1-13-984/43 · 1-13-984/43 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U

M Ä Ä R U S

Tegi kindlaks:

Kriminaalhooldusametnik Marit Puusepp esitas 11.08.2014 kohtule taotluse, milles palub pöörata

süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele, kuna viimane määratud rikub talle kohtu poolt kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

KarS § 74 lg 4 kohaselt, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi.

KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega.

R.I on Viru Maakohtu 19.04.2013 kohtuotsuse alusel 118 lg süüdi tunnistatud KarS §

1 p 1 4 aasta vangistust. alusel R.I-le järgi ja karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2 vähendati

mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk võrra. Kandmisele kuulu 1 aasta j 4 kuu a s 2

aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulke eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikult kuulus ärakandmisele 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel

otsustati mõistetud karistust mitte pöörata täitmisele katseajaga

3 aastat. Katseaja kestel pidi R.I

täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel oli R.I täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume jõustus . Kohtuotsus 28.05.2013. Kriminaalhoolduse algus 19.04.2013 18.04.2016. ja lõpp

Viru Maakohtu 31.03.2014 määrusega rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Ando Pajo 27.03.2014 erakorraline ettekanne n 60616 ja R.I-le r.

määrati Viru Maakohtu 19.04.2013 kohtuotsusega määratud katseajaks täiendav

Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-13-984 Määruse tegemise aeg ja koht 27. augustil 2014 kohtumajas Jõhvi Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu,

tõlk Marina Davõdovitš Erakorraline ettekanne

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 11.08.2014 erakorraline ettekanne R.I-le

Viru Maakohtu 19.04.2013 kohtuotsusega

mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu

R.I , isikukood XXX, elukoht xxx, töökoht puudub

kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. – . Ettekande esitamise põhjuseks oli regitreerimiskohutuse rikkumine ning alkoholi tarvitamine katseajal ( pani t

oime uue väärteo alkoholijoobes).

Kriminaalhooldusametnik leiab, et kuna R.I on läbinud sotsiaalabiprogrammi

Eluviisitreening ning eelnevalt rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi,

tuleks temale mõistetud tingimisi vangistus pöörata täitmisele. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et R.I puhul vangistuse asendamine käitumiskontrolliga ei ole otstarbekas,

vaatamata kriminaalhooldusametnike poolt läbiviidud sekkumisetele. Seega leiab

kriminaalhooldusametnik, et R.I on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole motiveeritud muutuma kriminaalhoolduse läbi, rikkudes kohtu poolt määratud täiendavat kohustust tarvitades ametnikule teadaolevalt 2-l korral katseajal alkoholi.

R.I selgitas kohtus, et ta ei ole veel alhoholivastasele ravile läinud, kuigi käis polikliinikus ja talle selgitati, et pöörduda tuleb kuu aja pärast.

Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu

, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on kuulub rahuldamisele. põhjendatud ja

Materjalidest nähtub, et esimesel registreerimisel 05.06.2013 selgitati R.I-le kriminaalhoolduse õigusi ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. -kohustusi

Kriminaalhooldusalusele tõlgiti õigused ja kohustused tema emakeelde ja selgitati kohtu poolt

määratud täiendavat kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. R.I on kinnitanud oma allkirjaga igused ja kohustused on talle arusaadavad. (t.l. 119) , et õ

11.08.2014 toimunud registreerimisel tuvastati R.I alkoholijoove 0,508 mg/l väljahingatavas õhus alkomeetriga Alcotector 2 NAT 892. (t.l. 159 pöördel – - 160)

11.08.2014 kirjutas R.I, et ta tunnistab eelmisel õhtul alkoholi tarvitamist. Enda sõnul

tarvitas R.I palub seletuses kohtult karistust pidustuste puhul 2 liitrit Tauruse õlut.

mitte täitmisele pöörata, vaid anda talle võimalus minna sõltuvusravile tähtajaga 30.09.2014. (t.l. 160 pöördel).

Seega, on tuvastatud, et süüdimõistetu rikkus talle kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi katseajal.

Ajavahemikul 09.08.2013-

13.09.2013 läbis sotsiaalabiprogrammi Eluviisitreening. (t.l.159)

Kohtunik R.I rikkumine on fikseeritud kriminaalhooldusametniku poolt märgib, et

alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolliga. (t.l. 159 pöördel – 160) Süüdimõistetu antud seletused, mille kohaselt tarvitas ta eelmisel õhtul 2 liitrit kanget õlut näitavad

isiku kergemeelsust talle mõistetud karistusse puutuvalt– üüdimõistetu ei ole isegi püüdnud s

teadvustada endale alkoholi tarvitamise probleemi. Kuna esmasel registreerimisel 05.06.2013 selgitati R.I-le tema kriminaalhooldusalaseid õigusi ja kohustusi ning kohus on juba

varem reageerinud samataolisele rikkumisele uue kohutuse panemisega, süüdimõistetu aga pani toime taas samasisulise rikkumise ( tarvitas alkoholi katseajal) on kohtunik seisukohal, et tegemist on rikkumisega. tõsise

Kriminaalhooldusalusele on juba ühel korral antud võimalus kriminaalhoolduse jätkamiseks

31.03.2014 Viru Maakohtu määrusega, millega talle määrati täiendav kohustus – läbida

sotsiaalabiprogramm. Kuigi ettekandes ei ole märgitud kas ja millise programmi on süüdimõistetu

läbunud, on võimalik järeldada, et uue kohustuse määramise kaudu ei ole enam võimalik isikut

mõjutada ja suunata koostööle kriminaalhoolduses. Samas on kohtunik seisukohal, et süüdimõistetu ei ole endale rikkumisest piisavaid järeldusi teinud ja on jätkanud alkoholi tarvitamist ajal, mil talle oli määratud kohustus alkoholi mitte tarvitada. See näitab, et isik on talle antud kohtu

usaldust kuritarvitanud ja ei Kohtunik peab vajalikuks võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt. märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on

süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid (ja kohustusi). Kui

süüdimõistetu näitab oma käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle määratud karistust.

Hinnates kriminaalhoolduse jätkamise perspektiivi, ei saa kohtu arvates jätta tähelepanuta ka seda, et isik oli varem kohtulikult karistatud ja karistusest tingimuslikult vabastatud, kuid ka tol korral ei

tulnud ta kriminaalhoold -kuuline usega toime ja Viru MK 24.04.2009 kohtumäärusega pöörati 4

karistuis täitmisele. Käesolevas kriminaalasjas oli isik süüdi tunnistatud esimese astme isikuvastases kuriteos, karistuisest vabastamine oli kohaldatud kui erand, et anda isikule viimase

võimaluse asuda seadusekuulekale elule. Kuritegu oli toime pandud joobeseisundis. Seega, on

tuvastatav, et alkoholi tarvitamise probleem oli ja on sügav ja täiendava kohustuse range järgimine ( mitte tarvitada katseajal alkoholi) on süüdimõistetu jaoks erilise tähendusega.

Pannes kuriteo toime joobeseisundis, olles tabatud kahel korral katseajal alkoholi tarvitamise

tunnustega, ei ole süüdimõistetu aru saanud, et kohtu määratud kohustuste järgimine on see tingimus, mille esinemisel j karistu

ei teinud midagi, äetakse s täitmisele pööramata. Süüdimõistetu et lahendada alkoholi tarvitamise probleemi. Ta ei ole senini läinud ravile. Süüdimõistetu selgitus,

et ta käis polikliinikus ja talle selgitati, et pöörduda tuleb kuu aja pärast, ei ole ettekande

lahendamisel olilise tähendusega, sest alkoholi tarvitamise probleem on süüdimõistetul tekkinud

juba ammu, ja oluline on see, et süüdimõistetu hoiakud ei ole muutunud ka pärast kohtuotsuse tegemist, millega vabastati ka karistuse kandmisest tingimuslikult.

Kohtunik leiab, et kriminaalhooldus R.I nud, kuna isik ei suhtes on ebaõnnestu

suutnud täita talle pandud kohustusi. R.I on rikkunud talle pandud kohustust mitte

tarvitada alkoholi ja see on toimunud . Kohtunik süüdimõistetu süül nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud.

Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ja R.I tuleb saata karistust kandma.

Juhindudes 74 lg 4, KrMS 427, 432 kohtunik KarS § § § 431, §

M ä ä r a s:

Kriminaalhooldusametniku Marit Puuseppa taotlus R.I-le mõistetud karistuse

täitmisele pööramiseks rahuldada, pöörata R.I-le Viru Maakohtu 19.04.2013

kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus, 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, täitmisele.

Saata R.I kandma karistust.

Karistuse kandmise ajaks lugeda karistuse kandmise asumise kuupäev KrMS § 414 lg 1 ettenähtud korras või kinnipidamise kuupäev.

Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama.

Inna Kirsipuu kohtunik