3-09-1885/35 · 3-09-1885/35 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 29.08.2014, Tartu Haldusasja number 3-09-1885 Haldusasi A. Karuse AS kaebus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna vanemkonstaabli tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 09.12.2009. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A. Karuse AS apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja A. Karuse AS Vastustaja Lõuna Prefektuur RESOLUTSIOON 1. Võtta asja materjalide juurde Tartu Maakohtu 17.05.2011. a protokoll väärteoasjas nr 4-09-17125. 2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.12.2009. a otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. 3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 29.09.2014 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19.08.2009 peatas Lõuna Prefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse vanemkonstaabel S. Hirmo Valga maakonnas Sangaste vallas kl 15:40 ajal Võru-Kuigatsi-Tõrva teel 42. kilomeetril kaebaja töötaja juhitud kruusakoormat vedanud veoauto Scania (reg nr XXXXX ). Lõuna Prefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse vanemkonstaabel koostas A. Karuse AS töötajale kiirmenetluse otsuse ning määras talle liiklusseaduse (LS) § 7458 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahvi 900 krooni (57,52 eurot). Nimetatud kiirmenetluse otsuse kohaselt luges kohtuväline menetleja tõendatuks, et A. Karuse AS töötaja juhtis 19.08.2009

2

Valga maakonnas Sangaste vallas Võru-Kuigatsi-Tõrva teel A. Karuse AS-le kuuluvat mootorsõidukit, millel oli kohustus kasutada sõidumeerikut. Mootorsõidukile paigaldatud sõidumeerik ei vastanud kehtestatud nõuetele, kuna sõidumeeriku suhtes oli läbi viimata iga kahe aasta järgne hälvete määramise kontroll. Viimane kontroll oli teostatud 27.01.2006. Peatatud sõidukil ei põlenud kollased vilkurid. Kaebaja vaidlustas selle väärteoasjas nr 4-09-17125. Täiendavalt suunas Lõuna Prefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse vanemkonstaabel sõiduki erakorralisele tehnoülevaatusele ning tegi vastava märkuse sõiduki registreerimistunnistusele.

2. Sõiduki registreerimistunnistusest EB 672191 (tl-d 4-5) nähtub, et tegu on kolmeteljelise kalluriga Scania T112, mis on 8,5m pikk, 2,5m lai ja 3,3m kõrge ning mille tühimass on 11380 kg, kandevõime 13620 kg ja täismass 25500 kg. Märkuse lahtris on kirje „hooldussõiduk“. Sõiduki omaniku aadressiks on märgitud XXXXX .

Menetlus väärteoasjas nr 4-09-17125

3. Tartu Maakohus jättis 20.11.2009. a otsusega muutmata Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna vanemkonstaabli kui kohtuvälise menetleja poolt 19.08.2009 määratud rahatrahvi 900 krooni (15 trahviühikut). Kohtuotsuse põhjendusest nähtub muu hulgas, et A. Karuse AS töötaja vedas 19.08.2009. a kruusa karjäärist mööda Võru-Kuigatsi-Tõrva teed teetööde teostamise objektile, mis asus Sangaste vallas Keeni külas Tiidu maaparandusüksusel.

4. Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistas 14.06.2010. a otsusega nr 3-1-1-34-10 A. Karuse AS töötaja kassatsiooni alusel Tartu Maakohtu 20.11.2009. a otsuse väärteoasjas nr 4-09-17125 ja saatis väärteoasja Tartu Maakohtule uueks arutamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis, et kohtuasja lahendamisel ei saa jätta kõrvale LS § 203 lg-s 1 ning asjakohases Euroopa Liidu õiguses – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 561/2006 (määrus nr 561/2006) – sätestatut ega piirduda pelgalt teeseaduse süstemaatilisest tõlgendamisest lähtuva teehoolduse mõiste määratlemisega. LS § 203 lg 8 p-s 8 sätestatu alusnorm Euroopa õiguses – määruse nr 561/2006 artikli 13 lg 1 p h – kujutab endast sõidumeeriku kasutamise suhtes erandit, mille liikmesriik võib, kuid ei pea kehtestama. Eesti on võtnud määruse nr 561/2006 art 13 lg 1 p-s h sisalduva erandi üle sisuliselt üks-ühele ja seetõttu tuleb ka LS § 203 lg 8 p-s 8 sisalduva mõiste „seoses teehooldusega“ avamisel arvestada Euroopa õiguse kohaldamise reegleid. Asjaolu, et maakohtu vaidlustatud otsuse tegemisel ei ole kõnealuseid reegleid arvestatud, on kolleegiumi arvates käsitatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena, mis tingib kohtuotsuse tühistamise ja väärteoasja saatmise maakohtule uueks arutamiseks. Euroopa Kohus on mõisteid, mis käesoleval ajal sisalduvad määruse nr 561/2006 art 13 lg 1 p-s h, tõlgendanud näiteks 25.06.1992. a otsuses nr C-116/91 (British Gas Plc.) ja 21.03.1996. a otsuses nr C-335/94 (Hans Walter Mrozek ja Bernhard Jäger). Esimeses viidatud lahenditest analüüsis Euroopa Kohus mõistet „seoses gaasihooldusteenustega“ ja leidis, et silmas on peetud üksnes sõidukeid, mida kasutatakse olulises ulatuses üksnes ja ainult seoses gaasi tootmise, transportimise ja jagamisega, või seoses nendeks tegevusteks vajalike rajatiste hooldamisega. Lisaks sellele märkis Euroopa Kohus, et sõidumeeriku kasutamise erand eeldab avalikes huvides teostavaid gaasihooldusteenuseid. Otsuses nr C-335/94 käsitles Euroopa Kohus ühendit „seoses olmejäätmete kogumise ja kõrvaldamisega“ ja leidis, et termin hõlmab olmejäätmete kogumist kohast, kus jäätmed ladustatud on. Masinad, mida selliseks kogumiseks kasutatakse, läbivad piiratud vahemaid lühikese ajavahemiku jooksul, ja jäätmete transportimine omab võrreldes jäätmete kogumisega üksnes abistavat tähendust. Olmejäätmete kogumine, mis ei vasta nimetatud kriteeriumitele, ei lange sõidumeeriku

3

kasutamise kohustuse erandi alla. Iga kohus peab iga kord eraldi hindama, kas konkreetne juhtum nimetatud erandi alla kuulub või mitte. Eelnevast nähtuvalt võib määruse nr 561/2006 art 13 lg 1 p h kohaldamine ka käesoleval juhul sõltuda juhtumi täpsetest asjaoludest. Riigikohus lisas, et olles juhtumi subsumeerimiseks olulised asjaolud välja selgitanud, tuleb maakohtul otsustada, kas mõiste „seoses teehooldusega“ määratlemisel käesoleva väärteoasja kontekstis on – arvestades Euroopa õiguse kõnealuse sätte pikaajalist kehtimist – võimalik tugineda olemasolevale asjakohasele kohtupraktikale või eeldab see eelotsuse küsimist Euroopa Kohtult.

5. 30.12.2011 lõpetas Tartu Maakohus väärteoasja menetluse seoses väärteo aegumisega.

Menetlus käesolevas haldusasjas

6. A. Karuse AS esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Lõuna Prefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse vanemkonstaabli 19.08.2009 tegevuse peale veoauto Scania (reg nr XXXXX ) suunamisel erakorralisele tehnoülevaatusele ning taotles selle ebaseaduslikuks tunnistamist. Kaebuse kohaselt oli auto suunamine erakorralisele tehnoülevaatusele põhjendamatu, sest A. Karuse AS töötaja kasutuses olnud sõidukil ei olnud sõidumeerik kohustuslik. Veoauto Scania (reg nr XXXXX ) on hooldussõiduk, mille kohta on tehtud vastav märge sõiduki registreerimistunnistusele ja 19.08.2009 tegi eelnimetatud auto AS Valga Teed tellimusel teehooldustöid Valga maakonnas ning suundus kontrollimise ajal kruusakoormaga objektile. Kaebaja on seisukohal, et kuna peatatud veoauto tegi hooldustöid, siis kohaldub sõidukile LS (02.07.2009 jõustunud redaktsioon) § 203 lg 8 p 8, mille kohaselt sõidumeeriku kasutamine selles ei ole kohustuslik, kui sõidukit kasutatakse muuhulgas seoses teehoolduse või -kontrolliga.

7. Tartu Halduskohus jättis 09.12.2009. a otsusega kaebaja 28.08.2009 esitatud kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei laiene A. Karuse AS töötaja kasutuses olnud veoautole LS § 203 lg 8 p-s 8 sätestatud erandid sõidumeeriku kasutamise suhtes. Halduskohus leidis, et sõiduki Scania (reg nr XXXXX ) registreerimistunnistuse EB 672191 (tl-d 4-5) märkuse lahtris olev kirje „hooldussõiduk“ ei anna automaatselt teehooldusega seotud sõiduki staatust. See märge on vajalik üksnes selleks, et hooldussõidukil, mis täidab teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid, oleks võimalik eritalituse sõidukina kasutada eriseadet ja kõrvale kalduda eriseadme töötamise ajal teatud kindlatest liikluseeskirja nõuetest Vabariigi Valitsuse 20.02.2001. a määruse nr 69 § 16 kohaselt, kuid ei vabasta automaatselt sõidumeeriku kohustuslikkusest LS § 204 lg 2 p 2 alusel. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei olnud tegemist teehooldustöödega teeseaduse (TeeS) § 14 tähenduses ning veoautole ei laiene LS § 203 lg 8 p 8 regulatsioon. Sõidukit Scania kasutati materjaliveoks (kruus) objektile, seega peab sõidukile olema paigaldatud sõidumeerik, mis ka eelnimetatud sõidukile oli paigaldatud, kuid mis ei olnud töökorras.

APELLATSIOONIMENETLUS JA EELOTSUSE KÜSIMINE

8. Kaebaja esitas 05.01.2010 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 09.12.2009. a otsuse ning teha haldusasja uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega tunnistada Lõuna Prefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse vanemkonstaabli tegevus 19.08.2009 veoauto Scania (reg nr XXXXX ) suunamisel erakorralisele tehnoülevaatusele ebaseaduslikuks. Apellant on seisukohal, et TeeS §-s 14 esitatud teehooldusena käsitletavate tegevuste loetelu ei ole ammendav, kuna selles nimetatakse lisaks loetletud töödele ka teede haldamisega seotud muud tegevust. Teehoiuna on käsitletav mistahes tegevus, mis on suunatud tee

4

sõidetavuse tagamisele (näiteks löökaukude parandamine, ebatasasuste likvideerimine, talvel liivatamine ja lumetõrje jne). Nimetatud ülesannete täitmine eeldab teatud materjalide ning vajaliku tehnika kasutamist, mis mõningatel juhtudel toimetatakse objektile sama transpordivahendiga, mida ka hooldustöödeks kasutatakse. Apellandi selgituste kohaselt töötas A. Karuse AS-le kuuluv kallurauto Scania (reg nr XXXXX ) AS Valmap Grupp tellimusel Keeni MPÜ objekti tee-ehituse ja sõidetavuse parandamise töödel. A. Karuse AS töötaja ülesandeks oli täita teel ärauhutud kohti ning selleks vajaliku materjali veoks kasutati sama autot, mis kruusa vajalikesse kohtadesse laiali laotas. Eelnevast tulenevalt on apellant seisukohal, et A. Karuse AS töötaja tegevus oli otseselt suunatud tee sõidetavuse parandamisele ning tee sõidetavuse parandamine on teehoiuga seotud tegevus. Apellatsioonkaebuses ollakse seisukohal, et seadusandja on LS § 203 lg 8 p 8 regulatsiooni kehtestades pidanud silmas mitte üksnes vahetult teetöid tegevaid sõidukeid ja mehhanisme, vaid kõiki teehoolduse ja -kontrolliga ning teiste samas sättes nimetatud tööde tegemisega seoses kasutatavaid sõidukeid. Seega on apellandi arvates teehooldusena käsitletav ka materjali transport objektile juhul, kui sama liiklusvahendit kasutatakse ka vahetult tee hooldamiseks ning sellisele sõidukile laieneb LS § 203 lg 8 p 8 regulatsioon. A. Karuse AS töötaja tegeles 19.08.2009 teehooldustöödega ning tema kasutuses olnud veoki suunamine erakorralisele tehnoülevaatusele oli põhjendamatu.

9. Lõuna Prefektuur palub oma vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.12.2009. a otsus muutmata. Vastuse kohaselt võib LS § 71 lg 1 p-s 2 nimetatud eritalituse sõidukite hulka kuuluva teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid täitva sõiduki ehk hooldussõiduki juht sama paragrahvi lg 4 kohaselt eirata tööülesannete täitmisel teatud liiklusreegleid sisselülitatud kollase vilkuri korral, näiteks sõita vastassuunavööndis või teemärgistuse peal. Vastustaja on seisukohal, et sõiduki registreerimistunnistuses oleva kirjega „hooldussõiduk“ muid vabastusi ei kaasne ja selle kirje alusel ei ole võimalik otsustada, kas tegemist on veoga LS § 203 lg 8 p 8 tähenduses. Viidatud sätte kohasust tuleb hinnata sõiduki tegeliku kasutuse alusel. LS § 203 lg 8 p 8 sõna „teehooldus“ käsitlus tuleneb teeseadusest, mille § 14 kohaselt käsitatakse teehoiuna ka teetööde tegemist. Teetööde hulka kuulub TeeS § 14 lg 2 kohaselt tee ehitamine, remontimine ja hooldamine. Teehoiutöödeks, k.a tee hooldamiseks, on vajalik TeeS § 251 kohaselt tegevusluba. Hooldustööde eesmärk TeeS § 17 lg 31 kohaselt on tagada tee seisund nõuetekohasel tasemel. Vastustaja märgib, et tagamaks teedel ohutut liiklemist ja tee korrasolekut on teehooldustööd täpselt kirjeldatud avalikult kasutatava tee omaniku või teehoiu korraldamise eest vastutavaks määratud isiku teehoiutööde lepingus. Vastustaja annab oma vastuses ülevaate nii suve- kui talvehooldustöödest ja nendel teehooldustöödel kasutatavatest sõidukitest ning on seisukohal, et tee ehitamise ja tee remondi või materjalide varumise näol laoplatsile nende edasiseks kasutamiseks hooldustöödel ei ole tegemist teehooldusega LS § 203 lg 8 p 8 tähenduses. Seega ei vabasta viimati nimetatud tegevused sõidumeeriku kasutamisest.

10. 04.05.2012 peatas ringkonnakohus haldusasja menetluse ja taotles Euroopa Kohtult eelotsust küsimuses, kas määruse nr 561/2006 art 13 lg 1 p-ga h lubatud erandi määratlemisel kasutatud terminit „seoses teehooldusega“ tuleb tõlgendada selliselt, et see hõlmab mööda üldkasutatavat maanteed karjäärist teeparandus- ja -hooldustööde paika kruusa vedava 25,5-tonnise täismassiga kallurauto?

11. 13.03.2014 tegi Euroopa Kohus kohtuasjas C-222/12 otsuse, milles andis ringkonnakohtu küsimusele järgmise vastuse: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ)

5

nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85, artikli 13 lõike 1 punktis h sisalduvat mõistet „seoses teehooldusega kasutatavad sõidukid”, mille võib sõidumeeriku kasutamise kohustusest vabastada, tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab materjali teehooldustööde paika vedavat sõidukit tingimusel, et vedu on täielikult ja eranditult seotud nende tööde teostamisega ning kujutab endast neid töid täiendavat tegevust. Siseriikliku kohtu ülesanne on hinnata, kas see on nii, võttes arvesse kõik põhikohtuasjas tähtsust omavad asjaolud.“

12. Ringkonnakohus uuendas 28.03.2014. a määrusega menetluse ja palus kaebajal esitada täiendav informatsioon kruusa pealelaadimise koha kohta. Kaebaja esitas 14.04.2014 kohtule 17.05.2011. a väärteoasjas nr 4-09-17125 toimunud Tartu Maakohtu istungi protokolli, kus kohtunik küsitles veokijuhti sündmuse üksikasjade kohta.

13. Ringkonnakohus uuendas 12.06.2014. a määrusega veelkord menetluse ja kohustas menetlusosalisi esitama kohtule oma seisukohad A. Karuse AS-il 19.08.2009 teehoiutööde tegevusloa olemasolu või selle puudumise ning nimetatud asjaolu võimalike tagajärgede kohta. Kaebaja selgitab, et 19.08.2009 tegi kaebajale kuuluv veoauto teehooldustöid AS Valmap Grupp tellimusel, kes oli objektil peatöövõtjaks ning kes tellis teatud tööde tegemiseks veoki A. Karuse AS-ilt. Kaebaja leiab, et kuna ta oli objektil vaid alltöövõtjaks, siis tal ei pidanudki olema tegevusluba teehoiutööde tegemiseks. Samuti leiab kaebaja, et tegevusloa olemasolu või puudumine ei saa määrata veoki tegevuse eesmärke.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

15. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et kaebust tuleb tõlgendada haldusakti vastu suunatud tühistamiskaebusena, mitte toimingu vastu suunatud tuvastamiskaebusena. HMS § 51 lg 1 järgi on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Lõuna Prefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse vanemkonstaabel suunas sõiduki erakorralisele tehnoülevaatusele ning tegi vastava märkuse sõiduki registreerimistunnistusele. HMS § 55 sätestab haldusakti vorminõuded. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. HMS § 55 lg 2 lausete 1 ja 2 järgi antakse haldusakt kirjalikus vormis, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti; haldusakti võib anda muus vormis edasilükkamatu korralduse tegemiseks. Ringkonnakohus leiab, et registreerimistunnistusele tehtud märge (tl 4) koos suulise korraldusega moodustavad üheselt mõistetavalt korralduse viia läbi sõiduki erakorraline tehnoülevaatus.

16. Apellatsioonkaebust sisuliselt lahendama asudes analüüsib ringkonnakohus kõigepealt asjakohast siseriiklikku õigust. LS § 203 (19.08.2009 kehtinud redaktsioonis) sätestas erinõuded juhi töö- ja puhkeajale. Lg 1 nägi ette, et sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ning juhi ja tema tööandja kohustused sätestab määrus nr 561/2006. Lg 11 ls 1 kohaselt peavad määruse nr 561/2006 art 10 lg-s 4 nimetatud isikud järgima juhi töö- ja puhkeajale õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Lg 7 sätestas, et LS § 203 nõudeid peavad täitma lisaks töölepingu alusel töötavatele juhtidele ka muude võlaõiguslike lepingute alusel töötavad juhid. Lg 8 p 8 kohaselt ei rakendatud määruses nr

6

561/2006 sätestatud nõudeid juhtide suhtes erandina riigisisesel autoveol muuhulgas siis, kui sõidukit kasutatakse seoses teehooldusega.

17. LS § 204 (19.08.2009 kehtinud redaktsioonis) sätestas sõidumeeriku kasutamise täpsemad tingimused. Selle lg 1 kohaselt toimus mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus määruse nr 3821/85 lisa I kohase mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või lisa IB kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku mällu salvestatud andmete järgi; kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama sõidumeerikuga nõukogu määruse nr 3821/85 art 15 kohaselt. Lg 2 p 2 järgi ei olnud sõidumeerik kohustuslik sõidukil, mida kasutati määruse nr 561/2006 art 3 ja LS § 203 lg 8 alusel nõuete täitmisest vabastatud vedudel.

18. LS § 71 (19.08.2009 kehtinud redaktsioonis) sätestas eritalituse sõiduki, milleks lg 1 p 2 alusel oli teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid täitev sõiduk (hooldussõiduk).

19. TeeS § 10 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab teel olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele; tee ohutusrajatiste, liiklusmärkide, fooride, piirete, tähispostide ja teemärgistuse kohta ning riigimaantee, kohaliku tee ja talitee seisundi kohta esitatavad nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Majandus- ja kommunikatsiooniminister andis selle normi alusel 17.12.2002 määruse nr 45 „Tee seisundinõuded“. TeeS § 14 lg 1 järgi käsitatakse teehoiuna teetööde tegemist, kavandamist, teekasutuse korraldamist, tee kaitsevööndi hooldamist, tee projekteerimist ning tee haldamisega seotud muud tegevust. TeeS § 14 lg 2 ls 1 kohaselt nimetatakse teetööks TeeS §-is 17 sätestatud tee ehitamist, remontimist ja hooldamist. TeeS § 17 lg 31 näeb ette, et tee hooldamise eesmärk on tagada tee seisundi vastavus TeeS § 10 lg-s 2 nimetatud nõuetele.

20. TeeS § 251 sätestas 19.08.2009 kehtinud redaktsioonis tegevusloa. Lg 1 ls 1 kohaselt oli avalikult kasutatavate teede ehitamiseks, remontimiseks ja nimetatud teetööde ehitusjärelevalveks, teede hooldamiseks, kõikide teede projekteerimiseks ning projekti ekspertiisi tegemiseks nõutav tegevusluba. Lg 2 p 3 järgi oli tegevusluba vajalik teede ehitamiseks, remontimiseks ja hooldamiseks. Lg 4 järgi ei olnud tegevusluba nõutav järgmisteks tee omaniku tellitud teetöödeks: 1) lumetõrje- ja lumekoristustööd; 2) libedusetõrje kõnni- ja jalgrattateedel; 3) teemaa ja teekraavide hooldetööd; 4) ühissõiduki ootekodade ja tee teenindusrajatiste hooldamine; 5) teede puhastus- ja korrastustööd; 6) liiklusmärkide paigaldamine ja hooldamine.

21. Määravaks on niisiis, kas kaebajale kuulunud veoauto Scania (reg nr XXXXX ) teostas 19.08.2009 Valga maakonnas Sangaste vallas kl 15:40 ajal Võru-Kuigatsi-Tõrva teel 42. kilomeetril kruusakoormat vedades teehooldust. Ringkonnakohus täpsustab, et Tartu Maakohtu 17.05.2011. a protokollist väärteoasjas nr 4-09-17125 nähtuvalt vedast kallur nimetatud ajal kruusa, mis pärines Keeni karjäärist. Kruusa veeti toimiku materjalide järgi Tiidu maaparandusobjektile. Tiidu maaüksuse ja Keeni küla vahemaa on Google-i kaardirakenduse andmetel 3,8 km. Peale eelneva nähtub väärteoasjas läbiviidud istungi protokollist, et kallurile oli paigaldatud taha laotuslehter, millega sai kruusa laiali laotada, selle asemel et see ühte hunnikusse puistata. Kaebaja selgituste kohaselt töötas kaebajale kuulunud kallurauto AS Valmap Grupp tellimusel Keeni MPÜ objekti tee-ehituse ja sõidetavuse parandamise töödel. A. Karuse AS töötaja ülesandeks oli täita teel ärauhutud

7

kohti ning selleks vajaliku materjali veoks kasutati sama autot, mis kruusa vajalikesse kohtadesse laiali laotas.

22. Euroopa Kohus leidis, et „seoses teehooldusega kasutatavad sõidukid“ määruse nr 561/2006 artikli 13 lg 1 p h mõttes tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab materjali teehooldustööde paika vedavat sõidukit tingimusel, et vedu on täielikult ja eranditult seotud nende tööde teostamisega ning kujutab endast neid töid täiendavat tegevust. Euroopa Kohus rõhutas, et määruse nr 561/2006 eesmärgiks on ühtlustada konkurentsitingimusi autoveosektoris ning parandada töötingimusi ja liiklusohutust. Neid eesmärgid kajastuvad Kohtu arvates kohustuses varustada reeglina maanteeveokid taadeldud sõidumeerikuga (p 29). Kohus juhib tähelepanu sellele, et teehoiutööde tingimused võivad varieeruda erinevates liidu piirkondades. Eelkõige peab Kohus silmas Euroopa Liidu põhjaosas asuvate riikide hõredalt asustatud piirkondi võrreldes mõnede piirkondadega Kesk‑Euroopa liikmesriikides (p 43). Kohus leiab, et muuhulgas tuleb arvesse võtta geograafilisi ja klimaatilisi iseärasusi ning et kokkuvõttes peab täidetud olema piiratud vahemaa ja lühikese ajavahemiku nõue (p 45).

23. Ringkonnakohus leiab geograafilisi ja klimaatilisi iseärasusi ning juhtumi asjaolusid nende kogumis arvesse võttes, et kaebaja veok vedas materjali teehooldustööde paika ning see vedu oli täielikult ja eranditult seotud tööde teostamisega ning kujutas endast neid töid täiendavat tegevust. Siiski leiab ringkonnakohus, et kuna kaebaja soovib, et tema suhtes rakendataks LS § 203 lg 8 p-s 8 sätestatud erandit üldisest sõidumeeriku kohustusest, siis peab erandile tuginejal olema täidetud ka ülejäänud seaduse nõuded, sh peab tal olemas olema vastavate teehoiutööde tegevusluba. Vastasel juhul oleks kahjustatud määruse nr 561/2006 eesmärgid ühtlustada konkurentsitingimusi autoveosektoris ning parandada töötingimusi ja liiklusohutust. Seda tõlgendust toetab ka TeeS § 251 lg 4, mis loetleb ammendavalt erandid, mil tegevusluba ei ole nõutav. Kaebaja tegevus konkreetsel juhul ei ole hõlmatud ühegi nimetatud erandiga. Sellest tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus kaebaja seisukohtadega, et kuna ta oli objektil vaid alltöövõtjaks, siis ei pidanudki tal olema tegevusluba teehoiutööde tegemiseks ning et tegevusloa olemasolu või puudumine ei saa määrata veoki tegevuse eesmärke. Ringkonnakohus leiab, et määravaks ei ole pea- või alltöövõtjaks olek, vaid tegevuse sisu. Tegevusloa olemasolu või puudumine ei määra küll konkreetse veo eesmärki, kuid kui kaebaja tugineb erandile seaduses sätestatud reeglist, siis tuleb kohtul kontrollida, kas ta täidab ka ülejäänud seaduse nõuded. Kui ülejäänud seaduse nõuded ei ole täidetud, siis erandile tugineda ei saa, vaid tuleb lähtuda reeglist. Sellest tulenevalt ei olnud kaebaja vabastatud sõidumeeriku kohustusest ning Lõuna Prefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse vanemkonstaabel käitus õiguspäraselt, kui ta suunas kaebaja sõiduki erakorralisele tehnoülevaatusele ning tegi vastava märkuse sõiduki registreerimistunnistusele.

24. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendada siiski halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

25. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Kuna vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust kulude hüvitamiseks, siis jäävad vastustaja kulud vastustaja enda kanda.

Einar Vene Agu Timmi Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/