3-14-51886/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number

3-14-51886

Määruse kuupäev

27.august 2014

Kohtunik

Eda Muts

Kohtuasi

Ants Tauk kaebus kohtutäitur Ave Kolsari tegevuse peale

Resolutsioon

1. Tagastada Ants Tauk kaebus haldusasjas nr 3-14-51886.

2. Kohtumääruse ärakiri saata kaebajale.

3. Kaebus tagastada kaebajale pärast kohtumääruse

jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Tartu Halduskohtusse saabus 25. augustil 2014 Ants Tauk kaebus kohtutäitur Aive Kolsari

tegevuse peale. Kaebaja märgib, et kohtutäitur on õigusvastaselt arestinud temale määratud kahju

hüvitise täies ulatuses, jättes kaebajat sellest ka eelnevalt teavitamata. Samuti on kohtutäitur võtnud

aegunud täiteasjadest nõuete suurusest suuremaid summasid kohtutäituri tasuks. Kaebaja soovib

tagasi saada A. Kolsari poolt arestitud 172.24 eurot.

2. Kohus leiab, et A.Tauk kaebuse läbivaatamine ei ole halduskohtu pädevuses ning kaebus tuleb

tagastada.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-

õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale

täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline

esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või

pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg

1 kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse

kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas

kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile

kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.

Eelnevast nähtuvalt on kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamiseks ette nähtud teistsugune

menetluskord ja kohtutäituri ametitegevusega seotud vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu

pädevusse. Vaidlus selle üle, kas kohtutäituril oli õigus arestida kaebajale määratud summa täies

ulatuses, on sisuliselt vaidlus kohtutäituri tegevusele täitedokumendi täitmisel. Riigikohtu erikogu

on 04.11.2010 kohtumäärusest asjas nr 3-3-4-2-10 tuleneb, et TMS §-d 217 ja 218 kohalduvad ka

juhul, kui isik soovib vaidlustada kohtutäituri tegevust täitemenetluse kulude sissenõudmisel, ja

seda ka juhul kui täitemenetlus põhinõuete osas on lõpetatud.

3. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, ning lg 3 kohaselt selgitab kohus võimaluse korral,

kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Kohus selgitab, et

kaebajal tuleb esitada esmalt kaebus kohtutäiturile ning kui kaebaja kohtutäituri otsusega ei nõustu,

siis on tal võimalus esitada hagiavaldus maakohtule. Kui kaebaja on mööda lasknud kaebetähtaja,

siis TMS § 217 lg 2 kohaselt on tal võimalik koos kaebusega esitada kohtutäiturile ka kaebetähtaja

ennistamise taotlus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts

kohtunik