1-14-6234/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-14-6234

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

28. august 2014, Tallinn Kriminaalasja number 1-14-6234 (14230200492) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi M.A süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lauri Talumäe Süüdistatav M.A

ik XXX, Eesti kodanik, põhiharidus, emakeel: vene keel, töökoht: ametlik töökoht puudub, elukoht: XXX.

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 27.06.2014 kuni

28.06.2014, alates 28.06.2014 kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu.

Varasem karistatus: Eelnevalt kriminaalkorras karistamata. Korduvalt karistatud väärteotegude toimepanemise eest. Kaitsja Kohtueelsel menetlusel advokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON

1. M.A süüdi tunnistada KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistuse hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 27.06.2014 kuni 28.06.2014, so 2 päeva, lugedes mõistetud karistusest ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

3. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta M.A-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et M.A temale määratud 3 (kolme) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

4. KarS § 78 p 1 alusel arvestada M.A-le määratud 3-aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 28.08.2014.

5. M.A suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

6. M.A-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:

• teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti;

• määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot, so kokku 676 (kuussada seitsekümmend kuus) eurot ja 50 (viiskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis,

EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „M.A , 1-14-6234, menetluskulud, ositi tasumine“.

Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse M.A-le elektronposti teel tema poolt avaldatud elektronposti aadressile.

7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

M.A süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 27.06.2014 vahetult enne kella

23.45 Harjumaal, Tallinnas, Õismäe tee 112A maja juures mootorsõidukit BMW 525 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,79 mg/l).

Seeläbi rikkus M.A liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei või olla joobeseisundis.

Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid.

Seega pani M.A toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, so KarS §

424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 22.07.2014 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Lauri Talumäe, süüdistatav M.A ja tema kaitsja Liis Toomsalu vahel järgnev kokkulepe:

1) KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 4 /neli/ kuud.

2) KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg

27.06.2014 – 28.06.2014, so 2 /kaks/ päeva, seega lõplikuks karistuseks nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 3 /kolm/ kuud ja 28 /kakskümmend kaheksa/ päeva.

3) KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 /kolme/ aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu.

4) Jätta KarS § 50 lg 1 p 1 sätestatud lisakaristus kohaldamata, kuivõrd süüdistataval puudub mootorsõiduki juhtimisõigus.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-st 1 ja 3; §

248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 424, §-st 68, §-st 73 ja §-st 78, asub kohus seisukohale, et M.A kuulub temale KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. M.A on täisealine isik, kes on märkinud enesel mitteametliku töökoha ja sissetuleku olemasolu, mistõttu ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Samas leiab kohus, et tulenevalt teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 21) ja menetluskulude suurust kogumis on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/