4-14-4693/16 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

27. august 2014 (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-14-4693 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Väärteoasi Teet Peek liiklusseaduse § 224 lg 2 ja § 207 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 6. juuni 2014 otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik Teet Peek Kohtuväline menetleja Menetlusalune isik Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur Teet Peek (isikukood: 37011115212); Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: XXX; varem väärteokorras karistatud.

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 6. juuni 2014 otsus jätta muutmata. 2. Teet Peeki apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 06.06.2014 otsusega tunnistati T. Peek süüdi LS § 224 lg 2 ja § 207 järgi ning teda karistati arestiga 10 päeva ulatuses alates tema kinnipidamisest 05.06.2014 kell 23:00. Lisakaristusena võeti LS § 224 lg 3 p 2 alusel V. Peekilt juhtimisõigus ära neljaks kuuks.

1.1 T. Peek tunnistati süüdi alljärgnevas. Tema 05.06.2014 kell 23:00 Lääne-Virumaal Sõmeru vallas Põdruse-Kunda-Pada mnt 10. kilomeetril Essu suunas liikudes juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant (XXX ) alkoholi piirmäära ületades. Alkoholisisaldus mõõdetuna mõõteseadmega Alcotest 7110 MKIII nr ARBK-0025 oli väljahingatavas õhus 0,31 mg/l. Lisaks juhtis T. Peek mootorsõidukit, millel oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Sellise tegevusega rikkus T. Peek LS § 69 lg 5 ja § 73 lg 2 nõudeid, pannes toime LS § 224 lg 2 ja § 207 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

1.2 T. Peekile karistust mõistes märkis maakohus järgmist. T. Peekil on välja kujunenud püsivalt hoolimatu käitumismuster, millest annavad tunnistust kehtivad väärteokaristused samalaadsete rikkumiste eest. Karistused ei ole mõjutanud T. Peeki seaduskuulekalt käituma ja annavad üheselt tunnistust isiku hoolimatust ning üleolevast suhtumisest õiguskorda ja karistustesse. Joobeseisundis juhtimine on raske liiklusalane rikkumine, mis kuulub riigi poolt karmilt karistatavate süütegude hulka. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on T. Peeki viimase aasta jooksul korduvalt karistatud LS § 224 lg 2 ja § 207 järgi. Seega ei ole tema rikkumised juhuslikku laadi. Mootorsõiduki joobes juhtimisena kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel tuleb arvestada teo suurt ühiskonnaohtlikkust ning seda, et taoliste õigusrikkumiste eest on põhjendatud määrata ranged karistused. T. Peek seadis oma tegevusega ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu, tervise ja ohutuse. Eeltoodu alusel on põhjendatud karistada menetlusalust isikut arestiga. Arvestades tema tervislikku seisundit tuleb karistus mõista alla sanktsiooni keskmist määra. Vabadust piirav karistus on proportsionaalne toimepandud süüteoga ja piisav, et mõjutada T. Peeki edaspidi väärtegude toimepanemisest hoiduma. Samal eesmärgil ja kuna on tegemist korduva süüteoga, pidas kohus põhjendatuks kohaldada T. Peeki suhtes ka lisakaristust, s.o juhtimisõiguse äravõtmist selle miinimummäärale lähedases määras ehk 4 kuuks.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni T. Peek, kes palub tühistada Viru Maakohtu otsuse talle mõistetud lisakaristuse osas või siis lühendada lisakaristuse tähtaega ühes selle täitmisele pööramise edasi lükkamisega kaheks kuuks, mis võimaldaks apellandil käia arsti juures. Menetlusalune isik märgib, et tema tervislik seisund halvenes järsult seoses arestikaristuse kandmisega ja selle järelmõjud kestavad tänini. Juhtimisõiguse äravõtmisel puuduks tal võimalus külastada Rakveres asuvat raviarsti. T. Peek kinnitab, et ta tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandut ning seda, et arvas sõidukit juhtima asudes end ekslikult kaine olevat. Lisaks esitatud taotlustele tahab apellant teada, kas esimene kohtuaste toimis õigesti, kui ei vabastanud teda aresti alt päevast, mil ta esitas maakohtule apellatsiooni.

3. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 14.08.2014 määrusega määrati väärteoasi läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Menetluspooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega kuni 22.08.2014. Määratud tärminiks apellatsioonikohtule seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide, kaevatava kohtuotsuse ja apellatsioonis esitatud seisukohtadega, leiab, et Viru Maakohtu otsuses esitatud motiivid ja järeldused mõistetud karistuse osas, sealhulgas lisakaristust puudutavalt, on põhjendatud ning asjakohased, mistõttu apelleeritud kohtuotsus jääb muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-122-13 selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumusvõi juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega.

6. Eelmärgitut silmas pidades peab apellatsioonikohus maakohtu otsust T. Peekile lisakaristuse kohaldamise ja selle määra osas täielikult seaduslikuks ja põhjendatuks. Siinjuures on oluline tähelepanu pöörata esmalt sellele, et T. Peek tunnistati süüdi LS § 224 lg 2 järgi, s.o paragrahvis toodud raskema koosseisu alusel, ja teiseks asjaolule, et T. Peekil on kaks kehtivat väärteokaristust analoogsete õigusrikkumiste eest. Viimati on teda karistatud Viru Maakohtu 17.07.2013 otsusega LS § 224 lg 2 ja § 207 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Seega on alkoholi pruukinult sõiduki juhtimisi menetlusalusel isikul natuke rohkem kui aasta pikkuse perioodi jooksul kogunenud juba kolm. Mõistetud karistused, sh hiljutine juhtimiskeeld, ei ole

T. Peekile piisavat mõju avaldanud hoidmaks teda eemal analoogsete tegude toimepanemisest. Tema liiklusrikkumine ei olnud juhuslikku laadi ning seega esineb negatiivne tulevikuprognoos, et apellant võib samalaadse käitumisega ka edaspidi osutuda ohtlikuks kaasliiklejatele, seades ohtu nende (aga ka iseenda) elu ja tervise. Toodud põhjustel, s.o arvestades T. Peeki teo toimepanemise asjaolusid, selles sisaldunud abstraktset riski liiklusturvalisusele ja kehtivate väärteokaristuste esinemist, on ringkonnakohus seisukohal, et menetlusalusele isikule lisakaristuse kohaldamine juhtimisõiguse äravõtmise näol on nii üldkui eripreventiivseid eesmärke silmas pidades kohane ning ka vajalik ja kooskõlas karistuspoliitika ning väljakujunenud kohtupraktikaga.

7. Nagu eelnevalt märgitud, nõustub apellatsioonikohus maakohtu otsusega ka T. Peekile mõistetud lisakaristuse kestuse osas. Olukorras, kus analoogne väärtegu on isikul korduv ja varasemad karistused ei ole temale oodatud mõju avaldanud, ei pea apellatsioonikohus otstarbekaks ega eesmärgipäraseks võimalust kohaldada isikule lisakaristust varasemast väiksemas määras (tagasiviitega - Viru Maakohtu 17.07.2013 otsusega võeti T. Peekilt juhtimisõigus ära kuuks). Arvestades eelnevale lisaks ka liiklussüütegude ühiskonnaohtlikkust ja laialdast levikut ning sellest tulenevalt vajadust nende süütegude toimepanemise tõhusamaks tõkestamiseks, on põhjendatud T. Peekilt lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4 kuuks. Märkimata ei saa jätta, et kuivõrd LS § 224 lg 3 p 2 lubab juhtimisõiguse isikult ära võtta 3 kuust kuni 12 kuuni, siis on maakohus T. Peeki suhtes lisakaristust kohaldanud isegi juba tunduvalt alla selle võimalikku keskmist määra.

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonis toodud väited ei anna alust T. Peeki suhtes lisakaristuse kohaldamata jätmiseks või selle kestuse lühendamiseks. Enne sõidu alustamist on juht kohustatud veenduma, et tema tervislik seisund lubab tal sõidukit juhtida. Nimetatud kohustuse jättis apellant täitmata ning tema rikkumist ei vabanda kinnitus, mille kohaselt arvas ta autorooli istudes, et on täiesti kaine, s.o ta ei suutnud õigesti hinnata oma täielikku kainenemist. Kohtute seniseid järeldusi määratud lisakaristuse vajalikkuse ja selle tähtaja pikkuse osas ei väära ka T. Peeki kinnitused tema kehvast tervislikust seisundist, mille tõttu ta väidetavalt juhtimisõigust kõige enam vajab. Kirjeldatud väide ei kõiguta ringkonnakohtu hinnangul mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist tingivate, eelnevalt kirjeldatud asjaolude kaalukust ega mõjuta maakohtu käsitlust lisakaristuse kohasusest. Täiendavalt tuleb lisada, et T. Peeki tervisega seonduvaid asjaolusid on maakohus temale põhikaristuse mõistmisel juba ka igati arvestanud. Mis puutub apellandi soovi, et apellatsioonikohus lükkaks lisakaristuse kehtima hakkamise tähtaja edasi 2 kuu võrra, siis vastavat võimalust kehtiv seadus ette ei näe.

9.

T. Peek on ringkonnakohtule esitanud ka küsimuse, soovides teada, kas esimene kohtuaste toimis õigesti, kui ei vabastanud teda aresti alt päevast, mil ta esitas maakohtule apellatsiooni. Ringkonnakohus selgitab apellandile, et kuivõrd VTMS § 199 lg 3 kohaselt jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle tegemisest, s.o sõltumata kaebeõiguse kasutamisest, siis on maakohus toiminud seadusega kooskõlas olevalt.

10. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus T. Peekile lisakaristusena kohaldatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise ja selle määraga ning leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. T. Peekile mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks. Eelneva põhjal ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 06.06.2014 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Paavo Randma

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas