3-14-50529/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-14-50529 Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2014, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada spordijalanõud Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon

1. Jätta XXX kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 29. augustist 2014 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 29. septembril 2014 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXX esitas 27. veebruaril 2014 Tartu Vanglale taotluse spordijalanõude väljastamiseks humanitaarabikorras. Tartu Vangla jättis 19. märtsi 2014 otsusega nr 6-24/1495-2 XXX taotluse rahuldamata põhjendusega, et tasuta spordijalatseid väljastatakse vaid nendele kinnipeetavatele, kes toetava tegevuse raames osalevad sporditreeningutes.

2. I. Parm esitas 19. märtsi 2014 otsuse peale vaide, mille Tartu Vangla jättis 1. aprillil 2014 vaideotsusega nr 1-11/147-2 rahuldamata. Vastustaja tugines Tartu Vangla juhtkonna 15.01.2014 protokollilisele otsusele nr 1-7/3.

3. 15. aprillil 2014 saabus Tartu Halduskohtusse XXX kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada talle spordijalatsid.

4. Tartu Halduskohtu 25. aprilli 2014 määrusega kohus vabastas XXX riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel ja võttis kaebuse menetlusse.

5. Tartu Halduskohtu 3. juuni 2014 määrusega kohus määras asi läbi vaadata kirjalikus menetlus ja andis menetlusosalistele tähtajad dokumentide esitamiseks.

KAEBAJA VÄITED

6. Kaebaja on seisukohal, et temale spordijalatsite väljastamisest keeldumine on võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine, vangla keeldumine on silmakirjalik ja küüniline ning taotleb enda diskrimineerimise lõpetamist.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

7. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, jäädes Tartu Vangla direktori 01.04.2014 otsuses nr 1- 11/147-2 (tl 2) toodud seisukohtade juurde ega pea neid vajalikuks korrata. Vastustaja väidab, et kuna vanglale ei tulene seadusest kohustust anda kinnipeetavale spordijalanõusid, siis on vanglal eelviidatud normide alusel õigus ise otsustada, kellele ja millistel tingimustel ta spordijalanõusid väljastab.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

8. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

9. Tartu Vangla 15.01.2014 koosoleku protokollist nr 1-7/3 (tl 14) nähtuvalt otsustas Tartu Vangla, et jagab humanitaarabi korras spordijalatseid ainult grupitöös osalevatele kinnipeetavatele (p 1) ja aastaringselt jagab vangla humanitaarabi korras sisejalanõusid ja kingi (talvesaapaid ei väljastata) (p 2).

10. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt lähtus vangla nimetatud otsuse vastuvõtmisel eelkõige vangistuse täideviimise ühest peamisest eesmärgist, milleks on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele aga tähelepanuta ei saanud vangla jätta ka selleks riigi poolt eraldatud eelarveliste vahendite olemasolu ja suurusega. Kuna kõigile kinnipeetavatele, kes tahaksid endale spordijalanõusid, aga kes ei ole neid võimelised endale ise soetama, ei ole käesoleval hetkel vangla võimeline rahaliste vahendite vähesuse tõttu neid soetama, siis osutusid valituks need kinnipeetavad, kellele on taasühiskonnastava tegevusena spetsiaalselt selleks ette nähtud grupitreeningutel osalemine. Ka spetsiaalsetel treeningutel käivatele kinnipeetavatele ei anta mitte kõigile vangla poolt spordijalanõusid, vaid ainult neile, kellel endal nende soetamiseks rahalised vahendid puuduvad.

11. Seega on vastustajal õigus eelnimetatud normi alusel õigus ise otsustada, kellele ja millistel tingimustel ta spordijalanõusid väljastab, kuna kehtivast seadusest ei tulene vanglale kohustust anda kinnipeetavatele spordijalanõusid.

12. Kohtu arvates ei ole vastustaja rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, sest tegemist on kahe kinnipeetavate grupi: need, kes osalevad neile taasühiskonnastava tegevusena ettenähtud grupitreeningutel ja need, kes kellele ei ole seda ette nähtud, erineva kohtlemisega. Kohus nõustub vastustajaga selles, et treeningutel käijatele on vangla otsustanud vajadusel anda spordijalanõud, kui kinnipeetav ei jõua neid endale ise soetada. Spordijalanõud antakse just sel põhjusel, et kinnipeetav saaks temale vajalikust treeningust osa võtta, aga mitte selleks, et ta saaks neid kasutada välisvõi sisejalanõudena, mida ta vajaks oma teise õiguste realiseerimiseks nt jalutuskäigud õues, liikumine vangla territooriumil vajadusega minna arsti juurde vmt. Ettenähtud grupitreeningust peab kinnipeetav osa võtma. Grupitreeningutel mitteosalevatel kinnipeetavatel on spordisaali külastamine vabatahtlik ning selleks vajalike jalatsite andmiseks vanglal kohustus puudub. Vanglal on kohustus kinnipeetava inimväärikust asutava kohtlemise põhimõtte järgimiseks tagada kinnipeetavale jalanõud, millega ta saab vastavalt ilmastikule ja kohale ringi liikuda ning et tema vabadus temale lubatud liikumise osas ei oleks piiratud.

13. Asja materjalidest nähtuvalt väljastatakse tasuta spordijalatseid vaid nendele kinnipeetavatele, kes toetava tegevuse raames osalevad sporditreeningutes. Vaidlust ei ole selles, et XXX sellistes tegevustes ei osale. Seega asub kohus seisukohale, et Tartu Vangla keeldus tasuta humanitaarabi korras spordijalatsite väljastamisest õiguspäraselt, järelikult tuleb XXX kaebus jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik