2-13-56588/7 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

26. august 2014. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-56588

Tsiviilasi

Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotihaldur

Martin Kruppi hagi Narva Gate OÜ vastu tehingu

tagasivõitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 3. juuli 2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotihaldur Martin

Kruppi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Kreenholmi Valduse

AS (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp

Vastustaja (kostja): Narva Gate OÜ (registrikood:

11417217)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta

Kreenholmi Valduse AS (pankrotis)

pankrotihaldur Martin Kruppi

määruskaebus

rahuldamata ja Viru Maakohtu 3. juuli 2014 määrus

muutmata.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp esitas hagi Narva Gate

OÜ vastu tehingu tagasivõitmiseks. Hageja palus mh tunnistada 7. novembril 2007 sõlmitud

hüpoteekide lõpetamise lepingud ja kinnistute müügilepingud, ühishüpoteegi seadmise

lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavaldused kehtetuks osas, millega Kreenholmi

Valduse AS müüs OÜ-le Narva Gate kinnistud ja andis Narva Gate OÜ-le üle kinnistute

omandi. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista 4 385 067,29 eurot. Hagiavalduses palus

hageja vabastada Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) täielikult riigilõivu tasumisest.

Hageja on seisukohal, et kuivõrd tehingud tehti lähikondsete vahel ning äärmiselt

ebamõistlikel tingimustel, on tagasivõitmise hagi põhjendatud. Hageja pankrotimenetluses on

tunnustatud nõudeid kokku summas 7 912 140,85 eurot. Antud juhul ei ole põhjendatud katta

menetluskulusid pankrotihalduri valitsetavast varast, kuivõrd riigilõivu summa on väga suur.

Samuti kujuneks menetlusabi andmata jätmisel praktika, mille järgi võiksid ulatuslikud

tagasivõitmise hagiavaldused esitamata ja menetlemata jääda üksnes selle tõttu, et tasutava

riigilõivu määr on pankrotipesale ja võlausaldajatele liiga koormav.

Hageja selgitas täiendavalt, et ka pankrotitoimkonna esimees on oma kirjas märkinud, et

pankrotivara arvelt ei ole põhjendatud riigilõivu kulutuse kandmine, kuivõrd

pankrotimenetluses tehtud väljamaksed ei tohi ületada PanrkS § 153 lg 2 sätestatud piirmäära,

kuid juba käesolevaks hetkeks on pankrotimenetluse kulud nimetatud piirmäära ületanud.

Pankrotitoimkonna esimees on ka tõdenud, et kõik senised kulutused on toimkonnaga

kooskõlastatud ning seni tehtud kulutused on toimkonna hinnangul põhjendatud, kuid

täiendavate kulude tegemist pandieseme müügist saadud summadest toimkond

kooskõlastanud ei ole ja ei kooskõlasta. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud ega võimalik

hagejal kanda kulutusi ettenähtud riigilõivule (tl 169).

MAAKOHTU LAHEND

2. Viru Maakohtu 3. juuli 2014 määrusega jäeti Kreenholmi Valduse AS (pankrotis)

pankrotihaldur Martin Kruppi menetlusabi taotlus rahuldamata.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole taotleja tõendanud, et võlausaldajatel puuduvad

eelduslikud võimalused ja huvi kanda menetluskulusid haginõude esitamiseks. Hageja ei ole

kohtule tõendanud, et ükski võlausaldaja ei suuda tasuda riigilõivu. Pankrotivõlgnikele

menetlusabi andmise kohta on Riigikohus 9. aprilli 2008 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-18-08

(p 17) ja tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07 (p 40) leidnud, et eeldatakse, et varalist huvi omav isik

saab menetluskulusid kanda. Pankrotivõlgnikule on võimalik menetlusabi anda vaid juhul, kui

kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotivarast ning ei saa eeldada, et kulud

kannaksid asja vastu varalist huvi omavad isikud, eelkõige pankrotivõlausaldajad.

Objektiivselt pole pankrotivõlgnikul alust eeldada, et võlausaldajad ei ole huvitatud

menetluskulude kandmisest, kui eduka kohtuasja tulemusena on võimalik suurendada

pankrotivara.

Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud põhjendusi, miks ei ole näiteks juhatuse liige,

aktsionärid, pankrotivõlausaldajad vm isikud, kes on nimetatud TsMS § 183 lg-s 2, tasunud

pankrotis aktsiaseltsi eest riigilõivu. Ainuüksi asjaolu, et aktsiaselts on pankrotis, ei anna alust

menetlusabi andmiseks. Seetõttu tuleb hageja taotlus menetlusabi saamiseks jätta rahuldamata

ja anda hagejale tähtaeg riigilõivu tasumiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp esitas määruskaebuse,

milles taotleb Viru Maakohtu 3. juuli 2014 määruse tühistamist ja menetlusabi andmist,

vabastades Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) riigilõivu tasumisest täies ulatuses.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) on maakohus tõlgendanud õigusnorme valesti. Juba TsMS § 180 lg 1 p 1 annab kohtule

vabaduse otsustada ise, kas isikule antakse menetlusabi või ei. Hageja on seisukohal, et

tagasivõitmise hagi on põhjendatud, kuivõrd tehingud tehti lähikondsete vahel ning äärmiselt

ebamõistlikel tingimustel. Hagejal ei ole põhjendatud ega võimalik kanda kulutusi ettenähtud

riigilõivule, kuid kohtul on oma äranägemisel võimalik siiski hagejale menetlusabi anda;

2) on hageja pankrotivõlgnik, kelle pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid ca 7,9 miljonit

eurot ning menetlusabi andmata jätmisel peaks pankrotivõlgnik tasuma hagiavalduselt väga

suure riigilõivu (10 000 eurot). Ka pankrotitoimkond, kes kaitseb pankrotimenetluses kõikide

võlausaldajate huve, on kinnitanud, et pankrotitoimkond ei anna nõusolekut täiendava

kulutuse summas 10 000 eurot tegemiseks, et tasuda käesolevas tsiviilasjas ära riigilõiv.

Eelnevast tulenevalt on ilmne, et hagejal ei ole võimalik maksta riigilõivu summas 10 000

eurot pankrotivara arvelt;

3) ei saa eeldada, et pankrotivõlgniku juhatuse liikmed, endised juhatuse liikmed, aktsionärid

või nõukogu liikmed võtaksid isiklikult kohustuse maksta ära 10 000 euro suurune riigilõiv.

Samamoodi ei saa eeldada riigilõivu summas 10 000 eurot tasumist võlausaldajatelt isiklikult,

kes niigi omavad Kreenholmi Valduse AS vastu suuri nõudeid ja on kaotanud oma rahalisi

vahendeid märkimisväärses suuruses;

4) kujuneks menetlusabi andmata jätmisel praktika, mille järgi võiksid ulatuslikud

tagasivõitmise hagiavaldused esitamata ja menetlemata jääda üksnes selle tõttu, et tasutava

riigilõivu määr on pankrotipesale ja võlausaldajatele liiga koormav. Kokkuvõttes kujuneks

olukord, kus võlgniku vara võõrandamisel teadlikult alla turuhinna ja võlgnikule kahju

tekitades on nimetatud tehingus osalenud ja tehingust kasu saanud isikutel võimalik

igasugusest vastutusest vabaneda. See ei saa aga olla seadusandja mõtteks ega eesmärgiks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu

3. juuli 2014 määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukoha ja

põhjendustega, et menetlusabi taotleja ei ole tõendanud, et võlausaldajatel puuduvad

eelduslikud võimalused ja huvi kanda kulusid haginõude menetlemise eesmärgil.

5. TsMS § 183 lg 2 esimese lause kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi

andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta

pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist

huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid,

juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad.

Viru Maakohtu 9. detsembri 2013 määrusega käesolevas tsiviilasjas jäeti hageja menetlusabi

taotlus käiguta ja anti tähtaeg nõuetekohase menetlusabi taotluse esitamiseks ja

põhjendamiseks, miks ei saa kulusid katta pankrotihalduri valitsetavast varast ega saa eeldada,

et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Hageja on põhjendanud üksnes

seda, et kulusid ei saa katta pankrotihalduri valitsetavast varast, sest pankrotitoimkond ei pea

põhjendatuks täiendavate kulutuste tegemist (tl 171). Asjas puuduvad aga tõendid selle kohta,

et eeldada ei saa Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotivõlausaldajate poolt riigilõivu

tasumist hagiavalduse esitamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa võlausaldajate võimaluse

ja nõusoleku puudumist riigilõivu tasumiseks eeldada üksnes selle põhjal, et neil on nõuded

pankrotivõlgniku vastu ja nad on niigi kaotanud oma rahalisi vahendeid märkimisväärses

suuruses.

6. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt 30. juunil 2014 tsiviilasjas nr 2-10-54810 (Kreenholmi

Valduse AS (pankrotis) pankrotimenetlus) esitatud jaotusettepaneku kohaselt on käesolevaks

ajaks lõppenud kõik kohtuvaidlused nõuete tunnustamise üle. Kreenholmi Valduse AS-i

(pankrotis) pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid kokku summas 7 912 140,85 eurot

(jaotusettepaneku p 1.13). Pankrotimenetluse kestel on pankrotivara müügist laekunud

4 156 809,50 eurot (jaotusettepaneku p 4). Pankrotihalduri väide, et võlausaldajatel on niigi

suured nõuded pankrotivõlgniku vastu ja nad on kaotanud oma rahalisi vahendeid

märkimisväärses suuruses, mistõttu ei saa eeldada riigilõivu summas 10 000 eurot tasumist

võlausaldajatelt isiklikult, ei anna alust vabastada hageja riigilõivu tasumisest. Käesolevas

tsiviilasjas nõude rahuldamise korral oleks võimalik oluliselt suurendada pankrotivara, mis

võimaldaks ka rahuldada võlausaldajate nõudeid tunduvalt suuremas ulatuses. Seega tuleb

eeldada võlausaldajate varalise huvi olemasolu käesoleva vaidluse vastu. Eeldatakse, et

varalist huvi omav isik saab menetluskulusid kanda. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle

kohta, et võlausaldajad ei oleks nõus või ei oleks võimelised riigilõivu tasuma.

7. Käesolevaks ajaks on jaotusettepaneku p 2 kohaselt pankrotimenetluses tehtud kulutusi

1 175 539,50 euro ulatuses, mis pankrotitoimkonna esimehe kinnitusel ületab PankrS § 153

lg 2 nimetatud piirmäära (tl 171). Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kui

pankrotihaldur ei oleks viivitanud tagasivõitmise hagi esitamisega Narva Gate OÜ vastu

(vaidlusalused tehing toimus 7. novembril 2007, pankrotihaldur nimetati 30. novembril 2010),

oleks käesoleva menetlusega seotud kulusid olnud ilmselt võimalik kanda pankrotivõlgniku

vahenditest, arvestades, et pankroti väljakuulutamise seisuga (30. november 2010) oli

võlgniku kontol rahalisi vahendeid 354 475,21 eurot (jaotusettepaneku p 4). Selliselt oleks

saanud vältida ka hageja kirjeldatud olukorda, kus tasutava riigilõivu määr on pankrotipesale

ja võlausaldajatele liiga koormav. Praegusel juhul tuleb aga hagi menetlemiseks leida

vahendeid võlausaldajatel, kelle varalise huvi olemasolu tuleb eeldada (vt käesoleva määruse

p 6).

8. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb TsMS § 172 lg 1 alusel jätta määruskaebuse

menetlemisel kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja enda kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/