3-14-50296/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-50296 Otsuse kuupäev 27. august 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Sergei Visnapu kaebus Harku ja Murru Vangla 31.01.2014 käskkirja nr 34-d ja 04.02.2014 käskkirja nr 14-av tühistamiseks Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja – Sergei Visnapu Vastustaja – Harku ja Murru Vangla Resolutsioon Jätta Sergei Visnapu kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 26.september 2014.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud 1. Harku ja Murru Vangla määras 31.01.2014 käskkirjaga nr 34-d kinnipeetav Sergei Visnapule distsiplinaarkaristuse Harku ja Murru Vangla direktori käskkirja nr 642-t nõuete rikkumise eest kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt ei olnud S. Visnapu 15.01.2014 kell 17.00 ajal kättesaadav oma töökohas, kuigi pidi töökohal viibima kuni 18.30-ni. Harku ja Murru Vangla direktori 04.02.2014 käskkirja nr 14-av alusel paigutati kinnipeetav S. Visnapu Harku ja Murru avavanglast karistuse kandmise jätkamiseks ümber Tartu Vanglasse. 2. S. Visnapu esitas 10.02.2014 vaide Harku ja Murru Vangla 31.01.2014 käskkirja nr 34-d tühistamiseks, mis jäeti Harku ja Murru Vangla 17.02.2014 vaideotsusega nr 5-11/14/8-2 rahuldamata. S.Visnapu poolt 10.02.2014 esitatud vaie Harku ja Murru Vangla 04.02.2014 käskkirja nr 14-AV tühistamiseks jäeti Justiitsministeeriumi 24.03.2014 vaideotsusega nr 11-7714-689-18 rahuldamata. 3. S. Visnapu esitas 20.02.2014 Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-14-50154 (S. Visnapu taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vaidemenetluse ajaks) seisukoha, milles teatas, et ei

2

nõustu Harkuja Murru Vangla 17.02.2014 vaideotsusega ning palus kohtul tühistada Harku ja Murru Vangla 31.01.2014 käskkiri nr 34-d ja 04.02.2014 käskkiri nr 14-av. 4. Tallinna Halduskohus edastas 11.03.2014 määrusega Sergei Visnapu kaebuse Harkuja Murru Vangla 31.01.2014 käskkirja nr 34-d ja 04.02.104 käskkirja nr 14-av tühistamiseks kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Halduskohtule. 5. Tartu Halduskohus võttis 28.04.2014 määrusega kaebuse menetlusse.

Kaebuse põhjendused 6. Sergei Visnapu on seisukohal, et ta ei ole distsiplinaarrikkumist toime pannud ning palub kohtul tühistada Harku ja Murru Vangla 31.01.2014 käskkiri nr 34-d ja 04.02.2014 käskkiri nr 14-AV. Harku ja Murru Vangla 31.01.2014 käskkirjas nr 34-d on märgitud, et kaebaja rikkus vangla direktori 26.11.2013 käskkirja nr 642-t, mille kohaselt oli S.Visnapul kohustus viibida töökohal, Fosforiidi tn 15 Maardu linn, kella 9.00-st kuni 18.30-ni. Kaebaja osutab, et lahkus töökohast varem, kuna buss, millega ta sõidab Maardust ära tagasi Tallinnasse, lahkub varem peatusest kui 18.30. 7. Kaebaja on seisukohal, et tööaega ei korralda mitte vangla, vaid tööandja ning, et vangla kooskõlastab kinnipeetava tööaja ühistranspordi graafiku järgi. Viidates 30.01.2014 esitatud vastusele kaebaja tööandjalt, jääb S.Visnapu seisukohale, et tema tööaeg on 8.25 kuni 17.00 ning see kehtib vastavalt ühistranspordi liikumisele. Samuti osutab S.Visnapu Töölepingu seaduse § 5 lg 1 p 7-le, mis reguleerib tööaega. 8. Kaebaja põhjendab distsiplinaarkaristuse määramise alusetust ka asjaoluga, et vangla on ise olnud hooletu, kuna ei kooskõlastanud S. Visnapu tööandjaga tööaega ning jättis vaikimisi tööaja lõppemiseks kella 18.30. Kaebaja oli suuliselt palunud ka luba kaupluse külastamise aja muutmiseks ning kuna talle kinnitati, et seda tehakse, siis kaebaja lahkuski 15.01.2014 töökohalt varem. Kaebaja märgib, et vangla on jätnud ta informeerimata ühistranspordi liikumise graafikust, mistõttu kaebaja ei teadnud mis number bussid ja mis kell liiguvad marsruudil Maardu –Tallinn. Samuti ei olnud ühistranspordi liikumise graafikut ka bussipeatusesse ülesse pandud. Kaebaja arvates on võimatu sellisel kujul vangla direktori käskkirja täita, kus ei ole tööaega reguleeritud vastavalt ühistranspordi liikumisele. Kaebaja on seisukohal, et vangla on loonud situatsiooni, milles kaebajat saaks edaspidi karistada.

Vastustaja vastuväited 9. Harku ja Murru Vangla vaidleb vastuses kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 10. Kontrollimisel 15.01.2014 umbes kella 17.00 ajal ei asunud kaebaja enda töökohas Maardus aadressil Fosforiidi 15, kus ta 26.11.2013 käskkirja nr 642-t kohaselt oli kohustatud kella 9.00-st kuni 18.30-ni viibima. Vastustaja märgib, et kaebaja on teadlik 26.11.2013 käskkirja nr 642-t sisust, mida tõendab kaebaja omakäeline kinnitus käskkirjaga tutvumisel. Mingeid pöördumisi (kaebusi, taotlusi, vaiet jm) seoses eelnimetatud käskkirjas toodud tööaja muutmisega vastustaja sõnul S. Visnapu esitanud ei ole, samuti ei ole ta eelnevalt pöördunud vanglaametnike poole seoses võimaliku probleemiga käskkirjast aru saamisel ega juhtinud tähelepanu ka käskkirja täitmise võimatusele. 11. Vangla kinnipeetava ja tööandja vahelisi töölepingulisi töösuhteid ei reguleeri, vaid annab üksnes kinnipeetavale loa järelevalve all või järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat. 10.07.2013 käskkirjaga nr 385-t anti kaebajale, tema 04.07.2013 üleviimise avalduse ja tööandja OÜ Varikatus nõusolekul, luba töötada väljaspool vanglat OÜ-s Varikatus. Eelnimetatud käskkirjaga kohustati kaebajat tööpäeval kella 09.00-st kuni 18.30-ni viibima aadressil Rohuneeme tee 128, Püünsi küla, Viimsi vald. 22.11.2013 esitas OÜ Varikatus taotluse S. Visnapu töökoha aadressi

3

muutmiseks. Tööandja taotluse ning S. Visnapu nõusolekul muutis vangla 26.11.2013 käskkirjaga nr 642-t kaebaja töötamise luba ning andis kaebajale loa töötada OÜ-s Varikatus Fosforiidi 15, Maardu; ülejäänud töötingimused mh aeg, mil taotleja oli kohustatud viibima töökohal (09.00-st kuni 18.30- ni), jäid kokkuleppel tööandjaga samaks. 12. Vastustaja on seisukohal, et otsitud on kaebaja väited käskkirja täitmise võimatuse osas seoses transpordiprobleemiga. Kaebajal oli võimalus jõuda avavanglasse määratud ajaks väljudes töökohalt õigeaegselt – nt väljub http://soiduplaan.tallinn.ee kohaselt Fosforiidi peatusest kell 18.51 buss nr 203, mis jõuab Kaubamaja peatusse kell 19.16; Kaubamaja peatusest Viru peatusse, kus kell 19.29 väljub buss nr 145 (millega ka teised avavanglasse kella 21.00-ks tagasi pöörduvad kinnipeetavad sõidavad), jõuab jalgsi ca 4 minutiga. 13. Kaebajal olid kõik tingimused, et käituda õiguskuulekalt. Isegi juhul kui kaebajal tõepoolest oli takistatud 26.11.2013 käskkirjas nr 642-t sätestatud kohustuse, viibida tööpäeval kella 09.00-st kuni 18.30-ni töökohal, täitmine, oli kaebajal võimalus sellest vanglat teavitada. Kaebajal puudusid objektiivsed takistused, mis oleksid välistanud sellistest asjaoludest vanglale õigeaegselt teada anda.

Kohtu seisukoht 14. Sergei Visnapu on vaidlustanud kohtus kaks Harku ja Murru Vangla käskkirja, esiteks 31.01.2014 käskkirja nr 34-d, millega karistati kaebajat distsiplinaarkorras kartseriga 3 ööpäeva (I) ning teiseks 04.02.2014 käskkirja nr 14-av, millega otsustati paigutada S.Visnapu avavanglast ümber Tartu Vanglasse (II).

I 15. Harku ja Murru vangla 31.01.2014 käskkirjaga on S. Visnapud karistatud selle eest, et 15.01.2014 kella 17.00 ajal ei olnud kättesaadav oma töökohas, millega rikkus Harku ja Murru Vangla direktori 26.11.2013 käskkirja nr 642-t nõudeid (tlk.69). 26.11.2013 käskkirjaga nr 642-t on antud Sergei Visnapule luba töötada alates 02.12.2013 väljaspool vangla territooriumi ettevõttes OÜ Varikatus täistööajaga avavanglast väljumisega kell 06.20 ja avavanglasse saabumisega kell 21.00. Tööpäev kestab kella 9.00-st kuni kella 18.30-ni, sellel ajal peab kinnipeetav viibima aadressil Fosforiidi 15, Maardu. S. Visnapul on lubatud liikuda üksnes marsruudil avavanglast tööle ja tagasi avavanglasse (tlk.74). 16. Tulenevalt justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 962 otsustatakse kinnipeetava väljaspool vanglat tööle lubamine kinnipeetava ja tööandja taotluse alusel. Sama määruse § 964 lg 1 alusel luba vormistatakse käskkirjaga ja selles märgitakse kinnipeetava nimi, loa kehtivusaeg, väljaspool vanglat viibimise täpsed ajad, tööandja andmed, kinnipeetava väljaspool vanglat viibimise võimalikud asukohad ning muud tingimused. Harku ja Murru Vangla 26.11.2013 käskkirjas on märgitud, et S. Visnapu tööaeg kestab kella 9.00-st kuni 18.30-ni. Käskkirjaga oli kaebaja kohustatud käskkirjas märgitud ajal viibima oma töökohas Fosforiidi 15, Maardu. Käskkiri oli kaebajale teatavaks tehtud, seega tuli kõiki selles käskkirjas märgitud tingimusi kaebajal kui kinnipeetaval järgida. 17. Vaidlust ei ole selles, et S.Visnapu ei viibinud töökohal vangla ametniku kontrollimise ajal 15.01.2014 kella 17.15 paiku, ajal kui tegelikult ametnik kaebaja töökohta Fosforiidi 15, Maardu saabus. Distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt lahkus S.Visnapu videosalvestuste järgi töölt kell 17.04. Seega lahkus kaebaja töökohalt varem kui vangla käskkirjaga oli lubatud. Ka kaebaja ise ei vaidle vastu tuvastatud asjaolule, et teda kella 17.15 paiku enam määratud töökohal ei viibinud. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et vangla ametnik saabus kaebaja töökohta kell 17.17, vaidlustatud

4

käskkirjas on aga märgitud, et S.Visnapu ei olnud oma töökohas kättesaadav kella 17.00 ajal, ei ole antud asjas määrav, kuna kaebaja oli kohustatud viibima töökohas kella 18.30-ni. Kaebaja väited, et tema tegelik tööaeg oli alates 8.30 kuni 17.00 või et tal ei olnud käskkirja järgseid aegu võimalik järgida tulenevalt transpordiprobleemidest, ei anna alust käskkirja tühistamiseks. Kui tööandjal ja kaebajal oli vajadus muuta käskkirjas märgitud töötamise aega, tuli selleks esitada vanglale vastav taotlus. VSkE § 962 lg 3 kohaselt esitatakse tööandja ja kinnipeetava taotluses ühe asjaoluna ära ka tööaja algus ja lõpp. Tööandja oli 22.11.2013 esitanud vanglale taotluse S. Visnapu töökoha aadressi muutmiseks (varem asus töökoht Rohuneeme tee 128, Püünsi küla, Viimsi vald), mille vangla direktor rahuldas. Kuid töökoha muutmise taotluses ei olnud esitatud taotlust tööaja muutmiseks, seega jäi ka uues töökohas töötamise ajaks kell 9.00 kuni 18.30, mis on ka käskkirjas kirjas. Vangla väitel ei ole S.Visnapu kordagi pöördunud ühegi vangla ametniku poole sooviga muuta käskkirjas tööaega. Alles distsiplinaarmenetluse käigus on kaebaja välja toonud probleemid ja selgitused tööaja ja transpordiaegade mittesobimise osas. Käskkiri töökoha muutmise kohta oli tehtud 26.11.2013, kontrollimine toimus 15.01.2014, seega oli kaebajal varasemalt piisavalt aega taotleda käskkirja järgse tööaja muutmiseks. Kuna OÜ Varikatus 30.01.2014 kirjast (tlk.6) nähtub, et tegelikult jõuab S.Visnapu töökohta kell 8.25 ja lahkub kell 17.00, siis saab järeldada, et kaebaja rikkus ka eelnevalt käskkirjas märgitud tingimusi. 18. Vastustaja on 17.02.2014 vaideotsuses õiguspäraselt viidanud Riigikohtu 01.03.2007 otsuses asjas nr 3-3-1-103-06 toodud seisukohale, et kinnipeetava arusaam seadusest ja sellega seonduv arusaam vanglaametniku korralduse seadusevastasusest ei anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda, vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud vaid juhul, kui korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele. Kuna käskkiri ei ole tühine, tuli kinnipeetaval tema suhtes tehtud ja tema töötamist reguleerivat käskkirja vastavalt käskkirjas märgitule täita. 19. Arvestades eeltoodut jätab kohus S.Visnapu kaebuse Harku ja Murru Vangla 31.01.2014 käskkirja nr 34-d tühistamiseks rahuldamata. Ükski kaebaja poolt esitatud väide ei anna alust käskkirja tühistamiseks.

II 20. S. Visnapu on palunud tühistada ka Harku ja Murru Vangla 04.02.2014 käskkirja, millega otsustati S. Visnapu paigutada karistuse edasiseks kandmiseks ümber Tartu Vanglasse. Avavanglast kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise aluseks on olnud eelnevalt analüüsitud 15.01.2014 toimepandud distsiplinaarüleastumine – ei olnud vangla käskkirjaga määratud ajal oma töökohas. S.Visnapu on esitanud kaebuses taotluse 04.02.2014 käskkirja nr 14-av tühistamiseks samadel põhjustel kui 31.01.2014 käskkirja nr 34-d tühistamiseks. Kohus asus eelnevalt seisukohale, et S.Visnapu pani 15.01.2014 toime distsipliinirikkumise, mitte viibides töökohal ajal, mis oli käskkirjaga määratud. Distsipliinirikkumine tõi kaasa ka kaebaja ümberpaigutamise kinnisesse vanglasse. VangS § 21 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava ümber paigutada kinnisesse vanglasse, kui kinnipeetav ei täida käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid. Kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglast kinnisesse vanglasse on lubatud ka siis, kui see on vajalik vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks. 21. Vaidlustatud 04.02.2014 käskkirjas on loetud Sergei Visnapu poolt toimepandud distsipliinirikkumine raskeks, kuna riivab oluliselt vangistuse täideviimise eesmärkide rakendamist. Vanglal puudub edasine veendumus, et kinnipeetav ei pane toime uusi õigusrikkumisi. Harku ja Murru Vangla 31.01.2014 käskkiri kaebaja distsipliinirikkumise ja tema karistamise osas on kehtiv, seega oli vangla direktoril ka õigus seda käskkirja kaebaja suhtes otsustuse tegemisel arvestada. Kohus nõustub vastustaja poolt antud seisukohaga, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda avavanglasse paigutamist. Kui aga avavanglas viibiv kinnipeetav paneb toime

5

distsipliinirikkumise, on õigus tema suhtes varasem soodustav otsus muuta ning ta paigutada rangema režiimiga vanglasse. Kohus leiab, et vastustaja on käskkirjas vajalikud faktilised ja õiguslikud asjaolud välja toonud, vastustaja on hinnanud asjaolusid ning leidnud põhjendatult nende asjaolude pinnalt, et S.Visnapu tuleb karistuse edasiseks kandmiseks ümber paigutada kinnisesse vanglasse. Arvestades eeltoodut jätab kohus rahuldamata S.Visnapu kaebuse ka Harku ja Murru Vangla 04.02.2014 käskkirja nr 14-av tühistamise nõudes. 22. Kuna kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata, jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik