2-11-23709/57 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

27. august 2014.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-11-23709

Tsiviilasi

Eesti Energia AS hagi R.P. vastu võlgnevuse ja viiviste

nõudes

Tsiviilasja hind ringkonnakohtus

856,70 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. juuni 2014.a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

R.P. apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (kostja) R.P. (isikukood XXXX, elukoht XXXX

Pieksämägi Soome Vabariik, e-post: XXXX);

Vastustaja (hageja): Eesti Energia AS (registrikood

10421629, asukoht Laki 24 Tallinn Harjumaa, esindaja

Kaili Muru-Mölder)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda R.P. poolt tsiviilasjas nr 2-11-23709 Tartu

Maakohtu 9. juuni 2014.a otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada

apellatsioonkaebus R.P. ’ile.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

2

sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. R.P. esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 9. juuni 2014.a

otsuse peale, millega rahuldati Eesti Energia AS hagi R.P. vastu osaliselt, mõistes temalt

hageja kasuks välja võlgnevuse 817,07 eurot ja samas summas viivised.

Apellant palub tunnistada õigustühiseks hageja ja kostja vaheline leping nr 37005015/1,

tunnistada kehtetuks vaidlusaluse voolumõõtja mõõtmisel tuginevad arved ning lahendada

vaidlus ringkonnakohtu istungil või alternatiivselt saata uueks läbivaatamiseks Tartu

Maakohtule teises koosseisus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2. Ringkonnakohus leiab, et R.P. poolt Tartu Maakohtu 9. juuni 2014.a otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Käesolevas tsiviilasjas oli hagiavalduse kohaselt

hageja põhinõude suuruseks 856,70 eurot, mis on hagihinnana märgitud ka maakohtu 9. juuni

2014.a otsuses.

Seadusest

tulenevalt

on

lihtmenetluses

tehtud

asjades

edasikaebeõigus

apellatsioonimenetluses piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva

seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis

ei ole võrdsustatav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks.

Nimetatud luba tuleb TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest

tuleneb, et ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et

tegemist on lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba

andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud

apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule

ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud

menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa

tuua ebaõige kohtulahendi.

3. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse

väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi

või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Maakohtu otsus on vajalikus ulatuses põhjendatud ja

motiveeritud.

Ringkonnakohus märgib, et menetlus käesolevas tsiviilasjas kestis maakohtus 3 aastat ning

asjas toimus mitu kohtuistungit. Maakohus on täitnud selgitamiskohustust. Kostjal oli

võimalik esitada menetluses kõik vastuväited ja tõendid, sh taotleda ekspertiiside läbiviimist.

Maakohus on oma otsuses kostja vastuväiteid põhjalikult käsitlenud. Eeltooduga seoses ei

anna maakohtu otsuse apellatsiooni korras läbivaatamiseks alust ainuüksi asjaolu, et kostja

3

(apellant) ei nõustu kohtu poolt asjas esitatud tõenditele antud hinnanguga või kohaldamisele

kuuluvatele õigusnormidele maakohtu poolt antud tõlgendusega.

4. Lähtudes eeltoodust keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning

TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

5. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebus on esitatud puudustega. Muuhulgas puudub

apellatsioonkaebusel apellandi allkiri, samuti ei ole apellant ringkonnakohtu andmetel tasunud

apellatsioonkaebuselt riigilõivu. Kuna TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastatakse tasutud

riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse, ei pea ringkonnakohus otstarbekaks anda

apellandile tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, sh riigilõivu tasumiseks.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/