3-13-953/40 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Silvia Truman, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht

26. august 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-953 Haldusasi Tammede all OÜ kaebus Pirita linnaosa vanema 03.04.2013 korralduse nr 1-2/48 õigusvastasuse tuvastamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 26.08.2013 otsus Menetlusosalised Kaebaja – Tammede all OÜ Vastustaja – Tallinna linn Menetluse alus ringkonnakohtus Tammede all OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tammede all OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.08.2013 otsus haldusasjas nr 3-13-953 muutmata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 25.09.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

3-13-953 2(5) kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pirita linnaosa vanema 03.04.2013 korraldusega nr 1-2/48 anti otsustuskorras Berg Baltic OÜ- le kaubandustegevuseks kasutusse linnarajatis (20 m2 suurune asfaltplats Merivälja tee 3g juures) tähtajaga 20.05.- 31.08.2013 üüritasuga 64 eurot kuus. Üürileping sõlmiti 04.04.2013.

Tammede all OÜ 03.05.2013 kaebuses paluti korraldus nr 1-2/48 tühistada. Kohtu nõudel 14.05.2013 esitatud kaebuse täpsustustes paluti teha kindlaks korralduse nr 1-2/48 õigusvastasus ning põhjendati tuvastusnõuet hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsusega. Vastuseks linnaosavalitsuse poolt kaebusele esitatud vastuväidetele esitas kaebaja 01.07.2013 täiendavad põhjendused selle kohta, miks ta leiab, et vaidlustatud korraldus on õigusvastane. Kaebaja väited on kokkuvõtlikult järgmised. Asfaltplatsi otsustuskorras üürile andmisega rikuti Tallinna Linnavolikogu 08.04.2010 määrusega nr 21 kinnitatud Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks andmise korda (määrus nr 21), s.h § 5 nõudeid.

Kõnealuse asfaltplatsi kasutusse saamisest oli huvitatud ka kaebaja ning rajatise kaubandustegevuseks üürile andmine oleks pidanud toimuma eelläbirääkimistega pakkumise korras. Oma soovist asfaltplats üürile võtta teavitas kaebaja septembris 2012 linnaosa ametnikku L. J suuliselt ning esitas viimasele 2013 jaanuaris ka kirjaliku avalduse koos nõutavate lisadokumentidega. Jaanuari teisel poolel L. J tagastas avalduse põhjendusega, et asfaltplatsi kasutusse andmiseks tuleb korraldada konkurss; sama kordas L. J vastuseks kaebaja veebruari ja märtsi kuu, samuti 08.04.2013 pöördumistele.

Sellest, et asfaltplats on otsustuskorras antud kolmanda isiku kasutusse juba 03.04.2013, sai kaebaja teada linnavalitsuse dokumendiregistrist pärast 08.04.2013. Vaidlusaluse korralduse andmisel rikuti ka Linnavara kasutusse andmise korra (kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 29.05.2003 määrusega nr 34) p-i 19, sest rajatis anti kaebaja konkurendile üürile turuhinnast ligi neli korda odavamalt. Halduskohtule 01.07.2013 esitatud seisukohtades märkis kaebaja, et vastustaja väidab vääralt, et kaebaja pole avaldust asfaltplatsi üürile saamiseks esitanud.

Vastustaja tugineb sellele, et kaebaja 14.01.2013 avaldust koos lisadega pole dokumendiregistris registreeritud. Samas pole ka Berg Baltic OÜ taotlust tema majandustegevuse registreerimise kohta Tallinna ametiasutuste dokumendiregistris registreeritud, kuigi talle on 04.04.2013 väljastatud tähtajatu registreering nr KTE020210. Selle registreeringu kehtivuse korral võidakse piirata kaebaja ettevõtlusvabadust (PS § 31 riive) ka järgmisel aastal (suvisel hooajal), mistõttu palub kaebaja tuvastada haldusakti nr KTE020210 õigusvastasus. Lisaks märgib kaebaja, et esitas 06.05.2013 vastustajale taotluse majandustegevuse registreerimiseks Merivälja tee 3A kinnistul teeninduse tegevusalal tegutsemiseks (06.05.2013 taotlus) ja Merivälja tee 1 kinnistul jaekaubanduse tegevusalal tegutsemiseks (23.05.2013 taotlus), kuid ka neid taotlusi pole Tallinna ametiasutuste dokumendiregistris seniajani registreeritud.

Kaebaja 14.01.2013 avalduse läbivaatamatult tagastamisega rikuti hea halduse tava; kaebajat ära ei kuulatud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 rikkumine) ning kirjalikke põhjendusi taotluse läbi vaatamata jätmise kohta ei esitatud (HMS § 14 lg 7 rikkumine). Linnarajatis anti üürile Berg Baltic OÜ-le kuutasuga 3,20 eurot m2 eest, kuigi kaebaja pakkus 14.01.2013 avalduses 13 eurot.

Tallinna Pirita Linnaosa Valitsus palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Tammede all OÜ ei ole esitanud taotlust Merivälja tee 3g juures asuva 20 m2 suuruse asfaltplatsi üürile võtmiseks ning kaebaja vastupidine väide ei vasta tõele; väidetavat avaldust ja selle lisasid ei ole dokumendiregistris registreeritud. Vaidlustatud haldusaktiga asfaltplatsi otsustuskorras Berg Baltic OÜ-le üürile andmisega ei ole Tallinna linna õigusakte rikutud.

3-13-953 3(5)

Tallinna Halduskohus jättis 26.08.2013 otsusega kaebuse rahuldamata, leides, et Pirita linnaosa vanema 03.04.2013 korraldus nr 1-2/48 on õiguspärane ja selle korraldusega ei ole kaebaja õigusi rikutud. Väites, et 20 m2 suuruse asfaltplatsi otsustuskorras kaubandustegevuseks Berg Baltic OÜ- le kasutusse andmisel rikuti määruse nr 21 § 5 nõudeid, ei ole kaebaja väidetavat rikkumist konkretiseerinud. Viidatud paragrahvil on mitu lõiget, mis sätestavad linnarajatise kaubandustegevuseks kasutusse andmise otsustusviisideks nii eelläbirääkimistega pakkumise (lgd 1 ja 3) kui ka otsustuskorras (lg 2) kasutusse andmise; normidest tuleneb, et otsustusviisi valikul on linnarajatise asukoha järgse linnaosa valitsusel lai otsustusruum.

Kuigi määruse nr 21 §-st 5 ei tulene haldusorganile otseselt kohustust linnarajatise üürile andmiseks eelläbirääkimistega pakkumise korras, tuleb Riigikohtu seisukohtadest lähtudes avaliku ressursi kasutusse andmisel arvestada avaliku õiguse põhimõtetega; Riigikohus rõhutas, et avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma menetluses, mis võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel (nr 3-3-1-26-04, nr 3-3-1-59-05). Kaebaja väitel piirati tema ettevõtlusvabadust ja rikuti subjektiivseid õigusi seeläbi, et tal ei olnud võimalik omapoolset pakkumist teha ning kaebaja lähtub eeldusest, et kuna kõnealuse rajatise kasutusse saamisest oli huvitatud mitu isikut, siis pidi linnaosavalitsus võimaldama võrdsetel alustel kandideerida kõigil soovijatel ja andma linnarajatise kasutusse eelläbirääkimistega pakkumise korras.

Samas ei ole kaebaja tõendatud, et ta oleks avaldanud reaalset soovi kõnealune rajatis enda kasutusse saada. Kaebaja küll väidab, et esitas 14.01.2013 vastava avalduse, kuid vastustaja avalduse saamist ei kinnita ja dokumendiregistris pole sellist avaldust registreeritud. Avalduse esitamist ei tõenda kaebaja toodud näide selle kohta, et tema 23.05.2013 taotlust jaekaubanduse tegevusalal tegutsemise registreerimiseks ei ole samuti Tallinna ametasutuste dokumendiregistris registreeritud. Selline taotlus registreeritakse mitte dokumendihaldusprogrammis Tallinna linna ühtse asjaajamiskorra alusel, vaid majandustegevuse registris kooskõlas majandustegevuse registri seadusega.

Kaebaja huvi asfaltplatsi kasutusse saamiseks ei saa tuletada kaebaja väidetavatest telefonipöördumistest linnaosavalitsuse poole teabe saamiseks linnarajatiste kasutusse andmise kavatsuste kohta ega asjaolust, et kaebaja tegevusala on sama, mis isikul, kellega asfaltplatsi kasutusse andmise leping sõlmiti. Kaebaja on leidnud ekslikult, et otsustuskorras Berg Baltic OÜ-le asfaltplatsi tähtajaliselt 20.05.2013 - 31.08.2013 kaubandustegevuseks kasutusse andmine võib piirata tema ettevõtlusvabadust tulevikus. Kaebaja esitatud majandusregistri väljavõttest nähtuvalt registreeriti Berg Baltic OÜ 25.05.2012 (registreeringu nr KTE020210) tähtajatu tegutsemisajaga hooajalisteks tegevusteks; vaidlustatud korraldus ei piira kuidagi kaebaja õigusi/võimalusi saada kõnealune linnarajatis üürile järgmise aasta suvisel hooajal.

Kaebuse esemeks on linnaosavanema 03.04.2013 korraldus nr 1-2/48 ning kaebuse täiendavates seisukohtades esitatud taotlus majandustegevuse registreeringu nr KTE0120210 kehtetuks tunnistamiseks väljub kaebuse piiridest; samuti ei oma käesoleva vaidlusega puutumust vastustaja tegevus mais-juunis 2013 seonduvalt kaebaja majandustegevuse registrisse registreeringu tegemise taotluste lahendamisega. Kaebaja õigusi ei saa rikkuda hind, millega linnarajatis Berg Baltic OÜ-le üürile anti. Linnarajatise kaubandustegevuseks kasutusse andmist reguleerib määrus nr 21 ning määrus nr 34, mille p 19 kohaselt linnavara otsustuskorras kasutusse andmisel lähtutakse kehtivast turuhinnast, käesoleval juhul ei rakendu.

Määruse nr 21 § 6 lg 5 ja § 11 lg 3 alusel on Tallinna Linnavalitsus 23.01.2013 määrusega nr 4 „Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks üürile andmiseks korraldatava eelläbirääkimistega pakkumise alghinnad ja üüri määr otsustuskorras üürile andmisel“ kinnitatud hinnad, millest on lähtutud ka vaidlusalusel juhul linnarajatise otsustuskorras üürile andmisel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-13-953 4(5) Tammede all OÜ apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada kaebus. Halduskohus rikkus menetlusnorme, jättis kaebaja osa väiteid tähelepanuta ja tõendid hindamata ning asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud tuvastamata. Otsuse kirjeldavas osas ei kajastu kaebaja poolt 02.07.2013 menetlusdokumendi ja selle lisade esitamine. Kohus on ebaõigesti märkinud, justkui poleks kaebaja konkretiseerinud, millist määruse nr 21 § 5 lõiget ja punkti on vastustaja rikkunud. 02.07.2013 menetlusdokumendis viitas kaebaja § 5 lg 2 p-le 3 ja lg-le 3. Osundatud normide järgi kauba või teenuse müügiks pakkumiseks või müügiks avaliku ürituse toimumise paigas antakse linnarajatis üürile eelläbirääkimistega pakkumise korras. Vastustaja eiras seda nõuet ja kohtles isikuid ebavõrdselt. Kaebaja õigusi rikub see, et tal ei võimaldatud võrdsetel alustel osaleda linnarajatise kasutusse andmise menetluses. 14.01.2013 esitas kaebaja vastustajale avalduse ja lisadokumendid kõnealuse asfaltplatsi kasutusse saamiseks ning vastustaja oli teadlik kaebaja soovist linnarajatis üürile võtta. Kohtu seisukoht, et sellise avalduse esitamine on tõendamata, ei ole põhjendatud. Kaebaja selgitas 02.07.2013 menetlusdokumendis ja tõendas, et vastustaja ametnik, kes ainuisikuliselt tegeleb linnaosa ettevõtluse alase tegevuse koordineerimisega, on süstemaatiliselt eiranud kaebaja taotlusi ja jätnud tema taotlused registreerimata. Kõnealune 14.01.2013 avaldus tagastati kaebajale, kuid kaebajat ära ei kuulatud ja avalduse läbi vaatamata jätmist ei põhjendatud. Kohus märgib, et kaebaja väited HMS § 14 lg 7 ja § 40 lg 1 rikkumisest pole asjakohased, kuid oma seisukohta ei selgita ega põhjenda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Apellatsioonkaebuse väited selle rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. Halduskohus ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud oluliselt menetlusnorme. Kaebaja 01.07.2013 esitatud seisukohti (apellandi märgitud 02.07.2013 menetlusdokumenti asja materjalide juures pole) on halduskohus käsitlenud otsuse kirjeldava osa p-des 12-18 ning otsuse põhjendavas osas kaebaja väidetele vastanud ja 01.07.2013 menetlusdokumendile lisatud tõendite osas ka seisukoha võtnud. Seetõttu ei saa nõustuda apellandiga selles, et kohus on osa tema väiteid ja tõendeid tähelepanuta jätnud.

Eksitav on kaebaja seisukoht, et määruse nr 21 § 5 lg 2 p-st 3 ja lg-st 3 tuleneb, et linnarajatis antakse üürile üksnes eelläbirääkimistega pakkumise korras. Määruse nr 21 § 5 lg 2 p 3 kohaselt linnarajatis antakse sellel kaubandustegevuse teostamiseks üürile kindlaksmääratud tähtajaks otsustuskorras kauba või teenuse müügiks pakkumiseks või müügiks avaliku ürituse toimumise paigas ning lg 3 ütleb, et pakkumise korraldaja võib põhjendatult otsustada, et lg 2 p-s 3 sätestatud juhul antakse linnarajatis üürile eelläbirääkimistega pakkumise korras.

Seega ei nähtu viidatud normidest vastustaja kohustust ühel või teisel viisil käituda, vaid need annavad haldusorganile kaalutlusõiguse linnavara kaubandustegevuseks kasutusse andmise otsustusviiside vahel valida. Käesoleval juhul vastustaja poolset kaalutlusreeglite rikkumist ringkonnakohus ei tuvastanud. Riigikohus on halduskohtu viidatud kohtuasjas nr 3-3-1-59-05 rõhutanud, et avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma menetluses, mis võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel. Samas on Riigikohus selgitanud ka seda, et sellest, et isik tegutseb vaidlustatud lepinguga hõlmatud või lähedases tegevusvaldkonnas, ei saa tuletada tema õiguste rikkumist ning selleks, et isiku abstraktne huvi muutuks kaitstavaks õiguseks, peab isik oma huvitatust väljendama seoses konkreetse haldusakti või -toiminguga; samuti on Riigikohus märkinud, et isik ei saa vara kasutusse andmist vaidlustada motiivil, et linn saab vara kasutusse andes kahju.

Kaebaja väidab, et ta teavitas linnaosavalitsust suuliselt ja esitas 14.01.2013 ka kirjaliku avalduse koos lisadega Merivälja tee 3g juures asuva 20 m2 suuruse asfaltplatsi kaubandustegevuseks kasutusse saamiseks, pakkudes linnarajatise ruutmeetri üüriks 13 eurot kuus. Oma väite tõendamiseks esitas kaebaja kohtule viidatud 14.01.2013 avalduse „Palve velokardi paigaldamiseks Pirita ranna puhkealale 24.05.-31.08.2013“, Berg Baltic OÜ 04.04.2013 kinnituse

3-13-953 5(5) majandustegevuse registris registreeringu õigsuse kohta, kaebaja 06.05.2013 e-kirjaga linnaosavalitsuse üldmeilile saadetud registreerimistaotluse teeninduse tegevusalal tegutsemiseks, 14.05., 15.05. ja 13.06.2013 selgitustaotlused ning linnaosavalitsuse 07.05. ja 13.05.2013 e-kirjad ja vastuse selgitustaotlustele. Seega, kui linnaosavalitsusele oli teada, et kõrvuti Berg Baltic OÜ-ga soovib kõnealust asfaltplatsi rendile saada ka kaebaja, pole vastustaja linnavara otsustuskorras kaubandustegevuseks kasutusse andmisel isikuid võrdselt kohelnud ega nende erinevaks kohtlemiseks legitiimset põhjust näidanud. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et Pirita Linnaosa Valitsusele adresseeritud 14.01.2013 avalduse kohtumaterjalide juurde esitamine, samuti kaebaja mais 2013 esitatud majandustegevuse registreerimise taotluste Tallinna linna dokumendihaldusprogrammis registreerimata jätmine kõnealuse 14.01.2013 avalduse linnaosavalitsusele esitamist tõsikindlalt ei näita. HKMS § 59 lg-st 1 tulenevalt peab menetlusosaline tõendama asjaolusid, millel tuginevad tema väited. Menetluse tulemusest huvitatud kaebaja paljasõnaline selgitus on ilmselgelt ebapiisav tõendamaks, et ta oli kõnealuse linnavara kasutusse saamise soovist vastustajat aegsasti teavitanud ja ka vastava kirjaliku avalduse esitanud. Kuigi veenev ega usutav ei ole kaebaja väide, et ta kogu aeg sama avaldusega sama ametniku poole pöördus ning sealt tagasi saadeti ja tema avaldus registreerimata jäeti. Mõistlikult käituv ettevõtja saadaks oma avalduse e-kirjaga asutuse e-posti aadressile, millega jääb maha märge avalduse esitamise kohta. Kohtutoimikusse lisatud dokumentidest nähtub, et kaebaja taotlused majandustegevuse registris registreeringu saamiseks ja selgitustaotlused on esitatud ning suhtlemine vastustajaga on toimunud e-kirja teel. Kaebaja ei selgita, miks ta ei kasutanud sama võimalust kõnealuse linnarajatise kasutusse saamise avalduse vastustajale edastamiseks. Kuna asja materjalid ei kinnita kaebaja poolt 14.01.2013 avalduse esitamist vastustajale, siis on halduskohus õigesti märkinud, et kaebuse väited HMS § 14 lg 7 (taotlejat teavitatakse tema taotluse läbi vaatamata jätmisest ja põhjendatakse seda kirjalikult) ja § 40 lg 1 (enne haldusakti andmist tuleb menetlusosaline ära kuulata) rikkumisest ei ole asjassepuutuvad.

Eeltoodu alusel jääb esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata ning kaebaja menetluskulud (kaebuselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivud ja õigusabi tasud) jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda.

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt Silvia Truman Oliver Kask Ruth Plaks