pappel

Einar Vene

Maili Lokk