3-14-51782/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 28.08.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51782 Haldusasi I.A.i esialgse õiguskaitse taotlus Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON 1. Jätta I.A.i esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. 2. Sekretäril saata määruse ärakiri I.A.ile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. KOHTU SEISUKOHT

1. 15.08.2014 esitas I.A. Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse.

Taotluse esitaja märgib, et taotleb kohtult esialgse õiguskaitse korras kohustada Tallinna Vanglat paigutada kaebaja kambrisse, mis vastab vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 nõuetele. So kus on olemas lahti käiv aken (Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrus nr 38, elamuseaduse alusel).

Eluruumi igal elu-, tööja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nendes piisava loomuliku valgustuse. Akna ja põranda pindala suhe ei tohi olla väiksem kui 1:8. Eluruumis peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Õhu liikumise kiirus eluruumis, eluruumi maht ühe inimese kohta, keemiliste ja bioloogiliste ühendite sisalduse piirkontsentratsioon siseõhus peab olema tagatud vastavalt Eestis kasutatavatele normidele. Õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 °C, lubatav temperatuuri

2

ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide alusel. Õhu niiskus eluruumis peab olema piires, mis ei kahjusta inimeste tervist, väldib veeauru kondenseerumist ning ei tekita niiskuskahjustusi. Eluruumi siseõhu optimaalne niiskus on 40-60 protsenti. (Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrus nr 38 p 5-8).

Taotleja märgib, et Tallinna Vanglas need nõuded täidetud ei ole. Taotleja viitab veel, et esimese üksuse kambrite õhk haiseb ja ventilatsiooni teed on tolmu täis. Õhu liikumine on blokeeritud (aukudega metallplaadid on avatavate akende ees, seda ei tohiks olla). (Taotleja viitab EIK lahendile nr 5774/10 ja CPT/inf (2014) 1 p 62 ja CPT/inf (2001) 16 p 30). Juuli kuus oli temperatuur 33,9° väljas, kambrites oli õhk jahutamata (konditsioneerimata).

Taotleja palub kohtul kohustada Tallinna Vanglat tellida Tehnilise Järelevalve Ametilt vastav tehniline ekspertiis kontrollimaks esimese üksuse kambrites õhukvaliteeti.

Taotleja selgitab, et Tallinna Vangla ei ava ka toiduluuki, et täiendavalt õhutada kambrit, kui on palav või kui kambris ei ole piisavalt õhku.

Veel märgib taotleja, et tal on klaustrofoobia, kuid vangla keeldus taotlejale tegemast psühholoogilist kompleksuuringut (vangla 18.11.2013 vastus nr 5-18/13/37003-2). Taotleja palub kohustada vanglat seda kaebajale tegema. Taotleja viitab nõude alusena Vabariigi Valitsuse määruse nr 330 Lisa 1 p 279.

Viimaseks taotleb I.A. kohustada Tallinna Vanglat paigutada kardinad akende ette kambrisse nr 144, sest päike paistab alates 05:03 – 10:30 aknast sisse.

Taotleja viitab veel, et teda on hoitud halbades olmetingimustes (haldusasi nr 3-13-70099), mistõttu tuleb eriti tähelepanelikult suhtuda sellesse olukorda.

Taotleja palub ennast vabastada riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluselt, kuna on maksejõuetu. Taotleja on lisanud enda majandusliku seisundi teatise ja K-Raha väljavõtte perioodi 21.03.2014-21.07.2014 kohta.

2. 19.08.2014 määrusega jättis kohus I.A.i esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja andis taotluse esitajale taotluse puuduste kõrvaldamiseks, sh selgete nõuete, taotluse põhjenduste ja andmete esitamiseks vaidemenetluse läbimise kohta, aega 7 päeva määruse ärakirja kättesaamisest arvates. Ühtlasi hoiatas kohus, et esialgse õiguskaitse taotluses esinevate puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral on kohtul õigus esialgse õiguskaitse taotluse jätta läbi vaatamata.

3. 26.08.2014 teatas taotluse esitaja kohtule, et palub peatada asja nr 3-14-51782 menetluse, sest taotleja on paigutatud hetkel teise kambrisse. Lisaks märgib taotleja, et olukord on kardinaalselt muutunud, ilm on jahe jne. Taotleja selgitab, et haldusmenetluse alustamiseks on taotleja esitanud vanglale taotluse 07.08.2014 taotledes erinevate toimingute sooritamist, mis puudutavad õhuakna plaati, ventilatsiooni, ekspertiisi jne. Lisaks märgib taotleja, et arsti tegevuse kohta on ta teadlik.

4. Kohtule saabunud väljastusteatest nähtuvalt on taotluse esitaja 19.08.2014 kohtumääruse kätte saanud 25.08.2014. Seega pidanuks taotluses esinevad puudused olema kõrvaldatud hiljemalt 01.09.2014. Taotleja küll vastas kohtule 26.08.2014 leides, et esialgse õiguskaitse taotluse menetlus tuleb peatada, kuna vahepeal on faktiline olukord muutunud, kuid ei kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi.

3

Kohus selgitab, et taotleja on esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse (ilma kaebuseta, vaidemenetluse ajaks), mille menetlust ei ole võimalik peatada. Samas ei esitanud taotleja kohtule andmeid, et ta üldse oleks vaide esitanud. Vastupidi - taotleja ise kinnitab, et hetkel on pooleli alles haldusmenetlus (mitte vaidemenetlus). Järelikult on taotlus kohtule esitatud ennatlikult ning kohus taotlust lahendada ei saa (vt HKMS § 249 lg 4 ja 5). Ka on kaebuse (taotluse) esitajal kõrvaldamata teised 19.08.2014 määruses märgitud taotluse puudused - nõue ei ole selge ja taotlus on põhjendamata.

Kuna taotleja 26.08.2014 avaldusest on selge, et taotleja hetkel õiguskaitset ei vaja (taotleja palub esialgse õiguskaitse taotluse menetluse peatada, mis ei ole aga seaduse kohaselt võimalik), siis ei pea kohus vajalikuks jätta taotlust korduvalt käiguta. Küll aga peab kohus vajalikuks selgitada, et juhul kui taotleja poolt alustatud haldusmenetlus jõuab lahendini ning kui taotleja vastava lahendiga ei nõustu, siis on tal võimalik vaidlustada see esmalt vaide korras ja vajadusel ka kohtus ning esialgse õiguskaitse vajaduse esinemisel esitada esialgse õiguskaitse taotlus koos vastavate põhjendustega.

5. HKMS § 55 lg 2 sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Kui kohtu määratud tähtpäevaks ei kõrvaldata puudusi muus avalduses, võib kohus jätta avalduse tähelepanuta.

Kuna I.A. ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks esialgse õiguskaitse taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud, siis leiab kohus, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb I.A.ile tagastada läbi vaatamata.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik