2-12-36447/71 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

29. august 2014. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-12-36447

Tsiviilasi

Osaühingu XXX hagi XXXOÜ ja OÜ XXX vastu

kaasomandi lõpetamiseks / OÜ XXX hagi Osaühingu

XXX ja XXXOÜ vastu sama kaasomandi teisel viisil

lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

Kummagi hagi hind on 3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I / kostja III: osaühing XXX(registrikood XXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Eerik Entsik ja

advokaat Mari-Liis Mets

Kostja I: XXXOÜ (registrikood XXX), lepinguline

esindaja Enn XXX

Kostja II / hageja II: OÜ XXX (registrikood XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Juho-Enn Aule

Asja läbivaatamine

Osaühingu XXX hagi korraldaval kohtuistungil

27. mail 2014, millel osalesid osaühing XXX lepinguline

esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik, XXXOÜ

lepinguline esindaja Enn XXX ja OÜ XXX lepinguline

esindaja vandeadvokaat Juho-Enn Aule; edasi ja

OÜ XXX hagi kirjalikus menetluses.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

osaliselt

osaühingu

XXX(registrikood

XXX)

hagi

XXXOÜ

(registrikood XXX) ja OÜ XXX (registrikood XXX) vastu kaasomandi

lõpetamiseks.

2. Jätta rahuldamata OÜ XXX hagi Osaühingu XXX ja XXXOÜ vastu sama

kaasomandi teisel viisil lõpetamiseks.

3. Lõpetada XXX kinnisasja (registriosa nr XXX, edaspidi „kinnistu”) kaasomand

järgmiselt:

2.1. kinnistu omand jääb hagejale osaühing XXX, kes tasub kostjatele

resolutsiooni punktis 2.2 väljamõistetavad hüvitised;

2.2. mõista hagejalt osaühing XXX kostja XXXOÜ kasuks välja hüvitis

3 942,80 eurot ja kostja OÜ XXX kasuks hüvitis 438,09 eurot;

2-12-36447

2 (7)

2.3. kohustada kostjaid XXXOÜ ja OÜ XXX andma nõusolekud kustutada

nende kohta tehtud omanikukanded kinnistusraamatus kinnistu kohta

avatud registriosas nr XXX ja kanda omanikuna sisse osaühing

XXX(registrikood XXX);

2.4. asendada resolutsiooni punktis 2.3 märgitud nõusolekud käesoleva

otsusega;

2.5. resolutsiooni punktides 2.2 ja 2.3 märgitud kohustused tuleb täita

samaaegselt, st punktis 2.3 tuvastatud nõusolekute alusel kinnistus-

raamatus kande tegemise taotlemisel peab hageja osaühing XXX

tõendama, et punktis 2.2 märgitud kohustused on kohaselt täidetud. Kui

hageja kasutab punktis 2.2 märgitud kohustuse täitmiseks kohtu

arveldusarvet, siis tõendab kohustuse täitmist jõustunud või viivitamata

täidetavaks tunnistatud kohtumäärus raha kostjatele väljamaksmise

korraldamiseks.

4. Jätta Harju Maakohtu 12. aprilli 2013. aasta kohtumäärusega rakendatud hagi

tagamise abinõud kehtima kuni käesoleva otsuse täitmiseni. Kustutada viidatud

määruse alusel kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud keelumärked

samaaegselt käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 2.3 tuvastatud nõusolekute

alusel kinnistusraamatus kannete tegemisega.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud Harju Maakohtu

20. märtsi 2013. aasta määrusega määratud ekspertiisitasu, mis jagada poolte

vahel võrdselt sel viisil, et osaühingu XXX kanda jääb sellest 1/3, XXXOÜ kanda

1/3 ja OÜ XXX kanda samuti 1/3.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13,

Tallinn,

e-posti

aadress

hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee).

Avaldusele

lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

2-12-36447

3 (7)

MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing XXX(hageja I) esitas 12. septembril 2012 kohtule hagiavalduse XXXOÜ

(kostja I) vastu XXX kinnisasja (registriosa nr XXX, edaspidi „vaidlusalune kinnistu”)

kaasomandi lõpetamise nõudes. Kohus kaasas 12. aprilli 2013. aasta määrusega hageja I

taotlusel menetlusse OÜ XXX (kostja II), kes oli menetluse ajal omandanud mõttelise osa

vaidlusalusest kinnistust. Sama määrusega tagas kohus hageja I taotlusel ja määras kanda

kostjatele kuuluvatele kaasomandiosadele käsutamise keelumärked hageja kasuks. Hageja I

täpsustas menetluse kestel oma nõuet ja tema lõplikuks nõudeks kujunes vaidlusaluse kinnistu

kaasomandi lõpetamine sel viisil, et kinnisasja omand jääb hagejale I, kes tasub kostjale I

hüvitist 3 942 eurot ja kostjale II hüvitist 438 eurot.

2. Kostja I esitas menetluses vastuhagi, millest hiljem loobus. Kohus võttis loobumise vastu

6. juuni 2014. aasta määrusega ja selle nõude osas on menetlus lõppenud. Kuna menetlus

lõppes ainult ühes nõudes ja menetlusosaliste ring sellest ei muutunud, siis ei otsustanud

kohus menetluskulude jaotust kostja I nõude osas, vaid lükkas vastava otsustuse tegemise

edasi kuni menetlust tervikuna lõpetava lahendini.

3. Kostja II esitas 27. mail 2014 kohtule vastuhagi vaidlusaluse kinnistu kaasomandi teisel

viisil lõpetamiseks. Kostja II täpsustas hiljem, et soovib oma nõude esitada mõlema teise

poole, st nii hageja I kui ka kostja I vastu. Kohus võttis kostja II nõude menetlusse 19. juuni

2014. aasta määrusega ja liitis selle lahendamiseks samasse menetlusse koos hageja I hagiga.

Sellest alates on hageja I ühtlasi kostja III ning kostja II on ühtlasi hageja II. Lihtsuse huvides

märgib kohus nimetatud pooli käesolevas otsuses endiselt kui hageja I ja kostja II.

4. Kostjad I ja II (edaspidi koos „kostjad”) vaidlevad hageja I nõudele vastu. Hageja I vaidleb

2. juuli 2014 vastuses omakorda vastu kostja II nõudele, aga kostja I võttis 31. juuli 2014

vastuses hagi kostja II nõudes õigeks. Kostja II esitas 31. juulil 2014 arvamuse hageja I

vastuse kohta, milles jäi oma nõude juurde. Hageja I ja kostja I nõuded on varem lahendatud

Harju Maakohtu 29. mai 2013. aasta otsusega, mille Tallinna Ringkonnakohus tühistas

9. detsembri 2013. aasta otsusega saates asja maakohtule uuesti lahendamiseks.

5. Kohus kuulas hageja I nõude osas pooled ära 27. mai 2014 korraldaval istungil. Pooled

nõustusid seejärel asja lahendamise jätkumisega kirjalikus menetluses. Samuti olid pooled

nõus kostja II hagi lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus määras kirjaliku menetluse

tähtajad 4. augusti 2014. aasta määrusega. Pooled esitasid tähtaegselt täiendavad seisukohad.

POOLTE SEISUKOHAD

Hageja I nõue, väited ja seisukohad

6. Hageja I nõuab vaidlusaluse kinnistu kaasomandi lõpetamist sel viisil, et kinnisasi jääb talle

ja ta maksab kostjatele kinnisasja väärtusele ja kostjate kaasomandiosade suurusele vastava

rahalise hüvitise. Kostja II nõudele vaidleb hageja I vastu. Hageja I põhiväited on järgmised:

− vaidlusalust kinnistut kasutatakse reaalselt üksnes avalikult teelt juurdepääsuks XXX

asuvatele kinnisasjadele, muul otstarbel ei ole kinnistut ka võimalik kehtiva

detailplaneeringu kohaselt kasutada;

− juurdepääs avalikule teele vaidlusaluselt kinnistult ja selle kaudu eksisteerib üksnes

üle muude hageja I omandis olevate kinnisasjade;

− kinnistut ei saa reaalosadeks jagada, sest nii muutuks võimatuks selle kasutamine

vastavalt sihtotstarbele ja ei ole võimalik moodustada katastriüksuseid. Tegemist on

avaliku ja piirdeta teelõiguga, mis on maakorralduslikult ja ehitustehniliselt nähtud

ette kasutamiseks tervikuna. Jagamine oleks ebamõistlik ning piiraks oluliselt tee

kasutamist, arvestades, et kostja I plaanib hakata küsima tee kasutamise eest tasu;

2-12-36447

4 (7)

− hageja I soovib, et teed saaks kasutada kõik ümberkaudsete kinnistute omanikud tasuta

ja piiranguteta. Hageja on muu hulgas vaidlusalusel kinnistul paiknevat teed

hooldanud ja korras hoidnud, samuti sõlminud lepingud tee kasutajatega. Hagejal on

kavas kõik vastava piirkonna teemaa kinnisasjad anda üle Rae vallale ja ta on

sõlminud asjaomase tee kasutajatega reaalservituudi seadmise lepingud tingimusega,

et servituudid lõppevad, kui kinnisasjad antakse üle kohalikule omavalitsusele;

− vaidlusaluse kinnistu väärtus on 4 668 eurot. Kuna kostjale I kuulub XXX suurune

mõtteline osa kinnistust, siis on talle makstava hüvitise suurus 4 380 eurot ja kostja II

osale XXX vastab hüvitis 438 eurot;

− põhjendatud ei ole kinnistu jätmine kostjale II, sest ta on pahauskne omanik ja

kostjatevaheline tehing vaidlusaluse kinnistu mõttelise osa võõrandamisel kostjale II

võis olla näilik. Kostjad kuuluvad isikute ringi, kes ostavad kokku teemaa

sihtotstarbega kinnisasju ning hakkavad seejärel teemaa äärsete kinnisasjade

omanikelt suurt tasu nõudma. Mingit muud huvi peale majandusliku huvi kostjatel

vaidlusaluse kinnistu omamise vastu ei ole. Kostjad ei ole tegelenud kinnistu

korrashoiu ega haldamisega, samuti ei ole nad kandnud vastavaid kulusid.

7. Menetluskulud palub hageja I panna kostjate kanda.

Kostja II nõue ja väited

8. Kostja II vaidleb hageja I hagile vastu ning nõuab kinnistu kaasomandi lõpetamist jättes

kinnistu talle koos kohustusega maksta teistele kaasomanikele nende kaasomandiosade

suurusele vastav õiglane rahaline hüvitis. Kostja II peamised väited on järgmised:

− vaidlusaluse kinnistu väärtus on 4 668 eurot ja kostja II õiglase hüvitise suurus

vastavalt omandiosa suurusele on 438,09 eurot;

− kostjad sõlmisid 5. märtsil 2014 vaidlusaluse kinnistu XXX omandiosa üleandmise

kokkuleppe, sest soovisid vähendada kostjale II vaidlusaluse kinnistu mõttelise osa

omandamisega kaasneda võivat kahjulikku tagajärge. Nimelt omandas kostja II oma

osa, st XXX kinnistust 10 000 euro eest, aga selle väärtus kohtu määratud ekspertiisi

järgi on väiksem ja kostja II kahju seega 9 561,91 eurot. Sellise kahju saamine on

kostja II suhtes äärmiselt ebaõiglane.

− kui hagi tagamise tõttu ei saa kostjate 5. märtsi 2014 kokkuleppe alusel kostja II oma

osa tagasi võõrandada kostjale I, siis soovib ta kahju vältimiseks saada kogu

vaidlusaluse kinnistu omanikuks.

9. Menetluskulud palub kostja II panna hageja kanda.

Kostja I seisukohad

10. Kostja I vaidleb hageja I hagile vastu, aga võtab kostja II hagi õigeks. Kostja I peamised

seisukohad on järgmised:

− kostja I omandas ca 94% vaidlusalusest kinnistust ja sel ajal oli kinnistu väärtus

hinnanguliselt 136 200 eurot. Kostja I omandas kinnistu pikaajalise investeeringuna;

− kostja I ja Rae vald ei ole sõlminud lepingut vaidlusalusel kinnistul asuva tee

kasutamise kohta, aga tee on siiani kasutusel avalikult kasutatava teena;

− vältimaks kostjale II tekkivat kahju on õiglane ja põhjendatud jätta vaidlusalune

kinnistu kostjale II ning maksta kostjale I hüvitiseks 3 942,79 eurot.

11. Menetluskulud palub kostja II panna hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

2-12-36447

5 (7)

12. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hageja I hagi tuleb

rahuldada osaliselt, kostja II hagi aga jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus poolte

endi kanda.

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib

kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid mõlema hagi osas nõus

kirjaliku menetlusega. Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli

pooltel võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja

ja teatas neist pooltele.

14. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks.

− pooled on vaidlusaluse kinnistu kaasomanikud, hagejale I kuulub 1450/23575, kostjale I

XXX ja kostjale II XXX suurune mõtteline osa kinnistust (II kd tlk 22–26); kostja I

omandas osa kinnistust enampakkumisel hinnaga 2 922 eurot (I kd tlk 23–33 ja 133–

140); kostja II aga kostjalt I käesoleva menetluse ajal hinnaga 10 000 eurot (II kd

tlk 9–19 ja 57–60)

− kinnistu kohalik keskmine müügihind on 4 668 eurot (I kd tlk 158–169, poolte

seisukoht sellega nõustumise kohta II kd tlk 232 pöördel);

− vaidlusalune kinnistu on kasutusel teena (II kd tlk 56 ja 6A) ning sel otstarbel

kasutamine on võimalik üksnes koos hageja I teiste kinnistutega (I kd tlk 12–22 ja

III kd tlk 82-83);

− hageja I on vaidlusalust kinnistut hooldanud (I kd tlk 141–144, III kd tlk 84–99) ja

sõlminud kokkuleppeid kinnistu teiste kasutajatega (III kd tlk 62–81);

− kaasomanike kokkuleppega ei ole kaasomandi lõpetamist välistatud ja kohtuväliselt

kaasomandi lõpetamine ei õnnestunud (I kd tlk 34–40).

15. Nii hageja I kui ka kostja II taotlevad poolte kaasomandi lõpetamist. Mõlema hagi puhul

on nõude õiguslik alus asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kaasomanikul on

õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 näeb ette, et kui kaasomanikud ei

saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja

nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele

kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas,

või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada

kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus on eelviidatud sätte sõnastusest

tulenevalt kaasomandi lõpetamisel seotud poolte hagides nimetatud kaasomandi lõpetamise

viisidega (Riigikohtu 21. detsembri 2004. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-04, p 17

esimene lõik). Käesolevas asjas saab kohus niisiis kaaluda kas vaidlusaluse kinnistu omandi

jätmist hagejale I pannes talle kohustuse hüvitada kostjate osa rahas või selle jätmist

kostjale II pannes talle teiste kaasomanike osade hüvitamise kohustuse. Kuna kaasomandi sel

viisil lõpetamine riivab intensiivselt omandi puutumatuse põhimõtet, tuleb tagada õiglane ja

kohene hüvitis omandi kaotamise eest. Jättes kaasomandis oleva asja ühe kaasomaniku

ainuomandisse otsustab kohus teise kaasomaniku omandist ilmajätmise sellele asjale. Omandi

kaotavale kaasomanikule tema osa rahas väljamaksmine kujutab endast hüvitist kaotatud

omandi eest. Õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks tuleb võimalikult täpselt

määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ja kaasomanik peab saama rahalise

hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega (Riigikohtu 9. veebruari 2006. aasta otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05, p 9 teine lõik). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65

järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette

nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Pooled

ei ole vaielnud vastu kaasomandi lõpetamisele, samuti ei ole vaidlusalune kinnistu väärtus

4 668 eurot.

2-12-36447

6 (7)

16. Eelmises punktis märgitud kaalutlustel sõltub käesoleva asja lahend peamiselt sellest, kas

vaidlusalune kinnistu tuleb jätta hagejale I või kostjale II. AÕS § 72 lg 5 järgi tuleb vaidlus

lahendada kaasomanike huvidest lähtudes. Kohus peab asja lahendades kaasomanike huve

kaaluma ja hindama, milline lahendus vastab kõige paremini nende huvidele (vt nt Riigikohtu

18. märtsi 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-14, p 10). Kohus selgitas pooltele, et

neil tuleb esile tuua ja tõendada oma huvi vaidlusaluse kinnistu nende soovitud viisil ühele

kaasomanikule jätmiseks.

17. Hageja I tugineb oma senisele tegevusele vaidlusaluse kinnistu haldamisel, selle (teena)

sihtotstarbelise kasutamise võimalusele üksnes koos hageja I teiste kinnistutega ja

kokkulepetele kinnistu kasutajatega. Neile asjaoludele ei ole kostjad vastu vaielnud. Poolte

vaidlus kaldub pigem küsimusele, kas kostja II omandas mõttelise osa vaidlusalusest

kinnistust hea- või pahauskselt ja kas vastav võlaõiguslik kokkulepe on kehtiv, aga kohtu

hinnangul ei oma need aspektid vaidluse lahendamisel tähtsust. Kohus saab kaaluda ka

pahauskse omaniku huve kaasomandi lõpetamisel ning kostjatevahelise asjaõiguskokkuleppe

kehtivus vaidlusaluse kinnistu mõttelise osa üleandmiseks kostjale II ei sõltu nende

võlaõigusliku lepingu kehtivusest. Kostja II ei toonud esile oma konkreetset huvi vaidlusaluse

kinnistu omandiõiguse säilitamiseks, mistõttu kohus tegi ettepaneku see esile tuua ja tõendada.

Kostja II täiendavaid sisulisi seisukohti ega tõendeid ei esitanud, st oma huvi esile ei toonud.

Siiski saab kohus kostjate üksmeelse seisukoha järgi võtta arvesse siiski seda, et

kaasomanikud, kellele kuulub suurem osa asjast, soovivad kaasomandi teataval viisil

lõpetamist. Nimelt kuulub kostjatele kokku XXX mõttelist osa vaidlusalusest kinnistust (ca

94%), kui hageja I omandiosas suurus on XXX (ca 6%). Kohtu hinnangul kaalub hageja I huvi

tee kasutamiseks üles kostjate kui suurema osa omanike huvi omandiõiguse säilimiseks.

Kohus võtab siinjuures arvesse, et hageja I on tegelenud vaidlusalusel kinnistul asuva tee

hooldamise ja korrashoiuga, teed saab kasutada koos hageja I teiste kinnistutega ja hageja I on

sõlminud kokkuleppeid tee teiste kasutajatega. Sellest tervikuna nähtub, et hageja I on tee

sihipärasest kasutamisest huvitatud, st tal on olemas huvi omandi säilimise vastu. Kostja II

puhul kohus samaväärset huvi ei tähelda. Kostja II võimalik kahju ega kostjatevaheline

5. märtsi 2014 kokkulepe (II kd tlk 203–206) ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale,

sest kaasomanike omavahelised tehingud ei saa anda neis osalevatele kaasomanikele eelist

kaasomandi lõpetamise viisi valikul. Kostja II ei väida, et kahju oleks talle põhjustanud

hageja I või tema tegevus vaidlusaluse kinnistu kaasomanikuna. Kostja I on omandanud

vaidlusaluse kinnistu investeeringuna ja vastav eesmärk on võimalik realiseerida ka

kaasomandi lõpetamise kaudu tagades kostjatele kohase hüvitise. Järelikult tuleb eelistada

hageja I nõudele vastavat kaasomandi lõpetamise viisi ja jätta kostja II nõue rahuldamata.

18. Pooled ei vaidle küll kinnistu väärtuse üle, aga on nimetanud erinevad hüvitiste summad.

Kostjatele kui omandit kaotavatele kaasomanikele tuleb hüvitis määrata lähtudes asja

väärtusest ja nende kaasomandiosa suurustest. Kostja I kasuks välja mõistetava hüvitis suurus

on seega 3 942,80 eurot ( ≈ 4668 / 235750 × 199125) ja kostjale II tuleb hüvitada 438,09

( ≈ 4668 / 235750 × 22125) eurot. Kohus märgib, et kostjatele kokku makstav hüvitis on

suurem hinnast, millega kostja I vaidlusaluse kinnistu osa enampakkumisel omandas, st

kostja I nimetatud investeerimiseesmärk on täidetud. Kuna mõlemad summad on suuremad

hageja nõudes märgitust, siis kuulub hagi rahuldamisele osaliselt.

19. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaaso-

manike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Seega asendab kaasomandit

lõpetav kohtulahend kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (vt Riigikohtu

29. mai 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12 kolmas lõik ja selles viidatud

29. septembri 2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10, p 20). Hageja I nõude osalise

rahuldamisega otsustab kohus sisuliselt vaidlusaluse kinnistu jätmise hagejale I, mõistab välja

hüvitise kostjate kasuks ja asendab otsusega kostjate nõusolekud kinnistusraamatu kande

2-12-36447

7 (7)

vastavalt muutmiseks (kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 8, vt selle kohta ka Riigikohtu

24. mai 2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-7-05, p 11 esimene lõik, ja 29. mai 2012. aasta

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-12, p 13 esimene lõik). Kostjate nõusolekute andmise ja hageja I

poolt neile hüvitise maksmise kohustused on samaaegselt täidetavad vastastikused kohustused

täitemenetluse seadustiku § 21 tähenduses ja kohus märgib seda otsuse resolutsioonis.

20. Hageja I on omal algatusel tasunud 30. mail 2013 kohtu arvele 4 380 eurot (II kd tlk 118)

ja selgitanud, et see summa on mõeldud kostjatele hüvitise maksmiseks. Kohus määras

kostjatele hüvitised kokku 89 sendi võrra suuremana, st hageja I seni kohtu arvele makstud

summast ei piisa hüvitiste väljamaksmiseks. Hagejal I on võimalik tasuda kohtu arvele

täiendavalt 89 senti ja esitada kohtule taotlus raha kostjatele väljamaksmiseks. Taotluses tuleb

näidata ka arveldusarvete numbrid, kuhu maksed sooritada. Sellisel juhul tõendab raha kohtu

väljamaksmiseks kohustav kohtumäärus hageja I kohustuse kohast täitmist.

21. Vastavalt TsMS § 442 lg-le 5 lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi

tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb hagi tagamise

abinõud (kostjate osadele seatud keelumärked) jätta TsMS § 445 lg 2 alusel kehtima kuni

otsuse täitmiseni. Samaaegselt kaasomandi lõppemisega tuleb kustutada ka keelumärked.

22. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata varasema

kinnistusraamatu väljavõtte (I kd tlk 9–11) ja varasemad arvamused vaidlusaluse kinnistu

väärtuse kohta (I kd tlk 64–82 ja 116–126, samuti

II kd tlk 95–113). Praeguses

menetlusstaadiumis ei ole pooltel vaidlust kinnistu kuuluvuse ega väärtuse üle, lisaks ei ole

varasemad andmed ja hinnangud hilisemate esitamise tõttu enam asjakohased. Samuti jätab

kohus samal alusel arvestamata ajakirjandusväljaannetes avaldatu väljatrükid (III kd tlk 35–

61), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.

23. Tsiviilasja hind on nii hageja I kui ka kostja II hagi puhul TsMS § 132 lg 1¹ ja lg 4 p 4

alusel 3 500 eurot.

24. Menetluskulud jätab kohus valdavas osas TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.

Kaasomandi lõpetamise vaidlusega seonduvad menetluskulud võib kohus täielikult või

osaliselt jätta poolte endi kanda, sest otsus sellises asjas tehakse üldjuhul kõigi kaasomanike

huvides (Riigikohtu 27. septembri 2010. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 14 teine lõik

ja selles viidatud varasem kohtupraktika. Käesolevas asjas on kõik pooled tasunud riigilõive

(hagide ja apellatsioonkaebuse esitamisel), samuti kandnud kulusid esindajatele. Kohtu

hinnangul ei ole ükski pool piisavalt põhjendanud, et esineks alus jätta mõne poole

menetluskulusid teis(t)e pool(t)e kanda. Järelikult tuleb nii riigilõiv kui ka esindajatasud jätta

poolte endi kanda. Hageja I tasus vaidlusaluse kinnistu väärtuse tuvastamiseks vajaliku

ekspertiisi kulu 600 eurot. Kostjad nõustusid eksperdi tuvastatud turuhinnaga ja tuginesid

edasises menetluses kinnistu samale väärtusele. Seega viidi ekspertiis läbi ühtviisi kõigi

poolte huvides ja vastav kulu tuleb pooltel kanda võrdsetes osades, st igaühel 1/3.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik