3-12-783/28 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Madis Ernits Otsuse tegemise aeg ja koht 28.08.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-783 Haldusasi Vaike Pärna (Pärn) kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 30.11.2011. a käskkirja nr 12-6/882 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 03.10.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Vaike Pärna apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Lihtmenetlus Menetlusosalised Kaebaja Vaike Pärn (endine FIE Vaike Pärn Aida Talu, äriregistrist kustutatud 21.12.2012) Vastustaja PRIA RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.10.2012. a otsus muutmata. 2. Tagastada kaebajale apellatsioonkaebuse lisana esitatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2012. a otsus haldusasjas nr 3-10-1523. 3. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 29.09.2014.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 2009. aastal esitas kaebaja XXXXX vallale taotluse enda elamumaaga piirneva maatüki nr 50 (nimetus XXXXX , katastritunnus XXXXX ) asukohaga XXXXX küla, XXXXX vald, pindalaga XXXXX ha (edaspidi XXXXX kinnistu) enda kasutusvaldusesse saamiseks.

2. XXXXX Vallavolikogu jättis 18.03.2010. a otsusega nr 20 „Keeldumine isikute kandmisest vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusse saajate nimekirja“ kaebaja vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kandmata.

3. 18.03.2010. a otsusega nr 18 „Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamine“ kinnitas XXXXX

Vallavolikogu maareformi seaduse

2

(MaaRS) § 233 lg-te 11, 2 ja 6 alusel vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja muu hulgas XXXXX kinnistu osas. Nimekirja järgi on XXXXX kinnistu kasutusvaldusesse saajaks FIE XXXXX Talu (A.R. ).

4. 09.06.2010 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse XXXXX Vallavolikogu 18.03.2010. a otsuse nr 18 tühistamiseks maatükki nr 50 puudutavas osas ja 18.03.2010. a otsuse nr 20 tervikuna tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata asi maatüki nr 50 osas uuesti läbi (haldusasi nr 3-10-1523). Tallinna Halduskohus jättis 30.06.2011. a otsusega haldusasjas nr 3-10-1523 kaebaja kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtu 30.06.2011. a otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.11.2012. a otsusega haldusasjas nr 3-10-1523 kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 30.06.2011. a otsuse muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2012. a otsus jõustus Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt 30.01.2013.

5. 16.05.2011 esitas kaebaja PRIA-le taotluse nr 11011570271, milles taotles järgmiseid toetusi: 1) ühtset pindalatoetust, 2) poolloodusliku koosluse hooldamise toetust ning 3) ebasoodsamate piirkondade toetust (tl 36−40). Ühtset pindalatoetust taotles kaebaja põllumassiivil nr XXXXX asuvale põllule nr 2 (3,5 ha), põllumassiivil nr XXXXX asuvale põllule nr 3 (7,7 ha) ja põllumassiivil nr XXXXX asuvale põllule nr 4 (2,5 ha). Kokku taotles kaebaja pindalatoetust 13,7 ha suuruse pindalaga maale (tl 37). Nimetatud põllud paiknevad XXXXX kinnistul (tl 6). Poolloodusliku koosluse hooldamise toetust taotles kaebaja XXXXX looduskaitsealal asuvatele rendimaadele, kokku 55,05 ha (16,08+1,92+26,5+10,55) suuruse pindalaga maale (tl 38).

6. Kuna 2011. aasta pindalatoetuste taotluste kontrollis selgus, et kaebaja põldudega kattuvale alale oli toetust taotlenud ka XXXXX Talu, saatis PRIA mõlemale taotlejale ületaotlemise teatised, milles palus täpsustada taotlusel märgitud põldude ja põllumassiivide andmeid lähtuvalt tegelikust maa kasutusest, sh maa kasutamise õiguse olemasolust (tl 41−42).

7. 18.07.2011 registreeriti PRIA-s kaebaja poolt täidetud ning 15.07.2011 allkirjastatud teatised, milles kaebaja loobub põllumassiivide nr XXXXX (tl 41), nr XXXXX (tl 41p) ja nr XXXXX (tl 42) osas esitatud pindalatoetuse taotlustest. Selgituseks märgib kaebaja, et taotles toetust, kuna ootas halduskohtu otsust, mille sai kätte 01.07.2011, ja kuna otsus oli negatiivne, loobub ta taotlustest.

8. PRIA peadirektor jättis 30.11.2011. a käskkirja nr 12-6/882 (tl 7−8) p-ga 141 kaebaja 2011. aasta ühtse pindalatoetuse taotluse tervikuna rahuldamata, kuna toetust ei maksta põllu või selle osa kohta, mille kasutamiseks puudub taotlejal õiguslik alus. Samuti määras PRIA käskkirjas, et taotleja arvatakse veel üks kord toetusesaajate hulgast välja tuvastatud pinnaerinevusele vastava summa, so 1248,07 euro ulatuses ning see summa tasaarvestatakse mis tahes toetuskavade alusel makstavate toetustega, millele taotlejal on õigus seoses taotlustega, mille ta esitab järgneva kolme kalendriaasta jooksul. Lähtuvalt asjaolust, et kaebajal puudus põldude nr 2, 3 ja 4 kasutamiseks õiguslik alus, määratles PRIA käskkirjas, et ühtse pindalatoetuse nõuetele vastav kindlakstehtud pind oli 0,00 ha, mistõttu oli taotletud ja kindlakstehtud pinna erinevus 13,7 ha.

9. 20.01.2012. a käskkirjaga nr 12-6/29 (2011. aastal taotletud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse määramine) määras PRIA kaebajale poolloodusliku koosluse hooldamise toetust täies ulatuses, summas 10 238,20 eurot.

3

10. 01.02.2012. a teatisega nr 6-19/6 (tl 11) teavitati kaebajat sellest, et määratud poolloodusliku koosluse hooldamise toetusest tasaarvestati ühtse pindalatoetuse põhimakse võlgnevus summas 1248,07 eurot ning poolloodusliku koosluse hooldamise toetus maksti välja summas 8990,13 eurot.

11. 25.01.2012. a käskkirja nr 12-6/56 (tl 9−10) p-ga 30 jättis PRIA rahuldamata kaebaja esitatud ebasoodsamate piirkondade toetuse taotluse ning määras, et taotleja arvatakse veel üks kord toetusesaajate hulgast välja tuvastatud pinnaerinevusele vastava summa, so 342,50 euro ulatuses.

12. 31.01.2012 esitas kaebaja PRIA-le vaide (tl 43−43p), milles taotles PRIA peadirektori 30.11.2011. a käskkirja tühistamist.

13. PRIA peadirektor jättis 23.03.2012. a vaideotsusega nr 12-4/274 (tl 3−5) kaebaja vaide rahuldamata.

14. 18.04.2012 saabus Tartu Halduskohtule kaebaja kaebus PRIA 23.03.2012. a vaideotsuse nr 12-4/274 peale. 02.03.2012 kohtule esitatud kaebuse täienduses taotles kaebaja ka PRIA 25.01.2012. a otsuse nr 12-6/56 tühistamist. Kaebuses palus kaebaja, et PRIA tagastaks poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse summast tasaarveldatud summa 1248,07 eurot, mis 30.11.2011. a otsusega nr 12-6/882 ära võeti. Samuti palus kaebaja mitte tasaarveldada tulevasest toetusest summat 342,50 eurot.

15. 04.06.2012 võttis Tartu Halduskohus kaebuse menetlusse PRIA 30.11.2011. a käskkirja nr 12-6/882 tühistamisnõude osas (tl 24) ning tagastas kaebuse PRIA 25.01.2012. a käskkirja nr 12-6/56 tühistamisnõude osas, kuna kaebajal oli viimati nimetatud otsuse suhtes läbimata Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 98 lg-st 1 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus (tl 25).

16. Tartu Halduskohus jättis 03.10.2012. a otsusega (tl 51−52p) kaebuse rahuldamata. - Otsuse kohaselt on vaidlustatud käskkiri kaebaja taotluse rahuldamata jätmise osas piisavalt põhjendatud, selles on märgitud nii selle andmise faktiline kui ka õiguslik alus, mistõttu on vaidlustatud käskkiri õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. - Ühtset pindalatoetust on võimalik saada vaid sellise maa eest, mille osas on taotlejal tõendatud maakasutusõiguse olemasolu. Kaebaja aktsepteeris ületaotlemise teatise vastuses toetuse taotlemist tema kasutuses mitteolevale maale, so eeskirjade eiramist seotud maale. Samuti ei ole kaebaja esitanud mingisuguseid andmeid selle kohta, et XXXXX kinnistu, millel asusid põllud 2, 3 ja 4, oleks olnud 2011. aastal õiguslikul alusel tema kasutuses, st antud talle kasutusvaldusesse, ajutisse kasutusse vms. Seetõttu on PRIA õigustatult tuvastanud, et kaebajal puudus vaidlusaluse maa kasutamiseks õiguslik alus. Kuivõrd toetuse maksmise eeskirjades on üheks sätestatud tingimuseks see, et taotleja peab omama maa kasutamiseks õiguslikku alust ning maad reaalselt kasutama, siis ei kuulu nimetatud tingimustele mittevastav maa Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 (Määrus nr 1122/2009) art 2 p-s 23 sätestatud kindlaksmääratud pindala definitsioonist lähtuvalt kindlaksmääratud pindala hulka, vaid moodustab taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse, millega kaasnevad Määruse nr 1122/2009 art-s 58 sätestatud sanktsioonid. Kuna kaebaja poolt taotletud ja PRIA poolt kindlaksmääratud pindala erinevus oli 13,70 ha ning kindlaksmääratud pindala 0,00 ha, siis jäeti PRIA peadirektori 30.11.2011. a käskkirjaga nr 12-6/882 Määruse nr 1122/2009 art 58 lg 2 alusel kaebaja 2011. a ühtse pindalatoetuse taotlus tervikuna rahuldamata. Et taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus ületas 50% kindlaksmääratud pindalast, arvas PRIA Määruse nr 1122/2009 art 58 lg 3 alusel 30.11.2011. a käskkirjaga nr 12-6/882 kaebaja õigesti

4

taas toetuse saajate hulgast välja tuvastatud pinnaerinevusele vastava summa (1248,07 euro) ulatuses. - Antud juhul ei esine Määruse nr 1122/2009 art 73 lg-s 1 sätestatud aluseid Määruse nr 1122/2009 art-s 58 sätestatud vähendamiste ja väljaarvamiste mittekohaldamiseks. Antud asjas kogutud andmetest nähtuvalt ei ole kaebaja taotlusel esitanud faktiliselt õigeid andmeid ega teinud toetuse taotlemisel mittesüülist viga, vaid on teadlikult taotlenud toetust maale, mille kasutamiseks puudus tal õiguslik alus. Kaebaja pidi teadma, et tal puudub XXXXX kinnistu osas maakasutuse õiguslik alus ning maakasutuse õiguslik alus saanuks tekkida alles kasutusvalduse seadmisest või vastava kasutuslepingu sõlmimisest. Seega leidis PRIA õigesti, et antud asjas ei esine alust Määruse nr 1122/2009 art 73 kohaldamiseks, sest ka kohtu hinnangul ei ole kaebaja kuidagi tõendanud, et viga ei tekkinud kaebaja süül või et kaebaja ei ole teadlikult taotlenud toetust maale, mille kasutamiseks puudus tal õiguslik alus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

17. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 03.10.2012. a otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 58, 70) ja täiendava taotluse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada. - Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole halduskohus ega vastustaja arvestanud asjaoluga, et tema poolt 16.05.2011 esitatud ühtse pindalatoetuse taotlemisel oli kindlaksmääratud pindalaks 55 ha suuruse pindalaga maa, mida kaebaja rentis. - Kaebaja ei nõustu halduskohtu ning vastustaja seisukohaga, et kaebaja on teinud tahtlikult ületaotlemises vea. Taotluse esialgsel esitamisel juhtis PRIA töötaja küll vastuolulistele andmetele tähelepanu, kuid ei selgitanud nende parandamise vajadust ega viisi. PRIA on telefoni teel kaebajale selgitanud, et sanktsioone ei rakendata, kui ületaotlemine on põhjendatud. Kaebaja sõnul põhjendas ta tekkinud olukorda PRIA-le. Kaebaja on seisukohal, et lähtudes võrdse kohtlemise printsiibist võinuks PRIA anda talle võimaluse ületaotluses (pindala 13,7 ha) esinenud vea parandamiseks.

18. Vastustaja palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 79−80p) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. - Kaebaja poolt 16.05.2011. a taotluses märgitud 55,05 ha suurust poolloodusliku kooslusega pinda ei saanud ega pidanudki vastustaja kaebaja 2011. aasta ühtse pindalatoetuse taotluse menetlemisel ja ühtse pindalatoetuse raames kindlaksmääratud pindala tuvastamisel arvesse võtma. Määruse nr 1122/2009 art 2 p 23 kohaselt on kindlaksmääratud pindala selline pindala, mille puhul on täidetud kõik toetuse maksmise eeskirjades sätestatud tingimused. Vastustaja selgitab, et ühtse pindalatoetuse ja poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse osas on maa toetusõiguslikkusele esitatavad nõuded erinevad. Samuti on erinevad toetuste saamise täiendavad nõuded. Tulenevalt põllumajandusministri 08.03.2010. a määruse nr 19 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013“ (Määrus nr 19) § 3 lg-st 4 ei või poolloodusliku koosluse hooldamise toetust taotleda maa kohta, mille kohta taotletakse ühtset pindalatoetust. Nimetatud 55,05 ha on kindlaksmääratud pindalana arvesse võetud kaebaja 2011. a poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotluse menetlemisel. Tõele ei vasta apellatsioonkaebuses esitatud väide, mille kohaselt on vastustaja vähendanud apellandi 2011. aasta poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse summat 1248,07 euro võrra. PRIA määras kaebajale 2011. aasta poolloodusliku koosluse hooldamise toetust taotletud ulatuses. 01.02.2012. a teatisega nr 6-19/6 teavitati kaebajat vaid sellest, et määratud poolloodusliku koosluse hooldamise toetusest tasaarvestati ühtse pindalatoetuse põhimakse võlgnevus summas 1248,07 eurot.

5

- Vastustaja selgitab, et ei ole leidnud, et tegemist oleks olnud tahtliku üledeklareerimisega, millisel juhul kohaldunuks Määruse nr 1122/2009 art 60, mitte art 58. Apellandi 2011. aasta ühtse pindalatoetuse taotlus on jäetud rahuldamata Määruse nr 1122/2009 art 58 lg 3 alusel. - Määruse nr 1122/2009 art 25 lg 2 kohaselt ei lubata pärast seda, kui pädev asutus on juba teavitanud põllumajandustootjat toetusetaotluses esinevatest eeskirjade eiramistest, tagasivõtmisi toetusetaotluse nendes osades, mida eeskirjade eiramised mõjutavad. Antud juhtumil on apellanti teavitatud eeskirjade eiramistest ületaotlemise teatisega ning toetusetaotluse tagasivõtmine ületaotlemise teatise vastuskirjas ei olnud lubatav ega vabasta kaebajat vastutusest, mis kaasneb toetuse taotlemisel suuremale pinnale, kui oli reaalselt kaebaja kasutuses. - PRIA-le jääb arusaamatuks, mil moel või millisel alusel oleks vastustaja pidanud andma kaebajale võimaluse ületaotluses esinenud viga parandada. Vastustaja selgitab, et taotluse vastuvõtja ei tee ega peagi tegema taotluse vastuvõtmisel kindlaks, kas põllud, millele taotleja toetust taotleb, on tema kasutuses, kas taotleja täidab kõiki toetuse saamiseks esitatavaid nõudeid jne. Seega ei pidanud ka antud juhtumil taotluse vastuvõtja kontrollima taotluse vastuvõtmisel, kas kaebaja omas põldude nr 2, 3 ja 4 kasutamiseks õiguslikku alust ega andma kaebajale võimalust loobuda nendele põldudele toetuse taotlemisest. Asjaolu, et samale pinnale on toetuseid taotlenud kaks või enam taotlejat, selgub administratiivse kontrolli käigus pärast seda, kui taotluste esitamise tähtaeg on möödunud ning kõik taotlused on sisestatud toetuste administreerimise ja kontrolli infosüsteemi. Vastustaja kinnitab, et ei ole kaebajale telefoni teel väitnud, et juhul, kui ta selgitab, mis põhjusel ta põldudele nr 2, 3 ja 4 toetust taotles, ei rakendata sanktsioone. Kaebajale võidi küll öelda, et juhul, kui ta tõendab, et esitas faktiliselt õigeid andmeid või viga ei tekkinud tema süül, on võimalik Määruse nr 1122/2009 art 73 lg 1 alusel jätta kohaldamata sama määruse nr 1122/2009 art-s 58 sätestatud vähendamised ja väljaarvamised. Antud juhul ei tõendanud kaebaja nimetatud aluste esinemist ei haldusmenetluse ega ka kohtumenetluse käigus. - Asjakohatud on kaebaja väited vastustaja poolt taotlejate ebavõrdse kohtlemise kohta. Vastustaja selgitab, et on kõiki taotlejaid kohelnud võrdselt, st peale ületaotlemise teatise saamist ei ole taotlejatel lubatud toetusetaotlustest loobuda nendes osades, mida eeskirjade eiramised mõjutavad.

19. Tartu Ringkonnakohus määras 21.03.2014 poolte nõusolekul asja läbivaatamiseks lihtmenetluses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

20. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.

21. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses väljendatud seisukohaga, et vastustaja oleks pidanud kaebaja 16.05.2011 esitatud ühtse pindalatoetuse taotluse lahendamisel kindlaksmääratud pindala kindlakstegemisel arvesse võtma kaebaja poolt rendilepingu alusel kasutatavat 55,05 ha suurust maa-ala. Kohus selgitab, et 30.11.2011. a käskkirjaga on PRIA lahendanud üksnes kaebaja poolt esitatud ühtse pindalatoetuse taotluse ning teised toetusetaotlused, so poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotluse ning ebasoodsamate piirkondade toetuse taotluse on PRIA lahendanud eraldiseisvate käskkirjadega ning erinevatel õiguslikel alustel vastavalt 20.01.2012. a käskkirjaga nr 12-6/29 ja 25.01.2012. a käskkirjaga nr 12-6/56. Apellatsioonkaebuses viidatud 55,05 ha suuruse pindalaga maad ei saanudki PRIA võtta arvesse 30.11.2011. a käskkirjaga ühtse pindalatoetuse taotluse lahendamisel, kuna

6

kaebaja ei ole selle maa-ala kohta ühtset pindalatoetust taotlenud (tl 37), taotledes 16,08 ha, 1,92 ha, 26,50 ha ja 10,55 ha suuruste maa-alade, kokku 55,05 ha osas hoopis poolloodusliku koosluse hooldamise toetust (tl 38). Kaebaja esitatud poolloodusliku koosluse hooldamise toetus on PRIA 20.01.2012. a otsusega nr 12-6/29 rahuldatud ning kaebajale on määratud poolloodusliku koosluse hooldamise toetust taotletud ulatuses, so 55,05 ha eest. Tulenevalt Määruse nr 19 § 3 lg-st 4 ei või poolloodusliku koosluse hooldamise toetust taotleda maa kohta, mille kohta taotletakse ELÜPS § 12 lg-s 1 sätestatud ühtset pindalatoetust. Seega on PRIA õigesti määratlenud ühtse pindalatoetuse taotluse lahendamisel kindlaksmääratud pindala ning ei pidanudki võtma arvesse kaebaja poolt rendilepingu alusel kasutatavat 55,05 ha suuruse pindalaga maad, mille osas taotles kaebaja poolloodusliku koosluse hooldamise toetust ning mille osas kaebaja vastav toetusetaotlus täies ulatuses rahuldati.

22. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kaebaja 16.05.2011. a ühtse pindalatoetuse taotluses esineb üledeklareerimine. Seda on kaebaja ka ise kirjalikult kinnitanud PRIA poolt kaebajale saadetud ületaotlemise teatisele märgitud selgitustes (tl 41−42). Üledeklareerimise juhtudeks, so olukorra tarbeks, kus pindala, mille puhul on täidetud kõik toetuse maksmise eeskirjades sätestatud tingimused (kindlaksmääratud pindala Määruse nr 1122/2009 art 2 lg 23 tähenduses), ületab deklareeritud pindala, sätestavad vastustajale käitumisjuhised Määruse nr 1122/2009 art-d 58 ja 60. Nimetatud artiklites käsitletud olukorrad erinevad teineteisest selle poolest, et art-s 60 sätestatud rangemate meetmete rakendamiseks peab üledeklareerimine olema olnud tahtlik. Art 58 kuulub aga kohaldamisele ka sellise üledeklareerimise korral, mis ei ole taotleja poolt toime pandud tahtlikult, vaid piisab üksnes sellest, et taotluses deklareeritud pindala ületab kindlaksmääratud pindala. Et tegemist on sanktsioone kaasa toova olukorraga, on alusetud kaebaja väited selle kohta, et vastustaja oli kohustatud kaebajale selgitama taotluses esitatud andmete parandamise vajadust.

23. Määruse nr 1122/2009 art 73 lg 1 kohaselt ei kohaldata Määruse nr 1122/2009 I ja II peatükiga ettenähtud vähendamisi ja väljaarvamisi juhul, kui põllumajandustootja esitas faktiliselt õigeid andmeid või kui ta muul viisil suudab tõendada, et viga ei tekkinud tema süül. Kohus nõustub siinkohal halduskohtu ning vastustaja poolt väljendatuga, et kaebaja pidi taotlust esitades teadma, et tal puudub XXXXX kinnistu osas maakasutuse õiguslik alus. 18.03.2010. a otsusega nr 20 jättis XXXXX Vallavolikogu kaebaja vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kandmata ning 18.03.2010. a otsusega nr 18 kinnitas XXXXX kinnistu kasutusvaldusesse saajaks FIE XXXXX Talu (A.R. ). Seega pidi kaebajale eelnimetatud otsustest tulenevalt olema selge, et XXXXX kinnistul asuvate põldude osas on õigus esitada toetusetaotlusi A.R. al, mitte kaebajal. Asjaolu, et kaebaja vaidlustas viimati nimetatud otsused halduskohtus ning kaebaja poolt ühtse pindalatoetuse esitamise ajal ei olnud halduskohus vastavas haldusasjas otsust teinud, ei muuda kuidagi asjaolu, et kaebajal endal puudus vastavate maa-alade kasutamiseks õiguslik alus. Samuti ei ole kaebaja millegagi tõendanud, et taotluses esinenud ületaotlemises seisnenud viga ei tekkinud tema süül. Seega ei ole antud juhul rakendatav Määruse nr 1122/2009 art 73 lg-s 1 sätestatud erand Määruse nr 1122/2009 art-s 58 sätestatud vähendamiste ja väljaarvamiste mittekohaldamiseks.

24. Kaebaja suhtes Määruse nr 1122/2009 art 58 lg-s 3 sätestatud meetme kohaldamist ei välista ka kaebaja loobumine põldude nr 2, 3 ja 4 osas ühtse pindalatoetuse taotlemisest. Kuigi Määruse nr 1122/2009 art 25 lg 1 kohaselt võib toetusetaotluse igal ajal kirjaliku avaldusega täielikult või osaliselt tagasi võtta, sätestab sama artikli lõige 2, et kui pädev asutus on juba teavitanud põllumajandustootjat toetusetaotluses esinevatest eeskirjade eiramistest või kui pädev asutus on põllumajandustootjat teavitanud kavatsusest teha kohapealset kontrolli ning selle kontrolli käigus avastatakse eeskirjade eiramisi, siis ei lubata tagasivõtmisi toetusetaotluse nendes osades, mida eeskirjade eiramised mõjutavad. Antud juhul on PRIA nii kaebajale kui

7

samade põldude osas ühtse pindalatoetuse taotluse esitanud A.R. ale saatnud teatised (tl 41−42), milles on neid teavitanud toetuse taotlemisest samadele põllualadele. Nimetatud teavitamise näol on tegemist PRIA poolt toetusetaotluses esinevatest eeskirjade eiramisest teavitamisega. Seega kohaldub Määruse nr 1122/2009 art 25 lg 2 ning kaebaja poolt taotluse tagasivõtmine ei olnud lubatav, kuna eeskirjade eiramised mõjutasid taotlust terves ulatuses (kõikide taotluses märgitud põldude osas puudus kaebajal kasutamisõigus).

25. Eeltoodust tulenevalt on PRIA õigesti jätnud kaebaja ühtse pindalatoetuse taotluse rahuldamata ning leidnud, et kaebaja suhtes kuulub kohaldamisele Määruse nr 1122/2009 art 58 lg-s 3 sätestatud sanktsioon. Halduskohus on õigesti jätnud kaebaja kaebuse rahuldamata ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.10.2012. a otsus muutmata.

26. Kaebaja poolt apellatsioonkaebuse lisana esitatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2012. a otsus haldusasjas nr 3-10-1523 tuleb kaebajale tagastada. Samuti apellatsioonkaebuse lisana esitatud ja 30.10.2012. a kuupäeva kandev „Täiendav taotlus Vastustaja seisukohale haldusasjas nr 3-12-783“ (3 lk) tuleb võtta toimikusse apellatsioonkaebuse juurde, kuna sisuliselt ei ole tegemist apellatsioonkaebuse lisaga HKMS § 39 mõttes, vaid kaebaja täiendava avaldusega HKMS § 50 mõttes.

27. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus on tehtud kaebaja kahjuks, siis jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Et vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust, siis jäävad ka vastustaja võimalikud kulud tema enda kanda.

Agu Timmi Maili Lokk Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/