2-14-52676/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV KOHTULAHEND)

Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev 28. august 2014 Tsiviilasja number 2-14-52676

Tsiviilasi XXX vs XXXabielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlustoiming Lõpplahend hagimenetluses Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX)

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX )

R E S O L U T S I O O N

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega. 2. Lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) abielu, milline on sõlmitud XXXTallinna Perekonnaseisuametis ning mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.

Menetluskulud

Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

2-14-52676

2

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

XXX esitas 30.05.2014 Harju Maakohtule hagi XXXvastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja on abiellunud XXX Tallinna Perekonnaseisuametis ning abiellumist tõendab samal päeval koostatud abieluakt nr XXX. Pooled elavad lahus alates 28.11.2013. Kohus võttis hagi menetlusse 09.06.2014. Hagi on kostjale kätte toimetatud 26.06.2014. Kohus määras lähtudes TsMS § 346 lg 2 kuulata pooled ära.

Hageja kuulati ära kohtuistungil Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajas 19.06.2014. Hageja kinnitas, et jääb hagiavalduse juurde ja palub abielu lahutada. Abielusuhted on lõppenud 28.11.2013. Hageja ei soovi leppida ja ei pea võimalikuks abielu jätkamist.

Kostja kuulati ära kohtuistungil Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajas 18.08.2014. Kostja kinnitas, et abielusuhted on lõppenud 28.11.2013 ning et ta on nõus abielu lahutamisega, ei soovi leppida ja ei pea võimalikuks abielu jätkamist.

Kohtu põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

2-14-52676

3 PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Hageja soovib abielu lahutada. Kostja on hageja nõude kohtus toimunud ärakuulamisel õigeks võtnud. Kohus on pooled ära kuulanud isiklikult. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik