3-12-2115/110 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht

28. august 2014, Tallinn Haldusasja number 3-12-2115 Haldusasi JM kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 30. aprilli 2012 vastutusotsuse nr 13-7/5-20 osaliseks tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – JM, esindaja advokaat Peep rajavere Vastustaja – Maksuja Tolliamet, esindaja Miiko Vainer Kolmas isik – IT (ei ilmunud kohtuistungile) Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 8. novembri 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus JM apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 14.08.2014

RESOLUTSIOON

1. Jätta JM apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.11.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-2115 muutmata.

2. Määrata Andres Rüütli Advokaadibüroo OÜ vandeadvokaadi vanemabi Peep Rajavere poolt haldusasjas nr 3-12-2115 osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks tema 13.08.2014 taotluse alusel 240 eurot (kakssada nelikümmend eurot).

3. Määrata Andres Rüütli Advokaadibüroo OÜ vandeadvokaadi vanemabi Peep Rajavere poolt haldusasjas nr 3-12-2115 osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks tema 13.08.2014 taotluse alusel hüvitatavate riigi õigusabi kulude suuruseks 71,28 eurot (seitsekümmend üks eurot ja 28 senti).

4. Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 29.09. 2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

3-12-2115

2(17)

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. JM oli 17. novembrist 1999 kuni 17. maini 2011 OÜ Libra Üks juhatuse liige. Samal ajal kuulus OÜ Libra Üks juhatusse veel IT. Maksuja Tolliamet tegi 11. mail 2009 OÜ-le Libra Üks maksuotsuse, kohustades viimast tasuma täiendavalt 748 648 krooni käibemaksu ja 376

001 krooni tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt. Nimetatud maksuotsuses tuvastas maksuhaldur, et OÜ Libra Üks kajastas 2006. aasta käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu OÜ N.L.B Service, OÜ Erestre, OÜ Oklahan Drus, OÜ Rantil, OÜ Tavella, OÜ Ekstreem SV ja OÜ Classic Servis nimel väljastatud arvete alusel, ilma et neil arvetel kajastatud tehingud kaebaja ning arvel müüjana nimetatud äriühingu vahel tegelikult toimunud oleksid. Samuti leidis maksuhaldur, et eelnimetatud äriühingute arvete alusel 2006. aastal tehtud väljamakseid tuleb käsitada ettevõtlusega mitteseotutena, mis kuuluvad sellest tulenevalt maksustamisele tulumaksuga.

Maksuotsust põhjendas maksuhaldur kokkuvõtvalt järgmiste asjaoludega: JM ei osanud maksuhaldurile esmakordsel seletuste andmisel anda selgitusi eelnimetatud seitsme äriühinguga tehtud tehingute üksikasjade kohta; OÜ Erestre, OÜ Oklahan Drus, OÜ Tavella, OÜ Ekstreem SV ja OÜ Classic Servis olid reaalse majandustegevuseta ettevõtted, mis ei tegutsenud fiktiivselt äriregistrisse kantud juhatuse liikmete, vaid LT juhtimisel ning mille loomise eesmärk oli maksupettuste toimepanemine. OÜ N.L.B Service ja OÜ Rantil juhatuse liikmeks oli vaidlusalusel perioodil küll LT, ent ka nende ettevõtete puhul on tegemist osaliselt reaalset majandustegevust mitteomavate ettevõtetega.

Kõigi seitsme äriühingu pangakontodele laekunud raha võeti sularahas välja või kanti üle teiste reaalse majandustegevuseta äriühingute pangakontodele, kust see omakorda sularahas välja võeti; nende pangakontodelt ei nähtu ettevõtlusele tavapäraseid väljamakseid seoses kaupade ja teenuste ostmisega; peale arvete ja lepingute ei esitanud OÜ Libra Üks muid tõendeid, mis kinnitaksid teenuste ja kaupade reaalset soetamist arvetel näidatud müüjatelt; LT ja JM on ammused tuttavad, mis võimaldas neil fiktiivsete tehingute vormistamises kokku leppida; maksumenetluses seletusi andnud variisikud olid LT tuttavad, mis võimaldas neil omavahel kokku leppida, millist teavet maksuhaldurile anda, samas esineb nende isikute seletuses ikkagi vasturääkivusi; suurem osa eelnimetatud seitsme äriühingu nimel vormistatud dokumentidest on puudulikud, vigased ja vastuolulised, lepingutingimustest ei ole kinni peetud, samuti erinevad need teistest OÜ Libra Üks kontrollitava perioodi ostudokumentidest;

OÜ N.L.B Service poolt väidetavalt osutatud teenused osutasid tegelikult AS Eesti Post, AS Agora Logistika ja OÜ Libra Üks autojuht EK; OÜ N.L.B Service ei ole osutanud autoremonditeenust, mida kinnitavad asjaosaliste muutlikud ja vastuolulised seletused, see, et väidetaval alltöövõtjal OÜ Oklahan Drus puudus reaalne majandustegevus, see, et pole võimalik tuvastada Sergei nimelise isiku seotust ei arve väljastaja ega väidetava alltöövõtjaga ning see, et tavaliselt lasi OÜ Libra Üks oma autosid remontida sõidukimarkide ametlikes esindustes;

3-12-2115

3(17)

OÜ-lt Erestre ei olnud kaebajal põhjust IT-teenuseid osta, kuna neid osteti sellele valdkonnale spetsialiseerunud OÜ-st Laansoo ja Trussmann, samas ei tundnud JM foto järgi ära isegi IZ, kellega ta enda väitel OÜ-lt Erestre ja OÜ-lt Oklahan Drus teenuseid ostes suhtles; OÜ Rantil poolt osutatud mänguasjade ja lasteriiete remonditeenuste kohta puuduvad üleandmise-vastuvõtmise aktid, JM ei teadnud, kes OÜ Libra Üks kauba remonti teostas, LT ei mäletanud selliste teenuste osutamist; OÜ Tavella poolt teenuste reaalse osutamise kohta tõendeid ei ole, samas kui võlgade sissenõudmisega tegeles reaalselt üks OÜ Libra Üks töötajatest; JM ei tundnud fotolt ära väidetavalt OÜ Classic Servis nimel tegutsenud TK, samuti on majanduslikult ebaloogiline, et kaubad soetati OÜ Rantil ja OÜ Classic Servis kaudu SIA-lt Libra-1 ning kaupade hinnad dikteeris OÜ Libra Üks, ostes seejuures OÜ-lt Classic Servis kaupu oluliselt kallimalt, kui ta neid soetas Läti ettevõtjalt SIA Libra-1, samuti toodi OÜ-lt Classic Servis soetatud ning kaebaja poolt otse SIA-lt Libra-1 soetatud kaup kaebajale ühest kohast, selle võtsid vastu kaebaja töötajad, seda veeti ühe transpordivahendiga, kusjuures transporditeenused tellis OÜ Rantil nimele JM.

2.

30. aprillil 2012 tegi Maksuja Tolliamet vastutusotsuse nr 13-7/5-20, kohustades JM tasuma OÜ Libra Üks maksuvõla 67 915,85 eurot, millest 41 630,64 eurot solidaarselt ITiga. Vastutusotsuse kohaselt ei ole OÜ-lt Libra Üks maksuvõla sissenõudmine olnud tulemuslik, äriühingu majandustegevus on praktiliselt lõppenud, tal puudub registerja põhivara. Vastutusotsuse tegemist JMle põhjendatakse sellega, et JM tegi OÜ Libra Üks juhatuse liikmena fiktiivseid tehinguid OÜ-ga N.L.B Service, OÜ-ga Erestre, OÜ-ga Oklahan Drus, OÜ-ga Rantil, OÜ-ga Tavella, OÜ-ga Ekstreem SV ja OÜ-ga Classic Servis, mille näol oli tegemist ettekavatsetud maksupettuse korraldamisega. Vastutusotsuses viidatakse JM poolt OÜ Libra Üks maksumenetluses 19. novembril 2008 antud seletusele, mille kohaselt täitis ta 2006. aastal OÜ Libra Üks direktori rolli ning just tema tegi tehingud LTga seotud äriühingutega. Vastutusotsuses tuuakse ka välja, et 2006. aastal oli OÜ Libra Üks pangakontode kasutamise õigus nii JMl kui ITil, pangakaartide kasutamise õigus aga ainult JMl.

3. JM esitas 5. oktoobril 2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 30. aprilli 2012 vastutusotsuse nr 13-7/5-20 tühistamiseks osas, millega kohustati teda tasuma OÜ Libra Üks 67 915,85 euro suurune maksuvõlg. Kaebust põhjendati järgmiselt. 2006. aastal korraldas OÜ Libra Üks juhtimist reaalselt juhatuse liige IT, kes oli samas selle äriühingu ainuosanik. Kuigi juhatuse liikme volitustelt olid mõlemad liikmed formaalselt võrdsed, suhtlesid kaebaja ja IT tegelikult nagu osanike koosolek ja juht. IT elas Lätis ning osales OÜ Libra Üks juhtimises sidevahendite kaudu, ta käis ka sageli Eestis ning tal oli juurdepääs OÜ Libra Üks internetipangale. OÜ Libra Üks osanikuna sai äriühingu majandustegevusest kasu just IT, mitte kaebaja. Vastutusotsuses on märgitud, et kaebaja pani maksupettuse toime isiklikes huvides, kuid ei selgu, milles need huvid seisnesid. Kaebaja tundis LTt kui juristi, kellega puutus kokku seoses õigusteenuste osutamisega OÜ-le Libra Üks. Pärast seda hakkas LT endaga seotud erinevate äriühingute kaudu pakkuma ka kõiki muid äriühingu majandustegevuseks vajalikke teenuseid, ent otsuse tehing teha tegi iga kord IT. Tähtsust ei oma, et kaebajal oli OÜ Libra Üks pangakaartide kasutamise õigus, kuna maksuhaldur ei ole ette heitnud rikkumisi, mis seonduksid nende pangakaartide kasutamisega. Tehingud OÜ-dega N.L.B Service, Erestre, Oklahan Drus, Rantil, Tavella, Ekstreem SV ja Classic Servis on reaalselt toimunud. Kaebaja ei teadnud vaidlusaluste tehingute tegemise ajal, millisel alusel LT neid äriühinguid esindas, ent ta otsustas LTga seotud äriühingutelt teenuste ostmise kasuks, kuna nende puhul oli kliendile lähenemine individuaalne (näiteks autoremondiks tuldi autole ise järele) ning kiire (IT abi saabus lühikese aja jooksul), samuti oli teenuste hind konkurentsivõimeline. Kaebaja äriühingu tegevjuhina ei saanud ega pidanudki isiklikult

3-12-2115

4(17)

tundma teenuseid vahetult osutavaid inimesi. Äriregistrisse tehtud märge äriühingu tegevusalade kohta ei ole siduv. Kauba või teenuse ostja ei saa vastutada müüja raamatupidamise korraldamise või maksukohustuste nõuetekohase täitmise eest, tal puudub kontrollivõimalus ka selle üle, kuidas kasutab müüja oma raha või mida ta teeb pangakontodelt välja võetud sularahaga. Tehinguid käsitlevad dokumendid on vormistatud tavapärasel viisil. Sageli sõlmitakse raamlepinguid kauba või teenuse üldtingimuste fikseerimiseks selliselt, et konkreetne kaup või teenus, selle hind, kogus ja tarneaeg määratakse täiendavalt hinnakirjade, tellimiskirjade, saatelehtede ja arvetega, mille eritingimused koos raamlepingu üldtingimustega moodustavad lepingu.

Müüjate poolt vormistatud dokumentide puuduste eest ei saa kaebaja vastutada. Arvetel maksetähtaja märkimine on müüja huvides, selle märkimata jätmisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 83 lõikest 3. Ebaoluline on arvel märgitud viivise määra ja arve tasumise tähtaegade mittevastavus lepingule, sest OÜ Libra Üks tasus arve niikuinii esimesel võimalusel ega jäänud viivitusse. Arved vastasid käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lõikes 7 sätestatud nõuetele. Maksuhalduril puudub seaduslik alus tagantjärgi hinnata, millal äriühingul on mingi teenuse järgi täiendav objektiivne vajadus ja lubatud vastavat teenust tellida ning millal mitte.

Asjaolu, et OÜ Libra Üks tellis transporditeenust ka teistelt isikutelt ja et tal endal oli kaubik, ei välista teenuste ostmist OÜ-lt N.L.B Service. Teenuse täiendav ostmine oli 2006. aastal tingitud nõudluse suurenemisest. LT pakutud transporditeenus oli sel ajal kaebajale soodsam, kättesaadavam ja operatiivsem, kui AS Eesti Post teenus. Sõidetud marsruudi ja kilometraaži fikseerimine oli vajalik ainult niivõrd, kui see on vajalik teenuse toimumise hindamiseks ning teenuse toimumise fakti kohta sai OÜ Libra Üks infot allkirjastatult tagastatud saatelehtede kaudu.

Autoremonditeenust soetati OÜ-lt N.L.B Service seetõttu, et palve peale tuli LT kohale, viis auto remonti ja tõi hooldatuna või remondituna tagasi. OÜ Libra Üks ei tundnud huvi, kes või kus need tööd füüsiliselt teostas, sest see oli OÜ N.L.B. Service töö korralduslik küsimus. Nn margiesinduses oli teenus oluliselt kallim. OÜ-lt N.L.B Service teenuste soetamist tõendavad OÜ Libra Üks vastus ettepanekule nr 12-8/27793, LT kiri ja tema poolt 15. jaanuaril 2008 maksuhaldurile antud suulise seletuse protokoll ning AV 3. detsembril 2008 antud suulise seletuse protokoll.

OÜ-lt Erestre soetatud IT-teenus seisnes kaebaja kontoris kasutatavate arvutiprogrammide uuendamises ja kontoritehnika hoolduses, samas kui OÜ-lt Laansoo & Trussmann soetatud teenus seisnes OÜ Libra Üks kaupluste kassaja laoarvestuse programmi ja süsteemi hooldamises ja teenindamises. OÜ Erestre nimel osutasid neid teenuseid noored, tõenäoliselt tudengid. OÜ- ga Erestre tehtud tehingud on tõendatud kaebaja enda 30. oktoobri 2008 kirjaga, 19. novembri 2008 suuliste seletuste protokolliga, samuti IZ 3. detsembri 2008 suulise seletuse protokolli ja LT 17. detsembri 2008 suulise seletuse protokolliga.

Reklaamiteenuste soetamist OÜ-lt Oklahan Drus ei tee kahtlaseks ebaolulised puudused teenuse osutamisega seotud dokumentides. Neid töid tegi reaalselt Jana-nimeline isik, valmistatud tooted tõi kohale LT. Kaebaja esitas maksuhaldurile ka reklaamtooted, mida ei olnud valmistanud OÜ Sikupilli Arendus. Teenuse osutamist tõendavad kaebaja 30. oktoobri 2008 kiri ja 19. novembri 2008 suuliste seletuste protokoll, IZ 3. detsembri 2008 suuliste seletuste protokoll ja LT 17. detsembri 2008 suuliste seletuste protokoll. OÜ-lt Rantil mänguasjade ja lasteriiete remonditeenuse tellimise järgi oli vajadus, sest OÜ Libra Üks kaupa kahjustati nii transpordil, laos kui kaupluses väljapanekul, samuti tuli parandada klientide poolt katkisena tagastatud kaupa.

Kuivõrd lepingu alusel tehti väga erinevate toodete parandustöid, ei olnud raamlepingus võimalik fikseerida töö hinda. OÜ Rantil ilmselt üksnes vahendas vastavaid teenustöid, tellides tööd alltöövõtuna, kaubad viis remonti ja tõi tagasi LT. Tõend – kaebaja 30. oktoobri 2008 kiri ja 19. novembri 2008 suuliste seletuste protokoll ning LT 17. detsembri 2008 suuliste seletuste protokoll.

3-12-2115

5(17)

OÜ-lt Tavella ostetud õigusteenus seisnes selles, et LT suhtles võlglastega ja nõudis sisse võlgu ning tegeles igas kuus teenuse osutamisega 8-20 tundi. Asjaolu, et võlglastega tegelesid OÜ Libra Üks töötajad, ei välista õigust kasutada võlgade sissenõudmiseks juristi abi. LT konsulteeris samuti OÜ Libra Üks juhatust muudes õigusküsimustes nii telefonitsi kui kohale tulles, mida on revisjoni käigus kinnitanud nii JM kui ka LT. Loogiline on, et arve väljastas OÜ Tavella seaduslik esindaja ning pole alust arvata, et viimane ei teadnud õigusteenuse osutamisest LT poolt.

OÜ-lt Tavella teenuste saamist kinnitavad kaebaja 19. novembri 2008 suuliste seletuste protokoll, LT 17. detsembri 2008 suuliste seletuste protokoll ning OV 27. märtsi 2009 ekiri. OÜ-lt Ekstreem SV ostetud koristustöö seisnes lao, büroo ja kaupluseruumide põrandate pesus, mida kinnitas ka OÜ Ekstreem SV juhatuse liige VO. VOi suutmatus anda 2 aastat hiljem seletusi teenuse osutamise üksikasjade kohta ei saa tekitada kahtlusi tema seletuses teenuse osutamise fakti suhtes. Lisaks tõendavad teenuse osutamist kaebaja 1. detsembri 2008 suuliste seletuste protokoll, VOi 11. detsembri 2008 suuliste seletuste protokoll ja LT 17. detsembri 2008 suuliste seletuste protokoll.

OÜ-lt Classic Servis kaupade soetamise tingis asjaolu, et SIA Libra-1 viivitas järjest rohkem OÜ Libra Üks tellimuste täitmise ja kaubatarnetega, mistõttu tuligi kauba saamiseks seda tellida OÜ-lt Classic Servis. Algul toodi kaup OÜ Libra Üks lattu komisjonimüügiks nii, et OÜ-l Classic Servis säilis omandiõigus kaubale, ent hiljem lepiti kokku kauba omandamises OÜ Libra Üks poolt, seega sai OÜ Libra Üks ka dikteerida hinda. Kaupa ei soetatud OÜ-lt Classic Servis oluliselt kallimalt, kui oleks olnud võimalik saada SIA-lt Libra-1.

Tõendid tehingute toimumise kohta - kaebaja 1. detsembri 2008 suuliste seletuste protokoll, SIA Libra-1 ja OÜ Rantil vaheline leping, LT 17. detsembri 2008 suuliste seletuste protokoll ning TK 5. detsembri 2008 suuliste seletuste protokoll. Kuna kaup pärines lõppastmes samast allikast, siis oli seda võimalik kohale toimetada sama transpordiga, millega toimetati kohale OÜ Libra Üks kaup, jagades OÜ- ga Rantil veokulu. Kaebaja ei ole SIA Libra-1 ega OÜ Rantil töötaja ega juhtorgani liige ning tal puudus võimalus mõjutada selle tehingu tegemist või tegemata jätmist.

Kuna OÜ Libra Üks maksuvõlg ei tekkinud maksusumma tahtliku tasumata jätmise tõttu, pole õigustatud vastutusotsuse tegemise osas kuueaastase aegumistähtaja kohaldamine.

4. MTA vaidles kaebusele vastu ja pidas enda poolt tõenditele antud hinnangut õigeks.

5. Tallinna Halduskohtu 08.11.2013 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Esindajale vastutusotsuse tegemise esmaseks eelduseks on esindatava maksuvõla olemasolu. Maksuhaldur on OÜ Libra Üks maksuvõla tuvastanud 11. mail 2009 tehtud maksuotsuses nr 12-5/209. Vaidluses vastutusotsuse üle on vastutusotsuse adressaadil õigus vaidlustada ka juriidilisele isikule tehtud maksuotsuses tuvastatud asjaolusid, sõltumata sellest, et juriidiline isik maksuotsust ei vaidlustanud. Vaidlust ei ole selles, et 2006. aastal olid nii OÜ Libra Üks kui ka sellele arveid esitanud OÜ N.L.B. Service, OÜ Erestre, OÜ Oklahan Drus, OÜ Rantil, OÜ Tavella, OÜ Ekstreem SV ja OÜ Classic Servis registreeritud käibemaksukohustuslastena ega selles, et viimatinimetatud seitsme äriühingu poolt OÜ-le Libra Üks esitatud arved vastavad formaalselt KMS §-s 37 sätestatud, samuti raamatupidamise seaduses (RPS) algdokumendile esitatud nõuetele. Maksustamise aluseks on aga reaalsed majanduslikud sooritused, mitte üksnes formaalsetele nõuetele vastavate dokumentide olemasolu. Arve, mis ei kajasta tegelikku majanduslikku sooritust või kajastab seda valesti, ei vasta RPS § 7 lg 1 punktis 3 ning KMS § 37 lg 7 punktis 5 sätestatud nõuetele. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et 2006. aastal OÜ Classic Servis nimel lastekaupade müügi kohta väljastatud arvetel kajastatud kaubad soetas kaebaja tegelikult otse Läti äriühingult SIA

3-12-2115

6(17)

Libra-1, samas kui ülejäänud OÜ Classic Servis arvetel ning OÜ N.L.B. Service, OÜ Erestre, OÜ Oklahan Drus, OÜ Rantil, OÜ Tavella ja OÜ Ekstreem SV arvetel kajastatud kaupu ja teenuseid ei ole OÜ Libra Üks reaalselt üldse soetanud. Seega saab OÜ-le Classic Servis tehtud väljamakseid OÜ Libra Üks ettevõtlusega seotuks pidada samade kaupade eest SIA Libra-1 poolt OÜ-le Rantil väljastatud arvetel olevate summade ulatuses ning eelviidatud maksuotsuses kajastatud kolme arve puhul OÜ Libra Üks poolt reaalselt välja makstud summa ulatuses.

Ülejäänud vaidlusaluste arvete alusel tehtud väljamaksed on maksuhaldur õigustatult lugenud OÜ Libra Üks ettevõtlusega mitte seotuteks, kuna nende puhul ei ole võimalik tuvastada, mille eest need väljamaksed tegelikult tehti. Asjaolud, et arvetel pole kajastatud maksetähtpäeva või et reaalselt ei kohaldatud arvetel näidatud viiviseid, samuti see, et sõlmitud lepingud sisaldavad sätteid, millel lepingus kajastatud tehingu esemega mitte mingisugust loogilist puutumust ei ole, kinnitavad, et dokumendid ei ole koostatud mitte reaalsete tehingute ja kokkulepete kajastamiseks, vaid nende puudumise varjamiseks.

OÜ-le Libra Üks arveid esitanud isikutel reaalse majandustegevuse puudumine kinnitab kahtlust, et reaalselt arvetel näidatud tehinguid toimunud ei ole. Kuigi on võimalik, et ettevõtja arveldab ainult sularahas ja maksab teenuseid reaalselt osutavatele isikutele töötasu ilma sellelt töötasumakse deklareerimata, ei saa sellist käitumist eeldada ning hindamaks seda, kas selline ettevõtja on teisele isikule kaupu või teenuseid müünud, tuleb leida täiendavaid tõendeid, mis kinnitavad kas seda, et konkreetne müüja tõepoolest konkreetse kauba ostjale müüs või siis seda, et ostja hoolsa käitumise tulemusena heauskselt eeldas, et kauba müüjaks oli arvel näidatud isik.

Nii nagu dokumentide vormipuudused, on ka müüja reaalse majandustegevuse kohta tõendite puudumine asjaoluks, mis kogumis teistega kinnitab, et arvetel näidatud tehinguid tegelikult ei toimunud. MKS § 150 lõikes 1 sätestatakse, et maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. See kohustus laieneb ka vastutusotsuse adressaadile, kes soovib vaidlustada esindatavale varem tehtud maksuotsuses tuvastatud asjaolusid. Tõendada on üldjuhul võimalik positiivseid asjaolusid.

Negatiivse asjaolu ehk sündmuse mittetoimumise tõendamine ei ole üldjuhul võimalik ning selliste negatiivsete asjaolude esinemine on võimalik tuvastada sellest, et neile vastanduva positiivse asjaolu kohta ei ole piisavalt veenvaid tõendeid. Sellest tulenevalt on maksuhalduril ülesanne koguda oluliste asjaolude kohta nii palju tõendeid kui võimalik ning kui need teda maksustamise aluseks olevate soorituste reaalse toimumise osas ei veena, põhjendada, miks need tõendid ei ole piisavad. Kui maksuhaldur seda teinud on, tuleb maksukohustuslasel MKS §-st 150 tulenevalt esitada tõendid, mis vastavat sooritust (positiivset asjaolu) kinnitavad.

Käesolevas asjas pole kaebaja esitanud uusi veenvaid tõendeid, mis kinnitaksid ühelt poolt OÜ Libra Üks ning teiselt poolt OÜ N.L.B. Service, OÜ Erestre, OÜ Oklahan Drus, OÜ Rantil, OÜ Tavella, OÜ Ekstreem SV ja OÜ Classic Servis vaheliste tehingute toimumist. Samuti ei ole kaebaja juba maksuhalduri poolt kogutud tõendite alusel veenvalt põhjendanud, et need tehingute toimumist kinnitavad ega esitanud maksuhaldurile põhjendatud etteheiteid uurimispõhimõtte rikkumise kohta. MKS § 150 ei jäta maksukohustuslasele võimalust vaidlustada maksuvõi vastutusotsust üksnes väitega, et maksuhalduri kogutud tõendid ja tuvastatud asjaolud ei tõenda piisavalt mingisuguse negatiivse asjaolu esinemist.

Maksuhaldur on õigesti leidnud, et tehinguid OÜ Libra Üks ja OÜ N.L.B Service vahel ei ole toimunud ning kohus ei korda maksuhalduri põhjendusi. Lisaks ei tõenda OÜ N.L.B Service esitatud sõidulehed (III kd, tl. 180 jj) transporditeenuste osutamist. Esiteks ei ole konkreetseid sõidulehti võimalik siduda konkreetsete kauba saatedokumentidega, vastastikused viited neil dokumentidel puuduvad, kauba saatedokumentide kuupäevad ning OÜ N.L.B Service sõidulehtedel märgitud kuupäevad ei kattu – sõidulehtede kohaselt on tehtud vedusid ka sellistel

3-12-2115

7(17)

kuupäevadel, millistel kauba saatelehtede kohaselt ei nähtu kauba vastuvõtmist saaja poolt, sõidulehed ei ole seostatavad konkreetsete arvetega, sest arvetel sõidulehtedele ei viidata. Seega pole sõidulehed usaldusväärsed ning on ilmselt koostatud tagantjärele. OÜ N.L.B Service arved ning sõidulehed pole kooskõlas – transporditeenuste kohta esitatud arvetel on arvestusühikuks tunnid (h), sõidulehtedel aga kilomeetrid (km). Näiteks on OÜ N.L.B Service esitanud 20. veebruaril 2006 arve nr 20060268 (III kd, tl. 170) transporditeenuste eest 600 tunni (h) ulatuses. Kuna tegemist on transporditeenuste eest esitatud esimese arvega sel aastal, siis võiks eeldada, et sellele vastab sõiduleht, mis kajastab perioodi 5. jaanuarist kuni 19. veebruarini 2006 (III kd, tl 180). Sõidulehel on kajastatud veod Tallinnas VP Market OÜ-le ja Rimi Eesti Food AS-ile kokku kaheteistkümnel päeval. Sõidulehe kohaselt on arvestusühikuks kilomeeter, arve kohaselt aga tund. On ilmne, et 12 päeva jooksul ei saanud transporditeenuseid osutada 600 tunni ulatuses, samas ei ole eluliselt usutav, et tehingu reaalse toimumise puhul oleks arvel kajastatud vale ühik. Sõidulehtedel pole kajastatud veo lähtekohta, üksnes sihtkoht. Kaebaja on maksuhaldurile antud seletuses (V kd, tl 110) selgitanud, et sõitude lähtekohaks oli OÜ Libra Üks ladu Tallinnas. See väide on aga mitmete sõidulehtedega võrreldes ebausutav. Näiteks on perioodi

6. märts kuni 2. aprill sõidulehel (IV kd, tl 8) kajastatud 20., 24. ja 27. märtsil toimunud veod Sillamäele ja Narva kogumahuga 225 kilomeetrit. Narva ja Tallinna vahemaa on üldteada olevalt umbes 211 kilomeetrit (www.mnt.ee/kaugus). Seega ei saa eelnimetatud sõiduleht kajastada sõidu tegelikku marsruuti. Kaebaja ning LT seletused transporditeenuste tegeliku osutamise kohta ei veena tehingute tegelikus toimumises, nende seletused on olnud üldsõnalised ning muud dokumendid neid seletusi ei toeta. OÜ N.L.B Service poolt osutatud autoremonditeenuste osas maksuhalduri poolt võetud seisukoht on piisavalt põhjendatud ning maksuhalduri järeldusi ei korrata.

LT seletus ei ole usaldusväärne oma üldsõnalisuse tõttu. Pole eluliselt usutav, et LT reaalselt sõidukid parandusse viis, ent ei mäleta, kuhu täpselt ega ka seda, kes neid töid teostas. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kaebaja OÜ Libra Üks juhatuse liikmena nõustus sõidukitele võrdlemisi kallihinnaliste hooldusja remonttööde teostamisega isikute poolt, kelle da ja kelle poolt teostatava töö kvaliteeti ei olnud tal mistahes põhjust usaldada. Varem hooldati ja remonditi OÜ Libra Üks sõidukeid vastavates margiesindustes. Kaebaja väide, et L.

T poole pöörduti seetõttu, et margiesinduste teenused on kallimad, ei ole tõsiseltvõetav, arvestades kaebaja poolt samas antud selgitust, et 2006. aastal läks OÜ-l Libra Üks majanduslikult väga hästi. Kõrvutades nii OÜ N.L.B Service arvetel kajastatud transpordikui autoremonditeenustega seotud ülaltoodud vastuolusid maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludega OÜ N.L.B Service reaalse majandustegevuse puudumise kohta, ei saa tehingute reaalset toimumist usutavaks pidada. Asjaolu, et maksuhaldur ei ole tuvastanud, et OÜ-le N.L.B Service OÜ Libra Üks poolt makstud summad, mis OÜ N.L.B Service poolt pangast sularahas välja võeti, oleksid tagasi liikunud OÜ-le Libra Üks või selle juhtidele, ei ole siinkohal määrav.

Maksuhaldur järeldused OÜ Erestre ja OÜ Oklahan Drus nimel väljastatud arvete kohta on põhjendatud ning neid ei korrata. Kaebaja kohtumenetluses välja toodud asjaolu, et OÜ Erestre hooldas kontoritehnikat OÜ Libra Üks kontoris ja OÜ Laansoo & Trussmann tegelesid kaupluste infosüsteemi hooldusega ei ole kooskõlas OÜ Libra Üks ja OÜ Erestre vahel sõlmitud lepinguga (III kd, tl. 163), mille kohaselt oli lepingu esemeks just müügipunktide hooldamine. Lisaks sellele ei ole eluliselt usutav, et ettevõtja tellib oma kontoritehnika hoolduse hinnaga

600 krooni tunnis isikutelt, kelle pädevuse kohta puuduvad igasugused andmed. OÜ Erestre arvetelt ei selgu, milles teenus tegelikult seisnes. Kaebaja poolt maksuhaldurile antud seletused on üldsõnalised. Kuna OÜ-l Erestre tavapärane majandustegevus puudus, kaebaja ei tundnud maksuhaldurile seletusi andes fotolt ära OÜ Erestre seaduslikku esindajat, kellega ta väidetavalt oli kohtunud ning lepingu sõlminud, leiab kinnitust maksuhalduri veendumus, et mingisuguseid tehinguid OÜ Libra Üks ja OÜ Erestre vahel ei toimunud ning vormistati üksnes fiktiivsed arved.

3-12-2115

8(17)

Maksuhalduri järeldusi pole vaja korrata OÜ Oklahan Drus on OÜ Libra Üks vaheliste tehingute fiktiivsuse osas. Esitatud arvete kohaselt (IV kd, tl 173) on OÜ Oklahan Drus osutanud erinevaid reklaamiteenuseid. LT, kaebaja ning IZ poolt esitatud väide, et neid teenuseid osutas reaalselt keegi Jana-nimeline tütarlaps, on paljasõnaline. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et OÜ Libra Üks tegelikult oleks logosid, reklaammaterjale jms OÜ Oklahan Drus arvetel näidatud teenuste tulemusel saanud, sest mingis tajutavas formaadis kujundustegevuse tulemust pole esitatud.

Kui kaebaja OÜ Libra Üks tegevjuhina vastavaid tõendeid ei säilitanud ega oska anda ka mingisugust adekvaatset informatsiooni, mis võimaldanuks maksuhalduril ise neid tõendeid leida, siis riskib ta sellega, et vaidluse tekkimise korral ei suuda ta tõendada asjaolusid, mille tõendamise kohustus tal on. Olukorras, kus teenuse sisu on märgitud dokumentides selliselt, et tegelikult puudub info selle kohta, milles teenus seisnes, kui palju seda osutati jms, ei saa väita, et raamatupidamisdokument kajastab majandustehingut õigesti ja täielikult.

Maksuhaldurile antud seletuses väitis IZ küsimuse peale OÜ Libra Üks ning OÜ Erestre ja OÜ Oklahan Drus koostöö kohta, et peamiselt seisnes see mänguasjade edasimüügis ja parandamises. Selliseid teenuseid ei ole OÜ Erestre ega OÜ Oklahan Drus OÜ-le Libra Üks aga kunagi osutanud. Vastavate teenuste kohta on OÜ-le Libra Üks vaidlusalusel perioodil arveid esitanud OÜ-le Classic Servis ja OÜ-le Rantil, ent tol ajal ei olnud IZ nende äriühingutega seotud. Seda, et OÜ-d Erestre ja Oklahan Drus tegelesid riiete remondiga, kinnitas 17. detsembril 2008 maksuhaldurile seletusi andes ka LT (VI kd, tl. 59 jj), kusjuures kaks kuud varem selgitas LT maksuhaldurile, et ei tea, milles OÜ Erestre ja OÜ Oklahan Drus poolt OÜ-le Libra Üks osutatud teenuseid seisnesid (V kd, tl 184 jj).

Eeltoodu kinnitab maksuhalduri seisukohta, et LT, JM ja IZ on enne maksuhaldurile seletuste andmist need omavahel kooskõlastanud, kuid ebatäpsused detailides kinnitavad, et seletused ei kajasta tegelikkust. Lisaks ei tundnud kaebaja maksuhaldurile seletusi andes fotolt ära OÜ Oklahan Drus seaduslikku esindajat, kellega ta väidetavalt oli kohtunud ning lepingu sõlminud. Maksuhaldur on maksuja vastutusotsuses piisavalt põhjendanud ka OÜ-ga Rantil tehingute puudumist ning neid põhjendusi pole vaja korrata. Tõendid ei kinnita OÜ Rantil arvetel näidatud mänguasjade ja riiete remonditeenuste osutamist.

Arved on üldsõnalised ning neilt ei nähtu teenuste osutamise maht ega ühikuhinnad. Puuduvad tõendid ka remontimist vajavate kaupade üleandmise kohta teenuse osutajale ning parandatud toodete vastuvõtu kohta. Eluliselt pole usutav, et väärtuslike kaupade üleandmist kuidagi ei fikseeritud, eriti olukorras, kus tellijale ei olnud teada, kes reaalselt väidetavate remonditeenuste sisuks olevaid töid teeb. Seejuures on kaebaja maksuhaldurile antud seletuses väitnud, et vähemalt osadel juhtudel käisid töölised neid remonttöid tegemas OÜ-s Libra Üks ja osadel juhtudel viis LT kaubad keskturule, kuid täpsemaid andmeid tööde teostaja kohta pole antud.

Kuna OÜ-l Rantil tavapärane majandustegevus puudus ning puuduvad tõendid teenuse osutamise kohta, on ilmne fiktiivsete arvete koostamine. OÜ Tavella osas pole samuti vaja maksuhalduri järeldusi korrata. Märkimist väärib veel arvete üldsõnalisus ning see, et arvete ega ühegi muu tõendi põhjal ei ole võimalik tuvastada, milles väidetavad teenused tegelikult seisnesid. Poolte vahel sõlmitud lepingu (V kd, tl 3) kohaselt pidi teenuse sisuks olema hankijate, ostjate ja töötajatega sõlmitud lepingute analüüs, samas selgitas kaebaja maksuhaldurile, et tegelikult seisnes õigusabi võlglastega suhtlemises.

Arvetel on teenuse sisuks märgitud üksnes kas juriidilised teenused või uue töötaja otsing. Tõendatud pole tehingute toimumine OÜ Libra Üks ja OÜ Ekstreem SV vahel. Maksuhaldur on põhjendatult kahtluse alla seadnud OÜ Ekstreem toonase juhatuse liikme VOi seletuse usaldusväärsuse. Asjaolu, et isik oskas kinnitada OÜ-ga Libra Üks toimunud tehingute asjaolusid, ent ei suutnud meenutada, kellelt ta äriühingu soetas või kellele selle müüs või kes olid isikud, kes ettevõttes töötasid, viitab sellele, et enne maksuhaldurile seletuste andmist oli VOile antud informatsiooni tehingutest, mille kohta maksuhaldur eelduslikult küsib, kuid tegelikult ta neid asjaolusid ise kogenud pole.

Samuti on VOi ja JM poolt maksuhaldurile antud seletused vastuolus koostöö korralduslikes küsimustes – JM sõnul suhtles ta koristamisega seoses LTga, kes

3-12-2115

9(17)

talle helistas ja küsis, kas on vaja koristada, samuti leppis ta hindades kokku just Tiga (V kd, tl 118). Samas väitis VO (V kd, tl 200), et OÜ Ekstreem SV asjadega tegeles ainult tema ning LT aitas vahel vaid tööliste leidmisega. VO selgitas ka, et tal oli J (M) kokku lepitud, millal tuleb koristada ning vahel helistas talle L (T), kes ütles, millal tuleb koristada. Samuti väitis VO, et koristustöid tegid turult leitud inimesed ning J kohtus ta harva ning ei suuda meenutada, milline J välja nägi. JM seevastu väitis, et viibis ise enamasti koristamise juures.

Kui koristusteenuseid oleks tõepoolest osutanud juhuslikud turult leitud isikud, oleks loogiline, et teenuse osutamist korraldanud isik viis nad objektile ja teostas nende üle järelevalvet. VOi sõnul korraldas OÜ Esktreem SV tegevust tema, seega oleks ta pidanud olema koristusteenuste teostamise ajal objektidel kohal koos nende väidetavalt juhuslikult leitud töölistega. Arvestades arvetel kajastatud teenuste osutamise sagedust ning JM väidet, et tema ise viibis koristamise ajal enamasti kohal, ei ole võimalik, et VO on JM kohtunud vaid paaril korral.

Eluliselt ebausutav on seegi, et ettevõtte tegevjuhina leppis JM sellega, et täiesti tundmatud isikud pääsesid ettevõtte ruumidesse või et ettevõtte tegevjuht oli pidevalt ise koristamise juures. VO ja LT seletuste kohaselt osutati koristusteenuseid erinevates kohtades (kontoris, laos, kaupluses), seevastu JM ei täpsustanud maksuhaldurile antud seletuses, kus koristusteenust osutati, ent ometi kinnitas, et oli isiklikult enamasti koristamise juures. OÜ Ekstreem SV arvetel on teenuse sisu kirjeldatud üldiselt, sealt ei nähtu arve summa arvestamise aluseks olnud ühikuhinded ega see, milles teenus konkreetselt seisnes.

Ka asjassepuutuvad isikud ei osanud teenuse maksumuse kujunemist selgitada muul moel kui sellega, et hind kujunes kokkuleppel. OÜ Ekstreem SV arvetel nimetatud ehitusja elektritööde reaalse teostamise kohta pole samuti ühtki usaldusväärset tõendit. Puuduvad mistahes andmed, mis võimaldaks kontrollida, milles konkreetselt need arvetel üldsõnaliselt kajastatud tööd täpsemalt seisnesid või kes neid töid teostas. Kuna maksuhalduri käsutuses olevad andmed näitavad OÜ-l Ekstreem SV tavapärase majandustegevuse puudumist, kinnitab see maksuhalduri veendumust, et mingisuguseid tehinguid OÜ Libra Üks ja OÜ Ekstreem SV vahel ei toimunud ning vormistati üksnes fiktiivsed arved.

Maksuhaldur on õigesti tuvastanud tehingute puudumise OÜ Libra Üks ning OÜ Classic Servis vahel. OÜ Classic Servis poolt rõivaste parandamise ja disainiteenuste kohta esitatud arvete fiktiivsust kinnitavad sarnased asjaolud, nagu eelpool juba välja toodud seoses OÜ Oklahan Drus reklaamiteenuste arvete ning OÜ Rantil mänguasjade ja riiete remondi arvetega. Esitatud arved ja seletused ei võimalda hinnata teenuse sisu ega hinna kujunemist. Samuti ei selgu, kes teenuseid reaalselt osutasid. Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väide, et teenuse ostjal ei olegi vaja teada, kes töid teeb ning talle piisas teadmisest, et teenuste osutamise eest vastustab LT, ei ole asjakohane.

Kuna maksuhaldur on põhjendanud oma seisukohta, et tehinguid ei toimunud, on kaebajal kohustus tehingute toimumist tõendada. Määrav pole mitte see, et kaebaja ei tea reaalselt teenust osutanud isikuid vaid see, et reaalse teenuse osutamise kohta puuduvad tõendid või teave, mis võimaldanuks maksuhalduril neid tõendeid koguda. OÜ Classic Servis arvete fiktiivsust kinnitab ka OÜ-ga Libra Üks sõlmitud leping (III kd, tl 112 jj), milles sisalduvad muuhulgas sätted, mis lepingu esemega kuidagi seotud ei ole (nt punkt 18.6.) OÜ Classic Servis pole OÜ-le Libra Üks müünud ka arvetel näidatud kaupu ning põhjendatud on maksuhalduri seisukoht, et tegelikult soetas OÜ Libra Üks need kaubad Läti äriühingult SIA Libra-1, mille näol on tegemist kaebajaga majanduslikult seotud ettevõtjaga ning kaupade soetamine läbi OÜ Rantil ja OÜ Classic Servis vormistati selleks, et vältida käibe deklareerimist ühendusesisese käibena ning saada Eestis registreeritud müüja arve alusel õigus sisendkäibemaksu maha arvamiseks.

Maksuhalduri analüüsile pole midagi juurde lisada. Puudub igasugune majanduslik loogika selles, et SIA Libra-1, kes reeglina müüs kaupu otse endaga seotud OÜ-le Libra Üks, müüs vahepeal kaupu teise mitte seotud äriühingu kaudu. Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väide, et OÜ-lt Classic Servis soetati kaupu sellepärast, et SIA Libra-1 ei suutnud neid kaebajale müüa nii palju kui kaebaja soovis, ei ole tõsiseltvõetav. Arvestades asjaolu,

3-12-2115

10(17)

et SIA Libra-1 poolt arvete kohaselt OÜ-le Rantil müüdud kaubad veeti OÜ Libra Üks lattu Tallinnas, kusjuures veoteenuse korraldas JM, on välistatud võimalus, et nii OÜ Libra Üks kui SIA Libra-1 ei olnud teadlik sellest, et kõnealune kaup on määratud lõppastmes OÜ-le Libra Üks. Maksuhaldur on nii maksukui vastutusotsuses välja toonud ka rea vasturääkivusi vaidlusaluse kauba kohta vormistatud dokumentides (nt arvete kuupäevad) ning selle, et teatud transpordidokumentides puudub üldse viide sellele, et kogu tarneahela jooksul oleks neil kaupadel olnud mingisugune seos OÜ-ga Rantil või OÜ-ga Classic Servis. Teiseks vastutusotsuse tegemise eelduseks on see, et vastutusotsuse adressaat on rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustust tagada esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Kaebaja puhul seisneb MKS §-s

8 sätestatud kohustuste rikkumine esiteks selles, et ta ei korraldanud 2006. aastal OÜ Libra Üks käibeja tulumaksuarvestust nõuetekohaselt, mille tulemusena arvestati OÜ Libra Üks käibedeklaratsioonide esitamisel sisendkäibemaksu selleks kõlbmatute arvete alusel ning vähendati seeläbi lubamatult tasumisele kuuluvat käibemaksu summat. Teiseks seisnes rikkumine fiktiivsete arvete alusel ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemises, mis tõi kaasa selle, et OÜ- st Libra Üks viidi ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel välja raha, mida oleks olnud võimalik kasutada maksukohustuste täitmisel, jättes seejuures deklareerimata ettevõtlusega mitte seotud väljamaksetega kaasneva tulumaksukohustuse.

MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab äriühingu juhatuse liige äriühingu maksuvõla eest üksnes MKS §-s 8 nimetatud kohustuste tahtliku või raskest hooletusest tingitud rikkumise korral. Tõendatud on, et OÜ Libra Üks maksuvõla tekkimine oli põhjuslikus seoses JM tahtliku tegevusega fiktiivsete arvete kasutamisel raamatupidamisarvestuses ja nende alusel ettevõttest raha välja viimisel. Kaebaja väide, et tegelikult juhtis ja korraldas OÜ Libra Üks tegevust juhatuse liige ja osanik IT, ei ole kogutud tõendite pinnalt kinnitust leidnud.

Maksuhaldurile antud seletuses on kaebaja ise kinnitanud, et OÜ Libra Üks tegevjuhtimisega tegeles tema, samuti nähtub see OÜ Libra Üks majandusaasta aruandest, kus tegevjuhina nimetatakse kaebajat. Kaebaja selgitas, et just tema suhtles seoses vaidlusaluste tehingutega LTga. Kaebaja pole näidanud, et juhatuse liikmete ülesanded oli korraldatud nii, et kaebaja ei puutunud üldse kokku OÜ-s Libra Üks vaidlusalustel arvetel kajastatud tehingute tegemisega või raamatupidamise korraldamisega. Kaebaja etteheide, et maksuhaldur omistas põhjendamatult suure tähtsuse kaebaja ja LT vahelisele tutvusele, on põhjendamatu.

Kaebaja väitis maksuhaldurile, et L. T on tema ammune tuttav. Oluline pole, kui pikaaegne või lähedane nende tutvus oli. Mõlemad on maksuhaldurile antud seletustes kinnitanud, et tundsid teineteist ning suhtlesid omavahel vaidlusaluste tehingutega seoses. Fiktiivsete arvete kasutamine käibemaksuarvestuses ning nende alusel väljamaksete tegemine saab olla üksnes tahtlik tegevus. Kaebaja tahtluse välistamiseks peaksid esinema asjaolud, millest nähtuks, et kaebaja siiralt uskus tehingute tegelikku toimumist arvetel näidatud isikutega. See oleks võimalik juhul, kui oleks tuvastatud, et arvetel näidatud kaubad ja teenused tegelikult saadi.

Käesoleval juhul on esemelises mõttes tehingute toimumine tuvastatav üksnes OÜ-lt Classic Servis kaupade soetamise osas. Muus osas on leidnud tuvastamist, et arvetel näidatud teenuseid pole üldse saadud. Kuna OÜ-lt Classic Servis kaupade puhul pidi kaebaja teadma, kust kaubad pärinesid (kaebaja korraldas nende transporti Tallinna), ei ole sellegi tehingu osas võimalik, et kaebaja siiralt uskus, et kauba müüjaks on OÜ Classic Servis. Eeltoodust tulenevalt oli JM teadlik arvete fiktiivsusest ehk sellest, et eelnimetatud äriühingute arvete alusel tegelikult mingit kaupa või teenust ei soetatud ja ta pidi endale teadvustama, et äriühingu raamatupidamises ja käibedeklaratsioonides selliste arvete kajastamine ning väljamaksete tegemine isikutele, kellelt ei ole arvel näidatud vastusooritust saadud, põhjustab maksuvõla.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-12-2115

11(17)

6. JM taotles esitatud apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist ning menetluskulude jaotuse vastavat muutmist. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus tõenditele antud ebaõige hinnangu tõttu jõudnud ebaõigele järeldusele tehingute fiktiivsuse osas. Kohus on ebaõigesti tuginenud selliste dokumentide puudumisele, mille säilitamist õigusaktid raamatupidamiskohustuslasele ette ei näe, kohaldanud erinevatele tehingutele erinevat tõendamisstandardit – jättes asjaolu, mis kohtu hinnangul tõendab ühtede tehingute fiktiivsust, kohaldamata võrdsetel asjaoludel teiste tehingute puhul, mille puhul see osutaks tehingu vajalikkusele ja toimumisele, samuti on kohus jätnud hindamata tõendid, mis osutavad vahetult vaidlusaluse teenuse osutamisele. Lisaks on kohus kohaldanud ebaõigesti MKS § 40, § 98 lg-t

1 ja VÕS § 104 lg-t 5, sest J. M ei ole juhatuse liikmena tahtlikult rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust, mistõttu ei rakendu käesoleval juhul maksusumma määramise erandlik 6- aastane tähtaeg. Kohus on mitmel juhul (tehingud OÜ-dega Rantil, Oklahan Drus ja Classic Servis) heitnud OÜ- le Libra Üks ette teenuse üleandmisdokumentatsiooni puudumist, kuigi seadus ei loe selliseid dokumente raamatupidamise algdokumentideks ega nõua nende säilitamist (RPS § 12 lg 1). Tehingu täitmisdokumentatsioon omab äriühingu jaoks tähtsust üksnes seni, kuni tehing on korrektselt täidetud, käesoleval juhul algas maksurevisjon kaks aastat pärast tehingute täitmist ning ükski mõistlikult käituv ettevõtja ei säilita sellist mahukat täitmisdokumentatsiooni nii pika aja jooksul.

MKS § 150 tulenev maksumaksja tõendamiskoormus ei tohi tähendada maksukohustuslase jaoks seaduses sätestamata dokumentide hoidmise kohustust. Maksuhaldur ja kohus on tuvastanud OÜ Libra Üks ja OÜ N.L.B. Service vahel autoremondi teenuse osutamise tehingute fiktiivsuse sellega seotud asjaolude elulise ebausutavuse järgi – LT oleks pidanud teenuse vahendajana mäletama töö teostamise kohta ja tööd teostanud isikut, OÜ Libra Üks oleks pidanud huvi tundma teenuse osutaja vastu ning arvestades OÜ Libra Üks häid majanduslikke näitajaid poleks tal vaja olnud osta odavamat teenust tundmatutelt isikutelt.

Kõik need asjaolud on oletuslikud ega välista tehingute toimumist. Tehingute toimumist kinnitab samas maksumenetluses tuvastatud asjaolu, et samal ajal sõidukite hoolduse ja remondi teenust OÜ Libra Üks kelleltki teiselt sisse ei ostnud, kuigi omas ja rentis sõidukeid. Kohus luges fiktiivseteks OÜ N.L.B. Service transporditeenuse, OÜ Erestre kontoritehnika hoolduse teenuse ja OÜ Oklahan Drus reklaamiteenuse saamiseks tehtud tehingud, kuna OÜ Libra Üks ostis samal ajal samasugust teenust ka teistelt äriühingutelt. Kui maksuhaldur ja kohus hindasid tehingute toimumist elulise usutavuse ja loogika, sh teenuse vajalikkuse kriteeriumi järgi, tulnuks sama kriteeriumi kohaldada ka teistele tehingutele – autoremonditeenusele N.L.B.

Service OÜ-st, koristusteenusele OÜ-st Ekstreem S.V, mänguasjade remondile Rantil OÜ-st, lasteriiete disainiteenusele Classic Servis OÜ-st. Sarnaseid teenuseid ei osutanud OÜ- le Libra Üks samal ajal ükski teine äriühing ning pole eluliselt usutav, et OÜ Libra Üks terve aasta ruume koristamata või tagastatud mänguasju parandamata hakkama oleks saanud. Kohus on olnud ebajärjekindel ka nö täitmisdokumentatsiooni nõudes, leides, et OÜ-dega Rantil, Oklahan Drus ja Classic Servis tehtud tehingute täitmise kohta puuduvad dokumendid, kuigi pole eluliselt usutav, et kallihinnalist kaupa antaks üle ilma kirjaliku dokumendita.

OÜ N.L.B. Service arvetel on täpselt kirjas, millised tööd millisele OÜ Libra Üks sõidukile on tehtud, kuid kohus on sellest asjaolust vaikides mööda läinud. Kui raamatupidamise algdokumendis on saadud teenust täpselt ja üksikasjalikult kirjeldatud, ei tohiks subjektiivsed hinnangud tehingu asjaolude elulise usutavuse kohta olla algdokumentide kõrvale jätmise aluseks. Kohus on põhjendamata jätnud kõrvale objektiivsed tõendid, mis kinnitavad tehingute toimumist. OÜ Libra Üks raamatupidaja 2006. aastal OV seletas 27.03.2009 e-kirjas maksuhaldurile, et sel aastal oli OÜ-l Libra Üks palju võlgnikke ning võlgnikega tegelemiseks palgati jurist – LT OÜ-st Tavella.

Kohus on seda eluliselt usutavat seletust eirates keskendunud teisejärgulistele asjaoludele, et arved ei sisaldanud õigusabi teenuse täpsemat kirjeldust ning et vastavalt lepingule ei seisnenud õigusabi võlgnikega tegelemises.

3-12-2115

12(17)

Kohus on OÜ-de Rantil, Oklahan Drus ja Classic Servis teenuste puhul korduvalt rõhutanud, et teenuste saamisest pidi jääma mingi aineline jälg või toode, mida saanuks kasutada tõendamaks tehingu toimumist, jättes samas tähelepanuta, et OÜ Libra Üks esitas maksumenetluses OÜ Oklahan Drus poolt valmistatud reklaamtooted (vt maksuotsuse lk 10). Kui lisaks sellisele tootenäidisele on kaebaja seletanud, et teenust viidatud äriühingu kaudu osutas Jana-nimeline tütarlaps, siis ei tohiks panna nii suurt rõhku asjaolule, et L. T ei mäletanud, millist teenust ta millise äriühingu kaudu osutas.

Kohus on Classic Servis OÜ lastekaupade ostmise tehingu osas jätnud tähelepanuta 02.04.2006 lepingudokumendi nr 02042006/1, mille kohaselt SIA Libra-1 kohustus müüma lastekaupu OÜ-le Rantil ning mille on allkirjastanud IT ja L. T. J. Mi osavõtt selle lepingu sõlmimisest pole tõendatud, mis tähendab, et sellise läbi mitme osaühingu kaupade vahendamise korraldas OÜ Libra Üks osanik ja juhatuse liige I. T. Riigikohus on lahendis 3-3-1-17-13 sedastanud, et vastutusotsuse tegemiseks tuleb tuvastada põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse ning maksu tasumata jätmise vahel.

Seega, isegi kui pidada lastekaupade ostmist OÜ-lt Classic Servis näilikuks, siis ei ole see põhjuslikus seoses J. M tegevusega. Seda asjaolu tõendavad ka L. T ja TK seletused, et Classic Servis OÜ-d kasutati J. M teadmatuses hoidmiseks OÜ-st Rantil ja kauba päritolust. Kohus on alusetult pidanud ebausaldusväärseks OÜ Ekstreem S.V. juhatuse liikme VO 11.12.2008 seletust, kus ta märgib, et tegeles koristusteenuse osutamisega ning osutas muu hulgas teenust ka OÜ-le Libra Üks, koristamine toimus Paavle tänaval ja Sikupilli keskuses, ta suhtles J nimelise mehega, kliente ja töötajaid muretses äriühingule L.

T. Neis seletustes on isik piisavalt täpselt kirjeldanud teenuse sisu ja osutamise asjaolusid ning seletust ei saa pidada ebausaldusväärseks seetõttu, et isik ei mäleta mõningaid üksikasju või esineb mõningane vastuolu J. M ja L. T seletustega. Vastuolu võib olla seletatav sündmusest möödunud kahe aastase perioodiga. Seda teenust kelleltki teiselt samal aastal ei ostetud. Kohus on jätnud ebaõigesti käsitlemata kaebaja väite, et ta polnud maksudeklaratsioonides ebaõigete andmete esitamisest isiklikult huvitatud. Kuigi isiklik kasusaamine pole vastutusotsuse koostamise aluseks, omab see kaalu juhatuse liikme seletuste usaldusväärsuse hindamisel, lisaks esines vastutusotsuses otsene faktiväide, et kaebaja on esitanud ebaõigeid maksudeklaratsioone isiklikes huvides.

Kohus on jätnud motiveerimatult kõrvale kaebaja vastuväite, et ta pole L. T tihedalt seotud. Õige ei ole kohtu hinnang, et tutvuse kestus või iseloom pole tähtsad. Riigikohus on lahendis 3-3-1-74-09 rõhutanud, et maksupettuse toimepanemisele võivad viidata juhatuse liikme tihedad perekondlikud, töövõi ärisuhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikutega. Kaebaja teadis L. T varasemast ajast, kuid nad mõlemad on eitanud tihedate sidemete olemasolu. Maksuhaldur ja kohus on rikkunud MKS § 40 lg-t 1 ja pannud kaebaja kanda teiste äriühingute võimalikud maksurikkumised.

Asjaolu eest, et L. Ti äriühingud olid muus osas kui OÜ-ga Libra Üks reaalse majandustegevuseta ettevõtted, kel puudus registreering tegelemiseks vastaval tegevusalal, kelle juhatuse liikmed olid variisikud, kes esitasid KMS § 37 nõuetele mittevastavaid arveid, kelle pangaarvelt võeti kõik laekunud vahendid kohe sularahas välja ning kellel polnud teenuse osutamiseks vajalikke töötajaid, ei vastuta teenuse ostja. Teenuse ostja ei pea tundma isiklikult teenuse osutaja töötajaid ega pea vastutama teenuse müüja võimalike rikkumiste eest.

Kohus on rikkunud VÕS § 104 lg-t 5, tuvastades, et kaebaja rikkus maksude deklareerimisel oma MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi tahtlikult. Kaebaja ei olnud teadlik deklaratsioonide ebaõigsusest, sest need olid koostatud vastavalt toimunud tehingutele. Riigikohus on lahendi 3- 3-1-17-13 punktides 13 ja 14 selgitanud, et hoolsusnõuete eiramisest ei tulene automaatselt järeldust, et maksude tasumisest hoiduti tahtlikult. Maksuhaldur pole tõendanud tahtluse esinemist. Tahtluse välistavad kokkuvõtlikult järgmised asjaolud: tehingud toimusid, maksupettu-

3-12-2115

13(17)

sele viitavad rikkumised on toime pannud vaidlusaluste tehingute teised pooled, maksuhaldurile kahtlasena tunduvad arved on koostatud kaupu müünud või teenuseid osutanud äriühingute poolt, OÜ Libra Üks majandustegevusest kasusaavaks isikuks on I. T, kes oli samuti juhatuse liige. Kuna maksuhaldur on ebaõigesti lähtunud MKS § 98 lg 1 teises lauses sätestatud pikemast aegumistähtajast, on maksu määramine käesoleval juhul aegunud.

7. MTA vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-57-13 p-s 16 selgitanud, et tehingute puuduliku dokumenteerimisega võtavad tehingupooled riski, et hiljem ei õnnestu neid tehinguid tõendada. Käesoleval juhul on sellise tegevusetuse tagajärjel tekkinud tõendite puudumine üheks indikaatoriks, et tehinguid tegelikult ei toimunud. Asjakohatu on kaebaja väide, et nt üleandmisdokumentatsioon tõendaks ainult tehingu täitmist, mitte tehingu toimumist või selle tingimusi, sest need on lahutamatult seotud. Tehingute täitmist puudutavate dokumentide säilitamise vajadus ei piirdu üksnes võimaliku õigusvaidlusega lepingu rikkumise korral, vaid hõlmab ka vajadust tõendada tehingute toimumist kolmandatele isikutele, sh maksuhaldurile (MKS § 56 lg 2 ja Riigikohtu otsus nr 3-3-1-43-09, p 14). Kaebaja arvates ei ole maksuhaldur maksuotsuses tuvastanud, et vaidlusaluseid tehinguid pole üldse OÜ-le Libra Üks osutatud. Kohtupraktikast tulenevalt puudub aga maksuhalduril või kohtul kohustus selgitada välja tehingu teine pool, piisab, et on tuvastatud, et arvetel näidatud isik polnud tegelikult teenuse või kauba müüjaks, et sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused poleks täidetud. Kaebaja on üksikute tehingugruppide puhul esile tõstnud üksikuid tõendeid, et näidata nagu oleks tehingud siiski toimunud. Kaebaja on jätnud tähelepanuta, et kohus on osaliselt viidanud juba maksuotsuses tehtud tõendite analüüsile ja osaliselt andnud ka omapoolse hinnangu tõenditele, tehes järeldused tehingute näilikkuse kohta tõendite kogumi pinnalt. Tehingute osas OÜ- ga Tavella ei tõenda O. V e-kiri nende toimumist, sest J. M esindatavas äriühingus kasutatav üldine skeem on sama ka selle äriühingu puhul – raha ülekandmisele järgnes selle sularahas väljavõtmine, teenust ja teenuse vajadust kirjeldati napisõnaliselt ja vastuoluliselt, äripartnerite näol oli suuresti tegemist reaalset majandustegevust mitteomavate äriühingutega ning J. M ja

L. T on seotud isikud. Halduskohus on põhjalikult käsitlenud ka kaebaja tahtluse küsimust. Vastutusotsuses tuleb isiku süü vorm tuvastada eraldi sõltumatult maksuotsusest ning vastutusotsusele ei saa üle kanda pretsedendiõigusega loodud ja maksuotsuses kasutatavaid mõisteid „teadis“ või „pidi teadma“. Praegusel juhul on maksuotsuses toodud asjaolude pinnalt selge, et OÜ Libra Üks teadis, et teenuste tegelikuks müüjaks pole arvetel märgitud äriühingud. Kaebaja tahtlus on vastutusotsuse p-s 3.2 eraldiseisvalt samuti tuvastatud. J. M kinnitas seletustes maksuhaldurile, et just tema juhtis OÜ Libra Üks majandustegevust (vastutusotsuse lk 13). Kohus on õigesti märkinud, et kaebaja pole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et tema ülesanne polnud raamatupidamise korraldamine või tal polnud põhjust kontrollida teise juhatuse liikme tegevust. Sellisel juhul ei ole maksuhalduri poolt tuvastatud süü vormi ümberhindamine võimalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kohtuotsus on piisavalt põhjendatud, ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg 4 alusel jätab need kordamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

3-12-2115

14(17)

9. Käesoleva vaidluse lahendus sõltub maksuhalduri poolt kogutud tõenditele antud hinnangust, nagu kaebaja õigesti märgib. Samas ei saa kaebajaga nõustuda, et kohus on rakendanud MKS § 150 ebaõigesti ja nõudnud kaebajalt tõendite esitamist, mida kaebajal ei saa tehingutest möödunud pika ajavahemiku tõttu olemas olla. MKS § 150 lg 1 näeb ette, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebaja arvates ei saa maksukohustuslase tõendamiskoormust sisustada selliselt, et maksukohustuslane peab mahukat tehingu täitmisdokumentatsiooni säilitama maksu määramise aegumistähtaja lõpuni, kuigi seadus selliste dokumentide säilitamist üldse ette ei näe. Halduskohus ei ole MKS § 150 kohaldades kaebajale sellist kohustust pannud. Kohus on selgitanud, et tehingute tegeliku toimumise korral on tavapäraselt võimalik seda positiivset asjaolu dokumentidega tõendada ning toonud näitena, et taolistel juhtudel koostatakse reeglina toodete üleandmist kajastav dokumentatsioon, mis oleks käesoleval juhul kohaseks tõendiks. Ka Riigikohus on otsuse nr 3-3-1-43-09, p-s 14 ja nr 3-3-1-57-13 p-s 16 möönnud, et teenuse osutamise dokumenteerimata jätmise korral võtab maksukohustuslane endale riski, et hiljem ei õnnestu põhjendatud kahtluse tekkimisel teenuse saamist tõendada. Kaebaja on märkinud, et Riigikohtu viidatud praktika pole käesolevas asjas kohaldatav, sest kohtupraktikas on täiendava dokumenteerimise vajadust rõhutatud ettevõtja jaoks ebaharilike või suuremahuliste tehingute korral. Ringkonnakohus leiab, et kuna käesolevas asjas esitatud teenuse ostmiseks vormistatud lepingud on üldsõnalised ega anna aimu teenuse sisust, pidi maksukohustuslane ette nägema, et tehingute tegeliku toimumise tõendamiseks ei vaja ta täiendavaid dokumente mitte üksnes vaidluse korral teenuse osutajaga, vaid ka maksuhalduriga. Kaebaja on kaebuses tehingute toimumist väites tuginenud tõenditena aga põhiliselt enda, L. T ja raamatupidaja seletustele. Olukorras, kus teenuse osutajateks on tegelikku majandustegevust mitteomavate äriühingute tunnustega tehingupartnerid, ei ole need tõendid piisavad. Seega on kohus pärast tõendite analüüsi põhjendatult asunud seisukohale, et tehingute toimumine pole usaldusväärselt tõendatud.

10. Kaebaja on kohtule ette heitnud ka seda, et kohus on erinevate tehingupartneritega tehingute toimumist hinnates kasutanud erinevaid kriteeriume – kord asunud seisukohale, et kaebajal puudus teenuse ostmise vajadus, teistel juhtudel teenuse ostmise vajadusest üle vaadanud ning lähtunud tehingute fiktiivsuse üle otsustades muudest kriteeriumidest. Ringkonnakohus leiab, et kohus pole ka selles osas tõendite hindamisel eksinud. HKMS § 61 näeb ette, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte; ühelgi tõendil pole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu ning tõendeid hinnatakse nende kogumis ja vastastikuses seoses. Kohus ei ole meelevaldselt tõendeid kõrvale jätnud, kohtu arutluskäik tõendite hindamisel on loogiline ja hästi jälgitav. Kohtupraktikas on peetud tõendite lõppväärtuse hindamisel lubatavaks tuginemist elulisele usutavusele ehk üldisele tõenäosusele (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-32-09 p 19). Ei ole näiteks tõenäoline, et äriühing ilma mõjuva põhjuseta loobub väljatöötatud äriskeemist või tehingupartnerite pakutavatest teenustest. Kui äriühing on selliselt teatud tehingute puhul käitunud ning äriühingu esindajate seletus või muud asjaolud sellist käitumist ei seleta, tekitab see kahtlust tehingute toimumises. Samas ei pruugi kõigi tehingute puhul olla väljakujunenud äriskeemi või partnerite võrgustikku ning sellisel juhul pole tõendite hindamisel võimalik eelpool kirjeldatud argumentidest lähtuda. Seepärast ei saa kohtule ette heita, et ta erinevate tehingute puhul on tõendite hindamisel lõppjärelduseni jõudmist põhjendanud erinevate argumentidega. Kaebaja arvates on ta täitnud MKS §-st 150 tuleneva kohustuse seeläbi, et on kritiseerinud maksuhalduri poolt kogutud tõendeid. Ringkonnakohus nõustub, et põhimõtteliselt võib kohtumenetluses edu saavutada ka nii, et maksumenetluses ko-

3-12-2115

15(17)

gutud tõenditele lisaks uusi tõendeid ei esitatagi ning seatakse kahtluse alla kas maksumenetluses kogutud tõendite usaldusväärsus või nende pinnalt tehtud järeldused. Käesolevas asjas pole kaebajal maksuhalduri järelduste kahtluse alla seadmine siiski õnnestunud.

11. Kaebaja on leidnud, et autoremondi teenuse ostmist OÜ-lt N.L.B. Service kinnitab asjaolu, et samal perioodil OÜ Libra Üks teistelt äriühingutelt autoremondi teenust ei ostnud ning arvetel oli üksikasjalikult teenuse sisu kirjeldatud. Väide, et OÜ Libra Üks ei ostnud samal ajal teenust Citroëni ametlikust esindusest Eestis, on ümber lükatud juba maksuotsuses (I kd, tl 40p), kus maksuhaldur on viidanud, et OÜ N.L.B. Service nimel 28.04.2006 väljastatud autoremondi arvel nr 20060436 on kajastatud osaliselt samad remonditööd nagu 17.03.2006 Veho Eesti AS poolt väljastatud arvel, nt õlifilter, õhufilter, kütusefilter, mootoriõli. Kaebaja seletus, et Citroën Jumperi hooldustööde teostamise aeg oli hoolsa kasutamise tõttu kätte jõudnud, sest ca kuu ajaga oli läbitud 10 000 kilomeetrit, ei põhjenda kütusefiltri ja õhufiltri vahetust. Lisaks ei nähtu 28.04.2006 arvelt (III kd, tl 172) auto läbisõitu. Seega ei saa esitatud arvet selle üksikasjalikkusele vaatamata pidada usaldusväärseks tõendiks tehingu toimumise kohta ning see seab kahtluse alla ka teised sama äriühingu autoremondiarved.

12. Kaebaja leiab, et kuivõrd OÜ Libra Üks ei ostnud kontrolliperioodil koristusteenust, mänguasjade remondi teenust ja lasteriiete disainiteenust üheltki teiselt äriühingult peale vastavalt OÜ Ekstreem S.V., OÜ Rantil ja OÜ Classic Servis, tõendab see teenuse saamist viimati nimetatud äriühingutelt, sest pole eluliselt usutav, et ilma neid teenuseid ostmata äriühing hakkama oleks saanud. Tuleb märkida, et eelpool loetletud äriühingutelt ostis OÜ Libra Üks neid teenuseid üksnes 2006. aastal ning varem ega hiljem ta neid teenuseid sisse ei ostnud, tehes vajalikud tööd oma jõududega. Sellises olukorras ei lisa asjaolu, et teenuseid kelleltki teiselt sisse ei ostetud, tehingute toimumist kinnitavatele raamatupidamise algdokumentidele kaalu ja usaldusväärsust, sest sama hästi võis OÜ Libra Üks ka 2006. aastal oma töötajate jõududega vajalikud tööd ära teha. Majandusaasta aruannetest 2005. 2006. ja 2007. aasta kohta selgub, et töötajate arvu osas kõikumisi ei olnud ning OÜ-l Libra Üks oli kogu aeg keskmiselt 8 töötajat.

13. Kaebaja on kohtule ette heitnud ka objektiivse tõendi OÜ Libra Üks raamatupidaja OV 27.03.2009 e-kirja hindamata jätmise. Kohus ei ole O. V e-kirja eraldi nimetanud, kuigi O. V on ainus OÜ Libra Üks töötajatest, kes on väitnud end L. T tundvat. Samas ei saa sellest ekirjast teha kaugele ulatuvaid järeldusi teenuse saamise kohta, sest e-kirjas kinnitati muuhulgas sedagi, et võlglastega tegelesid ka kolm OÜ Libra Üks töötajat ja kuigi majandusaasta aruannetest nähtub, et 2006. aastal kasvasid nõuded ostjate vastu võrreldes eelmise aastaga mitmekordseks, ei vähenenud see summa ka järgmisel aastal oluliselt, kuid teenuse ostmist ei jätkatud. Kui L. T tegeles võlgade sissenõudmisega, nagu raamatupidaja e-kirjas märkis, peaks selle kohta olema säilinud tema poolt koostatud meeldetuletusi või nõudekirju või kajastuma arvetel konkreetse võlgnikuga tegelemine. Vähemalt oleks võimalik välja tuua võlgnike nimed, mille põhjal maksuhaldur oleks saanud tegeliku teenuse osutamise tuvastada kolmandalt isikult seletuse võtmise läbi.

14. OÜ Libra Üks poolt esitatud reklaamialastele näidistele on maksuotsuses viidatud, kuid pole tuvastatud OÜ Oklahan Drus seost nende väljatöötamisega. Neid materjale kohtule esitatud pole, kuid arvestades seda, et kaebaja pole väitnud, et reklaamtrükistel sisalduks viide OÜ- le Oklahan Drus, poleks nende lisamine saanud kaasa tuua teistsuguse otsuse tegemist. Jananimelise tütarlapse identifitseerimine pole nii väheste andmete põhjal võimalik. Seega jäävad tõendid ka selle teenuse saamise osas nõrgaks, arvestades, et tavapäraselt ostis OÜ Libra Üks reklaamiteenust mujalt, ning pelgalt sel ühel aastal OÜ-lt Oklahan Drus.

3-12-2115

16(17)

15. OÜ-lt Classic Servis ostetud lastekaupade osas pole ringkonnakohtul midagi lisada halduskohtu otsusele ning kaebaja viide I. T poolt SIA Libra-1 nimel alla kirjutatud lepingule ei anna alust arvamuseks, et J. M ei olnud selle lepingu alusel ostetud kauba päritolust ja OÜ-st Rantil teadlik. Maksuhaldur on tuvastanud, et J. M tellis mänguasjade transpordi Lätist Eestisse ka OÜ Rantil nimel.

16. Koristusteenuse osutamine juhuslikult leitud isikute poolt kaupu täis laohoones ja kaupluseruumides ei ole usutav, samamoodi pole usutav, et J. M viibis pidevalt koristamise juures. Pigem on tõenäoline, et koristamisega jätkasid äriühingu oma töötajad nii, nagu see oli olnud varasemal aastal ning OÜ-ga Ekstreem sõlmitud leping oli näilik.

17. Kaebaja on vaidlustanud maksuhalduri vastutusotsuses võetud seisukoha, et kaebaja oli isiklikult huvitatud ebaõigete andmete esitamisest maksudeklaratsioonides. Ringkonnakohus peab usutavaks, et kaebaja sai näilike tehingute kajastamisest ka isiklikku kasu, sest L. T käe all tegutsenud äriühingute kontodelt võeti sularaha kohe välja ning selle edasine liikumine pole teada, pole välistatud, et rahasummasid sai kasutada ka kaebaja. Selle fakti tõsikindel tuvastamine pole vastutusotsuse tegemiseks oluline. Kaebaja väide, et ta pole L. T isiklikult tihedalt seotud, ei ole tõsiselt võetav. Kaebaja ja L. T olid seotud seitsme äriühinguga sõlmitud lepingutega, see näitab tihedaid ärialaseid sidemeid ja on kooskõlas Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-74-

09 toodud seisukohaga.

18. Kaebaja väide, et OÜ Libra Üks käesolevas asjas nimetatud äripartnerid olid kõiges muus kui OÜ-ga Libra Üks seotud tehingutes ilma reaalse majandustegevuseta äriühingud, ei ole tõendatud – reaalseid teenuseid ei osutatud ka OÜ-le Libra Üks. Tegemist oli fiktiivsete arvete väljastamisele spetsialiseerunud äriühingutega, mille tegevust suunas L. T. Kuna tuvastatud on, et OÜ Libra Üks teenust ei saanud, pole võimalik asuda seisukohale, et kaebaja ei teadnud, et ta kajastab maksudeklaratsioonides näilikke tehinguid. Kaebaja kui OÜ Libra Üks tegevdirektor ja lepinguid sõlminud OÜ Libra Üks esindaja sai oma kohustused täitmata jätta üksnes tahtlikult. Seega pole vastutusotsus antud aegumistähtaega rikkudes.

Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.

19. Kaebajale oli määratud riigi õigusabi esindamiseks apellatsioonimenetluses ning need kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Kaebaja pidi tasuma 375 eurot riigilõivu osamaksetena ning see kulu jääb HKMS § 108 lg 1 kohaselt tema enda kanda. Maksuhaldur pole menetluskulude hüvitamist taotlenud. 20. 26.05.2014 määrusega määras ringkonnakohus käesoleva asja apellatsioonimenetluses advokaat Peep Rajavere poolt osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 960 eurot ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulude suuruseks 71,28 eurot. 13.08.2014 esitatud taotluse alusel palub advokaat Peep Rajavere hüvitada veel riigi õigusabi tasu kohtulikuks menetluseks ettevalmistuseks kulunud 2 tunni, kohtuistungiks kulunud 1 tunni ja istungile sõidul 99 km läbimiseks kulutatud aja eest koos käibemaksuga 240 eurot ja isikliku sõiduauto kasutamise kulu kohtuistungile sõiduks koos käibemaksuga 71,28 eurot. Käesoleval juhul on RÕS § 22 lg 6 järgi asjassepuutuv Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (kord). Alates 17.03.2014 kehtiva redaktsiooni korra p-de 49-50 kohaselt on esindaja tasu haldusasja kohtulikus menetluses osalemise eest samuti 30 eurot iga poole tunni kohta. Korra p 55.2 näeb ette, et kui riigi õigusabi osutamise koht asub advokaadibüroo asukohast rohkem

3-12-2115

17(17)

kui 51 km kaugusel, makstakse advokaadile riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku tasu 20 eurot. Korra p 61 kohaselt määratakse advokaadi taotlusel hüvitamisele kuuluvad advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõiduja majutuskulud, kui riigi õigusabi on osutatud linnas või vallas, mis ei hõlma advokaadibüroo või selle osakonna, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab, asukohta. Korra p-st 63 tulenevalt hüvitatakse isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Korra p 4 näeb ette, et kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi osutaja taotlus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Arvestades asja ettevalmistamisel ning istungil osutatud 3 tundi riigi õigusabi tasumääraga 30 eurot pooltunni eest kokku 3×2 (6 pooltundi)×30 eurot =180 eurot. Lisaks on riigi õigusabi osutajal korra 55.2 alusel õigus tasule riigi õigusabi osutamisele sõiduks kulunud aja eest. Andres Rüütli Advokaadibüroo, mille kaudu vandeadvokaadi vanemabi Peep Rajavere õigusabiteenust osutab, asukohaks on Haapsalu, mis on Tallinnast 99 km kaugusel. Seetõttu on tal õigus sõiduajatasule kokku 20 eurot. Kokku tuleb riigi õigusabi tasuna seega kindlaks määrata 240 eurot (180 eurot +20 eurot+ käibemaks 20 %). Käesoleval juhul on riigi õigusabi osutaja taotlenud Haapsalust Tallinna kohtuistungile sõitmisega seotud kulude hüvitamist. Trajektoori Haapsalu-Tallinn-Haapsalu pikkus on maanteeameti andmetel 198 km. Seega tuleb hüvitatavate riigi õigusabi kulude suureks määrata 71,28 eurot (sõidukulud 198 km×0,3 eurot=59,40 eurot + käibemaks 20 %).

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets