3-14-51019/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Viive Ligi ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 28.08.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51019 Haldusasi AB kaebus Tartu Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 1- 13-2276 riigi õigusabi tasu kindlaksmääramisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja – AB Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17.07.2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AB 08.08.2014 määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta AB 08.08.2014 määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.07.2014 määruse resolutsiooni p 1 haldusasjas nr 3-14-51019 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AB esitas 02.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tartu Maakohtu tegevusega tekitatud 380,88 euro suuruse varalise ning 1000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebusest nähtuvalt tekitati kahju sellega, et kriminaalasja lahendav kohus aktsepteeris kriminaalmenetluses määratud kaitsjana osalenud advokaadi poolt riigi õigusabi osutamisega seotud kuludena kulusid, mille kohta ei olnud nõuetekohaseid dokumente.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 16.06.2014 määrusega AB kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 näeb ette õiguse nõuda kohtumenetluse käigus, sh kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kuivõrd käesoleval juhul puudub vastav süüteomenetluses tehtud lahend, välistab RVastS § 15 lg 1 kaebaja nõudeõiguse Tartu Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 1-13-2276 riigi õigusabi tasu kindlaksmääramisega tekitatud kahju hüvitamiseks.

3. AB esitas 19.06.2014 esitas määruskaebuse halduskohtu 16.06.2014 määrusele. Ühtlasi esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.

3-14-51019 2(3)

4. Tallinna Halduskohus jättis 26.06.2014 määrusega AB 19.06.2014 määruskaebuses esitatud menetlusabi taotluse käiguta, nõudes, et kaebaja esitaks tõendid oma maksejõuetuse kohta (väljavõtte infosüsteemist K-Raha).

5. AB esitas 07.07.2014 Tallinna Halduskohtule määruskaebusena pealkirjastatud dokumendi ja sellega koos K-Raha väljavõtte.

6. Tallinna Halduskohus jättis 17.07.2014 määrusega AB taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamiselt rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja jättis AB 19.06.2014 määruskaebuse käiguta, andes määruskaebuse esitajale riigilõivu tasumiseks tähtaja 15 päeva määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest (resolutsiooni p 2). Kuna halduskohtu 26.06.2014 määrus ei ole kaevatav, siis kohus käsitleb kaebaja 07.07.2014 menetlusdokumenti puuduste kõrvaldamise avaldusena. Seega lahendab kohus AB 19.06.2014 määruskaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. K-Raha väljavõttest nähtub, et kaebaja vanglasisesel arvel pole toimunud 2014. a 1. aprilli ja 3. juuli vahelisel perioodil liikumisi ning kontojääk on 0,04 eurot, kuid määruskaebus on ilmselgelt perspektiivitu ning seetõttu ei ole määruskaebuse esitaja vabastamine riigilõivu tasumisest õigustatud, sõltumata tema majanduslikust seisundist. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg-s 1 sätestatakse, et kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel määrab asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Seega on riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramise näol tegemist materiaalses mõttes õigusemõistmise teostamisega, mitte aga kohtupoolse tehnilise toiminguga, nagu arvab kaebaja. Sellise tegevusega tekitatud kahju hüvitamine saab toimuda RVastS § 15 lg 1 alusel. Kuna kriminaalasja lahendanud kohtu suhtes süüdimõistvat kohtuotsust langetatud ei ole, ei ole kaebajal õigust väidetava kahju hüvitamist taotleda. Seega halduskohtu 16.06.2014 määrus, millega AB kaebus tagastati, on resolutiivosa piires õige ning selle peale esitatud määruskaebus ilmselgelt põhjendamatu.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. AB palub 08.08.2014 määruskaebuses halduskohtu 17.07.2014 määrus tühistada. Määruskaebuse esitaja ei ole nõus kohtu väitega, et kaebus on perspektiivitu. Kaebaja ei ole nõus sellega, et kohus tugineb RVastS § 15 lg-le 1, mitte aga RVastS § 7 lg-le 1. Vaidlus seisneb selles, kas kaitsja taotluse kohtupoolne kontrollimine on kohtu tehniline toiming või õigusemõistmise teostamine. RÕS § 23 lg-st 1 ei tulene, et riigi õigusabi tasu suuruse määramine on õigusemõistmise teostamine. Kohtuprotsess jaguneb osadeks – asja sisuline arutamine ja kohtu toimingud, mis tagavad asja arutamise protsessi seaduslikkust, nt menetlusabi määramine enne asja sisulist lahendamist ning menetlusabi tasu määramine pärast asja sisulist lahendamist. Kaebaja arvates nimetatakse õigusemõistmiseks kohtu toiminguid asja sisulisel arutamisel, menetlusabisse puutuvad toimingud on aga kohtu tehnilised toimingud. Määruskaebuse esitaja on esitanud kohtule dokumentaalsed tõendid – kaitsja taotluse. Taotluse esilehel asub tempel, mille täidab kohtunik. Kohtu toimingute sisuks on kaitsja nõude põhjendatuse kontrollimine, s.o sõltumatu kontroll põhiseaduse § 146 mõistes. Seega tuleb kaebaja kaebust käsitleda RVastS § 7 lg 1 alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-14-51019 3(3)

8. AB 08.08.2014 määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus leidis õigesti, et AB 19.06.2014 määruskaebus halduskohtu 16.06.2014 määruse peale on ilmselgelt perspektiivitu ning sellises olukorras ei ole menetlusabi andmine määruskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamise näol põhjendatud.

9. Kaebaja arvates ei ole RVastS § 15 lg 1 tema kahjunõude puhul asjassepuutuv säte, sest menetlusabiga seonduvad toimingud on kohtu tehnilised toimingud, mis ei kujuta endast õigusemõistmise teostamist. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu ning leiab nii nagu halduskohus, et kaebaja on esitanud kaebuse kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamiseks.

10. Kriminaalmenetluses hüvitab riigi õigusabi saanud isik riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) ettenähtud korras (RÕS § 15 lg 3, § 25 lg 4). KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuludeks muu hulgas määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaebaja õigusi saab rikkuda ja kaebajale saab kahju tekitada see, kui talle on ebaõigesti pandud kohustus hüvitada määratud kaitsja tasu ja kulud. Kriminaalkohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2) ning menetlusosaline, kellel on tekkinud kohustus menetluskulud hüvitada, võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustada KrMS-s sätestatud korras (KrMS § 189 lg 3, § 191 lg 1). Kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamine eeldab aga tulenevalt RVastS §-st 15 seda, et kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets