3-14-50276/70 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Viive Ligi ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 27.08.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50276 Haldusasi GB kaebus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 25.02.2014 vastuse nr 9-17.8/271 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – GB Vastustaja – Tallinna linn Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 16. juuni 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus GB määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta GB määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.06.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-50276 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5 ja § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kinnipeetav GB esitas 28.02.2014 Tallinna Halduskohtule Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 25.02.2014 vastuse nr 9-17.8/271 tühistamiseks kaebuse, mille kohus võttis 24.03.2014 määrusega menetlusse. 2. GB esitas 14.04.2014 kohtule taotluse kaebuse muutmiseks, soovides kohustada vastustajat edastama kaebajale AB kohta fotod ja kogu teda huvitav info. 3. Tallinna Halduskohus jättis 02.06.2014 määrusega kaebaja taotluse käiguta ja teavitas teda asjas tähtsust omavate asjaolude muutumisest, paludes täpsustada, kas kaebaja soovib esitatud kaebuse nõuet muuta ja taotleda 25.02.2014 vastuse õigusvastasuse tuvastamist. 4. GB jäi 06.06.2014 vastuses tühistamisja kohustamisnõuete juurde. 5. Tallinna Halduskohus jättis 16.06.2014 määrusega kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kaebaja eesmärk on vastustaja 25.02.2014 vastuse vaidlustamisega ning kohustamise taotlemisega saavutada, et vastustaja tema 27.01.2014 esitatud aval-

3-14-50276 2(3) duse rahuldaks ja edastaks talle informatsiooni AB kohta. Kohtumenetluse kestel on aga vastustaja eestkoste AB osas lõppenud, kuna AB on lapsendatud (perekonnaseaduse § 195 lg 1 p 3). Seega ei ole kaebuse eesmärgi saavutamine enam võimalik, kuna vastustajal puudub alus kaebaja taotluse rahuldamiseks. Ka kohustamisnõude rahuldamine on välistatud, kuna kohus ei saa teha vastustajale ettekirjutust, mille täitmine on õiguslikult võimatu (vt Riigikohtu 03.06.2013 otsuse asjas nr 3-3-1-13-13 p 11 ning selles viidatud lahendit). Kaebaja saaks oma õigusi kaitsta vaidlustatud vastuse õigusvastasuse tuvastamise nõude kaudu kahju hüvitamise eesmärgil, kuid kaebuse nõude sellist muutmist pole kaebaja soovinud (kaebaja 06.06.2014 saabunud vastus). Kuna esitatud kaebusega pole võimalik selle eesmärki saavutada ning kaebaja pole soovinud kaebuse nõuet muuta, tuleb esitatud kaebus jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja saab oma väited seoses 25.02.2014 vastuse õigusvastasusega ning sellest tekkinud kahjuga esitada ka haldusasjas nr 3-14-51062, kus kaebaja on esitanud kahjunõude Lasnamäe Linnaosa Valitsuse vastu seoses kaebaja ja AB suhtlusõiguse piiramisega. 6. GB esitas 26.06.2014 kohtu 16.06.2014 määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Halduskohus võttis 01.08.2014 määrusega menetlusse, jättis 13.08.2014 määrusega rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. GB palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 16.06.2014 määrus ja jätkata menetlust. Kaebaja soovib teada, millisel õiguslikul alusel linnavalitsus alates 26.05.2011 keeldus võimaldamast kaebajale kokkusaamisest tütrega. Kaebajale on arusaamatu halduskohtu seisukoht, kes püüab kaebajat eksitusse viia sellega, et olukord on muutunud ja kaebaja tütar lapsendati. Harju Maakohtu 18.03.2013 otsusega jäeti kaebaja ilma vanemlikest õigustest, sellega ei jäetud kaebajat ilma õigustest tütrega suhtlemisel. Järelikult on kaebajal endiselt õigus suhelda oma tütrega. Last ei tohi lapsendada, kui lapsel on olemas vanemad, kes pole temast loobunud. Linnavalitsusel pole õigust kohtuvaidlustest mööda minna; haldusasjades ning tsiviilasjas nr 2-14- 50912 ei ole vaidlused lõppenud. Kaebaja viitab Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele: X v Slovenia 28.09.2012 nr 40245/10, kus kohus pidas vanemate ja laste lahutamist inimõiguste konventsiooni art 8 rikkumiseks, ning Dochnal v Poland 18.09.2012 nr 31622/07, kus kohtu arvates vanglas viibiva vanema ja lapse kokkusaamiste keelamine on konventsiooni art 8 riive. Vastustaja rikkus kaebaja ja tema tütre õigusi perekonnaelu puutumatusele, keelas suhtlemise tütrega. Sel põhjusel kaebaja pöörduski kohtusse, et kaitsta oma ja tütre õigusi ning lõpetada edaspidised rikkumised. Kohus peab kaitsma kaebaja õigusi ametnike omavoli eest ja tegema otsuse lapsendamise toimingute õigusvastaseks tunnistamise kohta. 13.08.2014 menetlusdokumendis juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et Lasnamäe Linnaosa Valitsus tegi piiranguid enne, kui laps lapsendati. 20.08.2014 menetlusdokumendis märgib kaebaja, et vaidlustatud 25.02.2014 vastuses ei keeldutud teabe andmisest mitte seetõttu, et AB anti lapsendamiseks, vaid viitega Harju Maakohtu 18.03.2013 määrusele asjas nr 2-12-20151. Kaebaja leiab, et tema nõuded info saamise kohta on põhjendatud, sest temalt ei ole võetud õigust tütrega kohtuda ja saada tütre kohta infot. Kaebaja osutab praeguse asja sarnasusele haldusasjadega nr 3-13-70109 (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 30.10.2013 vastus) ja 3-14-50610 (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 09.04.2014 vastus). 8. Tallinna linn palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kohus jättis õigesti kaebuse läbi vaatamata, sest kaebaja laps on lapsendatud ning seoses sellega on lõppenud ka linnaosa

3-14-50276 3(3) valitsuse volitused lapse eestkostjana, seega ei ole vastustajal enam võimalik kaebaja nõuet rahuldada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Määruskaebuse väited selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse muutmiseks alust ei anna. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebajal pole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. GB-l puuduvad AB lapsendamisest tulenevalt hetkel tema suhtes igasugused õigused, st lisaks hooldusõigusele, mis võeti kaebajalt Harju Maakohtu 18.03.2013 määrusega, ka suhtlemisõigus AB-ga. Linnaosa valitsus ei oma enam otsustusõigust kaebaja ja AB vahelise suhtlemise korraldamiseks. Seetõttu ei saa kohus enam kohustada linnaosa valitsust kaebajale AB kohta informatsiooni andma. Kaebaja väited, et Lasnamäe Linnaosa Valitsus piiras kaebaja suhtlemisõigust hooldusõiguse puudumisele viidates enne lapsendamist, ei ole praeguse kaebuse eesmärgi saavutamise võimalikkuse seisukohast olulised. Need võivad omada tähtsust kahjunõude lahendamisel. 10. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 16.06.2014 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets