1-14-5602/14 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

27. august 2014 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-5602 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Kriminaalasi

T.K kiirmenetluses süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluse kaudu Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 26. juuni 2014 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.K, apellatsioon RESOLUTSIOON

J T.K apellatsioon apellandile. ätta süüdistatava läbi vaatamata ja tagastada

Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 26.06.2014 otsusega tunnistati T.K talle süüdi KarS § järgi ning mõisteti

160 päevamäära. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg rahaline karistus

24. aline karistus

– 26.06.2014, s.o 3 päeva, s.o 9 päevamäära karistusaja hulka ning kanda jäi rah

151 päevamäära ehk 1420, 91 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel mõisteti rahalise karistuse tasumine ositi igakuiselt vähemalt 120 eurot k

uus alates 2014. aasta juulist lõpptähtajaga 30. juuni 2015. KarS § 50 alusel võeti T.K lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 11 kuuks. -

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti tahtliku süüteo toimepanemise vahendina T.K le kuuluv - sõiduauto Volkswagen Passat reg. nr XXX .

1.1. Kohtuotsusega mõisteti T.K lt välja -

menetluskuluna sundraha 266,25 eurot ning kaitsjatasu 180 eurot riigituludesse.

2. T.K esitas apellatsiooni, milles palub karistada teda vaid rahalise karistusega Süüdistatav ja

lühendada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise aega ning autot mitte konfiskeerida.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb KrMS § 323 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.

3.1. KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS

§ 318 järgi apellatsiooniõigust. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg

4 sätestatud juhtudel. -s

KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS 9. peatüki 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid. KrMS § 339 lõige 1 sisaldab 12 punktilise loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad ob

ligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise.

Seega apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse käesoleva eelpool viidatud nõuete järgimist.

4.

T.K on vaidlustanud KarS § alusel kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest mõistetud karistust: lisakaristuse pikkust ning auto konfiskeerimist.

4.1. Antud kriminaalasjas andis 26.06.2014 T.K ( lk 30 - nõusoleku kokkuleppemenetluseks

31). Kokkulepe kinnitati Viru Maakohtu 26.06.2014 otsusega ning 26.06.2014 samal päeval

kohtuistungi protokollist (lk 36 T.K ) nähtub, et kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus ja tema kaitsja vandeadvokaat Margus Viira st nõu usid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni ja konfiskeerimisega

ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse

liigis ja määras.

Maakohtu istungi protokolli kohaselt (lk 36 kohus selgitas T.K-le tema , mis olid talle ) õigusi

arusaadavad. Kokkulepet kohtuistungil ei muudetud. Seejärel avaldas prokurör kokkulepe ja T.K vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta on kokkuleppega nõus ja kinnitas, et kokkuleppe sõlmimisel väljendas ta enda tõelist tahet jääb kokkuleppe . Kaitsja kinnitas, et juurde ja palus selle kinnitada. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg

1 sätestatud -s kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Seega puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid KrMS § 318 lg 3 p 4 ja § 318 lg 4 järgi maakohtu otsust apellatsioonimenetluses vaidlustada.

4.2. Ringkonnakohus leiab, et T.K puhul on ning pole kokkuleppemenetluse sätteid järgitud alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus.

5. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg jätab

ringkonnakohus süüdistatav apellatsiooni läbi vaatamata. T.K

Tiit Lõhmus Kohtunik