3-12-2333/59 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

27. august 2014, Tartu Haldusasja number 3-12-2333 Haldusasi P.G. kaebus Politseija Piirivalveameti 5. oktoobri 2012. a lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise otsuse nr 1020460294 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 21. aprilli 2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P.G. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja P.G. Vastustaja Politseija Piirivalveamet (PPA) RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata P.G. määruskaebuses Tartu Halduskohtu 21. aprilli 2014. a määrusele esitatud nõuded: - määrata vastavalt kohtu õiglasele äranägemisele kaebajale hüvitis riigi tekitatud materiaalse ja moraalse kahju eest; - tuvastada PPA otsuste õigusvastasus ja tühisus; - tühistada PPA otsus.

2. Jätta läbi vaatamata P.G. määruskaebuses Tartu Halduskohtu 21. aprilli 2014. a määrusele esitatud taotlused: - vaadata asi läbi sisuliselt, edastamata seda läbivaatamiseks esimese astme kohtule; - määrata kaebuse läbivaatamise kuupäev; - vabastada kaebaja riigilõivude tasumisest kaebuse läbivaatamisel; - nõuda kohtukulud sisse PPA-lt.

3. Rahuldada P.G. määruskaebus Tartu Halduskohtu 21. aprilli 2014. a määrusele. Tühistada Tartu Halduskohtu 21. aprilli 2014. a määrus.

4. Jätta rahuldamata P.G. määruskaebus Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2012. a määrusele, jätta Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2012. a määrus muutmata.

5. Tagastada P.G. määruskaebuses Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2012. a määrusele esitatud taotlused ja nõue: - vaadata asi ringkonnakohtu poolt läbi sisuliselt - vabastada kaebaja igasugustest toimingutest, mis takistavad asja sisulist läbivaatamist; - hüvitada kohtu õiglasel äranägemisel kaebajale esimese astme kohtu otsusega ja PPA poolt tekitatud kahju.

6. Jätta P.G. taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 5. oktoobri 2012. a otsusega pikendati P.G. osas Eestist lahkumiseks isikule pandud lahkumiskohustust 30 päeva võrra kuni 4. novembrini 2012.

2. P.G. esitas 5. novembril 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse eelpool nimetatud otsuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks ning kaebajale õiglase kompensatsiooni määramiseks.

Koos kaebusega esitas P.G. taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

3. Tartu Halduskohtu 9. novembri 2012. a määrusega tagastati P.G. kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt ei riku lahkumisettekirjutuse pikendamine kaebaja seadusest tulenevaid õigusi ning tegemist on kaebajat soodustava otsusega, sest sellega sai ta täiendavat aega sama ameti tehtud lahkumisettekirjutuse täitmiseks. Kaebaja on 8. veebruari 2012. a lahkumisettekirjutuse vaidlustanud ja seda menetletakse haldusasja nr 3-12-301 raames, kus kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta.

4. P.G. esitas 10. detsembril 2012 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 9. novembri 2012. a määruse tühistamiseks. Kaebaja on seisukohal, et PPA on pidevate tähtaja pikendamise otsustega tema õigusi rikkunud. Kohus on ekslikul arvamusel, et PPA tegevus ei riku kaebaja õigusi. Kohus on rikkunud Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15. Määruskaebuses taotles kaebaja ka menetlusabi andmist.

5. Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2012. a määrusega jäeti P.G. menetlusabi taotlus rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku regulatsiooni kohaselt ei anta isikule menetlusabi, kui isikul puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja õigusi ei ole vaidlusaluse otsusega rikutud, kuna tegemist on kaebajat soodustava otsusega. Kaebaja saab enda õigusi kaitsta haldusasja nr 3-12-301 arutamise käigus, kuna selle raames vaadatakse läbi 8. veebruaril 2012 tehtud lahkumisettekirjutuse otsust.

6. P.G. esitas 14. jaanuaril 2013 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2012. a määruse tühistamiseks, kuna nimetatud määrus on põhjendamata. Kaebajalt on ära võetud võimalus oma õigusi kohtus kaitsta.

7. Tartu Halduskohtu 21. jaanuari 2013. a määrusega jäeti P.G. määruskaebus Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2012. a määrusele käiguta, kuna määruskaebuses esinesid puudused. Halduskohtu hinnangul lähtusid määruskaebuse põhjendused kaebuse tagastamise kohta tehtud määrusest või muudest 12. detsembri 2012. a määrusega mitteseonduvatest väidetest.

8. P.G. esitas 12. veebruaril 2013 taotluse riigi õigusabi saamiseks.

9. Tartu Halduskohtu 20. veebruari 2013. a määrusega jäeti P.G. taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

10. P.G. esitas 26. märtsil 2013 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 20. veebruari 2013. a määruse tühistada.

11. Tartu Ringkonnakohtu 13. juuni 2013. a määrusega jäeti P.G. määruskaebus Tartu Halduskohtu 20. veebruari 2013. a määrusele rahuldamata.

12. P.G. esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles taotles Tartu Ringkonnakohtu 13. juuni 2013. a määruse tühistamist.

13. Riigikohtu 14. novembri 2013. a määrusega nr 3-7-1-3-385-13 jäeti P.G. määruskaebus menetlusse võtmata.

14. Tartu Halduskohtu 28. novembri 2013. a määrusega jäeti P.G. määruskaebus Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2012. a määrusele uuesti käiguta, kuna määruskaebus ei vastanud nõuetele, sest selles oli esitatud vaidlustatud määrusesse mittepuutuvaid põhjendusi.

15. P.G. esitas 26. detsembril 2013 taotluse riigi õigusabi määramiseks.

16. Tartu Halduskohtu 2. jaanuari 2014. a määrusega jäeti P.G. riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

17. P.G. esitas 3. veebruaril 2014 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 2. jaanuari 2014. a määrusele.

18. Tartu Halduskohtu 5. veebruari 2014. a määrusega jäeti määruskaebus käiguta, kuna määruskaebuses oli esitatud vaidlustatud määrusesse mittepuutuvaid põhjendusi.

19. P.G. esitas halduskohtu 5. veebruari 2014. a määrusele määruskaebuse.

20. Tartu Halduskohtu 13. märtsi 2013. a määrusega keelduti P.G. 3. veebruaril 2014 esitatud määruskaebust menetlusse võtmast, kuna kaebaja oli esitanud määruskaebuses vaidlustatud määrusesse mittepuutuvaid väiteid.

21. Tartu Halduskohtu 21. aprilli 2014. a määrusega keelduti P.G. 14. jaanuaril 2013 koostatud määruskaebuse menetlusse võtmast. Määruse kohaselt ei vasta määruskaebus HKMS § 205 lg

1 ja 2 nõuetele. Kaebaja ei ole esitanud asjaolusid, miks ta leiab, et Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2012. a määrus on õigusvastane. Määruskaebuse kohta koostatud 21. jaanuari 2013. a ja 28. novembri 2013. a määrustes loetletud puudused on jäetud tähtaegselt kõrvaldamata.

22. PPA 30. aprilli 2014. a otsusega tunnistati kehtetuks 8. veebruaril 2012 P.G. suhtes tehtud lahkumisettekirjutus Eestist lahkumiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

23. P.G. määruskaebuses Tartu Halduskohtu 21. aprilli 2014. a määrusele palutakse nimetatud määrus tühistada. Määruskaebuses olid esitatud veel järgnevad nõuded ja taotlused: vaadata asi läbi sisuliselt, edastamata seda läbivaatamiseks esimese astme kohtule; määrata kaebuse läbivaatamise kuupäev; vabastada kaebaja riigilõivude tasumisest kaebuse läbivaatamisel;

määrata kaebajale riigi õigusabi; vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest riigi õigusabi määramisel ja selle taotluse läbivaatamisel; tuvastada esimese astme kohtu otsustuse õigusvastasus ja tühisus; määrata vastavalt kohtu õiglasele äranägemisele kaebajale hüvitis riigi tekitatud materiaalse ja moraalse kahju eest; nõuda kohtukulud sisse PPA-lt; tuvastada PPA otsuste õigusvastasus ja tühisus; tühistada PPA otsus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

24. Ringkonnakohtule on lahendamiseks edastatud P.G. määruskaebus halduskohtu 21. aprilli 2014. a määrusele, millega keelduti menetlusse võtmast P.G. 14. jaanuari 2013. a määruskaebust halduskohtu 12. detsembri 2012. a määrusele, millega jäeti P.G. taotlus menetlusabi saamiseks rahuldamata ning määruskaebus Tartu Halduskohtu 9. novembri 2012. a määrusele käiguta.

25. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha selles, kas määruskaebus halduskohtu 21. aprilli 2014. a määrusele on õigesti menetlusse võetud (I). Seejärel lahendab ringkonnakohus talle edastatud määruskaebuse (II). Ringkonnakohus võtab seisukoha ka määruskaebuses esitatud taotluse osas riigi õigusabi määramiseks (III).

I

26. HKMS § 207 lg 1 sätestab, et ringkonnakohus kontrollib menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. HKMS § 207 lg 2 kohaselt jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud. Määruskaebuses on P.G. esitanud ühtlasi järgnevad nõuded ja taotlused: vaadata asi läbi sisuliselt, edastamata seda läbivaatamiseks esimese astme kohtule; määrata kaebuse läbivaatamise kuupäev; vabastada kaebaja riigilõivude tasumisest kaebuse läbivaatamisel; määrata kaebajale riigi õigusabi; vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest riigi õigusabi määramisel ja selle taotluse läbivaatamisel; tuvastada esimese astme kohtu otsustuse õigusvastasus ja tühisus; määrata vastavalt kohtu õiglasele äranägemisele kaebajale hüvitis riigi tekitatud materiaalse ja moraalse kahju eest; nõuda kohtukulud sisse PPA-lt; tuvastada PPA otsuste õigusvastasus ja tühisus; tühistada PPA otsus. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse läbivaatamisel ei toimu kaebuse sisulist lahendamist. Kaebaja esitatud nõuded ja taotlused ei ole määruskaebuse esemega seotud. Käesoleval juhul on määruskaebus esitatud selle peale, et halduskohus on keeldunud kaebaja määruskaebust menetlemast. Seega tuleb eelnevalt välja toodud nõuete ja taotluste osas jätta määruskaebus läbi vaatamata, kuid riigi õigusabi määramise taotluse osas võtab ringkonnakohus seisukoha alljärgnevalt.

II

27. HKMS § 206 lg 1 kohaselt kontrollib kohus määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamisel, kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Halduskohus jättis 12. detsembri 2012. a määrusele esitatud määruse käiguta kahel korral – 21. jaanuaril 2013 ja

28. novembril 2013, kuna see ei vastanud halduskohtu hinnangul HKMS § 205 lg-des 1 ja 2 sätestatule. HKMS § 187 lg 4 sätestab, et kui apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, jätab kohus määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja annab apellandile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui apellant jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile.

28. Seega tuleb vaidlusaluse halduskohtu määruse õiguspärasuse hindamiseks kontrollida, kas kaebaja jättis halduskohtu nõudmise määruskaebuse menetlemist takistava puuduse osas kõrvaldamata.

29. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tõepoolest ei nähtu määruskaebusest halduskohtu 12. detsembri 2012. a määrusele põhjendusi, miks see määrus on kaebaja hinnangul õigusvastane. Ka ei ole kaebaja reageerinud halduskohtu 21. jaanuari 2013. a ja

28. novembri 2013. a määrustele, millega anti kaebajale täiendav tähtaeg määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud määrused sai kaebaja kätte 28. jaanuaril 2013 ja (tl 23) 9. detsembril 2013 (tl 87). Mõlemale määrusele reageeris kaebaja riigi õigusabi taotluse esitamisega, vastavad taotlused on aga rahuldamata jäetud.

30. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata eelnevalt mainitule ei õigustanud see asjaolu määruskaebuse menetlusse võtmata jätmist ja selle tagastamist. Kuigi kaebaja on halduskohtusse esitanud arvukalt kaebusi ning määruskaebusi, ei tulene sellest, et kaebaja suudaks esitada ka asjakohaseid põhjendusi selle osas, miks ta peab halduskohtu 12. detsembri 2012. a määrust, millega keelduti talle andmast menetlusabi määruskaebuse esitamisel

9. novembri 2012. a määrusele määruskaebust esitades, õigusvastaseks. Kaebaja õigusteadmiste puudulikkusest annavad märku ka mitmed riigi õigusabi taotlused, kus kaebaja on soovinud endale riigi õigusabi määramist. Suuremalt jaolt on need jäänud rahuldamata mitte seetõttu, et kaebaja oleks suuteline oma õigusi halduskohtumenetluses ise kaitsma, vaid seetõttu, et kaebaja on halduskohtule esitanud kaebusi lahkumisettekirjutuses sätestatud vabatahtliku lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise otsustele, mida tuleb kaebaja suhtes pidada soodustavateks otsusteks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 5 ja 12 kohaselt aga riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene ja kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Isiku suutmatus vaielda oma puudulike õigusteadmise tõttu vastu halduskohtu määruse põhjendustele, ei võta temalt edasikaebeõigust halduskohtu määruse peale.

31. Seega leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse menetlemine 12. detsembri 2012. a määrusele ei olnud välistatud, mistõttu ringkonnakohus tühistab HKMS § 207 lg 3 alusel Tartu Halduskohtu 21. aprilli 2014. a määruse, millega jäeti määruskaebus menetlusse võtmata ning lahendab ise määruskaebuse Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2012. a määrusele. Nimetatud määrusele määruskaebuse esitamisel ei tule riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 10 kohaselt riigilõivu tasuda.

32. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2012. a määrus on õiguspärane ja põhjendatud. Halduskohus on õigesti leidnud, et kuna kaebaja on vaidlustanud teda soodustavat otsustust (lahkumiskohustuse tähtaja pikendamine), ei ole sellisel juhul määruskaebuse esitamisel isikule menetlusabi andmine põhjendatud. Seega leiab ringkonnakohus, et halduskohtu 12. detsembri 2012. a määruse tühistamiseks puudub alus.

33. Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2012. a määrusele esitatud määruskaebuses on kaebaja soovinud ka asja sisulist läbivaatamist ringkonnakohtu poolt, kaebaja vabastamist igasugustest toimingutest, mis takistavad asja sisulist läbivaatamist ning kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel, mis on kaebajale tekkinud esimese astme kohtu otsusega ja PPA poolt. Nimetatud taotlused ja nõue tuleb tagastada käesoleva määruse lähtudes käesoleva määruse p-s 26 esitatud põhjendustest.

III

34. Määruskaebuse menetlusse võtmata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuses on P.G. esitanud taotluse riigi õigusabi määramiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks nimetatud taotluse esitamisel. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et riigi õigusabi taotluse esitamine on tulenevalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 10 riigilõivuvaba.

35. HKMS § 114 lg 1 kohaselt esitatakse menetlusabi taotlus kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. Kuna ringkonnakohtu menetluses on kaebaja määruskaebus, mille läbivaatamine toimub käesoleva määrusega, tõlgendab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotlust ja laiendab seda ka määruskaebuse läbivaatamisele, millega keelduti menetlemast kaebaja määruskaebust halduskohtu

3. detsembri 2012. a määrusele.

36. Kaebaja ei ole riigi õigusabi taotluses märkinud, millist liiki riigi õigusabi ta soovib. RÕS § 4 lg 3 p-de 5 ja 8 kohaselt võiks kaebaja riigi õigusabi taotlust tõlgendada soovina isiku esindamiseks halduskohtumenetluses ja õigusdokumendi koostamiseks. Kuigi ringkonnakohus leidis, et halduskohus oleks pidanud 3. detsembri 2012. a määrusele esitatud määruskaebuse läbi vaatama, nõustus ringkonnakohus sellega, et 3. detsembri 2012. a määrus ise oli õiguspärane. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et P.G. riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks puudub alus. RÕS § 7 lg 1 p-de 5 ja 12 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene ning taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Nimelt jäeti 12. detsembri 2012. a määrusega rahuldamata kaebaja menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 9. novembri 2012. a määrusele, millega kaebaja halduskohtule esitatud kaebus tagastati HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna sellega ei olnud võimalik kaebuse eesmärki saavutada. Halduskohtule esitatud kaebuses oli kaebaja vaidlustanud lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise otsust, mis oli kaebajat soodustav. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et PPA 30. aprilli 2014. a otsusega nr 1029372218/TEP pikendati kaebaja tähtajalist elamisluba ning seetõttu tunnistati PPA 30. aprilli 2014. a otsusega kehtetuks PPA 8. veebruari 2012. a lahkumisettekirjutus. Seega on kaebajal käesoleval ajahetkel olemas õiguslik alus Eestis viibimiseks. Samasuguse tulemuse tagasid ka kuni vastava otsuseni tehtud lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise otsused.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene