1-14-6870/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-14-6870

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 28. august 2014 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number

1-14-6870 (14230200444)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Liisi Kisler

Kriminaalasi

R.G süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses

Kohtuistungi toimumise aeg 28.08.2014

Prokurör Natalja Kutepova

Süüdistatav

R.G - isikukood XXX; elukoht:

XXX; Eesti kodanik; keskeriharidusega; ei tööta

(töövõimetus 60%); kehtivad kriminaalja

väärteokaristused puuduvad; tõkend: elukohast

lahkumise keeld (kahtlustatavana kinni peetud 06- 07.06.2014)

RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada R.G KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli)

kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 2 päeva eelvangistust (06-07.06.2014) ja kandmisele kuulub 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust

.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui R.G 3

(kolme)aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2

2. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta R.G-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 (viieks) kuuks .

Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb R.G loovutada juhiluba Maanteeametile 5 (viie)

tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest.

3. Välja mõista R.G-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse

: määratud kaitsjale makstud tasu (ükssada kaheksa) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 108 eurot 532,50 eurot (viissada kolmkümmend kaks eurot 50 senti).

Menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 6 (kuue) kuu jooksul võrdsetes osades arvates kohtuotsuse jõustumisest. Nõude tasumiseks vajalikud andmed edastatakse eraldi dokumendis.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju

Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1

sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Süüdistus

R.G juhtis 06.06.2014 kella 17.00 ajal Tallinnas, Vabaduse pst 201 juures mootorsõidukit Saab 9-5 Estate, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis - alkoholi sisaldus oli väljahingatavas õhus 0,86 mg/l kohta, laiendmääramatusega +/-0,09 mg/l kohta,

lõplik tulemus 0,77 mg/l kohta. Sellega rikkus ta teo toimepanemise ajal kehtinud

liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet: juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega

aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või

muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (alates 01.07.2014

kehtima hakanud korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõuet: juht ei tohi olla joobeseisundis.

Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud

kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ja LS § 69 lg 4 p 1 (uues

redaktsioonis § 69 lg 2 p 1) nõuet: alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht,

trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani R.G toime järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki KarS § 424 juhtimise joobeseisundis.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus

R.G süüditunnistamist KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning tema

3 karistamist 4-kuulise vangistusega, millest eelvangistusena on ära kantud 2 päeva. Mõistetud

vangistus jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta R.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks.

Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil R.G tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja

nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning R.G tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 532,50 eurot.

Arvestades R.G varalist seisundit, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse

menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o kuue kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskude kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu.

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik