3-13-62/31 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene ja Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 28.08.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-62 Haldusasi Svetlana Kirsise kaebus Haaslava Vallavalitsuse 20.12.2012. a korralduse nr 252 tühitamiseks ja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 27.03.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Svetlana Kirsise apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Svetlana Kirsis, esindaja Sergei Desjatnikov Vastustaja Haaslava Vallavalitsus, esindaja adv Robert Sarv RESOLUTSIOON 1. Jätta Svetlana Kirsise apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.03.2013. a otsus muutmata. 2. Svetlana Kirsise menetluskulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 29.09.2014).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Svetlana Kirsis esitas 05.12.2012 Haaslava Vallavalitsusele avalduse temale kuuluva suvila vabastamiseks korraldatud jäätmeveost. Vabastamise põhjuseks märkis S. Kirsis, et ta on liitunud jäätmeveoga oma elukohas XXXXXXXX . Haaslava Vallavalitsuse 20.12.2012. a korraldusega nr 252 jäeti S. Kirsise avaldus rahuldamata.

2. S. Kirsis esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada eelnevalt nimetatud korralduse ning kohustada Haaslava Vallavalitsust kaebaja avaldust uuesti läbi vaatama. Kaebaja märkis, et tegemist on õigusvastase haldusaktiga, kuna selle andmisel ei ole välja selgitatud, kas kaebaja kasutab oma suvilat aastaringselt või mitte. Haaslava Vallavalitsuse korraldusest ei selgu, kas kinnistul elatakse aastaringselt, kas jäätmeid on tekkinud ja kas kontrollimise kohustus on täidetud või mitte.

2

3. Tartu Halduskohtu 27.03.2013. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel: 3.1. Jäätmeseaduse (JäätS) § 69 lg 1 kohaselt loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga eluvõi tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. JäätS § 69 lg 2 täpsustab, et jäätmevaldaja jäätmeseaduse 4. peatüki tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, eluvõi äriruum. Seega loetakse jäätmeseaduse järgi jäätmevaldajad, so isikud, kes on märgitud JäätS § 69 lg-s 2, jäätmeveoga liitunuks ilma nendelt vastavat taotlust saamata või nõusolekut küsimata. Analoogne regulatsioon tuleneb ka Haaslava Vallavolikogu 18.03.2011. määrusest nr 25 „Haaslava valla korraldatud jäätmeveo rakendamise kord“ § 7 lg-st 1. Kuna kaebajale kuulub suvila, loetakse ta jäätmevaldajaks ning automaatselt liitunuks korraldatud jäätmeveoga kinnisasja asukohajärgse omavalitsuse territooriumil. 3.2. JäätS § 69 lg 4 alusel võib kohalik omavalitsus isiku korraldatud jäätmeveost vabastada, kui ta on veendunud, et kinnistul ei elata või kui kinnistut ei kasutata. Samuti on sätestatud eelnevalt nimetatud vallavolikogu määruses. Vallavalitsusele esitatud taotluses ei ole korraldatud jäätmeveost vabastamise põhjuseks märgitud kinnistul mitte elamist või selle mitte kasutamist. Vallale esitatud taotluses ei ole välistatud suvila kasutamist ja sellest tulevate jäätmete tekkimist. Suvila kasutamist ja seal olmejäätmete tekkimist tõendab kaebuse lisana esitatud XXXXXXXX juhatuse esimehe 07.01.2013. a kirjalik kinnitus, milles lubatakse S. Kirsisel Haaslava vallas XXXXXXXX maaüksusel tekkivaid olmejäätmeid tuua elukohajärgsesse XXXXXXXX prügikonteinerisse. Samas ei saa Haaslava vallas korraldatud jäätmeveost vabastamise põhjuseks olla asjaolu, et kaebaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga Tartu linnas. 3.3. Halduskohus leidis, et vallavalitsusel puudus kohustus kohapeal kontrollida, kas suvilas elatakse või seda kasutatakse, kuna taotluses ei oldud vastavat asjaolu välja toodud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. S. Kirsis esitas apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Kaebaja palub eelnevalt nimetatud korralduse tühistamist ja vastustaja kohustamist taotluse uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt on vaidlusalune korraldus vastuolus JäätS § 69 lg-ga 42, mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus eelnevalt kohapeal kontrollima, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad. Seda asjaolu ei ole vastustaja kontrollinud. Vastustaja ei ole kaebajale selgitanud, milliseid tõendeid ta esitama pidi, et tõendada, et suvilat ei kasutata ning et seal ei teki ka jäätmeid.

5. Haaslava Vallavalitsuse vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastustaja hinnangul on halduskohus põhjendatult leidnud, et kuna kaebaja ei ole vastustajale esitatud taotluses esile toonud, et ta ei ela vaatlusalusel kinnistul, ei pidanud vastustaja seda asjaolu ka kontrollima. Kaebaja ei eita suvila kasutamist ja seal jäätmete tekkimist. Kaebaja väited tõendite ebaõige hindamise ja menetlusnormide rikkumise osas on paljasõnalised.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks pole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses esitatud seisukohtadega, tõenditele antud hinnanguga ning kohaldamisele kuuluva õiguse tõlgendamisega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

7. Käesolevas haldusasjas on poolte vahel vaidlus selle üle, kas Haaslava Vallavalitsus jättis õiguspäraselt S. Kirsise vabastamata korraldatud jäätmeveost viimasele Haaslava valla territooriumil kuuluval kinnistul, kus asub kaebaja suvila.

3

8. JäätS § 9 kohaselt on jäätmevaldaja jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. JäätS § 69 lg 2 täpsustab, et jäätmevaldaja jäätmeseaduse 4. peatüki tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, eluvõi äriruum. JäätS § 69 lg-st 1 tulenevalt on korraldatud jäätmeveoga liitumine jäätmevaldaja suhtes automaatne, samas annab JäätS § 69 lg 4 aluse jäätmevaldaja vabastamiseks korraldatud jäätmeveoga liitumisest, kuid see eeldab, et kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. JäätS § 69 lg 42 järgi peab kohaliku omavalitsuse üksus eelnevalt kohapeal kontrollima, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.

9. Antud haldusasjas on kaebaja vallavalitsusele ette heitnud seda, et vastav kohapealne kontroll on jäetud teostamata ning seetõttu ei ole vastustaja oma uurimiskohustust täitnud, mistõttu ei saa ta kindlalt väita, et puuduvad alused kaebaja vabastamiseks korraldatud jäätmeveost. Vastustaja on ka ise kinnitanud, et ta ei ole käinud kohapeal kontrollimas, kas kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Samas on vastustaja seisukohal, et vastava kohustuse täitmiseks puudus vajadus, kuna kaebaja ei olnud oma taotluses nimetatud asjaolusid välja toonud.

10. Ringkonnakohus leiab, et JäätS § 69 lg-st 42 tuleneb kohalikule omavalitsuse üksusele kohustus enne taotluse lahendamist kohapeal kontrollida, kas kinnistul ei elata või seda ei kasutata, kui taotluses piirdutakse ainult eelnevalt nimetatud asjaolude avaldamisega. Tegemist on JäätS § 69 lg-s 4 nimetatud normi objektiivsesse koosseisu kuuluva asjaoluga, mis võimaldab otsustada, kas kaalutlusõiguse teostamine on lubatud või mitte. Kuna kaebaja on oma taotluses (tl 26 ja 26p) märkinud, et ta on liitunud jäätmeveoga aadressil XXXXXXXX , järeldub sellest üheselt mõistetavalt, et kaebaja puhul ei ole täidetud eeldused korraldatud jäätmeveost vabastamiseks, kuna vastav avaldus viitab sellele, et kaebaja viib oma suvilas tekkivad jäätmed XXXXXXXX prügikonteinerisse. Seega puudus kohaliku omavalitsuse üksusel käesoleval juhul täiendav vajadus tõendite hankimiseks või selgitamiskohustuse täitmiseks, kuna kaebaja oli oma avalduses selgelt välja toonud asjaolu, mis ei võimaldanud kaebaja taotlust rahuldada.

11. Vastustaja ja halduskohtu järelduste õigust toetab seegi, et asjas esitatud tõenditest nähtuvalt on kaebajal olemas oma elukohajärgse korteriühistu esimehe nõusolek (tl 9p) suvilas tekkivate jäätmete toomiseks Tartus asuva elukoha prügikonteinerisse. Jäätmekäitluse põhimõtetega ei oleks aga kooskõlas jäätmete transportimine nende üleandmiseks teise jäätmekäitluspiirkonda või kinnisasjal tekkivatest jäätmetest vabanemine nende jätmisega avalikus linnaruumis asuvatesse prügikonteineritesse. On põhjendatud eeldada, et jäätmed antakse jäätmekäitluseks üle nende tekkimise kohas.

12. Lisaks nähtub kaebaja esitatud XXXXXXXX kommunaalarvetest perioodil jaanuar kuni oktoober 2012 (tl 7–9), et suveperioodil langes vee tarbimine kaebajale kuuluvas korteris märgatavalt, mis annab tunnistust sellest, et suvel viibib kaebaja tihti enda suvilas. Usutav ei ole, et seal viibides ei tekiks kaebajal jäätmeid. Ühtlasi on kaebaja esindaja Tartu Halduskohtu 14.03.2013. a kohtuistungil nentinud, et kinnistut kasutatakse ainult selleks, et see oleks korras. Pidevalt seal ei viibita, vaid käiakse ainult siis, kui selleks on vajadus (vt tl 27p). Nimetatu kinnitab veelkordselt kaebajale kuuluva suvila kasutamist ja seal jäätmete tekkimist.

13. Seega ei ole kaebaja esitanud oma taotluses selliseid asjaolusid, mis annaksid kohalikule omavalitsusele alust kaebaja vabastamiseks korraldatud jäätmeveost ja täiendavaks kohapealse kontrolli läbiviimiseks.

4

14. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot (tl 51) ja õigusabiteenuse eest apellatsiooniastmes tasutud 210 eurot jäävad HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt apellandi enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi