Legislator Case Law & Legislation
2-12-34707/62 AI generated

2-12-34707/62 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-12-34707/62
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Pärnu Maakohtu 21.05.2014 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruse peale saab edasi kaevata, esitades määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest (TsMS § 48).

Legislator headnote

AI generated

2-12-34707/62 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Määruse peale saab edasi kaevata, esitades määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest (TsMS § 48).

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunik Gaida Kivinurm Määruse tegemise aeg ja koht 27.08.2014, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-34707 Tsiviilasi MM hagi AM vastu elatise väljamõistmiseks ja AM vastuhagi lapse sünniaktis isa kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 21.05.2014 määrus hageja seadusliku esindaja trahvimiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik SS määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja MM (IK XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja S S (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XX XX- XXX, XXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ants Nõmmik Kostja AM (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Andrei Yllö Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Pärnu Maakohtu 21.05.2014 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2. Määruse peale saab edasi kaevata, esitades määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest (TsMS § 48).

Menetluse käik ja ringkonnakohtu põhjendused

1. Pärnu Maakohtu menetluses on MM hagi AM vastu elatise saamiseks ning AM vastuhagi MMvastu lapse sünniaktis isa kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamiseks. Maakohus kohustas 29.04.2014 määrusega hageja seaduslikku esindajat SS ilmuma isiklikult eelja kohtuistungile. Sellise otsustuse põhjendusena märkis kohus, et TsMS § 346 lg 2 kohaselt põlvnemisasjas (TsMS § 103 lg 1) kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama. Eelnevale tuginedes ja samuti asja lahendamiseks tähendust omavate asjaolude selgitamiseks kohustas maakohus menetlusosalisi isiklikult ilmuma eelja kohtuistungile. Kohus määras asjas eelistungi ajaks 20.05.2014 kell 09.00.

2. MM seaduslikule esindajale SS toimetati kohtukutse kätte kohtukordniku vahendusel allkirja vastu 06.05.2014. Kohtukutses hoiatati SS, et kui menetlusosaline kohtu korraldusest hoolimata kohtuistungile ei ilmu, võib kohus teda trahvida nagu istungile ülekuulamiseks ilmumata jätnud tunnistajat või kohaldada tema suhtes sundtoomist. S S 20.05.2014 toimunud eelistungile ei ilmunud, seaduslikest takistustest ilmumata jätmiseks kohtule ei teatanud. Kohus selgitas S. S venna A S kaudu välja, et S S keeldub kohtusse tulemast. Pärnu Maakohtu 15.05.2014 määrusega andis kohus tsiviilasjas 2- 12-34707 SS riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja menetluses kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik avaldas eelistungil, et ta ei ole kliendiga ühendust saanud ja asja pole võimalik eelistungil arutada. Maakohus leidis, et MM seaduslikku esindajale SS tuleb määrata trahv 150 eurot.

3. S S esitas maakohtu 21.05.2014 trahvimääruse peale määruskaebuse. Hageja seaduslik esindaja palub määruse tühistada, kuna ta ei ole sihilikult eiranud kohtu korraldust kohtusse ilmuda, ta oli ekslikult arusaamal, et kuna lapsel on määratud korras esindaja, ei ole temal isiklikult kohtusse ilmumise kohustust. Arvates, et kohtul on olemas kõik menetlusdokumendid ning hageja jääb oma nõude juurde, ei ole kohtuistungist osavõtt kohustuslik. Hageja seaduslik esindaja viibis 05.06.2014 toimunud kohtuistungil. Hageja seaduslik esindaja leiab, et trahvi määramine halvendab lapse majanduslikku seisundit.

4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks ei anna kaebuses esitatud väited alust. Maakohus kohustas hageja seaduslikku esindajat ilmuma isiklikult kohtuistungile ning hoiatas, et kohtu korralduse täitmata jätmise puhul on kohtul õigus menetlusosalist trahvida. Seetõttu ei ole asjakohased kabuses esitatud väited, et hageja seadusik esindaja võis olla oma kohustuste osas eksituses. Hageja seaduslik esindaja jättis ilma mõjuva põhjuseta istungile ilmumata, põhjustades istungi edasilükkamise. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 200 on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt, ta ei või oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksiteele viia. TsMS § 45 lg 4 annab kohtule õiguse menetlusosalist, kes asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistab, muuhulgas ka trahvida. TsMS § 46 lg 1 kohaselt võib kohus määrata rahatrahvi kuni 3200 euro ulatuses. Maakohtu poolt määratud trahv150 eurot kohtu selge korralduse täitmata jätmise eest, mis põhjustas asja venimise, ei ole ülemäära suur, mida ringkonnakohus peaks vähendama.

5. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

Gaida Kivinurm kohtunik