3-14-50318/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.08.2014, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50318

Haldusasi

M.J.i kaebus Maksuja Tolliameti 05.02.2014 maksuteate nr 249456 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

Kaebaja – M.J., volitatud esindaja Martin Huberg Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Marika Salmistu Kolmas isik – Tallinna linn, volitatud esindaja Külli Siim

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 26.09.2014.a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

I ASJAOLUD

1.M.J. on Tallinnas XXXXX asuva 4345 m² suuruse kinnistu ½ mõttelise osa omanik.Maksuja Tolliamet edastas M.J.ile 05.02.2014 koostatud maamaksuteate nr 249456, mille kohaselt peab kaebaja tasuma 2014.a. maamaksu 452, 92 eurot. Maksuteate lisa kohaselt on M.J.ile kuuluva maatüki mõttelise osa suurus ½, sellele vastav maa suurus 2 172, 5 m², maksustamishind 27 670 eurot, maksumäär 2,5% ja maksusumma 691, 75 eurot.Maksuteate kohaselt on M.J.ile arvutatud koduomaniku maksuvabastuse summa 238, 81 eurot ning pärast selle summa mahaarvamist jääb kaebajal tasuda maamaksu 452, 94 eurot.

2.14.03.2014 esitas M.J. Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 05.02.2014 maksuteate nr 249456 tühistamiseks. Kaebaja taotleb: tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks kohase maksusoodustuse kehtestamata jätmine maamaksuseaduses või kohaliku omavalitsusüksuse maksumääruses, jätta põhiseadusega vastuolu tõttu kohaldamata maamaksuseaduse (MaaMS) § 11 lg 1 osas, millega piiratakse kodualuse maa maksuvabastust linnas 1500 ruutmeetriga, juhul kui maksumaksjal puudub maamaksu tasumiseks piisav sissetulek ning maksustatava kinnistu tükeldamine ei ole lubatud või asjaolusid arvestades võimalik ning tühistada Maksuja Tolliameti 05.02.2014 maamaksuteade nr 249456 täies ulatuses.

II KAEBUSE MOTIIVID

3. Maamaksu määramine kaebajale 1500 m² ületavas osas ja maksuvabastust piiravad maamaksuseaduse sätted on vastuolus Põhiseaduse §-dega 11, 13, 14, 32 ja 33. Krundi suurus sõltub paljudest asjaoludest, mis on tihti maaomanikust sõltumatud. Kinnistul asub kahekordne elumaja, mille kumbki korrus on erineva kaasomaniku kasutuses, Kaebuse esitaja ostis poole elumajast 1970-datel aastatel ja erastas sinna juurde hiljem kodualuse maa. Kaebaja märgib, et temale kuuluv kinnistu asub Nõmme linnaosa II ehituspiirkonnas.Tallinna Linnavolikogu 28.10.2004 määrusega nr 36 kinnitatud ”Nõmme linnaosa ehitusmääruse” § 4 lg 13 p-le 2 ei ole II ehituspiirkonnas lubatud krunte tükeldada iseseisvateks üksusteks, mille pind on väiksem kui 1200 m². Seega ei ole kaebajal võimalik eraldada ja iseseisva kinnistuna võõrandada oma kinnistust vähemalt 1200 m²suurust osa.

4.Kaebajale kuuluv kinnistu asub Nõmme linnaosas Pääsküla asumis üsna linna piiri lähedal. Kui kaebaja kinnistu asuks Harku valla territooriumil, kehtiks talle maksuvabastus 2 hektari ulatuses.Võrdse kohtlemise tagamiseks tuleks ka kaebajale võimaldada maksuvabastust 2 ha ulatuses.

5.Maamaksu kogumine peab olema kooskõlas maksevõimelisuse põhimõttega. Maksu tasumine ei tohi omanikku sundida oma omandist loobuma, eriti , kui tegemist on koduga. Maksukohustus, mida isik ei ole suuteline täitma, on põhiseadusevastane.

6.Kaebuse esitaja märgib, et ta on nägemispuudega ja vanaduspensionär ning maksuteates nõutud maamaksusumma tasumine nõuab kaebajalt kahe kuu pensioni suurust väljaminekut. Kui kaebaja jätaks maksukohustuse õigeaegselt täitmata ning MTA asuks maksuvõlga sisse nõudma, siis maksuvõla täitmiseks ei oleks maksuhalduril muud võimalust, kui pöörata sissenõue kaebaja kinnisasjale, mis tähendaks kodust ilmajäämist. Kaebuse väitel ei ole mõistlik eeldada, et riik kohtuvõimu kaudu saab sekkuda vaid siis, kui isik on kodust ilma jäänud, vaid kohtul peaks olema ka ennetavalt võimalus selles kontekstis isiku põhiõiguste rikkumisele hinnang anda. Kaebaja selgitab, et sugulaste toel on tal seni õnnestunud maksukohustus täita, kuid see ei tähenda, et tekkinud õiguslik ja faktiline olukord seetõttu õiguspärane ja talutav oleks.Kaebuse väitel on põhiseadusega vastuolus normi puudumine, mis võimaldaks vähendada isiku maamaksukohustust maksevõimelisuse alusel. Kõige mõistlikum viis maksevõimelisuse tagamiseks oleks kaebaja arvates MaaMS § 11 lg 1 sisalduva maatüki suurusele seatud piirangu ( o,15 ha) kehtetuks tunnistamine.Kaebaja leiab, et isiku elukohana kasutatav maa tuleb maamaksust vabastada täies ulatuses.

7.Riik peab tagama selliste maksusoodustuste kehtestamise, mis võimaldavad isikul, kellelt võiks üldjuhul oodata maksukohustuse täitmise suutlikkust, täita maksukohustusi ka sellisel eluperioodil, mil tema maksevõime mingis osas on vähenenud. Kaebaja viitab MaaMS § 11 lg

5 sätestatule ning märgib, et kas riikliku maksu puhul on õige maksusoodustuse kehtestamise otsustamise delegeerimine täies ulatuses kohalikule omavalitsusüksusele või tuleb viidatud sätet käsitleda kohustusena ja asuda seisukohale, et konkreetsed maksuvabastused ja kui seadus lubab, siis piirmäärad ja rakendamise kord tuleb lihtsalt omavalitsusel kehtestada. Lisaks märgib kaebaja, et käesoleval juhul peaks maksumaksja ligikaudu oma kahe kuu pensionist maamaksu tasumiseks loobuma, mis on, arvestades, et pension on tema ainuke sisetulek ning sellest tuleb tasuda ka elamiseks ja elukoha pidamiseks vajalikud kulud, ebamõistlikult suur kohustus. Tallinnas mingeid lisasoodustusi ning maksuvabastusi pensionärile kehtestatud ei ole. Kui kohus leiab, et Tallinna linn pidanuks kehtestama maksusoodustused, kas seetõttu, et tegelikult on MaaMS § 11 lg 5 kohustus või kui riik oleks ise pidanud need kohustuslikena sätestama või peaks maksumäärad rohkem arvestama kohalikke olusid, siis kaebaja ja temale tehtud maksuteate suhtes on need sarnased dokumendid ning selle tulemusena on kehtiv olukord põhiseadusega vastuolus. Kui jäetakse kehtestamata tingimused ja kord, mis võimaldaksid isiku tegelikku maksevõimelisust arvestada maksukohustuste määramisel ja täitmisel, siis on selline olukord vastuolus nii maksuvõimelisuse kui ka põhiseadusest tuleneva õigusega korraldusele ja menetlusele.

8.Kaebuse esitaja arvutuste järgi on ka siis, kui maksuvabastust kohaldataks temale ainult 750 m² kohta, maksuteatel arvutatud koduomaniku maamaksuvabastuse summa vale. 750 m² maksustamishind on 15817,50 eurot ( 750x21,09), 2,5 % sellest on 395, 43 eurot, mis peaks olema 750 m²osas maksuvabastus, mitte aga 238, 81 eurot. Seega tuleks maksuteade osaliselt ( 156, 60 euro osas) tühistada. Kui kohaldada kodualuse maa maksuvabastust vähemalt 1500 m²-le, peaks kaebaja suhtes rakendatav kodualuse maa maksuvabastus olema vähemalt 632, 77 eurot ja 2014.a. tasumisele kuuluv maamaksu summa 58, 98 eurot( 691,75-632, 77).Maksuteade tuleb tühistada 393, 96 euro ulatuses ( 452, 94-58, 98).

III VASTUSTAJA SEISUKOHT

9.Maksuja Tolliamet kaebust põhjendatuks ei pea ja vaidleb sellele vastu.

10.Vastustaja märgib, et kaebaja kinnistu asub tervenisti Tallinna Nõmme linnaosas ning vastustajale jääb arusaamatuks, miks peaks kaebajale võimaldama maksuvabastuse 2 ha ulatuses ning kellega peaks kaebajat võrdselt kohtlema.

11.Maamaksu näol on tegemist omandil põhineva maksuga ja maksustatatvaks objektiks on maatükk.Maamaksu määramisel võetakse arvesse mkasustatavat maatükki iseloomustavad andmed ning maamaksu tasumise kohustus ei ole seotud isiku maksevõimalisusega. MaaMS § 11 lg 6 lubab kohalikul omavalitsusel vabastada täiendavalt maamaksust pensionäre ning viidatud sätte kohaselt ei pea maksuvabastust piirama maatüki suurusega.Selleks peab kaebaja pöörduma kohaliku omavalitsuse poole. MaaMS ei võimalda maksuhalduril kaalutlusõiguse alusel maksude määramist.

12.Maksusoodustused ei kuulu isiku põhiõiguste hulka ning hüvesid saab pakkuda vaid ulatuses,milleks riigil jätkub vahendeid.

13.Kohalik omavalitsus arvutab keskkonnaministri määruse alusel iga konkreetse maatüki maksustamishinna ning maksuhaldur saadab maksuteated välja kohalikult omavalitsuselt saadud andmete alusel. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja nõus temale määratud maatüki maksustamishinnaga.Sellisel juhul on tal võimalus vaidlustada maksustamishinna määramise korraldus, mis on eelhaldusaktiks maksuteatele. Maksustamishinna määramist ei saa maksuteate vaidlustamisel vaidlustada.

14.Tallinnas XXXXXXX asuva kinnistu pindala on 4345 m²-, kaebajale kuuluv mõttelise osa suurus on ½ ehk 2 172, 5 m². Kinnistu asub hinnatsoonis, kus kuni 900 m² ulatuses on hind

21.09 eurot m² kohta ja seda ületavalt osalt 10,55 eurot m² kohta. Kaebuse esitajale kuuluva maa maksustamishind 27670 eurot on arvutatud maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse poolt Vabariigi Valitsuse 22.05.2001 määrusega nr 179 kehtestatud korras keskkonnaministri 30.11.2001 määrusega nr 50 kinnitatud maa korralise hindamise tulemuste põhjal järgmiselt:

900 m²x 21, 09 +3445 m²x10,55=55 330:2=27 665 eurot( maa hindamise seaduse § 6 lg 4 kohaselt maa maksustamishind väljendatakse 10 euro täpsusega, sealjuures summa alates 5 eurost ümardatakse järgmise kümnendini,seega maa osapinna maksustamishind on 27 670 eurot. Kogu 2 172, 5 m² maamaksusumma on 27 670 x 2,5%=691, 75 eurot.Ühe ruutmeetri hind on

27 670: 2 172, 5 = 12, 7364 eurot. Koduomaniku maamaksuvabastus on 12, 7364x 750 x 2,5%=238,81 eurot. Kaebaja on arvutanud kodualuse maa maksustamishinna eraldi, kuid ei ole põhjendanud, miks peaks kodualuse maa maksustamishinna arvutama eraldi uuesti uue ruutmeetrihinnaga. Kaebaja esitatud arvestuskäigust lähtudes peaks ka selle maa, mille pealt kaebajale jääb maksukohustus, arvestama eraldi hinnaga.

IV KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

15.Tallinna linn vaidleb kaebusele vastu ja on seisukohal, et vaidlustatud maamaksu summa, sealhulgas maksusoodustuse summa on kehtiva õiguse kohaselt arvutatud ja õige.

16.Kolmas isik leiab seoses kaebuse seisukohaga, et MaaMS § 11 lg 5 sätestatud õigus maksusoodustuse võimaldamiseks peaks olema sätestatud kohustusena, et maamaksust täiendava vabastuse kehtestamine on ebatõenäoline seni, kuni riik ei ole täitnud seadusest tulenevat kohustust hüvitada MaaMS kehtestatud maamaksust vabastamise mõjusid samas ulatuses või vähendada proportsionaalselt kohalikule omavalitsusele pandud kohustusi. Tallinna linn on võtnud otsustamisel arvesse, et alates 1.01.2013 on võimaldatud maksuvabastus kõikidele koduomanikele, sh pensionäridele. Põhiseaduse § 154 ja 157 üheks eesmärgiks on tagada kohalike omavalitsuste piisav rahastamine, samuti on õigusriigi põhimõtetega kooskõlas, et ka pärast maksuõiguses tehtud muudatusi säiliks kohalike omavalitsuste rahastamine ulatuses, mis võimaldaks omavalitsusüksuse ülesandeid täita minimaalselt vajalikus mahus. MaaMS muudatustest tulenevalt vähenes kohaliku omavalitsuse tulubaas märkimisväärselt.Selle kompenseerimiseiks suurendati kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksu osa, kuid kohalike omavalitsuste tulu suurendamine sätestatud määras ei korva MaaMS-st tingitud tulubaasi vähenemist. .Nimetatud probleemile on Tallinna linn ka varasemalt tähelepanu juhtinud. Nimelt vabastati MaaMS ja tulumaksuseaduse muutmise seadusega maamaksust kodualune maa ja riigi omandis olev ühiskondlike ehitiste sihtotstarbeta maa. Selle kompenseerimiseks suurendati küll kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksu osa alates 1. jaanuarist 2013 0,17% kuni 11,57%-ni ning alates 1. jaanuarist 2014 0,03% võrra kuni 11,60%-ni, kuid KOV-de tulu suurendamine nimetatud määras ei korva MaaMS-st tingitud tulubaasi vähenemist. Nii jäi nt Tallinna linnal 2013. a laekumata ca 9,9 miljonit eurot, samal ajal, kui tulumaksu osast laekus ca 3,8 miljoniyt eurot. Tallinna linnale jäi kompenseerimata tulubaasi vähenemine summas 6,1 miljonit eurot.

17. XXXXX kinnistu puhul on arvutatud kinnistu keskmine ruutmeetri väärtus, mille põhjal on määratud maksuvabastuse summa ja maksmisele kuuluv summa. XXXXXXX kinnistu kogu maa maksustamishind on 55330 eurot ( 900x21,09+(4345-900)x10,55=55325, 75, kooskõlas maa hindamise seaduse § 6 lg-ga 4 ümardatult 55330). M.J.ile kuulub kaasomandiosa suurusega ½ kinnistust, s.o. 4345:2=2172, 5 m². Osapinna maksustamishind on 55330:1/2=27655 eurot, mis väljendatakse 10 euro täpsusega, seega on osapinna maksustamishind 27670 eurot/m². Maamaksumäär on 2,5 % maa maksustamishinnast, seega maamaks on 27670x0,025=691, 75 eurot. Kaebuse esitajal on õigus saada maksuvabastust

750 m² ulatuses. Seega on maksuvabastuse suurus 750x ( 27670/2172,5)x0,025=238, 81 eurot ja maamaks tuleb tasuda summas 691,75-238,81=452, 94 eurot.

V KOHTU PÕHJENDUSED

18.Kohus, hinnanud menetlusosaliste väiteid ja esitatud tõendeid leiab, et kaebus põhjendatud ei ole ja tuleb jätta rahuldamata.Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

19.Kaebuses on väidetud ebavõrdset kohtlemist ning kaebuse esitaja leiab, et temale tuleks tagada maksusoodustus 2 ha. MaaMS § 11 lg 1 kohaselt on maamaksu tasumisest vabastatud maa omanik tema omandis oleva või käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud maakasutaja tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Sama paragrahvi lg 31 sätestab, et kui katastriüksust läbib kohaliku omavalitsusüksuse üldplaneeringuga või maavanema maakonnaplaneeringuga määratud tiheasustusega ala piir, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud maksusoodustust elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas järgmiselt:

1) kuni 0,15 ha ulatuses, kui suurem osa katastriüksusest asub tiheasustusega alal;

2) kuni 2,0 ha ulatuses, kui suurem osa katastriüksusest asub väljaspool tiheasustusega ala. Käsitletava paragrahvi lg 32 näeb ette, et kui katastriüksust läbib asustusüksuse lahkmejoon, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud maksusoodustust elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas järgmiselt:

1) kuni 0,15 ha ulatuses, kui suurem osa katastriüksusest asub linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus või tiheasustusega alal;

2) kuni 2,0 ha ulatuses, kui suurem osa katastriüksusest asub väljaspool linna, vallasisest linna, alevit, alevikku või tiheasustusega ala. Kaebuse esitaja kinnistu XXXXXX asub tervikuna Tallinna linnas Nõmme linnaosas ning seega viidatud § 11 lg-te 31ja 32 punktides 2 seatud nõuetele kaebuse esitajale kuuluv maatükk ei vasta. Asjaolu, et kinnistu asukohaga XXXXXX, Tallinn, asub Tallinna linna ja Harku valla vahelise piiri lähedal, ei anna iseenesest alust väita ebavõrdset kohtlemist nende isikutega, kellel on õigus saada maksuvabastust 2 ha ulatuses. Vastustaja on põhjendatult juhtinud tähelepanu kaebaja väidetule, mille kohaselt oleks tal õigus maksuvabastusele 2 ha ulatuses kui tema kinnistu asuks Harku valla territooriumil , et ka kinnistu valla territooriumil asumine ei tähendaks igal juhul 2 ha ulatuses maksuvabastuse saamist, Kaebuse väide ebavõrdsest kohtlemisest on üldsõnaline ning kaebaja ei ole kaebuses ega ka täiendavalt esitatud seisukohtades vastavaid täpsustusi esitanud.

20.MaaMS § 1 lg 1 kohaselt on maamaks maa maksustamishinnast lähtuv maks. MaaMS § 2 kohaselt on maamaksu objektiks maa ning maamaksuvabastused ja -soodustused on üldjuhul seotud maksustatava maatüki tunnustega ega sõltu maa omaniku isikust. Vaidlust ei ole faktilise asjaolu üle, et kaebuse esitaja on vanaduspensionär ja nägemispuudega isik ning et kohtumenetluses esitatud Sotsiaalkindlustusameti tõendist nähtuvalt on kaebaja vanaduspensioni suuruseks 328, 15 eurot kuus , millele lisandub puuetega inimeste sotsiaaltoetus 26, 85 eurot kuus, maamaksuteate kohaselt tuleb kaebajal 2014.a. eest tasuda maamaksu kokku 452, 94 eurot. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et arvestades tema omandis oleva maa väärtust on maksukohustus liiga suur. Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt on kaebajal keskmise krundi suurusega võrreldes suurem omand, mis tingib ka kaebaja maksukohustuse suuruse.

21.Kaebuse esitajale maksuteatega pandud kohustus maamaksu tasumiseks ei riku Põhiseaduse §-des 32 ja 33 sätestatud õigusi omandi ja kodu puutumatusele, samuti Põhiseaduse §-de 11, 13 ja 14 sätteid. Omandi puutumatus ei ole võrdsustatav kaebaja omandi maksustamise keeluga. Kohtupraktikas ( näit. Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas 3- 13-1499) on leitud, et olukorras, kus isiku kõrge maksukoormus tuleneb tema omandis oleva kinnistu harilikust kõrgemast väärtusest, ei ole õige ka juhul, kui isiku sissetulekud ei võimalda maksu täiel määral tasuda, õige rääkida maksevõimelisuse põhimõtte rikkumisest.Maksusoodustuse andmisel on seadusandja lähtunud keskmisest elamukrundi suurusest, milleks tiheasustuse puhul on 1500 m² ning hajaasustuses 2ha. Samuti ei tähenda põhiseaduslik õigus kodu puutumatusele, et kaebuse esitajalt tema omandis oleva maa väärtusele vastava maamaksu nõudmine oleks põhiseadusevastane isegi juhul, kui kaebuse esitaja peaks maa väärtusele vastava maksukoormuse ja muude sissetulekute vähesuse tõttu elukohta vahetama. Seega ei pea kohus põhjendatuks kaebuse väidet, mille kohaselt käesoleval juhul maksukohustus, mida kaebaja ei ole suuteline täitma, on põhiseadusevastane.

23.Kaebuse esitaja märgib, et krundi suurus oleneb paljudest asjaoludest, mis on tihti maaomanikust sõltumatud . Kaebuse esitajale kuulub ½ mõttelist osa kinnistust maatüki suurusega 2 172, 5 m² ning kaebuse väitel ei ole kaebajal võimalik eraldada ja võõrandada oma kinnistust vähemalt 1200 m² osa tulenevalt ”Nõmme linnaosa ehitusmääruse ” § 4 lg 13 punktile 2. Tallinna Linnavolikogu 28.10.2004 määrusega nr 36 kinnitatud ”Nõmme linnaosa ehitusmääruse” § 4 lg 13 p 2 sätestab, et II ehituspiirkonnas ei ole lubatud krunte tükeldada iseseisvateks üksusteks, mille pind on väiksem kui 1200 m². Nõmme linnaosa ehitusmääruse § 1 lg 1 kohaselt on ehitusmääruse eesmärk kehtivatele planeerimisja ehitusala õigusaktidele tuginedes anda Nõmme linnaosa iseärasustest tulenevaid nõudeid ja põhimõtteid planeerimise ja ehitamise osas ning sama paragrahvi lg 2 tuleneb, et ehitusmääruse järgimine on oluline eeldus hea ehitustava kujunemiseks Nõmmel ja Nõmme säilimiseks valdavalt miljööväärtusliku metsalinnana ning Nõmme linnaosa keskkonnaja miljööomadustele tugineva kinnisvaraväärtuse stabiilseks säilimiseks ja kestvaks kasvuks. Teisalt on sama paragrahvi lg 3 märgitud, et ehitusmääruses sätestatud piirangud ja nõuded planeerimisel ja ehitamisel on tingimuslikud.Nimetatud piiranguid ja nõudeid mõistetakse lähteandmetena, mida võib põhjendatud vajaduse korral muuta, tagades huvitatud isikute ning avalike huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on kohtuasjas 3-4-1-52-13 , analüüsides MaaMS § 11 lg 3 sätestatud kaasomanike ja korteriomanike erinevat kohtlemist, leidnud, et PS § 12 lg 1 riive intensiivsust vähendab see, et maa kaasomanikud võivad jagada kinnisasja korteriomanditeks või eraldi maatükkideks. Käesoleval juhul on kaebuse väide, nagu ei oleks sõltumatuna kaebaja tahtest ja soovist tal oma tegudega kaebuse nõue põhjendamatu.

24. MaaMS§ 11 lg 5 sätestab, et kohalik omavalitsusüksus võib täiendavalt vabastada maamaksust riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saaja tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ulatuses.Sama paragrahvi lg

7 sätestab, et kohaliku omavalitsusüksuse täitevorgan otsustab käesoleva paragrahvi lõigetes

5 ja 6 sätestatud maksuvabastuse andmise isiku kirjaliku avalduse alusel omavalitsusüksuse volikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras .MaaMS § 13 lg 2 delegatsiooninormi alusel rahandusministri 17.01.2001 määrusega nr 10 kehtestatud“Maamaksuseaduse rakendamise korra“ ( koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 7 sätestab:«Maamaksuseadusega» ettenähtud maksuvabastuste taotlemiseks esitavad «Riikliku pensionikindlustuse seaduse» alusel pensioni saavad pensionärid maa asukohajärgsele linnavõi vallavalitsusele kirjaliku avalduse järgmiste andmetega:

1) pensionäri eesja perekonnanimi, sünniaasta ja pensionitunnistuse number;

2) pensionäri alalise elukoha aadress;

3) maksustatava krundi aadress ja pindala;

4) pensionäri maakasutusõiguse ulatus;

5) rendija üüritulu aastas. Nähtuvalt käesoleva haldusasja menetlusse kolmanda isikuna kaasatud Tallinna linna seisukohast kaebuse kohta peab Tallinna linn maamaksust täiendava vabastuse kehtestamist ebatõenäoliseks seni, kuni riik ei ole hüvitanud MaaMS kehtestatud maamaksust vabastamise mõjusid samas ulatuses või vähendanud proportsionaalselt kohalikule omavalitsusele pandud kohustusi. Kaebuse esitaja ei ole ka pöördunud Tallinna linna poole maamaksu tasumiseks abi saamiseks, samas on paljasõnaline kaebuse käsitlus, nagu ei oleks kaebajal võimalik oma maksukoormust vähendada Kohus on eespool märkinud, et maamaksu subjekti maksevõimelisus ei ole seotud maamaksu tasumise kohustusega ning kaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt peaks olema tal õigus maamaksuvabastusele kogu temale kuuluva krundi ulatuses, on põhjendamatu. 24.Kaebuse esitaja ei nõustu maksuteatel arvutatud koduomaniku maamaksuvabastuse summaga ka juhul, kui maksuvabastust kohaldataks temale ainult 750m² kohta ning taotleb maksuteate tühistamist osaliselt ka siis, kui kohus peab maamaksuseadust põhiseadusega kooskõlas olevaks.

Maa maksustamishinna korraldus on maksuteatele eelhaldusaktiks, kaebuse esitaja maksustamishinna korraldust vaidlustanud ei ole . Maa hindamise seaduse § 6 lg 1 tulenevalt arvutab maatüki maksustamishinna korralise hindamise tulemuste alusel kohalik omavalitsus. Maamaksu määramisel lähtutakse maa maksustamishinnast ja vajalikud andmed saab maksuhaldur kohalikust omavalitsusest ( MaaMS § 1 lg-d 1 ja 3). Seega maksuhaldur saab maksuteate väljastamisel lähtuda eelhaldusaktis kindlaks määratud maa maksustamishinnast . MaaMS § 5 lg 5 sätestab, et esitatavate andmete loetelu ning nende esitamise korra sätestab rahandusminister määrusega.

Rahandusministri 21.05.2012 määrusega nr kinnitatud“Maksuja Tolliametile kohaliku omavalitsuse üksuse esitatavate andmete loetelu ja korra“ § 3 sätestab kohaliku omavalitsuse poolt Maksuja Tolliametile maksustavate maakasutuste kohta esitatavad andmed , sealhulgas on p.13 nimetatud MaaMS § 11 lõigetes 1, 2, 5 ja 6 nimetatud maksuvabastuse summa. Nähtuvalt Maksuja Tolliametile esitatavatest andmetest ei esita kohalik omavalitsus maksuhaldurile andmeid hinnatsoonide ja neis asuva maa pindala ja väärtuse kohta. Seega kuigi Tallinna linn on viidanud oma seletuses MaaMS § 11¹, mis jõustub 01.01.2015 ,on maksuarvestus sisuliselt õige, sest võttes aluseks kohaliku omavalitsuse poolt maksuhaldurile esitatavad andmed, järeldub, et maksuvabastus või soodustus tuleb arvutada proportsionaalselt maatüki kogupindalale vastavast maksustamishinna osast.

Vastustaja ja kolmas isik on põhjendatult juhtinud tähelepanu kaebuse esitaja arvutuskäigu ekslikkusele, märkides, et maksusoodustust ei kohaldata mitte esimesele 1500 ruutmeetrile ega ka kõige kallimale 1500-le ruutmeetrile, vaid lähtutakse maatüki kui terviku maksustamishinnast ja maksusoodustusega ala suhtest. Seega 750 m² maksustamishinna arvutamisel ei ole õige lähtuda sellest, et kuni 900 m²ulatuses on hind 21,09 eurot ruutmeetri kohta, sest sellise hinnaga maast on kaebajal ½ ehk 450 ². Eeltoodust tulenevalt on maamaksuteade, sealhulgas maksusoodustuse summa seaduslik ja põhjendatud. 25.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude väljamõistmiseks kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kohus andis 22.05.2014 kohtumäärusega menetlusosalistele tähtaja menetlusdokumentide esitamiseks .Vastustaja ja kolmas isik ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud.

Seega jäävad võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik