3-14-50791/19 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-50791 Otsuse tegemise aeg ja koht

28. august 2014, Jõhvi

Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi

D. I kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju 30 euro hüvitamise nõudes seoses 16.03.2014 öörahu rikkumisega

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja D. I Vastustaja Viru Vangla

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata

2. Jätta kaebaja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 29. september 2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud, menetluse käik, kaebuse põhjendused ja taotlus, vastustaja vastuväited

1. D. I esitas 18.03.2014 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/70-1 (tl 8) mittevaralise kahju summas 30 euro hüvitamise nõudes seoses 16.03.2014 öörahu rikkumisega. Viru Vangla 02.05.2014 vastusega nr 6-16/70-2 (tl 9-9p) jäeti D. I taotlus kahju hüvitamiseks rahuldamata. Viru Vangla leidis, et ei saa välistada, et kinnipeetav ärkas traktori häälte peale üles, kuid leiab, et ei ole õigusvastaselt käitunud ning kinnipeetavale kahju tekitanud. Traktori väljasaatmine Viru Vangla territooriumi lumest puhastamiseks oli vajalik.

2. 13.05.2014 saabus Tartu Halduskohtule D. I kaebus, milles kaebaja taotleb kaebajale tekitatud mittevaralise kahju summas 30 euro hüvitamist (tl 1). Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla on korduvalt rikkunud kartseris viibivate öörahu sellega, et traktor hakkab hommikul kell 5 lund lükkama. Kinnipeetavate öörahu on 22:00-6:00. Kaebaja väitel peab ta seetõttu tarvitama unerohtu, mille pikaajaline tarvitamine kahjustab tervist ja kaebajal on tekkinud unehäired, mille tõttu kaebaja ärkab kell 3 või 4 ajal üles. Psühhiaater L. Ermos on kaebajale määranud ravi Truxali. Kaebaja palub kohtul hinnata, kas on mõistlik, et traktor lükkab lund kell 5 hommikul, kuigi on võimalik ka labidaga tee lumest puhtaks teha. 30.05.2014 esitas kaebaja kohtule kaebuse täienduse, milles märgib, et on varasemalt pöördunud psühhiaatri poole seoses unehäiretega ning kaebaja ei pea iga öörahu rikkumise pärast psühhiaatri poole pöörduma. 26.06.2014 kaebuse täienduses märgib kaebaja, et Viru Vangla pääslast kuni P-hoone köögi välisukseni on 150 meetrit, seega on ebatõenäoline, et traktorist ei jõua poole tunniga st pärast öörahu teed puhtaks lükata.

3. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ning palub jätta see rahuldamata. Vastustaja hinnangul saab mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud nõude rahuldamine toimuda vaid siis, kui eelnevalt on tuvastatud avaliku võimu kandja õigusvastane ja samal ajal süüline käitumine, kahju tekkimine ning põhjuslik seos nende vahel. Juhul kui mõni neist asjaolust ei esine, siis ei kuulu ka kahju hüvitamise nõue rahuldamisele. Vastustaja on seisukohal, et mitte igasugune väline helihäiring ei saa olla õigusvastane ning tuua kaasa kahju hüvitamise kohustust. Kohtueelses menetluses leiti, et kaebajale ei ole tervisekahju tekkinud ning vangla jääb sellise seisukoha juurde. Vastustaja märgib, et kohus ei saa abstraktselt hinnata, kas lume lükkamine hommikul kell 5 on mõistlik või mitte. Vastustaja märgib, et vangla territooriumil lükkavad lund masinad, mis vastavad Eestis sätestatud mootorsõidukite tehnilistele nõuetele, seega võttes aluseks vangla hoonete ehitusliku vastavuse kehtestatud õigusele, saab järeldada, et ka liiklusest vangla kambrisse kostuv müra jääb lubatud piirnormide piiresse. Selline müra, seda enam, et tegemist on lühiajaliste ja üksikjuhtumistega, et saa kaasa tuua kahju riigi vastutuse seaduse tähenduses, mis kuuluks hüvitamisele rahas.

Kohtu seisukoht

4. D. I taotleb Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 30 eurot seoses 16.03.2014 toimunud öörahu rikkumisega.

RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega, mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et haldusorgan on süülise tegevusega kahjustanud kaebaja RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve.

5. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 16.03.2014 kell 5:00 lükkas traktor vangla territooriumil lund. Kohtule esitatud peaspetsialist korrapidaja A. Annama 14.04.2014 õiendist (tl 35) nähtub, et peaspetsialist korrapidaja andis 16.03.2014 korralduse kell 5:00 välja saata traktor tagamaks P hoone ja Administratiivhoone vahelise õue koristamise lumest. Samuti oli vajalik lumest puhtaks lükata tee toidukärudele Viru Vangla lüüsist kuni P hoone söökla poolse välisukseni ning muu territoorium. Hiljem traktorit välja saates ei oleks jõutud territooriumit õigeks ajaks koristada.

6. Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla on korduvalt rikkunud kartseris viibivate öörahu sellega, et traktor hakkab hommikul kell 5 lund lükkama. Kinnipeetavate öörahu on 22:00- 6:00. Kaebaja väitel peab ta seetõttu tarvitama unerohtu, mille pikaajaline tarvitamine kahjustab tervist ja kaebajal on tekkinud unehäired, mille tõttu kaebaja ärkab kell 3 või 4 ajal üles. Psühhiaater L. Ermos on kaebajale määranud ravi Truxali.

7. Kohus tuvastas, et kohtule esitatud psühhiaater L. Ermos 27.03.2014 õiendiga (tl 34), et kaebajal ei ole kunagi unehäireid esinenud ja ta ei ole saanud uinumist soodustavaid ravimeid.

8. Samuti nähtub Viru Vangla 08.04.2014 meditsiiniosakonna väljastatud tõendist (tl 37), et 15.03.2013 viibis kaebaja arst-psühhiaater dr V. Parve konsultatsioonil ning kaebajat vaevas unepuudus viimased 7 päeva alates sellest kui toimus ümberpaigutus teise kartserikambrisse. Tõendi kohaselt kaebaja viibis 04.02.2014 arst-psühhiaater L. Ermos konsultatsioonil seoses kaebusega unehäirele, mis tekkis hommikuse traktorimürina peale. Rohkem kaebusi unehäirete kohta esitanud ei ole. Unehäireid diagnoositud ja ravi määratud ei ole.

9. Kohus tuvastas kohtule esitatud tõenditega õiend (tl 34) ja tõend (tl 37), et kaebajal ei ole unehäireid diagnoositud ja ravi määratud ei ole, mistõttu kaebaja väide unerohu pikaajalise tarvitamise kohta ei ole tõendatud. Samuti nähtub, et kaebaja viibis psühhiaatri konsultatsioonil 15.03.2013 ning kaebaja väitel tekkis tal unepuudus alates sellest kui toimus ümberpaigutus teise kartserikambrisse. Seega kohus tuvastas, et kaebaja on seoses unepuudusega pöördunud psühhiaatri poole juba aasta varem ning kaebaja väitel põhjustas unehäireid kaebaja ümberpaigutamine teise kartserikambrisse.

10. Kohtu hinnangul puudub poolte vahel vaidlus selles, et kaebaja ei 16.03.2014 juhtumiga seoses meditsiiniosakonna poole pöördunud. Kaebaja on kohtule esitatud vastuses kinnitanud, et ta on küll varasemalt pöördunud seoses unehäiretega psühhiaatri poole ning kaebaja ei pea iga öörahu rikkumise pärast psühhiaatri poole pöörduma.

11. Kohtule esitatud peaspetsialist korrapidaja A. Annama 14.04.2014 õiendist (tl 35) nähtub, et peaspetsialist korrapidaja andis 16.03.2014 korralduse kell 5:00 välja saata traktor tagamaks P hoone ja Administratiivhoone vahelise õue koristamise lumest. Samuti oli vajalik lumest puhtaks lükata tee toidukärudele Viru Vangla lüüsist kuni P hoone söökla poolse välisukseni ning muu territoorium. Hiljem traktorit välja saates ei oleks jõutud territooriumit õigeks ajaks koristada.

12. Kohtule esitatud Viru Vangla 02.05.2014 vastus kahju hüvitamise taotlusele nr 6-16/70-2 (tl 9-10) nähtub, et vastustaja pidi traktori välja saatma hommikul, et tagada toimiv töökorraldus. Vastasel juhul oleks kõik edaspidised vajaliku toimingud edasi lükkunud, mis oleks omakorda võinud riivata kinnipeetavate õigusi.

13. Lähtudes eeltoodust kohus on seisukohal, et vastustaja tegevus on olnud õiguspärane ja põhjendatud ning kaebajale ei ole kahju tekkinud. Tulenevalt eeltoodust jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata.

14. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on 29. mai 2014 kohtumääruse (tl 11-12) alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik