1-14-642/25 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U

M Ä Ä R U S

Tegi kindlaks:

Kriminaalhooldusametnik Kristi Ait esitas 18.08.2014 kohtule taotluse, milles palub pöörata

süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele, kuna viimane määratud rikub talle kohtu poolt kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

KarS § 74 lg 4 kohaselt, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi.

KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega.

G.G on Viru Maakohtu 11.02.2014 kohtuotsuse alusel 120 süüdi tunnistatud KarS §

järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulke 4 kuud vangistust. eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikult kuulus ärakandmisele kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 3 74 lg 1,3 alusel otsustati mõistetud karistust mitte pöörata täitmisele katseajaga

2 aastat. Katseaja kestel pidi G.G

täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel oli G.G Kohtuotsus täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. jõustus 27.02.2014. Kriminaalhoolduse algus 11.02.2014 10.02.2016. ja lõpp

Viru Maakohtu 24.03.2014 määrusega rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Kristi Ait 21.03.2014 erakorraline ettekanne nr.60138 ja Dmitri Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-14-642 Määruse tegemise aeg ja koht 29. augustil 2014 kohtumajas Jõhvi Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu,

tõlk Olga Nõmmemees Erakorraline ettekanne

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 18.08.2014 erakorraline ettekanne G.G-le

Viru Maakohtu 11.02.2014 kohtuotsusega

mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu G.G, isikukood XXX, xxx

2

G.G-le 11.02.2014 määrati Viru Maakohtu kohtuotsusega määratud katseajaks täiendav

kohustus – läbida alkoholivastane võõrutusravi kuni 04.07.2014 läbis . G.G alkoholivastase võõrutusravi 10.04.2014 25.04.2014. Hiljem esitas G.G täiendavad -

tõendid alkoholiravi läbimise kohta ajavahemikel 15.05.2014-03.06.2014 ning 13.06.2014- 30.06.2014.

Viru Maakohtu 03.04.2014 määrusega rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi

talituse kriminaalhooldusametnik Kristi Ait 01.04.2014 erakorraline ettekanne nr.60793 ja G.G-le

määrati Viru Maakohtu 11.02.2014 kohtuotsusega määratud katseajaks täiendav

kohustus osaleda sotsiaalabip xxx – rogrammis „ “. Käesolevaks ajaks on sotsiaalabiprogramm läbimata. Programmiga on planeeritud alustada 09.09.2014.

Ettekannete esitamise põhjuseks oli alkoholi tarvitamise keelu korduv rikkumine, kokku 3- korral.

Kriminaalhooldusametnik leiab, et kuna G.G on ühel korral rikkunud kohustust ilmuda õigeaegselt registreerimisele; ühel korral teavitanud regisreerimiskohustusele tulemast, kuna

viibis ravil, ja kahel korral saabunud registreerimisele alkoholijoobes, siis mõjutab alkoholi

kuritarvitamine tema elu negatiivselt. Ühtlasi on G.G rikkunud korda xxx territooriumil, olles skandaalitsenud ja rikkunud oma tegevusega teiste isikute rahu, alkoholijoobes,

mille tulemusena koostati talle väärteoprotokoll. Seega leiab kriminaalhooldusametnik, et G.G on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole motiveeritud muutuma kriminaalhoolduse läbi,

rikkudes kohtu poolt määratud täiendavat kohustust tarvitades ametnikule teadaolevalt 3-l korral katseajal alkoholi.

G.G selgitas kohtus, et ta ta käib arsti vastuvõtul, ta on närviline. Talle kirjutati ravimid välja, aga tal ei ole raha ravimid välja osta, selle pärast tarvitab ta alkoholi, et maandada stressi. Muid rikkumisi tal ei ole.

Tutvunud toimi

kuga, ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on kuulub rahuldamisele. põhjendatud ja

Materjalidest nähtub, et esimesel registreerimisel 04.03.2014 selgitati G.G-le

kriminaalhooldusaluse õigusi ja ko sisu ja võimalikke tagajärgi hustusi, kohtuotsuse seoses

kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise korra suhtes. G.G on kinnitanud oma allkirjaga igused ja kohustused on talle arusaadavad. (t.l.60) , et õ

Politsei-ja Piirivalveameti vastu G.G-le on koostatud set päringule (t.l.85) nähtub, et

07.07.2014 väärteoprotokoll. (t.l.86). Väärteoprotokollist nähtub, et G.G oli

alkoholijoobes haigla territooriumil ja rikkus oma skandaalitsemisega avalikku korda ja teiste

isi rahatrahv 120 eurot. kute rahu. G.G-le määrati avaliku korra rikkumise eest Indikaatorvahendiga Alcoquant A111219 on G.G tuvastatud alkoholijoove 1,69 mg/l. (t.l.90)

Registreerimislehelt (t.l.54) nähtub, et G.G

ilmus 24.05.2014 määratud

registreerimisele 25.05.2014. 19.05.2014 määratud registreerimisele ei ilmunud. 18.06.2014 määratud registreerimisele ilmus 01.07.2014.

Ajavahemike 10.04.2014-25.04.2014; 15.05.2014-03.06.2014; 13.06.2014-30.06.2014 oli SA xxx l ravil. (t.l.82-84)

11.08.2014 antud selgituses kirjutab G.G, et tarvitas 07.07.2014 pool liitrit viina.

Pärast ei tarvitanud alkoholi, kuid käesoleval hetkel ravi ja psühhiaatrilise sotsiaalabiprogrammi nõustamise jaoks raha ei ole. (t.l.93)

3

Kohtunik G.G rikkumine on fikseeritud märgib, et väärteootsuse 10220142228691 ja

indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest tulenevalt on G.G 07.07.2014 tuvastatud alkoholijoove ja koostatud väärteoprotokoll. Süüdimõistetu selgitas, et tarvitas alkoholi

ja on seega kinnitanud omakäeliselt, et rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kuna esmasel

registreerimisel 04.03.2014 selgitati G.G-le tema kriminaalhooldusalaseid õigusi ja kohustusi, on kohtunik seisukohal, et tegemist on rikkumisega. Varasemalt on isikule kohtu tõsise poolt määratud täiendavad kohustused alkoholi sõltuvusravi ja sotsiaalabiprogrammi läbimise osas, kuid isik on oma käitumisega järjepidevalt näidanud, et kuritarvitab talle kohtu poolt antud usaldust.

Registreerimislehelt nähtub, et 24.05.2014 registreerimisele ilmus süüdimõistetu 25.05.2014,

19.05.2014 määratud registreerimisele ei ilmunud. 18.06.2014 määratud registreerimisele ilmus

01.07.2014. Kohus arvestab registreerimistele mitteilmumisel ka G.G alkoholiravil

viibimise xxx ajavahemikel 10.04.2014-25.04.2014; 15.05.2014-03.06.2014; 13.06.2014-

30.06.2014

ja leiab, et mõneti on registreerimisele mitteilmumine vabandatav. Isiku püüdlusi

seadusekuulekama käitumise poole, mida ilmestab alkoholivastasele ravile allumine, tuleb tunnustada positiivselt.

Isikule oli juba kahel

korral antud võimalus kriminaalhoolduse jätkamiseks Viru Maakohtu

24.03.2014 ja 03.04.2014 tega, mille vastavalt kohustus

määrus ga talle määrati täiendavad ed – läbida alkoholivastane võõrutusravi ning sotsiaalabiprogramm xxx

Tuleb lugeda positiivseks, et G.G oli alkoholivastasel ravil. Samas on kohtunik

seisukohal, et süüdimõistetu ei ole endale rikkumisest piisavaid järeldusi teinud ja on jätkanud alkoholi tarvitamist ajal, mil talle oli määratud kohustus alkoholi mitte tarvitada. See näitab, et isik

on talle antud kohtu usaldust kuritarvitanud ja ei

võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt.

Kohtunik peab vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik

asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid (ja kohustusi). Kui süüdimõistetu näitab oma kä järjepidevalt itumisega ,

et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle määratud karistust.

Tuleb tunnistada, et täiendavate kohustuse määramine läbida alkoholivastane ravi ( mis on -

läbitud) ja osaleda sotsiaalprogrammis ( ei ole veel täidetud) ei pannud isikut järgima alkoholi

tarvitamise keeldu. Kohtuistungil antud selgitusest nähtub, et tegelikult süüdimõistetu eo peagi

alkoholi tarvitamist tõsiseks rikkumiseks ja leiab, et stressi maandamise eesmärgil alkoholi tarvitamine on täiesti lubatav. Süüdimõistetu ei teadvusta endale, et ta oli kakristusest vabastatud tingimusel, et täidab kohtu poolt määratud kohutusi. Sel juhul ei ole kriminaalhoolduse jätkamine

otstarbekas. Kriminaalhooldusametnik ja kohus on korduvalt andnud isikule võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks, mis ei õnnestunud.

Kohtunik leiab, et kriminaalhooldus G.G nud, kuna isik ei suhtes on ebaõnnestu

suutnud täita talle pandud kohustusi. G.G on rikkunud talle pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja see on toimunud . süüdimõistetu süül Kohtunik

nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud.

Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ja G.G tuleb saata karistust kandma.

Juhindudes 74 lg 4, KrMS 427, 432 kohtunik KarS § § § 431, §

M ä ä r a s:

4

Kriminaalhooldusametniku Kristi Ait taotlus G.G-le mõistetud karistuse täitmisele

pööramiseks rahuldada, pöörata G.G-le Viru Maakohtu 11.02.2014 kohtuotsusega

mõistetud ärakandmata karistus, 27 (kakskümmend seitse) päeva 3 (kolm) kuud vangistust, täitmisele.

Saata G.G kandma karistust.

Karistuse kandmise ajaks lugeda karistuse kandmise asumise kuupäev KrMS § 414 lg 1 ettenähtud korras või kinnipidamise kuupäev.

Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama.

Inna Kirsipuu kohtunik