3-13-703/70 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viive Ligi, Oliver Kask ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.08.2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-703

Haldusasi

IRS kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 16.01.2013

menetluse lõpetamise teate isikuandmete kaitse asjas nr

2.1-1/12/1430

ning

Andmekaitse

Inspektsiooni

01.03.2013 vaideotsuse isikuandmete kaitse asjas nr 2.1-

3/13/305 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – IRS, lepinguline esindaja Kalle Liiv

Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, volitatud

esindajad Kadri Levand ja Kristiina Laanest

Kolmas isik – AS Äripäev, volitatud esindaja v.adv Ants

Nõmper

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12. veebruari 2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

IRS apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

14.08.2014

RESOLUTSIOON

1. Jätta IRS apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12. veebruari 2014.

a otsus haldusasjas nr 3-13-703 muutmata.

2. Mõista IRS-lt välja AS-i Äripäev kasuks viimase poolt apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud summas 1630,02 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste

menetluskulud apellatsioonimenetluses nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 29.09.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

3-13-703

2(16)

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ajalehes Äripäev avaldati 27.09.2012 artikkel pealkirjaga „Rikaste naiste TOP 15: raha on

Eestis meeste käes.“ Antud artiklis oli rikaste edetabelis kajastatud RZ-i nimi, kelle kohta oli

artiklis lõik: „Talle kuuluv firma tegeleb Eestis kinnisvaraäriga. Selle firma tegevuse tegelik

suunaja võib olla IRS, kelle varasem nimi oli IP. Näiteks on ajakirjanduses tema kohta

kirjutatud, et 1990ndatel oli ta Venemaa Agropanga ja Usbekistani Kultuurifondi Eesti esindaja,

kes pankrotieelsel perioodil Tartu Kommertspanka rublahoiuseid vahendas.“ Äripäeva

ajakirjanike poolt koostatuna müüdi eraldi väljaandena brošüüri Eesti rikaste TOP 500, milles

korrati isikuandmeid IRS endise nime kohta.

15.10.2012 pöördus IRS Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole väites, et IRS isikuandmeid

on töödeldud AS-i Äripäev brošüüris „Eesti rikaste TOP 500“ õigusliku aluseta. Pöördumises

taotleti isikuandmete ebaseadusliku töötlemise lõpetamist ja andmekandjatest kustutamist ning

eelnimetatud brošüüri müügilt kõrvaldamist.

AKI algatas juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks riikliku järelevalvemenetluse. 16.01.2013

lõpetas AKI riikliku järelevalvemenetluse, leides, et IRS isikuandmete töötlemine oli

õiguspärane, sest täidetud on isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 11 lg 2 nõuded

ajakirjanduslikul eesmärgil ilma inimese nõusolekuta isikuandmete töötlemise ja meedias

avalikustamise kohta, st eksisteerib ülekaalukas avalik huvi, andmete avalikustamine ei

kahjusta ülemääraselt isiku õigusi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega.

1) Ettevõtlustulu ja varaga seotud andmete avaldamine on reaalselt edendanud ühiskonnas

vajalikku debatti paljude erinevate majandusega seotud oluliste teemade üle. Kõnealused

edetabelid on avaldatud ajakirjanduslikul eesmärgil, st ei ole koostatud üksnes sensatsiooni ja

meelelahutuse huvides ega ole mõeldud kellegi solvamiseks. Ettevõtte vara alusel koostatav

edetabel on võrreldav dividendide saajate edetabeliga. Mõlemad kajastavad ettevõtlusest

tekkivat tulu või vara. Ettevõtlusega seotu kajastamine on avalikes huvides. Kõnealused

edetabelid on olnud ajendiks väga paljudele artiklitele seotud teemadel, nt investeerimine,

maksukorraldus, maksude tasumine, tulutoovaimad tegevusalad, tegevusalade tulususe tõus ja

langus aastate võrdluses, soolised erinevused ettevõtluses jne.

2) Ettevõtlusega seotud info avaldamine ei kujuta endast ülemäärast eraelu puutumatuse riivet.

Ettevõtlus on väljapoole, avalikkusele suunatud tegevus. Seadusandja on leidnud, et avalikkusel

on õigus teada ettevõtete omanike ja juhtorganite liikmete andmeid ning ka ettevõtete

majandustulemusi ning seetõttu on see info äriregistrist avalikult kättesaadav. Ka Riigikohus on

aktsepteerinud, et ettevõtet kajastades tuuakse ära selle juhatuse liikme andmed. Ettevõttega

seotud füüsiliste isikute andmete avaldamine võimaldabki avalikkusel uurida ja arutleda

erinevate seoste üle – seosed ettevõtete vahel, seosed ettevõtja ja avaliku sektori vahel, tehingute

skeemid jms. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on leidnud, et siseriiklikel võimuorganitel on

sõnavabaduse piiramiseks teatud hindamisruum, mille ulatus võib sõltuda sellest, kas asjaga

seotud isik on avaliku elu tegelane või sisenenud avaliku huvi sfääri. Sellised isikud peavad

arvestama avalikkuse kõrgendatud tähelepanu ja võimaliku kriitikaga enda tegevuse suhtes.

3-13-703

3(16)

Avaliku elu tegelaseks saab lugeda muu hulgas isikut, kes valdab majanduslikku võimu või

võib mõjutada poliitikat, majanduslikke ja ühiskondlikke valikuid. EIK praktika kohaselt on

ärimehed põhjendatud avaliku huvi orbiidis kindlasti juhul, kui nad on seotud poliitika, avaliku

raha kasutamise, avalike teenuste osutamise või korruptsioonikuritegudega. Ajakirjanduses

varasemalt avaldatud artiklite, milles on viidatud IRS seostele teiste ärimeeste, tehingute ja

poliitikutega, põhjal saab teha järelduse, et ta on oma tegevusega sisenenud avalikkuse

huvisfääri ja ta peab taluma ulatuslikumat eraelu puutumatuse riivet kui need, kes mingil moel

ei ole avalikkuse huviorbiidis.

3) IRS väitel ei vasta tõele Äripäevas avaldatud info, mille kohaselt ta istus kinni Soome

vanglas. Kuna AS Äripäev avaldas 15. oktoobril 2012. a selles osas oma lehes täpsustava

paranduse, on avaldaja täitnud isiku õiguse vastulause avaldamisele, rahuldanud kaebaja soovi

ja parandanud väidetavad valeandmed, seega järginud ajakirjanduseetika nõudeid.

4) Kaebaja andmete avalikustamine Äripäeva rikaste TOP 500-s ei ole tema õigusi ülemääraselt

kahjustanud mh järgmiste asjaolude tõttu. Kaebuses viidatud info nimevahetuse ning vangis

istumise kohta on varasemalt avaldatud (ja siiani kättesaadav) mitmes teises väljaandes.

Avaldatav info, sh nimevahetus, on avalikustatud seoses isiku äritegevusega. Avaldatud ei ole

muid kaebajat puudutavaid andmeid, mida võiks lugeda eraeluliseks. Nii Äripäeva avaldatu

eessõnas, kui ka kaebaja ise on viidanud, et kõnealune edetabel on koostatud äriregistris

avalikult kättesaadavate andmete põhjal ettevõtete vara väärtuse alusel.

5) EIK praktika kohaselt peab sõnavabaduse piiramise järele olema rõhuv sotsiaalne vajadus.

Praegusel juhul ei eksisteeri sellist rõhuvat sotsiaalset vajadust ajakirjandusvabadusse

sekkumiseks. Rõhuv sotsiaalne vajadus sekkumiseks eksisteeriks, kui avaldatul puuduks

ajakirjanduslik eesmärk ning ülekaalukas avalik huvi ja avalikustatud on selline eraeluline

informatsioon, mille jätkuv kättesaadavus takistab inimesel oluliselt normaalset elu – töötamist,

sotsiaalset suhtlemist, perekonnaelu, kodu puutumatust.

Andmekaitse Inspektsioon jättis 01.03.2013 vaideotsusega nr 2.1-3/13/305 rahuldamata IRS

18.02.2013 esitatud vaide.

Ebaõige on vaide esitaja väide, et andmed nime muutmise kohta on delikaatsed isikuandmed.

Konkreetse isiku nime muutmisega seotud andmed on isikuandmed IKS § 4 lõike 1 mõistes.

Ekslik on vaide esitaja seisukoht, nagu oleks privaatsusõigus väljendusvabadusest olulisem

põhiõigus. Eraelu puutumatus ei ole absoluutne õigus. Õigust eraelu puutumatusele võib piirata

teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Seadusandja on ette näinud olukorrad, millal riive

on lubatud, sh IKS § 11 lg-d 1 ja 2. Isiku suhtes esinev avalik huvi ei kahane pelgalt nime

muutmise tõttu. Kui isiku suhtes esineb avalik huvi tema tegevusega seoses, mis on aset leidnud

ajal, mil isik kandis teistsugust nime, on põhjendatud varasemate isikuandmete avalikustamine

avalikes huvides. Vaide esitaja ei ole kirjeldanud, kuidas isikuandmete avalikustamine tema

õigusi ülemääraselt kahjustab. Vaide esitaja viitab üksnes üldisele privaatsusõiguse riivele,

millega ei saa põhjendada õiguste ülemäärast kahjustamist IKS § 11 lõike 2 mõttes.

Ajakirjanduslikku väljendusvabadusse sekkumine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel,

väljendusvabadusse sekkumiseks ei piisa sellest, kui esineb eraelu puutumatuse riive, see riive

peab olema ülemäärane. Käesoleval juhul ei ole kaebaja õigusi rikutud sel määral, et oleks

möödapääsmatult vajalik ajakirjandusvabadust piirata. AKI on arvestanud oma otsust tehes

käesoleva otsuse võimalikke edaspidiseid mõjusid (pärssiv mõju) ajakirjandusele laiemalt. AKI

16.01.2013 menetluse lõpetamise teates avaldatud seisukohad, mis käsitlevad vaide esitaja

isikuandmete töötlemist, on õiguspärased.

2. IRS esitas 01.04.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada AKI

01.03.2013 vaideotsus isikuandmete kaitse asjas nr 2.1-13/305 ning teha AKI-le ettekirjutus

3-13-703

4(16)

vaadata uuesti läbi IRS taotlus keelata ajalehel Äripäev IRS isikuandmete töötlemine

andmesubjekti loata, sh nn rikaste TOP 500 koostamisel, ning keelata ajalehel Äripäev IRS

endiste isikuandmete avaldamine.

Haldusorgan on 01.03.2013 langetanud kaalutlusotsuse. Kaalutlusõigust tuleb teostada

kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades

olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve, nagu sätestab haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 4 lg 2. Vaideotsuses ei ole neid nõudeid järgitud. Vaideotsus ei ole kooskõlas HMS

§-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise nõudega. Rikutud on HMS § 83 lg-t 2, mis nõuab

asjast huvitatud isiku kaasamist ja seletuse ärakuulamist, seda ei toimunud.

Ajakirjandusvabaduse tagamist ei ole põhiseaduse (PS) §-s 26 nimetatud eraelu puutumatuse

rikkumist lubavaks õiguslikuks aluseks, seega ei tohi ajakirjandusvabaduse tagamise eesmärgil

tungida isiku eraellu ja murda eraelu, sh endiste isikuandmete, puutumatust. Vaideotsuses ei ole

mingit analüüsi selle kohta, kas üldse ja millisel määral on AKI vaideotsuse koostamisel arvesse

võtnud PS § 26 nõuet perekonna ja eraelu puutumatuse kohta. Perekonna ja eraelu puutumatuse

kaitse on ka IKS § 1 lg-s 1 nimetatud oluline seaduse eesmärk.

Tulenevalt Riigikohtu praktikast peab põhiõiguse piiramine olema proportsionaalne, vajalik ja

mõõdukas. Vaideotsusest ei selgu, mis asjaolusid kaaludes leidis AKI, et RZ-i asetamisel Eesti

rikaste TOP 500 nimekirjas kohale nr 229 oli vajalik siiski IRS loata tema varasemate

isikuandmete avaldamine ning tema isikuandmete töötlemine.

IKS § 11 lg 2 sõnastus ei vasta õigusselguse nõudele, olles vastuolus PS §-ga 26.

AKI-l tulnuks kõigepealt selgitada, kas vaideotsuse kui kaalutlusotsuse tegemisel oli võimalik

kaaluda erinevaid lahendusi. Seda ei ole tehtud, sest vaideotsus ei kajasta AKI poolt kaalumise

läbiviimist. On jäänud põhjenduseta küsimus, miks haldusorgani poolt otsustati just

vaideotsuses tehtud seisukoha kasuks.

Isiku nime muutmine on rangelt eraeluline toiming, milline olemuslikult sisaldab andmeid

pärilikkuse informatsiooni kohta. Seega tuleb isiku nime vahetamisega seotut (st. vana

isikunime) käsitleda kui delikaatsete isikuandmete hulka kuuluvat. Isegi kui isiku varasem nimi

ei kuulugi delikaatsete isikuandmete hulka IKS § 4 lg 2 mõttes, kujutab IRS varasemate

isikuandmete avaldamine Eesti rikaste TOP 500-s PS §-s 26 sätestatud eraelu puutumatuse

olulist ja lubamatut riivet.

Vaideotsuses on haldusorgan asunud seisukohale, et vaide esitaja endise isikunime

avalikustamiseks Eesti rikaste TOP 500-s esineb ülekaalukas avalik huvi. Tegemist on

haldusorgani diskretsiooniotsusega, kuid vaideotsuses ei ole otsuse vastuvõtmise kaalutlusi

kirja pandud, mistõttu ei ole kontrollitav, kas haldusorgani kaalumine on toimunud

ratsionaalselt ja hea halduse tavasid arvestades ning õiglaselt. Tegelikkuses mingit avalikku

huvi sellise TOP 500 andmekogu koostamisel ei esine, tegemist on ajalehe Äripäev selge

kommertsprojektiga tulu saamise eesmärgil. IRS ei kaasatud vaide läbivaatamisse, millega

otseselt rikuti HMS § 83 lg 2 nõuet.

21.11.2013. a esitatud täiendavas seisukohas palub kaebaja tagastada AS Äripäev poolt 11.11.

2013 esitatud koopiad ajaleheartiklitest, milles varasematel aastatel on käsitletud kaebaja isikut,

kui antud haldusasja mittepuutuvad. AS Äripäev peab faktidele tuginedes põhistama, millest

saab järeldada, et kaebaja on ise sisenenud avalikkuse huvisfääri ja peab seega taluma

ulatuslikumat eraelu puutumatuse riivet. Äritegevuses osalemine, isegi hinnanguliselt aktiivne

osalemine, on seaduslik ega kujuta mingil juhul ülekaaluka avaliku huvi esinemist äritegevuses

osaleva kaebaja isiku suhtes. Kolmanda isiku järeldus, mille kohaselt kaebaja on ennast

3-13-703

5(16)

seostanud nii tuntud isikutega kui ka avaliku sektoriga, on ainetu ja pelgalt kõrgelennuline fraas

toimepandud isikuandmete kaitse seaduse nõuete rikkumise õigustamiseks. Kaebaja ei ole oma

isikuandmeid ise kunagi avalikustanud, tema varasema nime avalikustamine on

(sajandivahetuse artiklites) toimunud tema suhtes pahatahtlikel ja tema isikut ning äritegevust

kompromiteerivatel eesmärkidel. Varasema isikunime avaldamine enam kui 15 aasta

möödumisel nime vahetamisest on andmesubjekti vaieldamatult ülemääraselt kahjustav.

Kaasamise nõude mittejärgimine mitte ainult võis viia, vaid vaieldamatult ka viis kaebuse kohta

eksliku seisukoha vastuvõtmisele haldusorgani poolt. IKS § 37 p 4 kohaselt on AKI ametnik

kohustatud koostama järelevalve tulemuste kohta kontrollakti. Kuna käesolevas haldusasjas on

arutusel AKI poolt läbiviidud haldusmenetluse õiguspärasus, soovib kaebaja võimaluse korral

tutvuda ja võtta haldusasja juurde ka selle dokumendi.

06.01.2014 esitatud täiendavas seisukohas leiab kaebaja, et riikliku järelevalvemenetluse

tulemuse kohta kontrollakti mittekoostamine välistab edasise õigusliku arutelu vajaduse

halduskohtumenetluses, sest IRS kaebust ei olegi haldusorgani poolt (IKS sätestatud nõudeid

arvestades) haldusmenetluse seaduses ettenähtud korras menetletud, puudub AKI kui

haldusorgani poolt kaebuse läbivaatamise käiku ja tulemusi fikseeriv kirjalik kontrollakt

(haldusakt).

3. Andmekaitse Inspektsioon vaidles 27.06.2013 kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning

palus selle jätta rahuldamata. AKI jääb oma 16.01.2013 menetluse lõpetamise teates ning

01.03.2013 vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde, täpsustades neid lähtuvalt kaebusest.

Kaebaja väide, et AKI ei ole vaideotsuse tegemisel järginud kaalutlusõiguse teostamise

põhimõtteid, on paljasõnaline. Asjaolu, et kaebaja on jäänud eriarvamusele vaideotsuses

esitatud selgituste osas, ei anna alust väita, et otsuse tegemisel on rikutud diskretsiooni

teostamise põhimõtteid. AKI hindas, kas sekkumine on proportsionaalne ning kooskõlas

kaalutlusõiguse eesmärgiga. Seejuures pidas AKI silmas EIK-i poolt korduvalt korratud

põhimõtet, et riigipoolne sekkumine väljendusvabaduse teostamisse on lubatav juhul, kui

sekkumise järele on rõhuv sotsiaalne vajadus. Asjaolusid hinnates asus AKI seisukohale, et

kaebaja eraelu riive küll eksisteerib, kuid see ei olnud antud juhul nii ulatuslik, et õigustada

sekkumist ajakirjandusvabadusse. Kaalutlusõiguse teostamisel uuris AKI väga hoolikalt nii

seadusandja seisukohti, Riigikohtu praktikat kui ka EIK-i praktikat, mistõttu on kaalutlusõigust

teostatud põhjalikult ja ratsionaalselt.

Ebaselge on kaebaja väide, nagu ei oleks AKI vaideotsuse tegemisel võtnud arvesse PS §-s 26

sätestatud privaatsusõiguse kohta sätestatut. AKI on oma otsustes analüüsinud isikuandmete

töötlemise lubatavust antud kaasuse asjaolude pinnalt nii põhiseaduse kui ka IKS asjakohaste

sätete aspektist. Olukorras, kus seadusandja on lubanud isikuandmete avalikustamise IKS § 11

lg-te 1 ja 2 nõuete täitmise korral, on seadusandja jaatanud õigust sekkuda privaatsusõigusesse.

Seadusandja on IKS § 4 lg-s 2 toonud ära delikaatsete isikuandmete ammendava loetelu,

millesse ei kuulu isiku nimi. Isiku nimi ei sisalda pärilikku informatsiooni IKS mõttes. IKS-i

seletuskirja kohaselt peetakse nimetatud andmete all silmas isiku pärilikkuse kohta käivat

informatsiooni (näiteks andmed pärilike haiguste, iseärasuste vms kohta). Nimi pannakse aga

isikule pärast sündi ja see on ka lähtudes kaebuses olevast praktikast muudetav ja ei ole kuidagi

geneetiliselt etteantud koodiga kellelegi määratud ning ei näita midagi pärilike iseärasuste

kohta. Pärilikkuse mõistet ei tohi segamini ajada andmetega isiku pärinemise ehk põlvnemise

kohta. Viimati nimetatud on küll isikuandmed, kuid mitte delikaatsed isikuandmed. Nii ei saa

delikaatseteks isikuandmeteks lugeda näiteks teavet selle kohta, kes on isiku vanemad (see ei

ole pärilikkuse informatsioon, vaid pärinemise informatsioon).

3-13-703

6(16)

4) Nõustuda ei saa väitega, et isikut ei ole kaasatud. Inspektsioon pidas isiku kaebuses toodud

põhjendusi piisavaks ja kuni käesoleva hetkeni ei ole isik esitanud ühtegi sellist lisaselgitust,

mis oleks toonud kaasa teistsuguse otsuse.

4. Kolmas isik AS Äripäev vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu.

1) Kaebaja isikuandmete töötlemise suhtes esineb ülekaalukas avalik huvi. Kaebaja on pika aja

vältel aktiivselt tegelenud Eestis äritegevusega ning seostanud ennast nii tuntud isikutega kui

ka avaliku sektoriga. Tema tegevust on ulatuslikult käsitlenud meedia (sh on varasemalt

avaldatud, et kaebaja vahetas oma nime). Sellise tegevusega on kaebaja ise sisenenud

avalikkuse huvisfääri ja peab seega taluma ulatuslikumat eraelu puutumatuse riivet. N-ö rikaste

edetabeleid avaldatakse üle maailma enamike arenenud riikide meedias. Ka sellest nähtub, et

esineb väga tugev avalik huvi selliste andmete vastu.

2) Kolmas isik on töödelnud kaebaja isikuandmeid kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega

ning selliselt, et see ei ole ülemääraselt kahjustanud andmesubjekti õigusi. Kaebajat käsitleti

kolmanda isiku poolt avalikustatud tekstis väga lakooniliselt, viidates selguse huvides üksnes

tema varasemale nimele ning asjaolule, et eelnevalt meedias avaldatu kohaselt oli ta varem

Venemaa Agropanga ja Usbekistani Kultuurifondi Eesti esindaja, kes rublahoiuseid vahendas.

Teave kaebaja suhtes on esitatud neutraalselt. Kaebajat on varasemalt meedias seostatud

kinnisvarapettustega Soomes, kolmas isik ei kasutanud seda oma tekstis, vaid jäi rõhutatult

neutraalseks.

3) Asjakohatu on väide, et kaebaja ei ole andnud nõusolekut enda isikuandmete töötlemiseks.

Antud juhul ei olegi kolmas isik töödelnud kaebaja isikuandmeid tema nõusoleku alusel, vaid

IKS § 11 lg-te 1 ja 2 kohaselt. Kui ajakirjanduses oleks lubatud töödelda üksnes selliseid

isikuandmeid, mille töötlemiseks on iga andmesubjekt andnud IKS § 12 kohase nõusoleku,

muutuks ajakirjandus sisutuks. Kaebaja väide, et äriregistris ei sisaldu andmeid kaebaja endise

nime kohta, ei ole asjakohane. Eelnevalt viidatud isikuandmete töötlemise aluste kohaldamine

ei sõltu äriregistrist.

4) Ebaõige on kaebaja väide, et ta jäeti õigusvastaselt vaide läbivaatamisse kaasamata. Esitatud

vaides oli kaebaja oma seisukohad esitanud ning vastustajal ei olnud põhjust arvata, et antud

juhul kaebajal oleks midagi sisulist olnud lisada. Kaebaja ei ole piisavalt motiveerinud oma

seisukohta, et IKS § 11 lg 2 ei vasta õigusselguse põhimõttele.

5. Tallinna Halduskohus jättis 12.02.2014 otsusega IRS kaebuse rahuldamata ja mõistis

temalt kolmanda isiku AS-i Äripäev kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud summas

2296,80 eurot.

Vaidlustatud riikliku järelevalvemenetluse lõpetamise teade ja vaideotsus on õiguspärased ning

puudub alus kaebaja nõuete rahuldamiseks. AKI on nii menetluse lõpetamise teates kui ka

vaideotsuses piisavalt põhjalikult, selgelt ja arusaadavalt selgitanud oma seisukohti ning

analüüsinud erinevaid kaebaja poolt esitatud õiguslikke aspekte, sh põhiõiguste riivet jms. Vaja

ei ole nende sisu üle korrata, kuna menetlusosalistele on need hästi teada.

Vastustaja ei ole rikkunud IKS § 11 lg 2 nõudeid. AKI on järelevalvemenetluses hinnanud ja

kaalunud kõiki olulisi asjaolusid, sh isiku põhiõigusi, nagu nähtub nii vaidlustatud teatest kui

ka vaideotsusest. Vastustaja on jõudnud menetluse käigus järeldusele, et käesoleval juhul esineb

kaebaja

isikuandmete

avaldamiseks

ülekaalukas

avalik

huvi,

see

on

kooskõlas

ajakirjanduseetika põhimõtetega ning andmete avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi. Vastustaja seisukohtadega nõustumisel ei ole nende üle kordamine

vajalik.

3-13-703

7(16)

IKS § 11 lg 3 alusel on andmesubjektil õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt

isikuandmete avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamine toimub

seaduse alusel või kooskõlas IKS § 11 lg-ga 2 ning andmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta

ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Isikuandmete avalikustajalt ei saa nõuda avalikustamise

lõpetamist selliste andmekandjate suhtes, mille üle andmete avalikustajal puudub nõude

esitamise ajal kontroll. Lisaks sellele sätestab IKS § 11 lg 4, et andmesubjektil on õigus igal

ajal nõuda avalikustatud isikuandmete töötlejalt isikuandmete töötlemise lõpetamist, kui seadus

ei sätesta teisiti ja see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.

Brošüür, kus kaebaja isikuandmed avalikustati, on ilmunud paberkandjal. IKS seletuskirjas on

märgitud, et isikuandmed avalikustanud töötleja ei vastuta nende andmekandjate eest, mis on

tema kontrolli alt juba väljunud (näiteks ajalehed tellijatele, internetist allalaaditud dokumendid

jne). Isikuandmete avalikustamise lõpetamist saab nõuda üksnes ajalehe veebiversiooni suhtes,

mitte aga paberkandjal lehtede osas. Isegi kui AKI peaks asja uuesti läbi vaatama, ei muudaks

see otsuse sisu, sest inspektsioon ei saa anda AS-le Äripäev kohustavat haldusakti isikuandmete

avalikustamise lõpetamiseks, kuna teabekandjad, kus isikuandmed avalikustati, on

paberkandjal ning isikuandmete töötleja ei oma nende teabekandjate suhtes kontrolli. Kaebaja

andmete avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Kaebaja põhjendused

õiguste ülemäärase kahjustamise osas on üldsõnalised. Paratamatult käib tuntusega kaasas ka

avalikkuse tähelepanu ja huvi, mida isik peab oma positsioonist tulenevalt taluma (nii on see

näiteks tuntud ühiskonnategelastega, näitlejatega, ettevõtjatega jne). Kaebaja on Eestis tuntud

kui ärimees, kes on pikka aega aktiivselt tegelenud ettevõtlusega ning seostanud ennast tuntud

isikutega ja avaliku sektoriga, samuti on tema tegevust ulatuslikult kajastatud meedias

(erinevates väljaannetes, kus on välja toodud ka tema endine nimi). Oma tegevusega on kaebuse

esitaja ise sisenenud avalikku huvisfääri ning peab seega taluma ulatuslikumat eraelu

puutumatuse riivet.

IRS endine nimi on üldsusele teatavaks saanud erinevate ajaleheartiklite kaudu, mis on juba

avaldatud enne AS Äripäev brošüüris „Eesti rikaste TOP 500“ avaldamist, kuhu oli kantud tema

abikaasa RZ-i nimi, mille juures oli lühike märge kaebaja endise tegevuse ja endise nime kohta.

Seega ei olnud kaebaja endine nimi eelnimetatud brošüüris avaldatud esmakordselt. Kaebaja

andmete taasavalikustamine ei riiva isiku privaatsusõigust intensiivsemalt, võrreldes teda

puudutavate varasemate artiklitega, kus tema isikuandmed on avalikustatud, millele on viidatud

16.01.2013 menetluse lõpetamise teates. Andmete avalikustamise mõõdukuse hindamisel tuleb

arvesse võtta ka varasemat isiku kohta andmete avalikustamist.

Halduskohtul puudub pädevus hinnata ümber AKI otsust riikliku järelevalvemenetluse

lõpetamise kohta, sama kehtib ka vaideotsuse suhtes. Vastustaja on tegutsenud diskretsiooni

piires. Kohus ei saa hakata AKI-le ette kirjutama, kuidas ta oleks pidanud järelevalvemenetlust

läbi viima ja millise tulemuseni jõudma. Kohtu arvates puudub alus riikliku

järelevalvemenetluse uuesti alustamiseks. Vastustaja kinnitas kohtule, et isegi juhul, kui nad

peaksid uuesti menetlust alustama, jääks otsus samaks, kuna nad selles vaidluses oma seisukohti

ei muuda. Kohtu arvates kontrollakti puudumine iseenesest ei too kaasa järelevalvemenetluse

lõpetamise õigusvastaseks tunnistamist, kuna kogu oluline teave menetluse käigu kohta on

vaidlusaluses menetluse lõpetamise teates. Vastustaja ei ole pidanud vajalikuks

järelevalvemenetluse ja vaidemenetluse pooli suuliselt küsitleda, hinnates piisavaks nende

kirjalike

seisukohtade

avaldamist.

AS

Äripäev

esitas

AKI-le

artiklid,

millele

järelevalvemenetluse lõpetamise teates viidatakse, kus avaldatakse kaebaja isikuandmeid ning

millest kaebaja peaks olema teadlik. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud vastustaja osas

niivõrd olulisi/jämedaid haldusmenetlusnormide rikkumisi, millega võinuks kaasneda ebaõige

otsuse tegemine.

3-13-703

8(16)

HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele. HKMS § 20 lg 2 kohaselt on kolmandal isikul menetluses

pooltega võrdsed õigused ja kohustused, kui käesolev seadustik ei sätesta teisiti, mistõttu on

kolmandal isikul muu hulgas õigus avaldada oma seisukohti kaebusele, kui ta seda enda õiguste

kaitseks vajalikuks peab. Asjaolu, et kaebaja ei pea õigustatuks kolmanda isiku otsust kasutada

talle seadusega antud võimalust võtta ennast esindama õigusteadmistega kvalifitseeritud

advokaat, ei tähenda, et kaebaja vabaneks vastutusest kaebuse rahuldamata jätmisega

kaasnevate tagajärgede eest, muu hulgas kohustusest hüvitada vastaspoole menetluskulud.

HKMS § 108 lg 11 näeb ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Antud asjas puuduvad alused, mis võimaldaks pidada

menetluskulude hüvitamise kohustust ebaõiglaseks või ebamõistlikuks. Menetluskulu tuleb

vähendada kolmanda isiku esindaja vandeadvokaat Ants Nõmperi tunnitariifi osas (tunnihinna

205 eurot asemel on põhjendatud tunnihind 110 eurot) ning mõista kaebajalt kolmanda isiku

kasuks välja kokku summas 2296,80 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. IRS palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega

tema kaebus rahuldada ning mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud. Kohtuotsus ei ole

seaduslik ega põhjendatud, olles vastuolus HKMS § 156 lg 1 nõudega.

Kolmanda isiku kaasamine halduskohtumenetlusse halduskohtu initsiatiivil oli põhjendamatu,

kuna kaebus 01.03.2013 AKI vaideotsuse peale ei puudutanud kolmandat isikut, vaid üksnes

kaebaja pöördumise läbivaatamist AKI-s. HKMS § 2 lg 3 kohaselt peab kohus lahendama asja

üksnes kaebuses nõutud ulatuses, seaduslik ei ole kohtu initsiatiiv kolmanda isiku kaasamiseks

nö igaks juhuks, sest selline tegevus on otsesõnu vastuolus osundatud menetlusseaduse sättega.

Halduskohus on asunud seisukohale, et käesoleval juhul esineb kaebaja isikuandmete

avaldamiseks ülekaalukas avalik huvi. Halduskohus ei ole sellisele järeldusele jõudmist

arusaadavalt põhjendanud ega viidanud seadustele, millele kohus tugines. Kaebuse esitaja poolt

on 06.01.2014 halduskohtule esitatud kirjalikes teesides põhjalikult argumenteeritud, miks ei

ole kaebaja suhtes aset leidnud eraelu puutumatuse rikkumise juhtumil kohaldatav IKS § 12 lg

2 kui erand. Halduskohus on jätnud sisulise analüüsita praktiliselt kõik kaebaja poolt teesides

esile toodud argumendid ning Riigikohtu seisukohad. Alles 2012. aastal naasis kaebaja

Saksamaalt peale ligi 20-aastast järjepidevalt välisriikides tegutsemist sünnimaale elama. Seega

on AKI poolt väidetava ülekaaluka avaliku huvi esinemine kaebaja isikuandmete töötlemiseks

ainuüksi seda asjaolu arvestades ainetu. Ühiskondliku debati sisu suhtes üleüldiselt esinev

avalik huvi ei ole võrdsustatav ega samastatav avaliku huviga konkreetse isiku isikuandmete

avaldamise suhtes.

Ei ole võimalik väita järelevalvemenetluse läbiviimist kaebaja avalduse menetlemisel, kui IKS

§-s 37 nõutud kontrollakti järelevalve tulemuste kohta ei olegi koostatud. Halduskohtu

seisukoht ei ole seaduslik ja põhjendatud osas, kus kohus on leidnud, et kontrollakti puudumine

iseenesest ei too kaasa järelevalvemenetluse lõpetamise tühistamist või õigusvastaseks

tunnistamist, kuna kogu oluline menetluse käik on vaidlusaluses menetluse lõpetamise teates

ning vastustaja tegevuse puhul ei esine niivõrd olulisi/jämedaid haldusmenetluse normide

rikkumisi, millega võinuks kaasneda ebaõige otsuse tegemine.

Halduskohtu otsuses kolmanda isiku kasuks välja mõistetud menetluskulu suurus ei ole

põhjendatud. Äripäeval kolmanda isikuna ei olnud kohtule seisukoha esitamine kohustuslik,

seetõttu ei kajasta AS Äripäev poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekiri HKMS § 109 lg

3-13-703

9(16)

6 mõttes kolmanda isiku vajalikke ja põhjendatud menetluskulutusi. HKMS § 108 lg 1

kontekstis puudub õiguslik alus arvesse võtta taolisi menetluskulusid, millised ei ole olnud

kohtumenetluses obligatoorsed ning mille tekkimist ei saa menetlusosaline põhjendada

seadusest tuleneva või kohtu nõudmisega. Õigusabi mõistliku turuhinna määramisel tuleb

arvestada Riigikohtu antud juhiseid. Haldusasja menetluskuluna puudub vajadus arvesse võtta,

mitu advokaati on asjaga tegelenud. Selgelt mõõdutundetult on menetluskulu nimekirja kantud

kolmandale isikule väidetava õigusabi osutamiseks kulutatud aeg tundides 25.11.2013 arve nr

132552 järgi.

Kolmanda isiku vandeadvokaadist esindaja on samaaegselt ka AKI nõukoja liige. Sellises

olukorras ei ole AKI-l ilmselt võimalik vabalt ja objektiivselt menetleda konkreetse kodaniku

avaldust eraelu kaitseks.

7. Andmekaitse Inspektsioon vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning

palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.

Halduskohus kaasab isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga

võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle (HKMS § 20 lg 1). Vaidlusaluse juhtumi

puhul on apellandi isikuandmete töötleja kolmas isik, mistõttu puudutab igasugune apellandi

isikuandmete töötlemisele hinnangu andmine kolmandat isikut ja tema õigusi. Ühtlasi on ainult

Äripäev AS-st lähtuvalt võimalikud kompromissid või muud lahendused.

Apellandi viide, nagu ei ole halduskohus oma otsust põhjendanud, on väär. Kui kaebus jääb

rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema

viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud

vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust

oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele (HKMS § 165 lg 2).

Apellandi selgitustest järeldub, et apellandi hinnangul on halduskohus kohaldanud ebaõigelt

materiaalõigust, andes IKS § 11 lg-le 2 vale tõlgenduse. IKS § 11 lg 2 kohaldamine eeldab

määratlemata õigusmõistete (ajakirjanduslik eesmärk, meedia, ülekaalukas avalik huvi ja

õiguste ülemäärane kahjustamine) sisustamist. Riigikohus on leidnud, et määratlemata

õigusmõistete kasutamisega kaasneb täitevvõimu asutuse kaalutlusõigus nende sisustamiseks ja

tõlgendamiseks. Kohtu volitused diskretsiooniotsuste kontrollimisel on piiratud. Kohus peab

otsustama, kas valitud metoodika on mõistlik ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega. Haldusakti

õigusvastasuse võib seejuures kaasa tuua üksnes diskretsiooni teostamise põhimõtete

rikkumine. Sama põhimõte on sisse kirjutatud ka kehtiva HKMS § 158 lg-sse 3. Tallinna

Halduskohus on käesoleval juhul hinnanud haldusorgani poolt langetatud diskretsiooniotsust

ning leidnud, et AKI 16.01.2013 menetluse lõpetamise teade isikuandmete kaitse asjas nr 2.1-

1/12/1430 ning AKI 01.03.2013 vaideotsus isikuandmete kaitse asjas nr 2.1-3/13/305 on

seaduslikud ja põhjendatud. Apellant ei ole näidanud, millisel viisil on haldusorgan rikkunud

diskretsiooni teostamise põhimõtteid või mil viisil halduskohus eksis nende kontrollimisel.

Apellatsioonist kaebusest selgub üksnes see, et apellant sooviks määratlemata õigusmõisteid

sisustada erinevalt, kui seda on teinud haldusorgan ja halduskohus.

Mis puudutab apellandi väidet: „mingi juhtumi või ühiskondliku debati sisu suhtes üleüldiselt

esinev avalik huvi ei ole võrdsustatav, ega samastatav avaliku huviga konkreetse isiku

isikuandmete suhtes“, siis hindab inspektsioon justnimelt avaliku huvi esinemist konkreetse

isiku andmete avalikustamise kontekstis, kuigi sageli kaasneb praktikas avaliku huvi esinemine

samaaegselt ka avaliku sündmuse vastu. Eestis mitteelamise fakt automaatselt ei välista isiku

suhtes avaliku huvi esinemist. Viited AKI 14.06.2012 vaideotsusele nr 2.1-3/12/722 on

arusaamatud, kuna apellandi puhul ei ole tegemist endise politseiametnikuga ning samuti ei ole

avalikustatud apellandi õigust saada teatud eripensioni. Riikliku järelevalvemenetluse raames

3-13-703

10(16)

lahendab inspektsioon iga juhtumi individuaalselt, võttes arvesse konkreetse kaasusega seotud

asjaolusid.

Apellandi viidatud IKS § 37 p-s 4 sätestatud kontrollakt koostatakse IKS § 33 lg-s 4 sätestatud

vahetu kontrolli läbiviimisel. Andmekaitse Inspektsiooni pädeval ametiisikul on õigus

kontrollimiseks takistamatult siseneda isikuandmete töötleja territooriumile või ruumi, saada

juurdepääs isikuandmete töötleja dokumentidele ja seadmetele, samuti salvestatud andmetele

ning andmetöötluseks kasutatavale tarkvarale. Sisuliselt on tegemist haldusmenetluse seaduse

mõttes paikvaatlusega. Kontroll lõpeb kontrollakti koostamisega IKS §-s 39 sätestatud nõuete

kohaselt. Kontrollakti eesmärk, nagu nimigi ütleb, on fikseerida isikuandmete töötlemise

asjaolud. Kontrollaktis ei anta hinnanguid ega kujundata seisukohta, vaid fikseeritakse kohapeal

esinevad isikuandmete töötlemist kirjeldavad asjaolud. Kontrollakti koostamine on

möödapääsmatu, kui kontrollitakse kohapeal näiteks, kas ja milliseid meetmeid isikuandmete

turvalisuse kaitseks rakendatakse (näiteks: kus ruumis andmekandjaid hoitakse, kellel on neile

juurdepääs, kas ruum on alarmeeritud jne) või kas ja kuidas on isikuandmete töötleja

paigaldanud jälgimisseadmestikud jne. Olukorras, kus isikuandmete töötlemine toimub

ajakirjanduslikul eesmärgil meedias (kas paberkandjal või elektroonilisel kujul), ei ole

menetlusökonoomia seisukohast kontrollakti koostamine vajalik, kuna isikuandmete töötlemine

on ilmselge. Kui isikuandmeid sisaldav artikkel on ilmunud, nähtubki samast artiklist

isikuandmete töötlemise kontekst. Kui teha täiendavalt kontrollakt, milles sedastada vaid fakt,

et vastavas konkreetses artiklis on isikuandmed avalikustatud, ei annaks see menetlusele midagi

juurde, vaid koormab haldusorgani ressurssi ebavajalike toimingute läbiviimisega.

IKS § 11 lg 3 sätestab, et isikuandmete avalikustajalt ei saa nõuda avalikustamise lõpetamist

selliste andmekandjate suhtes, mille üle andmete avalikustajal puudub nõude esitamise ajal

kontroll. Brošüür, kus apellandi isikuandmed avalikustati, on ilmunud paberkandjal.

Isikuandmete kaitse seaduse seletuskirjas sedastatakse, et isikuandmed avalikustanud töötleja

ei vastuta nende andmekandjate eest, mis on tema kontrolli alt juba väljunud (näiteks ajalehed

tellijatele, Internetist allalaaditud dokumendid jne). Isikuandmete avalikustamise lõpetamist

saab nõuda üksnes ajalehe veebiversiooni suhtes, mitte aga paberkandjal lehtede osas. Seega,

isegi, kui vastustaja peaks asja uuesti läbi vaatama, ei muudaks see otsuse sisu, sest inspektsioon

ei saa anda AS-le Äripäev kohustavat haldusakti isikuandmete avalikustamise lõpetamiseks,

kuna teabekandjad, kus isikuandmed avalikustati, on paberkandjal ning isikuandmete töötleja

ei oma nende teabekandjate suhtes kontrolli.

Asja sisulise lahendamise seisukohast ei oma kontrollakti olemasolu mingit tähtsust ega

muudaks järeldusi, millele inspektsioon riikliku järelevalve läbiviimise tulemusena jõudis.

Kaebajal ei ole kaebuse esitamisel õigust nõuda järelevalvemenetluse algatamist (toimingu

sooritamist) või konkreetse meetme rakendamist (näiteks ettekirjutuse tegemist) kolmanda isiku

suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii

järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme valikuks. Puudutatud isik (isik,

kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et

järelevalveorgan

otsustaks

järelevalvemenetluse

algatamise

või

järelevalvemeetme

rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema

õigushüve. Kaebuse saamisel otsustab inspektsioon, kas riikliku järelevalvemenetluse

algatamiseks (toimingu sooritamiseks) on alust. Kaebaja kirjeldab oma kaebuses, milles tema

õiguste rikkumine tema arvates seisneb ning selle pinnalt langetab inspektsioon otsustuse, kas

algatada või mitte algatada riiklik järelevalvemenetlus. Riikliku järelevalvemenetluse lõpetab

inspektsioon kas ettekirjutusega (haldusaktiga), kui tuvastatakse isikuandmete töötlemise

nõuete eiramine, või menetluse lõpetamise teatega (toiming), kui isikuandmete töötlemine on

õiguspärane.

3-13-703

11(16)

Imestama panev on apellandi viide, justkui poleks inspektsioon olnud objektiivne menetluse

läbiviimisel. Isikuandmete töötleja on siiski kolmanda isikuna AS Äripäev, mitte

kohtumenetluse ajaks valitud lepingulisest esindajast vandeadvokaat. Andmekaitse

Inspektsioon on oma ülesannete täitmisel sõltumatu.

8. Kolmas isik AS Äripäev vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning leiab,

et see tuleks jätta rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata.

Kogu kohtuasja vältel ei ole apellant esitanud ühtegi sisulist põhjendust, kuidas sai apellandi

endisele nimele viitamine vaidlusaluses artiklis kahjustada apellandi õigusi. Kui apellant ise ei

oska öelda, miks tema endise nime märkimine ajakirjanduses teda häirib, ei saa seda juba

põhimõttelisel tasandil kolmandale isikule ette heita. Kolmas isik ei ole avaldanud ebaõigeid

andmeid apellandi kohta ja apellant seda ka ei väida.

Ebaõige on apellandi väide, et kohtuotsusest ei nähtu põhjendused, millele tuginedes on viimane

hinnanud avaliku huvi olemasolu. Kohtuotsuse lehekülgedel 9-11 on kohus selgelt viidanud

asjakohasele õigusnormile (IKS § 11 lg 2) ning analüüsinud selle kohaldamist. Kohus on

viidanud muu hulgas asjaolule, et n-ö „rikaste edetabeleid“ avaldatakse paljudes riikides üle

maailma (lk 9 teine lõik), mis kinnitab avalikku huvi selliste artiklite vastu. Samuti on

kohtuotsuses viidatud asjaolule, et Eestis on varandus ühiskonnas sooliselt väga ebavõrdselt

jaotunud (lk 9 teine lõik), mistõttu selliste teemade käsitlemine meedias on oluline. Samuti on

kohus juhtinud tähelepanu asjaolule, et enne vaidlusalust artiklit oli apellandi tegevust

ulatuslikult kajastatud Eesti meedias (sh oli eelnevalt Eesti meedias avaldatud ka tema endine

nimi), apellant oli ise oma tegevusega paigutanud end avalikku huvisfääri (lk 10 esimene lõik).

Kohus on piisavalt põhjalikult ja selgelt analüüsinud IKS § 11 lg 2 kohaldamise aluseid.

Praktiliselt kogu vaba meedia põhineb IKS § 11 lg 2 rakendamisel. Kui ajakirjanikud peaksid

iga artikli puhul alati küsima kõigi andmesubjektide nõusolekut, lakkaks vaba ajakirjandus

olemast. Kui kohus asuks käesolevas asjas seisukohale, et isegi niivõrd selge avalik huvi, nagu

eelnevalt kirjeldatud, ei saa õigustada neutraalses ja tasakaalukas toonis isiku nime avaldamist

meedias, tähendaks see seda, et valdav osa artiklitest Eestis peaks jääma kirjutamata, kuna

peaaegu igas artiklis sisaldub kellegi nimi. Vaba ajakirjanduse säilimine on üks õigusriigi

aluseid. Vaba ajakirjanduse piiramine saab olla põhjendatud üksnes väga kaalukatel alustel.

Väide, et kolmanda isiku esindaja vandeadvokaat Ants Nõmperi kuulumine vastustaja juures

moodustatud andmekaitse nõukotta võib mõjutada vastustaja sõltumatust oma menetluse

läbiviimisel, on ebaõige ja sobimatu. Vastustaja juures moodustatud andmekaitse valdkonna

asjatundjate nõukoda tegeleb üldiste õigusteoreetiliste küsimustega ja ei täida mistahes ulatuses

vaidlustaja funktsioone konkreetsetes kaasustes. Nõukoja liikmed ei kuulu vastustaja koosseisu.

Seejuures kogu kohtumenetluse vältel halduskohtus ei esitanud apellant sellist väidet ning on

üllatuslikult esitanud sellise väite alles apellatsioonkaebuses. Apellandi väide tuleb jätta

tähelepanuta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega

ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.

10. PS § 26 sätestab igaühe õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. See paragrahv kaitseb

kõiki eraelu valdkondi, mis ei ole hõlmatud mõne eraelu kaitsva põhiseaduse erisättega. Eraelu

3-13-703

12(16)

sfääri kuuluvad muu hulgas isiku õigus informatsioonilisele enesemääramisele ning õigus oma

sõnale ja pildile. Eraelu kaitsega on hõlmatud ka isiku identifitseerimine ja isiksuse muud

aspektid. Isiku identiteet hõlmab isiku nime, tema välimust, tundeid ja mõtteid, isiku minevikku,

usutunnistust ja muid veendumusi. Nime kaudu samastab isik end teatud grupiga – pere või

sugukonnaga. Nimi on ka selleks, et isikuid eristada või määrata isiku perekondlik kuuluvus.

Eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks on isikuandmete kaitse. Eraelu puutumatuse riivena

käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.

11. PS § 45 sätestab igaühe õiguse vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud

informatsiooni nii sõnas, trükis, pildis kui ka muul viisil. Seda õigust võib viidatud paragrahvi

kohaselt seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au

ning hea nime kaitseks. EIK praktika järgi tähendab arvamusvabaduse tagamine muu hulgas

seda, et ajakirjandusel lasub kohustus edastada teavet ja mõtteid nii poliitilistel teemadel kui ka

kõigis teistes avalikkusele huvi pakkuvates küsimustes. Ajakirjanduse ülesanne on sellist teavet

ja mõtteid edasi anda ning avalikkusel on õigus neid saada. Sõnavabaduse, sealhulgas

ajakirjandusliku sõnavabaduse kasutamisel peab PS § 19 lg-st 2 tulenevalt austama ja arvestama

teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust (vt Riigikohtu 05.12.2002. a otsus nr 3-

2-1-138-02, p 9).

12. Kas AS Äripäev poolt kaebaja isikuandmete töötlemine ilma viimase nõusolekuta rikub

tema õigust eraelu puutumatusele, tuleb tuvastada väljendus- ja ajakirjandusvabaduse ning

eraelu puutumatuse kui erinevate põhiseadusega kaitstud hüvede võrdleva kaalumise teel.

Konkreetsed kaalumise kriteeriumid on seadusandja sätestanud IKS § 11 lg-s 2. IKS § 11 lg 2

kohaselt võib isikuandmeid töödelda ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul

eesmärgil ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas

ajakirjanduseetika põhimõtetega, sealjuures ei tohi andmete avalikustamine ülemääraselt

kahjustada andmesubjekti õigusi. Vastustaja ja kolmas isik on esitanud omapoolsed seisukohad

ning põhjendanud, miks on kaebaja isikuandmete avaldamine kolmanda isiku poolt olnud

kooskõlas IKS § 11 lg-s 2 sätestatud kriteeriumitega. Vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtade

ja motiividega on nõustunud ka halduskohus.

13. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et isiku ettevõtlusega seotud info avaldamine ei

kujuta endast ülemäärast eraelu puutumatuse riivet. Ettevõtlus on väljapoole, avalikkusele

suunatud tegevus. Seadusandja on leidnud, et avalikkusel on õigus teada ettevõtete omanike ja

juhtorganite liikmete andmeid ning ka ettevõtete majandustulemusi ning seetõttu on see info

äriregistris tehtud avalikult kättesaadavaks. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et

ettevõtlustulu ja varaga seotud andmete avaldamine on reaalselt edendanud ühiskonnas

vajalikku debatti paljude erinevate majandusega seotud oluliste teemade üle. Kõnealused

edetabelid on avaldatud ajakirjanduslikul eesmärgil, st ei ole koostatud üksnes sensatsiooni ja

meelelahutuse huvides ega ole mõeldud kellegi solvamiseks.

14. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p-s 1.6 on avaliku elu tegelase mõistet selgitatud

järgmiselt: „Poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni

valdavaid isikuid käsitab ajakirjandus avaliku elu tegelastena, kelle üle on ajakirjanduse

tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud. Samuti käsitab ajakirjandus avaliku elu

tegelastena neid, kes teenivad elatist enda isiku või loomingu eksponeerimisega."

Ringkonnakohus leiab, et kaebaja on isik, kelle puhul saab eeldada teatud majandusliku võimu

olemasolu ning kes seetõttu vastab avaliku elu tegelase tunnustele. Kolmas isik on edetabelis

avaldanud, et kaebaja võib olla oma abikaasa firma tegelik suunaja ning kaebaja pole sellele

väitele käesolevas asjas vastu vaielnud. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja on Eestis

tuntud kui ärimees, kes on pikka aega aktiivselt tegelenud ettevõtlusega ning seostanud ennast

tuntud isikutega, samuti on tema tegevust korduvalt kajastatud meedias. Asjaolu, et isik on

3-13-703

13(16)

aastaid Eestist eemal viibinud, ei välista tema suhtes avaliku huvi esinemist, kui tegemist on

jätkuvalt avaliku elu tegelase määratlusele vastava isikuga. Riigikohus on leidnud, et avaliku

elu tegelased on suurema avalikkuse tähelepanu all ning peavad seetõttu arvestama ka suurema

kriitikaga (Riigikohtu 13.05.2005 otsus nr 3-2-1-17-05, p 20). Ringkonnakohus nõustub

kaebajaga, et avalik huvi isikuandmete nõusolekuta töötlemiseks ajakirjanduslikul eesmärgil

peab olema konkreetsest töötlemise juhtumist lähtuv, mitte üleüldine. Vaidlusaluse artikli

juures on toodud lisaks RS nimele ära andmed isiku vara päritolu kohta. Kaebaja endise nime

avaldamine teenib eesmärki anda infot rikaste edetabelis oleva RS vara päritolu ja allikate

kohta. See on iseenesest legitiimne ja avalikes huvides, kuid seos kaebaja endise nime

kajastamise ja RS vara päritolu vahel on kaudne, mistõttu tekib põhjendatud küsimus, kas

kaebaja endise nime kajastamine antud artiklis oli vajalik ning kaebaja õiguste ülemäärast

kahjustamist vältiv. Ringkonnakohus sedastab, et antud vaidluse objektiks on üksnes kaebaja

endise nime avaldamise õiguspärasus, mitte nime kasutamise kontekst (sh kaebaja kohta

esitatud väited), mille osas on kaebaja taotlenud valeandmete ümberlükkamist AS-lt Äripäev ja

viimane on seda ka teinud.

15. Nimeseaduses on sätestatud erinevad nime muutmise alused. Ringkonnakohus leiab, et isiku

varasema nime avaldamine ajakirjanduses riivab isiku õigust eraelu puutumatusele erineva

intensiivsuse astmega. Nimevahetus võib olla tingitud näiteks abiellumisest, samuti ka

ajendatud soovist vältida isikunimest tingitud majanduslikku või sotsiaalset laadi kahjulikke

tagajärgi (nimeseaduse § 171 lg 2 p 3). Ringkonnakohus leiab, et kaebaja, kes oma endise nime

avaldamise tõttu oma õiguste ülemäärast kahjustamist väidab, oleks pidanud välja tooma need

kahjulikud tagajärjed, mida tema endise nime avaldamine ajakirjanduses temale on tekitanud

ning põhistama oma väiteid viisil, et neid saaks lugeda usutavaks. Sellisel juhul oleks saanud

AKI andmesubjekti õiguste ülemäärast kahjustamist hinnata, teostades erinevate põhiseadusega

kaitstud hüvede ja huvide võrdleva kaalumise. Antud juhul ei ole kaebaja välja toonud neid

kahjulikke tagajärgi, mida tema varasema nime avalikustamine talle on põhjustanud. Asjaolu,

et isiku varasema nime kajastamine on tema jaoks ebameeldiv, ei ole andmesubjekti õiguste

ülemäärase kahjustamise sedastamiseks piisav. Vastustaja on kaalumist teostanud

olemasolevate andmete alusel kaalutlusõiguse piire ületamata ning on põhjendatult jõudnud

järeldusele, millega on nõustunud ka halduskohus, et kaebaja õiguste ülemäärast kahjustamist

ei ole toimunud.

16. Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et ainuüksi sellest, et andmed

on isiku nõusolul või seaduse alusel ilma tema nõusolekuta varem mingis vormis avalikustatud,

ei saa järeldada, et täiendaval avalikustamisel ei pruugi andmesubjekti jaoks olla olulisi

tagajärgi. Andmete esialgne ja korduv avalikustamine võivad toimuda väga erinevas vormis ja

väga erineva intensiivsusega, sõltuvalt andmete edastaja isikust, infokanalist, kontekstist,

auditooriumist jne. Proportsionaalne eraelu riive ei oleks see, kui hädavajaliku ja mõõduka

piiratud avalikustamisega käiks alati kaasas piiramatu võimalus andmeid korduvalt töödelda

(Riigikohtu 12.06.2012 otsus nr 3-3-1-3-12). Säärane võimalus oleks vastuolus andmetöötluse

eesmärgikohasuse, minimaalsuse ja kasutuse piiramise põhimõtetega (IKS § 6 p-d 2-4). Seetõttu

ei õigusta kaebaja endise nime avalikustamist iseseisvalt asjaolu, et varasemat nime on

ajakirjanduses kajastatud.

17. Apellandi seisukoha kohaselt ei ole võimalik väita järelevalvemenetluse läbiviimist tema

avalduse menetlemisel, sest IKS §-s 39 nõutud kontrollakti järelevalve tulemuste kohta ei ole

koostatud. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et AKI algatas apellandilt laekunud kaebuse alusel

riikliku järelevalvemenetluse kolmanda isiku suhtes. Vaidlust ei ole ka selle üle, et AKI teostas

kolmanda isiku suhtes faktiliselt järelevalvet, lõpetades riikliku järelevalvemenetluse ilma

apellandi poolt taotletud ettekirjutust tegemata, leides, et kolmas isik on antud juhtumil

töödelnud isikuandmeid kooskõlas IKS nõuetega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

3-13-703

14(16)

kontrollakti koostamata jätmine ei muuda teostatud riiklikku järelevalvemenetlust

õigusvastaseks. Antud juhul on IKS § 39 lg-s 2 toodud andmed kajastatud menetluse lõpetamise

teates. Kontrollakti eraldi koostamist ja vormistamist ei saa lugeda vastustaja toodud motiividel

vajalikuks ja otstarbekaks.

Järelevalvemenetluse lõpetamine ilma haldusakti andmata, vastava teavituse alusel, on

kooskõlas HMS § 43 lg 2 teise lausega, mille kohaselt juhul, kui haldusorgani initsiatiivil

algatatud haldusmenetluses otsustatakse jätta haldusakt andmata, teavitatakse sellest adressaati

ja haldusmenetlus lõpeb. Riigikohus on leidnud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda

järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui

pädevus-

ja

volitusnorm

näevad

järelevalveorganile

ette

kaalutlusõiguse

nii

järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetmete rakendamiseks (Riigikohtu

13.12.2010 otsus nr 3-3-1-44-10, p 15). Antud juhul on AKI algatanud riikliku

järelevalvemenetluse kaalutlusõiguse alusel, st omal initsiatiivil HMS § 43 lg 2 mõttes, ning

tulenevalt viidatud Riigikohtu lahendist, toiming, millega järelevalveorgani poole pöördujat

teavitatakse järelevalvemenetluse tulemustest, ei riiva iseseisvalt tema õigusi (otsuse p 14).

Puudutatud isik võib nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise,

lõpetamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta.

18. Arvestades, et isikul ei ole subjektiivset õigust riikliku järelevalve algatamiseks või

konkreetse järelevalvemeetme rakendamiseks, AKI ei kaldunud kõrvale apellandi kaebuses

toodust ning puudus vajadus lisaandmete saamiseks (HMS § 40 lg 3 p 2), ei ole apellandi

suulises vormis ärakuulamata jätmine riikliku järelevalve lõpetamisel toonud ringkonnakohtu

hinnangul endaga kaasa olulisi haldusmenetlusnormide rikkumisi, millega võinuks kaasneda

kolmanda isiku suhtes ebaõige otsuse tegemine.

19. HKMS § 20 lg 1 kohaselt kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna

menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Kohus

kaasab kolmanda isiku menetlusse, kui see on vajalik oluliste asjaolude väljaselgitamiseks ning

kui kohtulahendiga võidakse otsustada kolmanda isiku õiguste või kohustuste üle. Kolmanda

isiku menetlusse kaasamise määruse peale võib pool või kolmas isik esitada määruskaebuse

ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest (HKMS § 21 lg 3). Apellant kolmanda isiku menetlusse kaasamise määruse

peale edasikaebamise õigust ei kasutanud, mistõttu ta ei ole menetlustoimingut HKMS-s

sätestatud korra kohaselt vaidlustanud. Antud juhtumi puhul on apellandi isikuandmete töötleja

kolmas isik, mistõttu puudutab apellandi isikuandmete töötlemisele hinnangu andmine ning

apellandi nõude rahuldamine kolmandat isikut ja tema õigusi. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsusega kaasata antud haldusasja menetlusse kolmanda isikuna AS Äripäev.

20. HKMS § 20 lg 2 ja § 2 lg 6 kohaselt on kolmandal isikul õigus esitada kohtumenetluses

enda seisukohad ning seda õigust on kolmas isik ka kasutanud. HKMS § 108 lg 1 ja 8 alusel on

kolmandal isikul antud juhul õigus nõuda menetluskulude väljamõistmist apellandilt ning

halduskohus on seda põhjendatult teinud, arvestades, et viimase kaebus jäeti rahuldamata.

Apellant väidab, et Tallinna Halduskohus oleks pidanud õigusabikulude hüvitamisel lähtuma

tunnihinnast 110 eurot. Tallinna Halduskohus lähtuski menetluskulude väljamõistmisel

tunnihinnast 110 eurot, vähendades kolmanda isiku esindaja Ants Nõmperi tasu 205 eurolt 110

eurole ja seega mõistes menetluskulud välja üksnes osaliselt, taotletud 3083,40 euro asemel

summas 2296,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on kaebajalt kohtukulud

kolmanda isiku kasuks välja mõistnud põhjendatud ulatuses, osutatud õigusabiteenus on olnud

vajalik ning selle maht ei ole ülepaisutatud.

3-13-703

15(16)

21. Väide, et kolmanda isiku esindaja vandeadvokaat Ants Nõmperi kuulumine vastustaja

juures moodustatud andmekaitse nõukotta võib mõjutada vastustaja sõltumatust oma menetluse

läbiviimisel, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamata. Andmekaitse Inspektsiooni nõukoja

eesmärgiks on Andmekaitse Inspektsiooni põhimääruse § 101 kohaselt edendada isikuandmete

kaitse ja avaliku teabe alast arutelu. Nõukotta on kaasatud asjatundjaid ja avalikkuse esindajaid,

kes nõustavad inspektsiooni oma valdkonnas. Nõukoja liikmed ei kuulu vastustaja koosseisu

ega osale konkreetsete järelevalvemenetluste läbiviimisel.

22. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb IRS apellatsioonkaebus rahuldamata ja

Tallinna Halduskohtu 12.02.2014 otsus muutmata.

23. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et kaebaja ei ole esimese ega teise

astme kohtus taotlenud õigusabikulude väljamõistmist. Kaebaja on tasunud riigilõivu esimese

astme kohtus summas 15 eurot ning ringkonnakohtus summas 15 eurot. Kuna IRS

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning ringkonnakohus jätab muutmata halduskohtu otsuse,

millega jäeti IRS kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad võimalikud menetluskulud HKMS §

108 lg 1 alusel apellandi enda kanda. Andmekaitse Inspektsioon ei ole menetluskulude

kandmise kohta esimese ega teise astme kohtus andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja

võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. AS Äripäev kolmanda

isikuna ei ole vaidlustanud halduskohtu otsust, millega mõisteti kaebajalt menetluskuludena

välja õigusabikulud summas 2296,80 eurot. Seega jääb jõusse halduskohtu otsus, millega

mõisteti esimese astme kohtumenetluses IRS-lt välja AS-i Äripäev kasuks viimase poolt kantud

menetluskulud summas 2296,80 eurot.

Ringkonnakohtus on kolmas isik esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta

kandnud õigusabikulusid 13.05.2014 arve nr 140956 alusel summas 1713,60 eurot (koos

käibemaksuga) ning 15.08.2014 arve nr 141656 alusel 615,00 eurot (koos käibemaksuga).

Apellant on seisukohal, et kolmanda isiku menetluskulud on ülemäärased ja ebapiisavalt

põhjendatud.

HKMS § 109 lg 6 alusel peab ringkonnakohus vajalikuks vähendada väljamõistmisele

kuuluvaid menetluskulusid. Ringkonnakohus arvestab siinjuures asjaolu, et kohtuasi ei ole

mahukas, vaidluse ese on selgelt piiritletud ning ringkonnakohtu menetluses ei ole ilmnenud

uusi asjaolusid, mis eeldaksid menetlusosalistelt täiendavate positsioonide kujundamise

vajadust: apellatsioonimenetluses on valdavalt korratud juba varem esitatud seisukohti ja

põhjendusi. Kolmanda isiku ühe lepingulise esindaja, vandeadvokaat Jaanus Kasevitsa,

tunnitasu määr on apellatsioonimenetluses võrreldes esimese astme kohtumenetlusega tõusnud

ligi kolmandiku võrra (110 eurolt 170 eurole). Õigusabikulude suurenemist sellises mahus ei

pea kohus põhjendatuks apellandi kanda jätta. Muus osas peab ringkonnakohus kolmanda isiku

õigusabi kulu vajalikuks ja põhjendatuks.

Ülaltoodut arvestades vähendab ringkonnakohus väljamõistmisele kuuluvat menetluskulu

kolmandiku võrra, st summale 1630,02 eurot (koos käibemaksuga). Apellant on väitnud, et

Äripäeva poolt advokaadibüroole tasutud summa – 1713,60 eurot– puhul ei seo kohtule esitatud

22.05.2014 konto väljavõte seda haldusasjas nr 3-13-703 osutatava õigusabiteenusega.

Ringkonnakohus märgib, et osundatud konto väljavõttes on 22.05.2014 teostatud makse

selgituses kajastatud arve number 140956, mistõttu on makse seostatav 13.05.2014 esitatud

arvega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets

3-13-703

16(16)