3-14-50372/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

29. august 2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50372 Haldusasi Artur Boiko kaebus Justiitsministeeriumi tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30. juuni 2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Artur Boiko määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Artur Boiko Vastustaja Justiitsministeerium RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. juuni 2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Artur Boiko esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 3456,25 eurot (haldusasi nr 3-13-2265). A. Boiko esitas Tartu Halduskohtule 17. märtsil ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 2000 eurot, mis eraldati Tartu Halduskohtu 27. märtsi 2014. a määrusega iseseisvasse menetlusse (haldusasi nr 3-13-50372). Kaebuse kohaselt on mittevaraline kahju tekkinud seetõttu, et A. Boiko lahutuse põhjuseks on kohtunikuabi tegevus. Kaebaja endine abikaasa leiab, et kaebaja on süüdi probleemides, mis on tekkinud seoses XXXXX aadressil XXXXX asuva korteriga.

2. Tartu Halduskohtu 29. aprilli 2014. a määrusega jäeti A. Boiko kaebus haldusasjas nr 3-13-50372 käiguta, kuna kaebuses esinesid puudused. Halduskohus palus kaebajal täpsustada, milles seisneb põhjuslik seos talle tekitatud kahju ja vastustaja tegevuse vahel ehk kuidas on omavahel seotud kohtunikuabi tegevus ja kaebaja lahutus. Lisaks paluti kaebajal halduskohtule esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus, kuna kaebuses esitatud asjaoludest nähtuvalt võis hüvitamiskaebuse tähtaeg olla möödunud. Ühtlasi paluti kaebajal kaebuse esitamisel tasuda riigilõiv summas 60 eurot (riigilõivuseaduse – RLS § 571 lg 2) või esitada menetlusabi taotlus.

3. Vastuses Tartu Halduskohtu 29. aprilli 2014. a määrusele kirjeldas kaebaja enda abielu ja selle lahutuse tinginud asjaolusid, sh kaebaja endisel abikaasal elukoha kaotusega tekkinud üleelamisi ja tunnet, et kaebaja pettis teda, mistõttu soovis abikaasa lahutust. Kuigi abielu lahutati 31. mail 2010, avaldas kaebaja mittevaralise kahju kohta 22. juunil 2012 asjas nr 3-12-1256, mida on võimalik näha Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-86-12 p-st 1. Tänu sellele otsusele sai kaebaja võimaluse, et vaadataks läbi tema haldusasi nr 3-13-2265. Kaebaja palus selle asjaoluga arvestada ja kaebuse esitamise tähtaja ennistada. Täiendavalt esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

4. Tartu Halduskohtu 27. mai 2014. a määrusega jäeti A. Boiko taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja kaebus käiguta. Määruse kohaselt:

4.1. Riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamisel tuleb juhinduda HKMS § 110 lg 1 p-st 1, § 111 lg-dest 1 ja 3 ning § 112 lg 1 p-st 1. Tulenevalt HKMS § 68 lg-st 4 luges halduskohus menetlusabi taotluse esitamise kuupäevaks 9. mai 2014. Ajaperioodil 9. jaanuarist kuni 8. maini 2014 kaebaja isikukontol sissetulekuid ei olnud. Kuna A. Boiko nõuab kahjuhüvitis summas 2000 eurot, tuleb tal riigilõivu RLS § 571 lg 2 kohaselt tasuda 60 eurot. Halduskohus tuvastas, et menetlusabi andmise majandusliku eeldused on täidetud.

4.2. Samas ei tingi kaebaja maksejõuetus menetlusabi taotluse rahuldamist, kuna hinnata tuleb ka kavandatava menetluses osalemise edukust. Halduskohus leidis, et käesoleval juhul ei saa kaebust edulootusi omavaks pidada. Lahutuse saab tingida üksnes ühe abikaasa kindel tahteavaldus lahutamiseks. Seega ei saa väidetavalt lahutuse tõttu tekkinud mittevaralisel kahjul olla otsest põhjuslikku seost kohtunikuabi tegevusega. Samuti eeldab riigivastutuse seaduse (RvastS) § 9 lg 1, et mittevaraline kahju on saabunud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusel. Lahutuse tõttu saabunud tagajärg on aga tingitud abikaasade otsustusest.

4.3. Kuigi kaebuse tähtaegsust kontrollitakse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt alles eelmenetluses, on alust kahelda kaebuse edukuses ka sel põhjusel, et kaebaja on rikkunud RVastS § 17 lg-st 1 ja HKMS § 46 lg-st 4 tulenevat kolmeaastast hüvitamiskaebuse esitamise tähtaega. Kaebaja abielu lahutati juba 31. mail 2010, hüvitamiskaebuse esitas ta alles

17. märtsil 2014. Halduskohtu hinnangul on küsitav, kas viide haldusasjale nr 3-12-1256 saab olla tähtaja ennistamise aluseks.

5. A. Boiko esitas 5. juunil 2014 Tartu Halduskohtule taotluse, milles vähendas kahjuhüvitise summat 2000 eurolt 1000 euroni.

6. Tartu Halduskohtu 30. juuni 2014. a määrusega jäeti A. Boiko taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ning kaebus käiguta. Halduskohus märkis, et nõude vähendamise tõttu on nõutavaks riigilõivuks 30 eurot. Halduskohus leidis, et see asjaolu ei muuda riigilõivu tasumisest vabastamise asjaolusid ega mõjuta nende tingimuste täitmist. Kuna halduskohus ei lugenud taotlust korduvaks, lahendas ta kaebaja taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest uuesti. Nimetatud määruses kordas halduskohus enda 27. mai 2014. a määruses esitatud põhjendusi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. A. Boiko esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 30. juuni 2014. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei oma käesoleval juhul tähtsust lahutuse fakt ega põhjusliku seose tuvastamine lahutuse ja kohtunikuabi tegevuse vahel. Otsus asjas nr 3-13-2265 jõustus 22. mail 2014. Nimetatud asjas leidis kinnitust kohtunikuabi süü.

Kaebetähtaja kulgemist tuleb hakata lugema nimetatud otsuse jõustumisest arvates. Kohtunikuabi tegevuse tõttu on kaebajal olnud palju hingelisi üleelamisi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 9. mai 2014. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruses esitatud seisukohtade revideerimiseks.

10. Kuna kaebaja on halduskohtule esitatu põhjal nõudnud selgesõnaliselt mittevaralise kahju hüvitamist, mis on tekkinud kaebajale kohtunikuabi õigusvastase tegevuse tulemina ja mille tagajärjeks on kaebaja hinnangul tema abielu lahutamine, ei saa nimetatud kaebuse põhjendusi ja asjaolusid arvesse võttes leida, et nimetatud hüvitamiskaebusel oleks perspektiivi. Isegi kui leida, et kaebaja varaga toimunu võis olla üheks asjaoluks, miks tema endine abikaasa soovis lahutust, ei saa kohtunikuabi tegevust pidada küll abikaasade lahutuse otseseks põhjuseks.

11. Ühtlasi on väär kaebaja seisukoht, et hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Hüvitamiskaebuse kaebetähtaja kulgemist tuleb lugeda alates hetkest, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama kahju kahjust ja selle põhjustanud isikust. Kaebetähtaja kulgemise algust ei saa siduda kohtu poolt lahendis tuvastatud asjaoludega, kui kaebaja oli neist varasemalt teadlik.

12. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. juuni 2014. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene