Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-14-51595/12 AI generated

2-14-51595/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-14-51595/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 27.05.2014 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata. Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Legislator headnote

AI generated

2-14-51595/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kohus leidis, et vaatamata kohtu 08.05.2014 määrusele ei ole avaldaja endiselt sõnastanud selget taotlust või nõuet. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on tsiviilasjas nr 2-11-6094 tehtud 10.11.2011 otsus, millega avaldajalt mõisteti välja võlgnevus. Avaldaja osales nimetatud tsiviilasja menetlemisel ja otsus on jõustunud. Kohus märkis, et kohus saab aru, et avalduse eesmärk eelkõige on vabaneda kohustusest täita tsiviilasjas nr 2-11-6094 tehtud jõustunud otsust.

Keywords

AI generated
use of mobile phone driving mobile antenna permit telecommunications services communication with defense counsel unsolicited observations requests for information
AI generated
2-09-68431/2
veebruar 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-68431 Tsiviilasi Osaühingu Ahagi H L vastu 7 711,74 krooni saamiseks Tsiviilasja hind Välja mõista H L 7 711,74 (seitse tuhat seitsesada üksteist krooni 74 senti) krooni Osaühingu Akasuks.
2-13-14403/14
05.08.2013.a. Viru maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja esindaja kostjalt välja mõista põhivõla 723,18 eurot ja viivise723,13 eurot, kokku 1 446,31 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud 09.02.2010.a. liitumislepingud nr. 653663 ja 653661. Lepingute alusel osutas Elisa Eesti AS kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja oli kohustatud osutatud teenuse eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole täitnud oma kohustusi ees tähtaegselt ja nõuetekohaselt. Nõue on loovutatud hagejale 03.10.2011.a. summas 723,18 eurot koos õigusega nõuda viivist 0,15 % päevas. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist juhul kui kostja hagile ei vasta. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõivud kokku 150.- eurot ja õisabikulu 415,43 eurot.
2-07-32785/2
märts 2008.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-32785 Tsiviilasi AS-i E hagi MS`i vastu 8 920,48 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS E (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: (Lindorff Eesti AS, asukoht XXX) Kostja: MS (isikukood XXX elukoht XXX) Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
2-11-12368/12
21.03.2011 esitas Juliaus Inkasso OÜ Viru Maakohtule hagi S S` vastu tema ja AS Tele2 Eesti vahel sõlmitud mobiiltelefoniteenuste lepingust tulenevalt võlgnevuse nõudes, kokku summas 274,84 eurot (sellest: põhivõlgnevus - 137,45 eurot ja viivised – 137.39 eurot. Samuti palub hageja jätta menetluskulud (tasutud riigilõivud ja õigusabikulu
1-12-5232/5
11 juuni 2012.a. Pärnu Maakohus Pärnu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-5232 (11267000090) Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistungi sekretär Kadi Neeme Kriminaalasi Renato Ozola süüdistuses KarS § lg RESOLUTSIOON KrMS § 239 lg 4, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 28.08.2014, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-51595 Tsiviilasi MS 30.04.2014 avaldus Harju Maakohtule Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 27.05.2014 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MS määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: MS (isikukood XXXXXXXXXXX, viibimiskoht XXXXX XX XXXXX XXXXXX, XXXX XX, XXXXX XXXXX, XXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 27.05.2014 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.

2. Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud 30.04.2014 esitas MS (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse, mille kohaselt avaldaja ei sõlminud telefoni teel laenulepingut, millest tulenevat nõuet lahendati tsiviilasja nr 2-11-6094 raames. Avalduse kohaselt esitab avaldaja tsiviilhagi, et lahendada küsimus, kes võttis laenu avaldaja nimel ja kust saadi andmed laenu taotluseks. Avaldaja ei ole elanud laenutaotluses märgitud aadressil XXXXXXXXX XX-X, XXXXX, ega omanud mobiiltelefoni. Kohtuliku uurimise teel on vaja tuvastada isik, kes elab sel aadressil ja omab sellise numbriga mobiiltelefoni. Avaldaja ei teadnud midagi laenu võtmisest. Seoses sellise kuriteoga palub avaldaja määrata teole uurija ja kui kohus peab vajalikuks, siis ka avaldajale advokaat. Avaldaja on huvitatud isiku tuvastamisest ja karistamisest seaduslikus korras. Avaldusele oli lisatud taotlus riigi õigusabi saamiseks.

08.05.2014 määrusega jättis maakohus avalduse ning taotluse riigi õigusabi saamiseks käiguta, paludes avaldajal sõnastada selge taotlus või nõue. Samuti selgitas kohus, et kohtu pädevuses ei ole teole uurija määramine ning tsiviilkohtumenetluse korras ei ole võimalik saavutada isiku karistamist. Kohus selgitas avaldajale, millistele nõuetele peab vastama hagiavaldus ning millistel tingimustel on võimalik esitada taotlust eeltõendamismenetluse algatamiseks. Kohus palus avaldajal esitada korrektselt täidetud ja allkirjastatud riigi õigusabi taotluse vormi koos majandusliku seisundi teatisega.

23.05.2014 esitas avaldaja maakohtule täpsustatud avalduse, mille kohaselt pöördub avaldaja kohtu poole, et kohus tuvastaks isiku, kes 03.12.2007 võttis avaldaja andmetega SMS-laenu ja jättis selle tagastamata. Laenust sai avaldaja teada 2012. aastal, kui Harju Maakohus esitas talle vanglasse hagi. Avaldaja palus alustada kohtulikku uurimist, tuvastada isik ja kustutada laen koos intressidega. Avaldaja palus määrata kogenud uurija probleemi lahendama. Samuti palus avaldaja, et kohtutäitur Mati Kadak kuni lõpliku lahendamiseni peataks hagi nõude, sest avaldaja on kindel, et temale seda hagi vaatamata esialgsele kohtuotsusele ei esitata.

23.05.2014 esitas avaldaja ka täiendatud riigi õigusabi taotluse. Täpsustatud ja korrektselt täidetud majandusliku seisundi teatist avaldaja ei esitanud. Avaldaja taotles riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Taotluse kohaselt on riigi õigusabi saamine vajalik, et muuta kehtetuks maakohtu otsus. Asjast taotlejale tulenev võimalik kasu on hagi tühistamine ja isiku tuvastamine, kes kasutades avaldaja isikuandmeid sooritas laenu. Avaldaja viibib XXXXX vanglas, sissetulek ning kinnisvara puudub.

Esimese astme kohtu määrus 27.05.2014 määrusega keeldus Harju Maakohus avaldaja 30.04.2014 avalduse menetlusse võtmisest ja jättis rahuldamata avaldaja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Kohus leidis, et vaatamata kohtu 08.05.2014 määrusele ei ole avaldaja endiselt sõnastanud selget taotlust või nõuet. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on tsiviilasjas nr 2-11-6094 tehtud 10.11.2011 otsus, millega avaldajalt mõisteti välja võlgnevus. Avaldaja osales nimetatud tsiviilasja menetlemisel ja otsus on jõustunud. Kohus märkis, et kohus saab aru, et avalduse eesmärk eelkõige on vabaneda kohustusest täita tsiviilasjas nr 2-11-6094 tehtud jõustunud otsust.

Kohus tugines avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-le 1. Samuti viitas kohus TsMS §-le 1 ja § 11 lg-le 1 ning märkis, et tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Vastavalt TsMS § 11 lg-le 1 vaatavad maakohtud esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Kohtul puudub pädevus võimalikule kuriteole uurija määramiseks. Kui avaldaja leiab, et toime on pandud kuritegu, siis tuleb pöörduda vastavasisulise teatega politsei või prokuratuuri poole. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel tugines kohus ka TsMS § 371 lg 2 p-le 2, selgitades avaldajale, et avaldusega ei ole võimalik saavutada otsuse kehtetuks muutumist ning selle täitmise kohustusest vabanemist. Jõustunud kohtuotsus on täitmiseks kohustuslik. Eeltoodust tulenevalt keeldus kohus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p-i 1 ja § 371 lg 2 p-i 2 alusel, kuna kohus ei ole pädev asja lahendama ning avaldusega ei ole avaldaja eesmärki võimalik saavutada.

Avaldaja riigi õigusabi taotluse lahendamisel tugines kohus TsMS § 180 lg 1 p-le 3 ja lg-le 4 ning riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg-le 1 ja § 7 lg 1 p-le 2. Kohus märkis, et kuivõrd kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest seoses pädevuse puudumisega ning avalduse ilmse perspektiivitusega, on riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p-st 2 tulenevalt kohtu hinnangul välistatud.

Kuna kohus ei võtnud avaldust menetlusse, ei lahendanud kohus avaldaja 23.05.2014 taotlust täitemenetluse peatamiseks.

Määruskaebus 06.06.2014 esitas avaldaja maakohtule menetlusdokumendi, mis 27.06.2014 esitatud täpsustuse kohaselt on määruskaebus Harju Maakohtu 27.05.2014 määruse peale.

Kaebuse kohaselt soovib avaldaja leida lahendust probleemile, mis tal tekkis seoses tema vastu telefoni teel sõlmitud laenulepingust tuleneva hagiga, mille Harju Maakohus otsusega rahuldas. Avaldaja soovib maakohtu otsuse tühistamist, kuna tema seda laenu ei taotlenud, saanud ega kasutanud. Sellest tulenevalt soovib avaldaja alustada juurdlust, tuvastamaks isiku, kes avaldaja isikuandmeid kasutades pettuse sooritas, kust sai isik avaldaja isikuandmed ja kuidas see isik selle laenu sai, kui see pidi väljastatama avaldaja nimele ja arveldusarvele. Kaebuses esitab avaldaja mitmeid küsimusi, millele vastamine vajab avaldaja hinnangul kogenud uurija tööd.

27.06.2014 esitatud täpsustuse kohaselt vaidlustab avaldaja maakohtu otsust põhjusel, et avaldaja ei ole kunagi omanud mobiiltelefoni ega elanud XXXXXX aadressil XXXXXXXX XX-X. Avaldajal tekib ka küsimus sellest, miks hakkas laenaja laenu tagasi nõudma alles viie aasta möödudes. Kui ta oleks seda teinud kohe, oleks olnud selge, et avaldaja sellel aadressil ei ela ega oma sellist mobiiltelefoni. Avaldaja märgib, et kuna tema ei oma selle laenuga mingit seost, siis soovib ta, et selle teo lahendaks Harju Maakohus, kes tuvastaks isiku ja vastavalt teole karistaks teda ning kustutaks avaldaja vastu esitatud hagi.

Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 27.05.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-le 1 ja lg 2 p-le 2 tuginedes õigesti keeldunud avaldaja 30.04.2014 avalduse menetlusse võtmisest. Kuivõrd kohus on põhjendatult keeldunud avalduse menetlusse võtmisest, on õige ka maakohtu järeldus, et avaldaja riigi õigusabi taotlus tuleb riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-i

2 alusel jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.

Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium, et avaldaja kaebus sisaldab üksnes väiteid seoses Harju Maakohtu 10.11.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-6094, millega mõisteti avaldajalt välja laenulepingust tulenev võlgnevus. Avaldaja määruskaebuse väited ei ole seotud vaidlustatud maakohtu määrusega ega võimalda seega otsustada avaldaja 30.04.2014 avalduse menetlusse võtmise ega avaldajale riigi õigusabi andmise osas maakohtust erinevalt. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus avaldaja määruskaebuse rahuldamata.

Reet Allikvere

Imbi Sidok-Toomsalu

Ele Liiv