3-13-985/40 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Ruth Plaks ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

27. august 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-985 Haldusasi KP kaebused Tallinna linna poolt 2013. a aprillikuu palga summas 600,62 eurot ja maikuu palga summas 656,23 eurot väljamõistmiseks Tallinna linnalt koos viivistega, alternatiivselt Tallinna linna poolt kaebajale maikuu 2013 eest palga summas 82,19 eurot mitteülekandmise õigusvastaseks tunnistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – KP Vastustaja – Tallinna linn Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 7. veebruari 2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus KP apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta KP apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.02.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-985 muutmata.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 26.09.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-13-985 2(7) menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavaraameti juhataja 27.03.2013 käskkirja nr 8.1/64 kohaselt määrati jurist KP ametipalgaks 1330 eurot kuus (palgaaste 21) 1. aprillist 2013 (p 4). Tallinna Linnavaraameti 17.04.2013 käskkirja nr 8.-2/31 kohaselt otsustati maksta õigusosakonna jurist KPle ajutiselt äraoleva juristi teenistusülesannete täitmise eest asendustasu 240 eurot kuus lisaks talle kinnitatud ametipalgale alates 1. aprillist kuni 31. detsembrini 2013 või lapsehoolduspuhkusel viibiva AA tööle naasmiseni.

2. Tartu Maakohtu 26.07.2011 määrusega nr 2-11-7282 (jõustunud) rahuldati Swedbank AS taotlus hagi tagamiseks (p 1); keelati Tallinna linnal maksta KPle igakuist töötasu täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 132 ette nähtud osas ((netotöötasu – töötasu alammäär) × 2/3), kuid kokku mitte suuremas osas kui 31 955,82 eurot (p 2) ning kohustati Tallinna linna kandma sama määruse resolutsiooni punktis 1 nimetatud summa Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 AS-s Swedbank, 10220034796011 AS-s SEB Pank või 33341611002 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumbriga 3100057455 selgitusega „TSIVIILASI NR 2-11- 7282 HAGI TAGAMISE MÄÄRUS 26.07.11“ (p 3).

3. K. P aprilli 2013 palgateatise kohaselt on arvestatud tasusid kokku 1570 eurot, sellest peetakse kinni töötuskindlustuse makse 31,4 eurot, kohustusliku kogumispensioni makse 31,4 eurot ning tulumaks 286,27 eurot. Kaebaja pangakontole laekus 620,31 eurot.

4. Tallinna Linnavaraameti juhataja 24.05.2013 käskkirjaga nr 8.-2/38 otsustati maksta kaebajale tulemuspalka 2013. aasta I poolaasta töötulemuste eest 110 eurot.

5. K. P mai 2013 palgateatise kohaselt on arvestatud tasusid kokku 1680 eurot, millest peetakse kinni töötuskindlustuse makse 33,60 eurot, kohustusliku kogumispensioni makse 33,60 eurot ning tulumaks 308,45 eurot. Kaebaja pangakontole laekus 648,12 eurot.

6. KP esitas 08.05.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse tunnistada õigusvastaseks Tallinna linna poolt K. Ple aprilli 2013 palga üle kandmata jätmine summas 600,62 eurot ja kohustada linna palk üle kandma ning mõista linnalt välja alates 04.05.2013 palga maksmisega viivitamise eest võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 sätestatud viivis (haldusasi nr 3-13-985).

7. KP esitas 05.06.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse tunnistada õigusvastaseks Tallinna linna poolt K. Ple mai 2013 palga üle kandmata jätmine summas 656,23 eurot ja kohustada linna palk üle kandma ning mõista linnalt välja alates 05.06.2013 palga maksmisega viivitamise eest VÕS §-s 113 sätestatud viivis. Alternatiivselt taotles kaebaja tunnistada õigusvastaseks Tallinna linna poolt K. Ple mai 2013 palga üle kandmata jätmine summas 82,19 eurot ja kohustada Tallinna linna palk koos VÕS §-s 113 sätestatud viivistega kaebajale välja maksma (haldusasi nr 3-13-1213). Halduskohus liitis kaebused ühte menetlusse ning jättis haldusasja numbriks 3-13-985. Kaebusi põhjendatakse peamiselt järgmiselt. 1) Tallinna linn on rikkunud kaebaja õigust saada ametikoha järgset palka (avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 34 lg 1) ja selle kandmise kohustust kaebaja pangakontole (ATS § 62 lg 3). Tallinna linn on ebaseaduslikult asunud tõlgendama Tartu Maakohtu 26.07.2011 määrust nr 2- 11-7282 ning teostab väljamaksmise keeldu tasutavalt palgalt. Ametnikule ei maksta töötasu, vaid palka (ATS § 34 lg 1 ja ATS 6. peatükk). Seadusandlus käsitleb töötasuna vaid sellist tasu,

3-13-985 3(7) milles on kokku lepitud (töölepinguseadus (TLS) § 5 lg 1 p 5). Töötasu alla ei kuulu muud väljamaksed, nagu puhkusetasu, lähetuskulude hüvitamine jne. Ametnik ei saa palga suurust kokku leppida, vaid palgamäärad kehtestab ametiasutus. Seetõttu eristatakse ka õigusaktides palka ja töötasu. Tallinna Linnavolikogu 21.02.2013 määruses nr 11 „Tallinna linna ametiasutuste palgajuhend“ (edaspidi palgajuhend) ei anta nende mõistete legaaldefinitsiooni, vaid need tulevad vastavalt ATS-st või TLS-st.

2) Isegi juhul kui eeldada, et töötasu ja palk on samased mõisted, on Tallinn linn lubamatult jätnud välja maksmata Tallinna Linnavaraameti juhataja 24.05.2013 käskkirjaga nr 8.-2/38 kaebajale määratud tulemuspalga 2013. aasta I poolaasta töötulemuste eest 110 eurot. Tartu Maakohtu 26.07.2011 määruses nr 2-11-7268 on piiratud vaid regulaarsete maksete väljamaksmine, mitteregulaarsed maksed (tulemustasu, puhkusetasu hüvitus) piiratud ei ole. Igakuine makse tähendab, et maksetel peab olema teatud regulaarsus (makstakse regulaarselt iga kuu).

ATS mõistes saab selliseks olla vaid põhipalk. Tulemustasu, asendustasu jms muutuvpalga osad ei ole regulaarsed maksed. Seega kuuluks väljamaksmisele 83,42 eurot. Samuti on sellisel juhul vale Tartu Maakohtu 26.07.2011 määruse nr 2-11-7268 alusel väljamaksmisele mittekuuluva summa arvestus maikuu eest, sest brutosummast 1680 eurot tuleb maha arvata tulemustasu 110 eurot. Seega on arvestamise aluseks 1570 eurot, millest peetakse Tartu Maakohtu 26.07.2011 määruse nr 2-11-7282 alusel kinni 600,62 eurot. Järelikult peab kaebaja pangakontole laekuma maikuu eest 730,31 eurot (110+620,31), kuid laekus 648,12 eurot, s.o 82,19 eurot vähem.

3) Tartu Maakohtu määruse resolutiivosa on raskesti täidetav ka juhul, kui kaebaja saaks töötasu, kuna kohustab toime panema õigusrikkumise. Tööandjal on seadusjärgne kohustus töötasu maksta (TLS § 28 lg 2 p 2). Ka täitemenetluses ei keelata töötasu maksmist, vaid arestitakse võlgnikule kuuluv töötasunõude väljamaksmise nõue (TMS § 130). Hagi tagamise menetluses ei ole lubatav aktiivse kohustuse (deposiiti kandmine) panemine kolmandale menetlusvälisele isikule (Tallinna linn).

4) Eesti Panga teatel oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2013. a 0,75%. Seadusest tulenev viivismäär on 8,75% aastas (VÕS § 94), mis teeb päeva viivisemääraks 0,022%. Viivis üle kandmata summast 600,62 eurot on 0,13 eurot päevas. Kuna 04.05.2013 on puhkepäev, siis kuulus aprillikuu palk ülekandmisele hiljemalt 03.05.2013. Seega on Tallinna linn alates 04.05.2013 viivituses kaebajale aprillikuu 2013 palga maksmisega. Viivis üle kandmata summast 656,23 eurot on 0,14 eurot. Alternatiivse nõude puhul on viivis summast 82,19 eurot 0,02 eurot päevas. Alates 05.06.2013 on Tallinna linn viivituses kaebajale maikuu 2013 palga maksmisega.

8. Tallinna linn palub jätta kaebused rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja põhjendab oma seisukohti peamiselt järgmiselt. 1) Sõnad „töötasu“ ja „palk“ on sünonüümid, mistõttu on kaebus ainetu. H. Raidve ja M. Raski koostatud raamatus „Töölepingu seadus 2009“ tuuakse välja, et seadusandja on erinevalt varem kehtinud seadusest, mis nägi ette hulga erinevaid mõisteid töötasu kohta (palk, lisatasu, preemia, juurdemakse), defineerinud töö eest makstava tasu üldmõistena sõna „töötasu“, sest töö tegemine eeldab tasu, st töötasu maksmist. Palgajuhendis on defineeritud ametnikule makstav „palk“ ja töötajale makstav „töötasu“ sarnaselt (§ 2 punktid 10 ja 17). Seega on kaebaja väide, et vastustaja on asunud jõustunud kohtumäärust ebaseaduslikult kohaldama, sest talle kui ametnikule makstakse palka, mitte töötasu, antud vaidluse eset arvestades ebaoluline. Isegi juhul, kui kaebaja ei oleks täna enam ametnik, vaid tema teenistuslik suhe oleks 01.04.2013 seisuga muutunud töösuhteks, oleks tema töö tasustamine toimunud täpselt samadel alustel

3-13-985 4(7) nagu ametnikul – järgides põhipalga astmestikku ja palgaastmete jaotust (vt palgajuhendi § 6 lg 1). 2) Kaebaja väide, et vastustaja on asunud kohtumäärust õigusvastaselt tõlgendama, kui on kinni pidanud kaebaja palgast talle makstud tulemustasu osas, on põhjendamatu, kuna tulemustasu kui ka asendustasu on üks osa palgast (vt ATS eelnõu seletuskiri; palgajuhendi § 2 p-d 7, 10, 17). Tartu Maakohtu määrus oli üheselt mõistetav – hagi tagamiseks tuli kaebaja töötasust kinnipidamisi teha. Kuna vastustaja on õiguspäraselt kohaldanud jõustunud kohtumäärust ning järginud TMS §-s 132 sätestatud tingimusi kaebaja palgast kinnipidamiste teostamisel, on Tallinna linna toimingud õiguspärased.

9. Tallinna Halduskohtu 07.02.2014 otsusega jäeti kaebused rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. 1) Vastustajal on õigus, et teenistujate töö tasustamise aluseks on põhipalga astmestik ja palgaastme jaotus ning et nii tulemustasu kui ka asendustasu on üks osa palgast. Vastustaja on kaebaja osas esitanud kohtule palgaarvestuse dokumendid, KP sissetuleku arestimise skeemi ning palgaarvestuse koondaruanded perioodide lõikes ja palgateatised. Nendes dokumentides sisalduvate andmete põhjal ei saa järeldada, et vastustaja oleks midagi valesti teinud kõnealust maakohtu määrust täites. 2) Palka ja töötasu võib pidada sünonüümideks, mõlemad kujutavad endast tasu tehtud töö eest. See, millist sõna neist kohtumääruses kasutati, ei muuda määruse sisu ja resolutsiooni, mis tehti Tallinna linnale K. P suhtes. Tallinna linn sai kohtumääruse resolutsioonist õigesti aru ning asus seda nõuetekohaselt täitma. Kaebaja ei ole kohtule tõendanud, et kinnipeetavad summad on ebaõigesti arvutatud (vaidlusaluste aprillija maikuu osas). Kohus nõustub vastustaja tõlgendusega ning leiab, et vaidlusalused kinnipidamised on toimunud õiguslikul alusel ning õigesti arvestatud. Vastustaja ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ning kaebuste nõuded on alusetud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. KP apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 07.02.2014 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. 1) On arusaamatu, millistele tõenditele tuginedes on kohus leidnud, et vaidlust ei ole selles, et jõustunud kohtulahendit täites on vastustaja kohustatud tegema igakuiseid kinnipidamisi kaebaja palgast (s.o tasu töö/teenistuse eest). Halduskohus on eksituses maakohtu määruse sisu osas, kuna kohtumäärus ei kohusta teostama kinnipidamisi, vaid keelati maksta töötasu. Sellise keelu sätestamine ka juhul, kui K. P oleks töölepingu alusel töötaja, on seadusevastane ning kohustaks tööandjat toime panema õigusrikkumise. Hagi tagamise eesmärki arvestades oleks olnud sobivamaks abinõuks näiteks töötasunõude arest. Vastustaja on ebaseaduslikult asunud tõlgendama Tartu Maakohtu 26.07.2011 määrust nr 2-11-7282 ning asunud teostama kinnipidamisi palgalt. 2) Halduskohus on ekslikult leidnud, et õigusaktides kasutatavad mõisted „töötasu“ ja „palk“ on samasisulised, kuna tavakeeles kasutatakse neid sünonüümidena. Seadusandlus käsitleb töötasuna vaid sellist tasu, milles on kokku lepitud. Samuti ei kuulu töötasu alla muud väljamaksed nagu puhkusetasu, lähetuskulude hüvitamine, isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioon jne. 3) Arusaamatuks jääb kohtu väide töötasu arestimise kohta. Tartu Maakohtu 26.07.2011 määrusega keelati töötasu maksmine, mitte ei arestitud seda.

3-13-985 5(7) 4) Halduskohus on jätnud hindamata kaebaja väite, et Tartu Maakohus ei tohtinud teha sellist kohtumäärust, millega pani Tallinna linnale aktiivse kohustuse teha ülekandeid kohtu deposiitkontole. Hagi tagamise menetluses ei ole sellise aktiivse kohustuse panemine kolmandale isikule lubatud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-135-12). 5) Kohus on lubamatult tõlgendanud maksete iseloomu, millest kinnipidamine on lubatud. Selliseks igakuiseks makseks saab olla üksnes fikseeritud tasu osa, nt põhipalk.

11. Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.02.2014 otsus muutmata. Vastustaja põhjendab oma seisukohti peamiselt järgmiselt.

1) Halduskohtu otsus vastab HKMS § 157 lg-s 1 sätestatule. Vastustaja on jõustunud kohtumäärust täitma asudes seadust järginud (HKMS § 177 lg 1). K. P ei ole esitanud ühtegi tõendit ning on jätnud põhistamata ka väited, et kohus on määruse tõlgendamisel jõudnud valele järeldusele ning kohtumääruses sätestatud keeld oleks seadusevastane. Haldusasja menetluses ei saa seada kahtluse alla 26.07.2011 kohtumääruses sätestatud hagi tagamise abinõud ja kohtu põhjendusi vastava abinõu kehtestamisel. Nimetatud küsimust halduskohus ei analüüsinud, sest see ei olnud kaebuse esemeks. Seesuguse argumendiga saab vaidlustada maakohtu määrust, mitte aga vastustaja toimingut kehtiva kohtumääruse täitmisel. Seega on halduskohus need väited õigesti tähelepanuta jätnud.

2) Palka ja töötasu võib pidada sünonüümideks, mõlemad kujutavad endast tasu tehtud töö eest. Vaidlustatud kohtulahendis on toodud selgelt välja, et ka majandussõnastik peab neid sõnu sünonüümideks. Apellant on keskendunud ainult sõnade „töötasu“ ja „palk“ kirjapildile ning jätnud kõrvale nende sõnade sisulise tähenduse. Tallinna linn on oma regulatsioone kehtestades lähtunud seadusest ja vastavalt sellele ka palgast/töötasust kinnipidamisi teinud. Väär on kaebaja tõlgendus, et majandustulemustelt makstavat tasu ja tehingutelt makstavat tasu ei käsitle seadus töötasuna (vt TLS § 5 lg 1 p 5). Isegi juhul, kui apellant ei oleks olnud enam ametnik, vaid tema teenistuslik suhe oleks 01.04.2013 seisuga muutunud töösuhteks, oleks tema töö tasustamine toimunud täpselt samadel alustel nagu ametnikul – järgides põhipalga astmestikku ja palgaastmete jaotust (vt Palgajuhend § 6 lg 1).

3) TsMS § 378 lg 1 p-s 4 nimetatu näol on tegemist hagi tagamise abinõuga ning selle rakendamisel ei saa panna kolmandale isikule aktiivseid kohustusi (st temalt raha välja mõista), kuid saab panna keelu anda raha üle just kostjale ja näha ette raha maksmise (kui seda soovitakse teha) nt kohtutäiturile või kohtu deposiitkontole (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1- 7-12). Jõustunud kohtumääruses sätestatud keeld on kooskõlas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendiga nr 3-2-1-7-12 ning Tallinna linn on seda vastavalt täitnud. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendis nr 3-2-1-127-06 sedastatakse, et hagi tagamise abinõuna näeb TsMS § 378 lg 1 p 4 teisele isikule ette kostjale vara üleandmise või kostja suhtes muude kohustuste täitmise keelamise, millega võib siduda ka kohustuse anda vara üle kohtutäiturile või maksta raha kohtu määratud pangakontole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited halduskohtu otsuse tühistamiseks alust.

13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et mõiste „töötasu“ ja „palk“ on sisult samad, mistõttu ei ole jõustunud kohtumääruse alusel K. P palga kinnipidamised õigusvastased toimingud. Vastustaja on õigesti märkinud, et lisaks grammatilisele tõlgendusele tuleb lähtuda ka nende mõistete sisulisest tähendusest. Nii palka (ATS § 34 tähenduses) kui ka töötasu (TLS

3-13-985 6(7) § 5 lg 1 p 5 tähenduses) makstakse tehtud töö eest kokkulepitud summas. Ekslik on kaebaja seisukoht, et avalikku teenistusse nimetamisel puudub ametnikul võimalus ametipalgas kokku leppida. Avalikku teenistusse asumiseks tuleb isikul esitada sellekohane avaldus (ATS § 25 lg

1 p 1). Olles nõus asuma avalikku teenistusse, nõustub isik ka sellega seotud tingimustega, sh palgaga. Seega ei saa isikule ametipalka määrata tahtevastaselt. Olemuslikult esineb erinevusi töölepingu alusel töötava isiku palga suuruse määramisel avalikus teenistuses oleva isiku palga suuruse määramisega, kuid mõlemal juhul on tegemist kokkulepitud tasuga. Palka ja töötasu makstakse tehtud töö eest, mistõttu on tegemist tasuga töötamise eest, sõltumata suhte iseloomust (teenistusvõi töösuhe).

14. Ainuüksi asjaolu, et ATS-s ja TLS-s ei ole kasutatud samu mõisteid töötamise eest makstava kokkulepitud tasu osas, ei anna alust järelduseks, et seadusandja on soovinud erinevalt reguleerida tasustamise mõiste avalikus teenistuses ja töölepingulises suhtes. Normi tõlgendamisel on oluline lähtuda kõigist tunnustatud tõlgendamismeetoditest. Sätete teleoloogiline ega ajalooline tõlgendamine, sh seadusandja tahte väljaselgitamine ei vii kaebaja soovitud tulemuseni. Erinev terminoloogia ATS-s ja TLS-s ei mõjuta sätete tegelikku sisu.

15. Halduskohtu väide, et vastustaja on esitanud kaebaja sissetuleku arestimise skeemi, kus on välja toodud kõik vajalikud andmed kinni peetava summa arvutamiseks, on küll ekslik, sest vastustaja on teinud kinnipidamisi kaebaja palgast ja esitanud selle kohta dokumendid, ent pole arestinud väljamakseid TsMS § 378 lg 1 punkti 2 tähenduses, ent see väide ei too kaasa kohtuotsuse tühistamist. Kinnipidamised on tehtud ettenähtud määras.

16. Vaidluse esemeks ei ole maakohtu hagi tagamise määrus, mistõttu ei ole kaebaja väited kohtumääruse ebaõigsuse kohta asjassepuutuvad. Halduskohtul puudub pädevus hinnata sisuliselt maakohtu tehtud hagi tagamise määrust. Selleks on ettenähtud vastav kord TsMS-s. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks märkida, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-7-12 selgitanud, et TsMS § 378 lg 1 p 4 rakendamisel ei saa panna kolmandale isikule aktiivseid kohustusi (st temalt raha välja mõista), kuid saab panna keelu anda raha üle just kostjale ja näha ette raha maksmise (kui seda soovitakse teha) nt kohtutäiturile või kohtu deposiitkontole. Võimalust näha hagi tagamise korras ette kolmanda isiku kohustus kanda raha üle kohtu ettenähtud pangakontole, on Riigikohus selgitanud ka lahendis nr 3-2-1-127-06. Vastustaja tegevus Tartu Maakohtu määruse täitmisel oli kooskõlas Riigikohtu asjakohase kohtupraktikaga.

17. Halduskohus, hinnates, millisest tasust kinnipidamisi on lubatud teha, järeldas õigesti, et ka tulemustasu on osa palgast, millest kinnipidamisi tohib teha. ATS § 34 lg 1 kohaselt on ametnikul õigus saada teenistusülesannete täitmise eest palka alates ametikohale asumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani. ATS § 61 lg 1 sätestab, et ametniku palk koosneb põhipalgast, muutuvpalgast ning ATS § 38 lg-s 3, § 39 lg-s 6, § 40 lg-tes 3 ja 4 ning §-s 57 sätestatud lisatasudest. Muutuvpalk on ametniku palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest, preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest. Sama sätte teise lause kohaselt võib muutuvpalka kalendriaasta jooksul ametniku põhipalgale juurde maksta kuni 20 protsenti ametniku aastasest põhipalgast. Järelikult ei tulene ka seadusest, et palga moodustab üksnes ja ainult fikseeritud osa (põhipalk) ning ainult sellelt võib kinnipidamisi teha. Viidatud sätted kehtisid samas sõnastuses ka perioodil 01.04.-05.06.2013.

18. Ka töötasu on reguleeritud sarnaselt ülaltooduga. Töötasu on töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud, sh majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu (TLS § 5 lg 1 p 5). Kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest, eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava

3-13-985 7(7) aasta kinnitatud majandusaasta aruanne (TLS § 30). Tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega (TLS § 33 lg 1). Seega ei ole piiratud kinnipidamiste lubatavust „igakuiselt fikseeritud põhipalga“ kriteeriumiga. Vastupidine lähenemine muudaks võimatuks kinni pidada töötasu, mida makstakse näiteks soorituse järgi (tükitöö) või tööajapõhiselt, kui ajakriteerium on väiksem kui üks kuu (nt nädalapalk või tunnipalk). Selline tõlgendamine ei oleks kooskõlas sätte mõttega.

19. Ka ei tulene Tartu Maakohtu 26.07.2011 määrusest nr 2-11-7282, et kinnipidamisi on lubatud teha üksnes põhipalgalt. Maakohus on keelanud Tallinna linnal maksta KPle igakuist töötasu TMS §-s 132 ette nähtud osas. See tähendab, et kinnipidamisi on lubatud teha kogu töötasult, mida ametnikule ühes kuus makstakse, kuid nagu vastustaja on õigesti märkinud, siis peab ametiasutus arvestama ametniku palgast kinnipidamisel TMS §-s 132 sissenõude pööramise kohta sätestatud korda. Asja materjalist nähtuvalt on seda tehtud, millele ei ole vastu vaielnud ka kaebaja. Järelikult võis vastustaja kinnipidamisi teha kogu töötasult, mida maksti kaebajale ühes kuus, isegi kui töötasu hulka oli arvestatud tulemustasu.

20. Seetõttu jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jäävad kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning seetõttu neid kaebajalt välja ei mõisteta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman