4-14-5142/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

4-14-5142 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.august 2014

Jõhvi kohtumajas kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-14-5142 302,14,007556) (2

Kohtunik Inna M.B Väärteoasi kaebemenetluses

M.B

LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemises, milles M.B tunnistati süüdi LS

§ , LS § 201 lg 1 järgi ja karistati rah 224 lg 2 atrahviga 270 trahviühikut summas 1080 eurot Menetlusalune isik M.B, isikukood , xxx XXX

Juhindudes 32 p 1, 134, 135 kohus VTMS § 120, § 1

O T S U S T A S:

Jätta M.B kaebus Ida prefektuuri korrak

aitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

vanemliiklusametnik Heiki Linduse 12.06.2014 otsuse peale

väärteoasjas 2302,14,007556 rahuldamata.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahatrahvi summa 1080 eurot tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Jätta väärteootsus täpsustada otsust ning lugeda õigeks järgnev

sisuliselt muutmata

ja

tekst: „toimepanemise kohtxxx

Muus osas jätta otsus muutmata.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kohtuotsuse ärakirjad saata Ida Prefektuurile ja VTMS § 135 lg 5 kohaselt M.B-le väljastusteatega või elektrooniliselt.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast.

4-14-5142 2

Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil.

Kohtuotsus jõustub 30 päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, alates kohtuotsuse -

koopia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 30 päevase tähtaja viimane päev langeb -

puhke- -

või pühapäevale, loetakse 30 päevase tähtaja viimaseks kuupäevaks lähim tööpäev.

MENETLUSE KÄIK

24.05.2014 koostas hja prefektuuri liiklustalituse Põ korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve

liikluspolitseinik Karin Mikk 20142405371103 (lk 5 M.B suhtes väärteoprotokolli )

selle fakti kohta, et xxx

, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.

Nimetatud teoga rikkus M.B Liiklusseaduse ( ) 69 lg . M.B LS § 5 ja LS § 90 lg 1 p 1

tegu on kvalif 4 lg 2 itseeritud LS § 22 ja LS § 201 lg 1 järgi. Väärteoprotokoll oli isikule

kätte antud allkirja vastu 24.05.2014 (lk 6 ).

Ida prefektuuri evalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki Lindus korrakaitsebüroo liiklusjärel

tegi 12.06.2014 ots asjas 2302,14,007556 milles leidis, et isiku rikkumine on use väärteo

tõendatud menetlusaluse isiku ütluste, tunnistaja ütluste tõendusliku alkomeetri

ja kasutamise protokolliga.

Otsuse kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja

kohas isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui

0,66 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,71 mg/l +/- 0,05 mg/l. Samuti juhtis

mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Menetlusalune

isik rikkus § 69 lg 5 ja LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mille eest määratakse KarS § 63 lg 1 kohaldamisega karistus LS § 224 lg 2 järgi.

Karistust kergendavaks asjao ja kehtivate karistuste puudumine luks on süü tunnistamine . Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Nimetatud kohtuvälise menetleja LS § 22 järgi otsusega karistati M.B 4 lg 2

rahatrahviga 27 080 eurot. 0 trahviühikut summas 1

19.06.2014 saabus rju Maakohtule M.B kaebus tema suhtes 12.06.2014 tehtud Ha otsuse peale väärteoasjas nr 2302,14,007556.

Harju Maakohtu 04.08.2014 määrusega saadeti väärteoasi nr 2302,14,007556 arutamiseks Viru Maakohtule vastavalt väärteo toimepanemise kohale (Ida-Virumaa). (tl 27-28)

14.08.2014 teatas kaebuse esitaja Viru Maakohtule, et on nõus asja kirjaliku menetlusega. (tl 29)

19.08.2014 teatas Ida Prefektuur Viru Maakohtule, et jääb 03.07.2014 Harju Maakohtule esitatud seisukohtade juurde. (tl 35)

KAEBUS

4-14-5142 3

19.06.2014 stada esitatud kaebuses palub menetlusalune isik kohtul tühi kohtuvälise menetleja

poolt 12.06.2014 koostatud otsus . Kaebuse esitaja leiab, et väärteoasjas nr 2302,14,007557 väärteoprotokollis ja väärteootsuses on teo toimepanemise kohaks märgitud „xxx xxxega isegi

mitte xxx amatuks, kuidas ta sai samaaegselt viibida kahes . Seega jääb kaebuse esitajale arusa

maakonnas ja leiab, et rikkumiskohana kirjeldatud kohta xxx ei eksisteeri, mistõttu ei olnud tema poolt väärteo toimepanemine võimalik. Kaebuse esitaja on seisukohal, et protokollis teo

toimepanemise kohale Eesti Vabariisi olematu asukoha märkimine ja tema poolt sellise teo

toimepanemise eest karistamine on kohtuvälise menetleja poolt oluline menetlusnõuete rikkumine.

Kaebuse esitaja viitab muuhulgas Riigikohtu lahenditele, mille kohaselt on väärteo toimepanemise koha kindlakstegemine tähtis nii isiku teo karistatavuse kaitseõiguse tagamise

aspektist kui ka seetõttu, et sellest sõltub isiku teo karistatavuse määratlemine, pidades eelkõige silmas karistusseaduse ruumilise ja isikulise kehtivuse põhimõtteid.

Menetlusalune isik avaldas,

et ei soovi asja kohtulikust arutamisest osa võtta.

Kaebuse esitaja esitas kohtule kirja, milles

on nõus asja kirjaliku menetlemisega.

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr 2302,14,007556.

xxx, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte väiksem kui 0,66 mg/l.

Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,71 mg/l. uhtis mootorsõidukit omamata vastava J kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juhindudes KarS § 56 lg. 1 määrati karistuseks Liiklusseadus § 224 lg. 2 alusel rahatrahv 270 trahviühiku ulatuses s.o. 1080 EUR.

Kohtuvälise menetleja esindaja olles tutvunud menetlusaluse isiku poolt maakohtusse esitatud

kaebuse tunnistab, et väärteootsuses väärteo kirjelduse lahtris on ekslikult märgitud

õigusrikkumise toimepanemise kohaks tekkinud väärteotoimiku hilisemal sisestamisel xxx andmebaasidesse.

Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et antud eksimus on kohtumenetluse käigus kõrvaldatav ning tegemist ei ole olulise menetlusnormide rikkumisega, mis on toonud kaasa ebaõige otsuse. Eeltoodule tuginedes ei nõustu kohtuvälise menetleja esindaja kaebuses esitatud seisukohaga, et menetlus käesolevas asjas tuleks lõpetada VTMS § 132 lg 3 alusel.

Kohtuvälise menetleja esindaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et menetlusaluse isiku poolt

kaebusele lisatud väärteoprotokoll ei ole see, mis isikule väljastati kohapeal. Menetlusaluse

isiku poolt lisatud väärteoprotokolli puhul on tegemist hilisema väljatrükiga, mis on saadud

peale politsei andmebaasidesse sisestamist. Kohapeal politseiametnike poolt koostatav

väärteoprotokolli koopia, mida menetlusalune isik kohtule esitanud ei ole, on analoogne kohtule politsei poolt esitatava väärteoprotokolliga. Menetlusaluse isiku poolt kohtule esitatud väärteoprotokoll on ka allkirjastamata.

4-14-5142 4

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei

soovi kohtuistungist osa võtta. Kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõus olnud asja

kirjaliku menetlemisega.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § st 87 tulenevalt arutatakse väärteoasja menetlusaluse isiku suhtes ja - väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on

seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus (RKL 3-1-1-16-09; 3-1-1- -11). 45

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7

kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu

tuvastatuks.

Süüdistus puudutab LS § 5 ja LS § 90 lg 1 p 1 n kvalifitseeritud LS § 69 lg rikkumist, mis o

224 lg 2

järgi.

Kohus tutvus protokolli tõendusliku alkomeetri kasutamise ja tõendusliku alkomeetri

tulemuse väljatrüki ) millest nähtub, ga ( 15 tl xxx, seeria nr ARBK-0035, taatlustunnistus nr

TTRC-14/00039 (kehtib kuni 24.10.2014). Protokollist nähtub, et mõõtmise teostamise kohaks on märgitud: xxx

Menetlusalune isik tuvad menetlusaluse isiku u ülekuulamise protokollist (tl 16) näh omakäelised ütlused: „tegin poe juures õlle ja sõitsin koju“.

Menetlusalune isik on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja ta on otsusele omakäeliselt alla kirjutanud. (tl 17)

Tunnistaja, liikluspolitseinik Jxxx Jxxx, htub, et menetlusalusel isikul esinesid

ütlustest nä alkoholi tarvitamise tunnused. tl 18

M.B esitas kohtule kaebuse, millele on lisatud väärteoprotokolli ja väärteootsuse koopiad, milledest nähtub, et teo toimepanemise kohaks on märgitud „xxxx

Kaebuse esitaja on oma kaebuses viidanud Riigikohtu lahendile 3-1-1-16-09 p.10 mille järgi mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi ja teo kohta, mis pannakse

toime Eesti territooriumil. Kaebuse esitaja leiab, et väärteoprotokollis ekslikult märgitud

4-14-5142 5

asukoht on seega menetlusõiguse oluline rikkumine, mille tagajärjel tuleb otsus väärteoasjas tühistada.

Kohtuväline menetleja leiab oma kirjalikus arvamuses, et tegemist ei ole olulise

menetlusnormide rikkumisega, mis on tooks

kaasa ebaõige otsuse.

Kohus tutvus asja materjalidega ja tuvastas, et kaebaja on esitanud väärteoprotokolli ja väärteootsuse, milles on teo toimepanemise kohaks märgitudxxx xxx

Kohus tutvus ka kohtuvälise menetleja esitatud väärteoasja materjalide ja väärteoprotokolliga

(tl 14), millest nähtub, et protokoll on koostatud kohas: „xxxx

Kaebusele esitatud väärteoprotokolli koopiast ja väärteomaterjalides oleva väärteoprotokolli

originaali tl 14võrdlemisel on tuvastatav, et väärteoprotokolli originaal on koostatud korrektselt ning teo toimepanemise koht on kirjeldatud vastavalt tegelikkusele. Just selle

väärteoprotokolli originaaliga on menetlusalune isik tutvunud ja andis selle kohta oma

allkirja 24.05.2015 ehk väärteoprotokolli koostamise kuupäeval. Väärteoprotokollile on

allkirja andnud ka selle koostanud ametnik. Seega, vastav väärteoprotokolli originaal tl 14

VTMS § 69 lg 1 ja 2 sätestatud nõuetele, eriti § 69 lg 2 p 1, mille kohaselt märgitakse

väärteoprotokolli põhiosas teo toimepanemise koht. Kaebuse juurde väärteoprotokollina

esitatud dokumendi puhul tl 5-6 on tegemist hilisema arvutiga töödeldud väljatrükiga, millele osutab nii see, et nimetatud dokumendil puudub politseiametniku allkiri, kui ka see, et selle dokumendi ja väärteoprotokolli originaali vorming ei lange kokku.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli on kantud, et ülekuulamine on toimunud Alajõe vallas ja isik on tunnistanud alkoholi tarvitamist („tegin poe juures õlle ja sõitsin koju“).

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esitatud seisukohaga, mille kohaselt on menetlusaluse isiku poolt kohtule esitatud dokumendi puhul tegemist hilisema väljatrükiga ja tegemist ei ole

väärteoprotokolliga, mis on menetlusalusele isikule esitatud kohapeal. Juhul, kui

väärteoprotokolli originaalis (või originaali koopias) esineks vale teo toimepanemise koht,

oleks tegemist menetlusõiguse olulis giks väärteootsuse tühistamise, sest e rikkumisega, mis tin

VTMS 87 alusel arutatakse väärteoasja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, millele on

kohus menetlusaluse isiku tähelepanu juhtinud ja osutanud ka Riigikohtu praktikale. Käesoleval hetkel selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Ilmselgelt on teo toimepanemise koha

märkimisel väärteootsusesse jäänud ekslikult trükiviga, mis

seondub menetlusaluse isiku

elukohaga. e Selline viga ei ole aga sellise kvaliteediga, mis tingiks ebaõige otsuse tegemis .

Viga on kõrvaldatav kohtu poolt kaebemenetl kohtuvälise menetleja otsusesse täpsustuse uses tegemisega.

Seega leiab kohus, et t komeetri kasutamise protokolli, menetlusaluse isiku õendusliku al

ütluste, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse a ütlustega on tõendatud, et ja tunnistaj

24.05.2012 kell 19.26 juhtis M.B sõiduautot ja juhi organismis oli alkoholisisaldus

0,66 (alates 01.07.2014 kehtiva mg/l, mis on lubatud piirmäära ületamine LS § 69 lg 5 mõttes redaktsiooni kohaselt LS § 69 lg 3).

LS 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht § olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

4-14-5142 6

LS rammis § 69 lg 3 järgi ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes g

veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

LS on juhil k § 33 lg 11 p 2 kohaselt eelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas

seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule.

LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest

isiku poolt e kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kell

ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholi – sisaldus 0,25 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni

300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Seega pani menetlusalune isik toime LS § 224 lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi

organismis lubatud alkoholisisalduse piirmäära ületamine, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni.

Teine osa süüdistusest puudutab menetlusaluse isiku poolt mootorsõiduki juhtimist, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Väärteoprotokollist (tl 14) nähtub, et menetlusalusel isikul puudub juhtimisõigus. Isik on väärteoprotokollile alla kirjutanud.

Tunnistaja J. Juksi ütlustest tl 18 nähtub, et kontrolli käigus tuvastati, et M.B puudus kehtiv juhtimisõigus.

Menetlusaluse isiku ülestunnistuse ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas auto juhtimisel puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus. Selle fakti kohta vaidlust ei ole.

Esitatud kaebusest nähtub, et käesoleval hetkel ei ole vaidlust isiku poolt toimepandud teo karistusõiguslikus kvalifikatsioonis.

Käesoleval hetkel ei tuvastanud kohus menetlusõiguslikke rikkumisi.

Seega pani menetlusalune isik toime LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki

juhtimise isiku poolt, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus

leiab, et seisundis, mil tema organismis oli teatud alkoholisisaldus, juhtides mootorsõidukit rikkus menetlusalune isik LS § 69 tulenevaid sätteid tahtlikult, kuna teadis süüteokooseisule

vastava asj s seda. Ta tarvitas enne auto juhtimist aolu esinemist ja vähemalt mööni

alkohoolset jooki, seega möönis keelatud seisundi esinemist. Samuti, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja juhtides mootorsõidukit, rikkus menetlusalune isik LS § 90 tulenevaid sätteid tahtlikult, kuna teadis süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist ja

4-14-5142 7

vähemalt möönis seda. Juhtides sõidukit ajal, mil ta puudus juhtimisõigus, soostus isik

rikkumise toimepanemisega ehk möönis süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist.

Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

KARISTUS

Kaebuse esitaja taotleb

. otsuse tühistamist täies ulatuses

Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest.

Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust.

12.06.2014 M.B tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega tunnistati süüdi LS § 224 lg

2 ja LS § 201 lg 1 järgi karistati KarS § 6 LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga ning 3 lg 1 alusel 270 trahviühiku ulatuses, s.o summas 1080 eurot.

M. on ühe teoga toime pannud mitmele eri süüteokoosseisule vastava väärteo. B Seetõttu kohaldatakse KarS § 63 lg 1 järgi üks põhikaristuse seadusesätte alusel, mis näeb ette

raskeima karistuse. Karistuse määramisel on kohtuvälise menetleja ametnik seda põhimõtet järginud ning karistuse määranud LS § 224 lg 2 järgi. Otsusest nähtuvalt on menetleja sellise karistuse määramisel arvestanud, et esineb ka karistust kergendav asjaolu (menetlusaluse isiku süü tunnistamine) ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud.

Karistusregistri väljavõttest ) nähtuvalt (tl 37 puuduvad M.B kehtivad karistused.

LS § 201 lg 1 (mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt) näeb s

anktsioonina ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti.

LS § 224 lg 2 (mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades) näeb

sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Seega LS 201 lg 1 keskmine määr on 50 trahviühikut ja LS § 224 lg 2 keskmine määr on 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on oma otsusega määranud rahatrahvi 270 trahviühiku ulatuses. Isiku süü suurust iseloomustavad järgmised asjaolud.

Arvestades, et menetlusalune isik on käesoleval juhul väärteo, toime pannud mis vastab

kahele väärteokoosseisule, kõrgendatud mis kujutab ohtu nii menetlusaluse isiku enda kui ka

kaasliiklejate elule ja tervisele, on põhikaristuse määramine üle keskmist määra sanktsiooni

igati õigustatud. Asjaolu, et isik oli alkoholi tarvitamisest tingitud seisundis ja alkoholi sisaldus organismis ei olnud oluliselt vähem määrast, mil algab karistusõiguslik vastutus

(KarS § 69 lg 2 p 1 järgi alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,75 mg/l kohta, isikul

4-14-5142 8

mõõdeti alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,66 mg/l kohta), leiab kohus,

et isik oli . Ja see on sellises keelatud seisundis, mil sõiduki juhtimine on väga ohtlik olukorras, kui isikul puudub juhtimisõigus, mis tähendab, et isiku oskused autot juhtida ei ole kontrollitud ja hinnatud ( vastav koolitus ei ole läbitud või puudulik, teadmised ja oskused ei ole kontrollitud eksamil, praktika autojuhtimises õpetaja järelevalve all puudub üldse või

läbitud osa Seda tuleb mõista kui asjaolu, et isiku mootorsõiduki juhtimis liselt). oskus ja - võime on ilmselt ebapiisav. Karistuse määramisel ei ole menetleja rikkunud karistuse kohaldamise aluseid KarS § 56 lg 1

järgi ega ka diskretsiooni põhimõtteid. aristus on määratud kooskõlas seaduse nõuetega ja K kohtu hinnangul väärteo asjaolusid arvestades õige ja õiglane.

KarS § 56 lg 1 mõtte kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Lisaks tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. (RKKKo 3-1-1-58-13 p.8)

Nimetatud põhimõtted kohalduvad nii põhi kui lisakaristuse määramisele. Asjas esineb -

karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes süü tunnistamine ja kahetsus - . Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes ei esine.

Riigikohtu praktikas (RK 3-1-1-99-06; 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik KKo

karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega

konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Menetlusalune isik ei ole varem karistatud. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu osutab sellele, et isiku hoiakud ei ole veel kinnistunud ebaseaduslikkuse suunas, vaid isik on karistuse kaudu mõjutatav. Karistuse ehk rahatrahvi määr peab sel juhul olema selline, et mitte tekitada isikule

põhjendamatuid materiaalseid raskusi, vaid kitsendada mõõdukalt võimalusi heaolu

saavutamisel. Isikul puudub materjalide kohaselt töökoht, samas valdab tema abikaasa Audi A¤ marki autot. Sellest tulenevalt ei saaks väita, et isiku materiaalne seisund on halb. Eestis

2013 2014. aastal 355 eurot. . aastal keskmine kuupalk on üle 800 eurot, miinimum palk on

Kahe tõsise rikkumise puhul on rahatrahvi määr 1070 eurot mõistlik ega selline, mis

halvendaks menetlusaluse isiku

materiaalset olukorda põhjendamatult.

Seega karistus, mis on määratud võttes arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid (joobes

juh ) ja isikut timine juhtimisõiguse puudumisel ülevalpool keskmist sanktsioonimäära on

põhjendatud ja seaduslik. Kohtu arvates annab selline karistus isikule signaali liiklusalase rikkumise olemusest, süü suurusest ja rikkumise ohtlikkusest kaasliiklejatele.

KOHTU MEETMED

M.B kaebus tuleb M.B jätta rahuldamata ja suhtes kohtuvälise menetleja Ida

Prefektuuri korra

vanemliiklusametnik Heiki Linduse kaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

poolt sisuliselt muutmata. 12.06.2014 koostatud otsus väärteoasjas nr 2302,14,007557

4-14-5142 9

Kohus leiab, et on põhjendatud määrata rahatrahvi summas 1080 eurot tasumine ositi 10 kuu jooksul.

Kuna VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja, leiab kohus, et otsust tuleb

täpsustada teo toimepanemise koha kirjelduse osas ning lugeda õigeks järgnev tekst: „toimepanemise koht: xxx

Muus os

as jätta otsus muutmata.

Inna M.B kohtunik