3-13-1497/43 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Viive Ligi ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

26. august 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1497 Haldusasi Hansa Biodiesel OÜ kaebus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 12. aprilli 2013. a otsuse nr 1.1-5.1/13/820 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 19. detsembri 2013. a otsus Menetlusosalised Kaebaja – Hansa Biodiesel OÜ, esindaja v.adv Taivo Ruus Vastustaja – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Menetluse alus ringkonnakohtus Hansa Biodiesel OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Hansa Biodiesel OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

19. detsembri 2013. a otsus haldusasjas nr 3-13-1497 muutmata. 2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 25. septembril 2014 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-13-1497 2(11) menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) rahuldas 13.07.2010 otsusega nr 1.1- 5.1/10/3337 Hansa Biodiesel OÜ 24.03.2010 taotluse projektile „Kasutatud vanarehvide ümbertöötlemise tehas“ (kogumaksumus 121,73 eurot) majandusja kommunikatsiooniministri 04.06.2008 määruse nr „Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetamise tingimused ja kord“ (meetme määrus) alusel toetuse saamiseks summas 971 648 eurot. Hansa Biodiesel OÜ avalduse alusel pikendati 30.09.2010 projekti abikõlblikkuse perioodi kuni 23.09.2011.

2. EAS järelevalveüksus viis ajavahemikul 11.06.2012–14.09.2012 läbi riigiabi ergutava mõju kriteeriumi täiendava kontrolli, mille käigus analüüsiti ja hinnati struktuuritoetuse eesmärgija õiguspärast kasutamist ja rakendamist. Järelkontrolli käigus leidis EAS, et Hansa Biodiesel OÜ oli alustanud projekti elluviimisega seotud tegevusi enne EAS-le abitaotluse esitamist, mistõttu ei ole tõendatud Euroopa Komisjoni 06.08.2008 määruse nr 800/2008 „EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus)“ art 8 lg-s 2 nõutud ergutava mõju olemasolu.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus tunnistas 12.04.2013 otsusega nr 1.1-5.1/13/820 tagasiulatuvalt kehtetuks EAS 13.07.2010 otsuse Hansa Biodiesel OÜ toetuse taotluse rahuldamise kohta ja nõudis Hansa Biodiesel OÜ-lt temale välja makstud toetuse täies ulatuses (s.o 240 099,18 eurot) tagastamist koos liitintressiga.

Majandusja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) jättis 11.06.2013 vaideotsusega rahuldamata Hansa Biodiesel OÜ 16.05.2013 vaide EAS 12.04.2013 otsuse kehtetuks tunnistamiseks, leides samuti, et toetusel puudus ergutav mõju.

3. Hansa Biodiesel OÜ esitas 11.07.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse EAS 12.04.2013 otsuse nr 1.1-5.1/13/820 tühistamiseks. Tehnoloogiainvesteeringuks antud toetuse tagasinõudmine on põhjendamatu, sest varasemate raamlepingute sõlmimine ei tähenda, et töödega oleks alustatud enne abitaotluse esitamist. Kõnealune leping ei andnud kindlat alust ühegi seadme tarneks ning kaebaja ei olnud valmis projekti ise algusest lõpuni rahastama. Vastavate seadmete turu rahvusvahelisuse tõttu oleks projekti läbiviimine ja seadmete ostmine eellepinguta võimatu. Seejuures oli Hansa Biodiesel OÜ ka eelkokkuleppest hoolimata sunnitud taotlema abikõlblikkuse perioodi pikendamist. Toetusel oli selgelt ergutav mõju, sest ilma abi saamata ei oleks ükski mõistlik ettevõtja töid läbi viinud. Seaduslikult antud riigiabi tagasinõudmine on õigusvastane ning vastuolus kaebaja õiguspärase ootusega.

4. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Kaebaja sõlmis juba 19.11.2009 Jinan Eco-Energy Technology Co., Ltd-ga pürolüüsiseadme müügilepingu. Tegemist ei olnud eelega raamlepinguga, vaid lepingus olid kokku lepitud nii müügiobjekt kui ka hind (vt ka Riigikohtu 27.03.2013 otsus nr 3-2-1-22-13). Lepingu näol on tegemist regionaalabi suunistes nimetatud siduva kokkuleppega ning kaebaja oli seega määruse nr 800/2008 art 8 lg 2 mõistes tööd alustanud enne abitaotluse esitamist, mistõttu puudus antud toetusel ergutav mõju (st projekt oleks arvatavasti ellu viidud

3-13-1497 3(11) ka abi puudumisel). Ka projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluses on kaebaja ise 19.11.2009 lepingut käsitlenud kui siduvat põhilepingut (lähteülesande-tellimuse esitas kaebaja partnerile 02.09.2008 ja hinnapakkumus saadi 16.11.2009). Enne abitaotluse esitamist oli kaebaja sõlmitud lepingu alusel tasunud ka esimese sissemakse, mis kinnitab, et ettevõtja oli valmis kandma projektiga seotud riske ka abitaotlust esitamata. Hansa Biodiesel OÜ-le antud riigiabi ei olnud seaduslik, sest sellel puudus ergutav mõju. Seda ei mõjuta asjaolu, et EAS on olnud lepingust teadlik alates abitaotluse esitamisest, ega tekita riigisisese haldusorgani tegevus kaebajale õiguspärast ootust toetuse kehtima jäämise osas, mille Euroopa Kohus on oma praktikas selgelt välistanud. Liikmesriikidel on kohustus nõuda ebaseaduslik riigiabi tagasi tulenevalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art 108 lg-st 2 ja Euroopa Nõukogu 22.03.1999 määrusest (EÜ) nr 659/1999. Toetuse tagasinõudmise otsus on kooskõlas ka riigisiseste õigusaktidega (perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse (STS 2007–2013) §

26 lg 2 p-d 1 ja 7; Vabariigi Valitsuse 22.12.2006 määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ § 10 lg 2 p-d 1 ja 6).

5. Tallinna Halduskohus jättis 19.12.2013 otsusega Hansa Biodiesel OÜ kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kaebaja ei ole vaidlustanud MKM 11.06.2013 vaideotsust, siis tuleb kaebuses sellele esitatud vastuväited jätta kõrvale kui asjasse mittepuutuvad. Halduskohus nõustub EAS 12.04.2013 otsuse ja MKM 11.06.2013 vaideotsuse põhjendustega ning HKMS § 165 lg 2 alusel sellekohaseid põhjendusi ei korda. Kohus nõustub samuti vastustaja kirjalikus seletuses toodud põhjendustega ega pea menetlusökonoomilistel kaalutlustel vajalikuks neid korrata.

Meetme määruse § 1 lg 2 p-st 1 ning üldise grupierandi määruse preambuli p-st 28 ja art 8 lgtest 1 ja 2 tulenevalt võib meetme raames anda regionaalabi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele vaid ergutava mõju olemasolul, mis eeldab, et abitaotlus on esitatud enne töö alustamist. Toetuse tagasinõudmise otsuses on tuvastatud, et Hansa Biodiesel OÜ alustas projekti elluviimisega seotud tegevusi (s.o sõlmis siduva kokkuleppe seadmete ostmiseks) juba enne EAS-le abitaotluse esitamist, mistõttu on riigiabi andmine ergutava mõju puudumisest tulenevalt ebaseaduslik. Hansa Biodiesel OÜ ja Jinan Eco-Energy Technology Co., Ltd vahel 19.11.2009 sõlmitud leping ei ole mittesiduv hinnapakkumine, sest selles on kokku lepitud nii müügiese – pürolüüsiseade – kui ka hind – 2 000 000 USD (vt lahend nr 3-2-1-22-13, p 20). Ergutava mõju kindlakstegemisel on EAS lähtunud grupierandi määrusest ja Euroopa Komisjoni regionaalabi suunistest aastateks 2007-2013. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta ei ole enne taotluse esitamist sõlminud siduvat lepingut, millega ta ei oleks võtnud kohustusi ning et tal oleks olnud võimalik lepingust taganeda ja tagasitäitmine oleks olnud võimalik. Müügilepingu tunnustega lepingut ei muuda eellepinguks asjaolu, et seadme tarnija ei täitnud lepingut selle p-s 5.1 kokkulepitud ajaks (s.o 150-päevase tarneajaga). Projekti abikõlblikkuse pikendamise taotluses käsitles kaebaja ka ise lepingut siduvana. Euroopa Kohtult eelotsuse küsimine, kas Euroopa Komisjoni 06.08.2008 määruse nr 800/2008 art 8 lg-t 2 tuleks tõlgendada nii, et töö alustamiseks loetakse ka konkreetse projekti osas mittesiduvate raamlepingute sõlmimine või mitte, ei ole asjakohane, sest tegemist ei ole olnud mittesiduva raamvõi eellepinguga.

Kaebaja ei ole vaidlustanud ebaseaduslikult antud riigiabi tagasinõudmise kohustuslikkust, vaid leidnud, et seaduslikult antud riigiabi tagasinõudmine on õigusvastane. Eeltoodud põhjendustel ei olnud kaebajale antud riigiabi aga seaduslik. EAS on toetuse tagasinõudmise otsuses analüüsinud, kas toetuse saajal võis tekkida õiguspärane ootus toetusele ning põhjendatult ja vastavuses Euroopa Kohtu praktikaga leidnud, et ettevõtja saaks sellisele õigustatud ootusele tugineda üksnes siis, kui selle oleks loonud Euroopa Komisjon, mitte aga käesoleval juhul.

3-13-1497 4(11)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Hansa Biodiesel OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada.

Halduskohus kohaldas grupierandi määrust ebaõigesti, jättes arvestamata, et Euroopa Komisjoni suuniste järgi tuleb ergutava mõju kriteeriumit tõlgendades lähtuda majanduslikust mõõtmest. Vastustaja ega kohus ei ole hinnanud, kas toetuse objektiks olnud seadmete lõplik väljaostmine oleks olnud äriliselt õigustatud ja võimalik ka ilma toetuseta. Samuti ei ole hinnatud lepingust loobumise majanduslikku võimalikkust. Apellant on selgelt näidanud, et seadmete väljaostmine ilma investeeringutoetuseta poleks olnud äriliselt õigustatud ning projekt oleks jäänud sügavasse kahjumisse ja Hansa Biodiesel OÜ-l tekkinud makseraskused või isegi maksevõimetus. Seetõttu on ilmne, et maksevõimetuks muutumise vältimiseks oleks apellant pigem lepingust kokkuleppega loobunud ning loobumine oli ka majanduslikult võimalik ja soodsam kui seadmete väljaost ilma toetuseta. Järelikult oli investeeringutoetusel projektile ergutav mõju, sest tavapärastes turutingimustes poleks projekti lõpule viidud. Vastustaja ja halduskohus on majandusliku argumentatsiooni ümberlükkamise asemel keskendunud üksnes formaalsetele nüanssidele.

Praegusel juhul taandub vaidlus apellandile antud riigiabi vastavusele grupierandi määruse art

8 lg-s 2 toodud „ergutava mõju“ tingimustele ja eelkõige sellele, kas apellant oli „töödega alustanud“ ehk sõlminud enne toetuse taotlemist „siduva kokkuleppe“. Euroopa Komisjon on oma selgitustes grupierandi määruse kohta märkinud, et sõlmitud leping ei pruugi olla indikatsioon töö alustamisest ja projekti abikõlbmatusest, vaid kõik sõltub lepingu tingimustest. Läbivaks kriteeriumiks on see, et abil on ergutav mõju siis, kui turutingimustes poleks taotleja vastavat investeeringut teinud. Euroopa Komisjoni juhised on grupierandi määruse tõlgendamisel asjakohased. Halduskohus ega vastustaja pole hinnanud toetuse ergutavat mõju majanduslikus mõttes. Kuna apellant poleks mõistlikult tegutseva ettevõtjana saanud äriplaani koostada nii, et see oleks samamoodi toiminud nii toetust saades kui seda saamata (toetus moodustas ligi viiendiku projekti kogumaksumusest – 16%), siis oli investeeringutoetusel antud juhul ergutav mõju. Toetusega planeeriti algusest peale finantseerida kahe pürolüüsiseadme ostu ning ainult tervikuna ja abi saades olnuks see majanduslikult perspektiivikas. Esimese seadme osas esimese osamaksu (40% seadme hinnast) tegemine enne taotluse esitamist ei näita, et abil puuduks ergutav mõju, sest vaidlusalune osamakse moodustab kogu projektist vaid väikese osa, mida ei saa veel pidada täieliku finantsriski võtmiseks.

Tähtsust ei oma, et esimest osamakset tehes ei olnud EAS-le esitatud investeeringutoetuse taotluse rahuldamine teada. Grupierandi määrus seob abikõlblikkuse alguse taotluse esitamise, mitte selle rahuldamise ajaga. Asjaolu, et apellant oli valmis tasuma ettemaksu 40% esimese seadme hinnast, ei tähenda töödega alustamist, vaid see oli üldse konkreetse seadme edaspidise valmistamise eelduseks. Apellant oli algusest peale teadlik, et abitaotluse rahuldamata jätmise korral on ta sunnitud lepingust taganema. Asjaolu, et seadmete valmimine hilines eellepingus sätestatuga võrreldes oluliselt, näitab samuti, et ettemaks oli mõeldud üksnes n-ö usalduse tekitamiseks rahvusvahelises müügilepingus, et seadme valmistamine üldse tellimusse võetaks. Igasuguse kahtluseta on täidetud grupierandi määruse üldine nõue, et abil on ergutav mõju, sest apellant poleks ilma abi saamata tavalistes turutingimustes sellist projekti läbi viinud ning abi oli ja on vajalik.

3-13-1497 5(11) Vaidlusalune kokkulepe tarnijaga oli mittesiduv raamleping. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks olnuks lepingust kokkuleppe teel loobumine majanduslikult võimatu või kahjulikum kui seadme väljaostmine ilma toetuseta. Grupierandi määruse art 8 kontekstis on enne abitaotluse esitamist lubatud tegevus, mille eesmärgiks on investeeringu suuruse ja mahu kindlakstegemine. Lepingu formaalne määratlus pole ergutava mõju kindlakstegemise kriteeriumiks, vaid hinnata tuleb, kas lepingust loobumine oleks majanduslikult võimalik või mitte.

Hansa Biodiesel OÜ poolt 19.11.2009 sõlmitud leping oli raamleping, mida kinnitab seadme tarne oluline viibimine ja sellele vaatamata lepingusuhte jätkamine igasuguste ostjapoolsete kahjuhüvitisnõueteta. See tõendab, et 19.11.2009 sõlmiti vaid eelkokkulepe ning konkreetse tellimuse täitmise tingimuste määramine jäi abikõlbliku perioodi piiresse. Lepingu p-d 4-5 sisaldasid ühiste kavatsuste deklaratsioone, mitte siduvaid lõplikke tarnetingimusi. Esimese osamakse tegemise järel ei asutud konkreetset seadet veel tootmagi. Täpsemad tellimused seadme tarneks, testimiseks ja töösserakendamiseks jms abikõlblik tegevus leidis aset pärast toetuse määramise otsust ning vastustaja ei ole järelkontrolli käigus vastupidist tuvastanud.

Kohus ja vastustaja on jätnud tähelepanuta lepinguvabaduse printsiibi immanentse osa (vt ka CISG art 29), et lepingut võib muuta või lõpetada poolte lihtsa kokkuleppe teel. Apellant on selgitanud põhjuseid, miks ta oleks toetust saamata läinud lepingust loobumise teed ning see olnuks nii võimalik kui ka majanduslikult mõistlik. Loobumine saanuks olla majanduslikult ebamõistlik vaid juhul, kui lepingu lõpetamisel tulnuks tasuda toetuse summat ületav kahjuhüvitis, mis ei ole aga realistlik. Kuna tarnitavat seadet polnud abitaotluse esitamise ega selle rahuldamise ajaks olemaski, siis olnuks lepingu tagasitäitmine lihtne.

Sõlmitud leping oli ka pikemaajalisem koostööleping, mis hõlmas konkreetse projekti raamidest väljuvaid tegevusi (mh seadmete ainuesindusõiguse saamine edasimüügiks Baltimaades ja Skandinaavias). Apellandi poolt 08.09.2010 EAS-le esitatud abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluses 19.11.2009 lepingu nimetamine põhilepinguks ei ole asjassepuutuv, sest äriühingu juhatuse liige ei ole jurist. Riigikohtu seisukohad müügilepingu olemusest puudutavad Eesti tsiviilõiguse tõlgendamist, kuid Euroopa Liidu õigusaktides kasutatav terminoloogia ja regulatsioon on liikmesriikide õiguskordade suhtes autonoomne (ja ülimuslik).

Apellant märgib, et antud valdkonna praktika järgi (rahvusvahelise tava tõttu) oleks vastavate seadmete soetamine ja projekti elluviimine võimatu ilma eellepinguta, sest seadmete tarnimine ja paigaldamine-seadistamine poleks ajaliselt mahtunud ka pikendatud abikõlblikkuse perioodi sisse. Ainuüksi lepingueelsed läbirääkimised kestsid umbes ühe aasta. Hind, tarnetingimused jne sõltuvad lepingueelsete läbirääkimiste ja raamlepingu käigus kokku lepitud hindadest. Ilma eelkokkulepet sõlmimata poleks taotluse esitamine olnud üldse võimalik, sest taotleja ei oleks saanud kinnitada seadme hinda, tarnimise võimalikkust ega tarneperioodi. Hinnapakkumise alusel ei oleks kaebajal olnud võimalik mingeid eesmärke seada, sest see ei kvalifitseeru kokkuleppeks (lepinguks). Ärisaladuse tõttu vastavate seadmete hindu ilma eelkokkuleppeta ei avalikustatagi. Vajaduse korral hiljem tagasinõutav esimene osamakse on täiesti tavaline eellepingu tingimus, mis ei tõenda, et seade oleks soetatud ka ilma riigiabita või töödega oleks alustatud enne taotluse esitamist. Vastustaja ja halduskohtu jäik tõlgendus on vastuolus rahvusvahelise praktikaga ning muudab projekti realiseerimise äriliselt põhjendamatult ohtlikuks.

Seaduslikult antud riigiabi tagasinõudmine on õigusvastane ning vastuolus kaebaja õiguspärase ootusega. Kuivõrd antud juhul on nii materiaalses kui formaalses mõttes selge, et töödega pole enne abitaotluse esitamist alustatud ja abita poleks projekti ellu viidud ning seega on riigiabi andmine olnud igati kooskõlas grupierandi määruse tingimustega, siis puudub järelikult alus riigiabi tagasinõudmiseks. Hansa Biodiesel OÜ ei ole lepingu olemasolu EAS eest varjanud ning vastustaja poolt oma õigusliku positsiooni tagantjärele muutmine on vastuolus apellandi õiguspärase ootusega, tekitades talle suure materiaalse kahju. Kuna Hansa Biodiesel OÜ

3-13-1497 6(11) abitaotluse rahuldamine pole vastuolus Euroopa Liidu ega Eesti õigusega, puudub toetuse tagasinõudmiseks alus ka Eesti õigusest tulenevalt.

Apellant taotleb jätkuvalt Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist, kas Euroopa Komisjoni 06.08.2008 määruse nr 800/2008 art 8 lg-t 2 tuleks tõlgendada selliselt, et tööde alustamiseks loetakse ka konkreetse projekti osas mittesiduvate raamlepingute sõlmimist või mitte. Üksnes Euroopa Kohus saab anda hinnangu, mida tähendab „siduv kokkulepe“ grupierandi määruse tähenduses. Euroopa Kohtult tuleks küsida selgitust ka selle kohta, kas ja kuivõrd peaks õigusemõistmine Euroopa Liidus põhinema Euroopa Komisjoni regionaalabi suuniste aastateks 2007–2013 joonealusel märkusel, eriti olukorras, kus need märkused on erinevates keeltes järjestuse osas nihkes.

7. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vastustaja jääb kõigi varasemalt esitatud seisukohtade juurde.

Nii Euroopa Komisjoni 06.08.2008 määruse nr 800/2008 preambuli p 28 kui ka art 8 lg 2 kohaselt on abil ergutav mõju kui abisaaja on enne projekti või tegevuse teostamiseks töö alustamist esitanud abi saamiseks taotluse. Vastavalt Euroopa Komisjoni regionaalabi suuniste aastateks 2007–2013 joonealusele märkusele nr 40 tähendab „töö algus“ kas ehitustööde algust või esimese kindla kokkuleppe sõlmimist varustuse tellimiseks, välja arvatud esialgsed tasuvusuuringud. Apellandi viidatud Euroopa Komisjoni selgitused grupierandi määruse kohta ei moodusta isegi nn „pehmet õigust“ ning ergutava mõju kindlakstegemisel tuleb lähtuda määrusest nr 800/2008 ja regionaalabi suunistest. Ergutava mõju tuvastamiseks on sätestatud vaid üks kriteerium – enne projekti või tegevuse teostamiseks töö alustamist peab toetuse andjale olema esitatud taotlus. Apellant on esitanud hulgaliselt tõendamata väiteid, et ilma toetuseta ei oleks projekti ellu viidud, kuid see ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust. Oluline on fakt, et Hansa Biodiesel OÜ sõlmis enne EAS-le taotluse esitamist siduva pürolüüsiseadmete müügilepingu Jinan Eco-Energy Technology Co., Ltd-ga. Kogu apellandi argumentatsioon taandub etteheitele, et vastustaja ja kohus ei ole ergutava mõju hindamisel hinnanud, kas toetusel on ergutav mõju. Selline väide sisaldab loogikaviga ning on ilmselgelt põhjendamatu.

Väär ja tõendamata on apellandi väide, et 19.11.2009 sõlmitud leping oli üksnes eelja raamleping. Pürolüüsiseadme tarne hilinemisel õiguskaitsevahendi mittekasutamine apellandi poolt ei tõenda, et tegemist oli raamlepinguga. Õiguskaitsevahendi kasutamine on lepingupoole õigus, mitte kohustus. Sisutühi on ka väide, et lepingu p-des 4-5 sisaldusid vaid ühiste kavatsuste deklaratsioonid. Nimetatud punktides on üheselt mõistetavalt kokku lepitud müügihind ja selle tasumise aeg ning seadme tarnimise ja paigaldamise aeg. Lepingu siduvuse hindamisel ei saa lähtuda tõendamata väitest, et lepingu teine pool võib olla nõus lepingut muutma või lõpetama ega kasuta talle ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Määruse nr 800/2008 ja riigiabi suuniste kohaselt tuleb hinnata ainult lepingu siduvust, mistõttu ei pidanudki vastustaja ega kohus analüüsima, kas lepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimine olnuks apellandile majanduslikult mõistlikum kui projekti elluviimine ilma toetuseta. Arusaamatu on väide, et esimese osamakse tegemise järel ei asutud veel seadet tootma ja leping ei olnud seetõttu siduv. Lepingu p-st 5.2 nähtubki, et esimese osamakse maksmise järgselt pidi tootja koostama tehnilised joonised ning esitama need apellandile, mitte asuma koheselt seadet tootma. Seega oli 19.11.2009 lepingu näol tegemist regionaalabi suunistes nimetatud kindla kokkuleppega, apellant oli määruse nr 800/2008 art 8 lg 2 mõistes tööd alustanud enne abitaotluse esitamist ning temale antud abil puudus ergutav mõju. Tõendamata on ka väited, et leping oli pikemaajalisem koostööleping ja üldkokkulepe. Eelja põhileping ei ole nii spetsiifilised terminid, mille tundmist ja eristamist ei saa majandustegevuses osalevalt juhatuse

3-13-1497 7(11) liikmelt eeldada. Lepingu siduvuse tuvastamisel tuleb lähtuda riigisisesest õigusest. Lepingut saaks lugeda mittesiduvaks näiteks juhul, kui selle kehtivus on seatud sõltuvusse abitaotluse esitamisest või selle rahuldamisest, kuid praegusel juhul selline säte puudub. Liikmesriigi kohtul puudub pädevus hinnata abi kokkusobivust ühisturuga, kohtud saavad hinnata üksnes seda, kas kõik määruse nr 800/2008 või abikava tingimused on täidetud.

Apellant ei ole millegagi tõendanud oma väiteid, et valdkonna praktika järgi ei ole vastavate seadmete eellepinguta soetamine võimalik. Müüja võimetus tarnida seade lepingus kokkulepitud tähtajaks ja ostja poolt õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine ei muuda müügilepingut eellepinguks. Hansa Biodiesel OÜ ei lisanud oma investeeringutoetuse taotlusele vaidlusalust lepingut, vaid üksnes 02.09.2008 lähteülesande-tellimuse ja 16.11.2009 hinnapakkumise. Ebausutav ja paljasõnaline on väide, et leping oli mittesiduv hinnapakkumus, mille eesmärk oli saada teada projekti maksumus. Lepingul olid olemas kõik müügilepingu olulised tunnused, samuti oli apellandile juba esitatud pürolüüsiseadmete hinnapakkumine. Hansa Biodiesel OÜ-le antud riigiabi oli ebaseaduslik, sest sellel puudus ergutav mõju. EAS teadlikkus lepingust ei muuda abi õiguspäraseks ega tekita apellandile õiguspärast ootust toetuse kehtima jäämise osas (vt nt C-24/95, p 25; T-109/01, p 135; T-239/04 ja T-323/04, p 154). Liikmesriikidel on ELTL art 108 lg-st 2 ja määrusest nr 659/1999 (nn menetlusmäärus) tulenevalt kohustus nõuda ebaseaduslik riigiabi tagasi (vt nt C-142/87, p 66). Ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmine on kooskõlas ka riigisisese õigusega (vt perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 26 lg 2 p-d 1 ja 7; Vabariigi Valitsuse 22.12.2006 määruse nr 278 § 10 lg 2 p-d 1 ja 6). Antud juhul on ilmnenud asjaolu, mille korral toetuse saamise taotlust ei oleks rahuldatud ning apellant ei ole täitnud meetme määruse § 23 p-s 22 tulenevat kohustust järgida määruses nr 800/2008 sätestatut. Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise asemel oleks otstarbekam pöörduda asjas arvamuse saamiseks Euroopa Komisjoni poole vastavalt Komisjoni teatise riigiabi reguleerivate õigusaktide täitmise tagamise kohta liikmesriikide kohtute poolt pdes 89 jj sätestatule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.

9. Käesolevas asjas on põhiküsimuseks, kas Hansa Biodiesel OÜ on 19.11.2009 sõlminud pürolüüsiseadme ostuks siduva lepingu Jinan Eco-Energy Technology Co., Ltd-ga. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et juhul, kui see asjaolu leiab kinnitust, on tegemist tööde alustamisega enne abitaotluse esitamist üldise grupierandi määruse ja Euroopa Komisjoni regionaalabi suuniste aastateks 2007–2013 p 38 tähenduses ning sellisel abil puudub määruse nr 800/2008 art 8 lg 2 järgi nõutav ergutav mõju. Vastav toetus kuulub seetõttu tagasinõudmisele kui ebaseaduslik riigiabi.

10. Halduskohus on menetlusosaliste seisukohti ja asjas esitatud tõendeid hinnates õigesti tuvastanud, et Hansa Biodiesel OÜ ja Jinan Eco-Energy Technology Co., Ltd vahel 19.11.2009 sõlmitud lepingu „Purchase Contract of Scrap Tire Pyrolysis Production Line“ (tl 77-81p) puhul oli tegemist siduva müügilepinguga, mitte apellandi poolt väidetud mittesiduva eelvõi raamlepinguga.

3-13-1497 8(11) Lepingu p-dest 3.1 ja 4.1 nähtub selgelt poolte tahe sõlmida osalistele täitmiseks kohustuslik müügileping. Lepingu p-s 4.2 on üksikasjalikult reguleeritud müügihinna tasumise tingimused ning p-s 5 sisalduvad omakorda pürolüüsiseadme täpsed tarnetingimused. Seega on pooled saavutanud kokkuleppe kõigis müügilepingu olulistes tingimustes (müügiese ja hind). Muu hulgas tuleb rõhutada, et apellandi väide tarnetingimuste jmt hilisema eraldi kokkuleppimise kohta on paljasõnaline ja tõendamata. Seetõttu tuleb järeldada, et osapooled täitsid lepingut ilma igasuguste hilisemate täiendavate kokkulepeteta, käsitades seega 19.11.2009 lepingut ka omavahelistes suhetes siduva ja vahetult kohalduva põhilepinguna. Muu hulgas viitab sellele Hansa Biodiesel OÜ 08.09.2010 taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks (tl 25- 26), milles viidatakse selgelt, et eellepingus lubas müüja 120-päevast tarneaega ja põhilepingus nõustus 150-päevase tarneajaga. Nimetatud 150-päevane tarneaeg vastab 19.11.2009 lepingu p-s 5.1 märgitule. Terminoloogiast olenemata nähtub taotlusest üheselt, et esimese seadme ostmise aluseks oli nimelt 19.11.2009 müügileping, mitte mingi muu hilisem kokkulepe.

Eeltoodut arvestades on ilmselgelt ebausutav apellandi väide, et lepingu p-des 4-5 kokkulepitu kujutab endast vaid poolte ühiste kavatsuste deklaratsioone. Lepingut ei muuda eelega raamlepinguks see, et müüja ei suutnud järgida pürolüüsiseadme lepingujärgset tarnetähtaega ning sellisele müüjapoolsele rikkumisele vaatamata jättis ostja kasutamata lepingus ettenähtud õiguskaitsevahendid. Leping saaks olla mittesiduv üksnes juhul, kui ostjal sellised õiguskaitsevahendid üldse puuduksid. Hinnangut, et 19.11.2009 sõlmitud leping oli ühe pürolüüsiseadme osas siduv müügileping, ei väära kuidagi ka asjaolu, et pooled avaldasid lepingu p-s 7 täiendavalt valmisolekut edaspidiseks koostööks. Samuti ei oma lepingu siduvuse hindamisel tähtsust, et lepingut võib poolte kokkuleppel muuta või lõpetada, sest oluline on lepingu ühepoolne muutmatus või lepingu automaatne lõppemine teatud tingimuste esinemise korral (nt investeeringutoetuse taotluse rahuldamata jätmisel). Vaidlusaluses lepingus sellised kokkulepped puuduvad, mistõttu on tegemist siduva müügilepinguga.

Isegi kui tõendatud oleks apellandi väide, et vastava valdkonna praktika (rahvusvahelise tava) järgi ei ole pürolüüsiseadme soetamine ilma eellepinguta võimalik, ei järeldu sellest, et 19.11.2009 leping oleks eelleping. Kaebaja ei ole väidetavat hilisemat põhilepingut esitanud ka kohtumenetluse käigus. Muu hulgas on Hansa Biodiesel OÜ 08.09.2010 taotluses (tl 25-26) viidanud eellepingule, milles olevat tarnetähtajaks 120 päeva, kuid pole nimetatud dokumenti vastustajale ega kohtule esitanud.

11. Apellandi etteheite osas, et halduskohtu ja vastustaja tuginemine Riigikohtu 27.03.2013 otsusele nr 3-2-1-22-13 (p 20) ei ole asjassepuutuv, sest see puudutab vaid riigisisest õigust, märgib ringkonnakohus, et viidatud lahendis rõhutas Riigikohus üksnes seda, et lepingu määratlemisel tuleb lähtuda selle sisust, mitte nimetusest. Tegemist ei ole Eesti õigusele eriomase lähenemisega ning apellandi konkretiseerimata väited Euroopa Liidu õigusaktide terminoloogia autonoomsusest on kogu menetluse kestel jäänud sisutühjaks. Seejuures on 19.11.2009 lepingu suhtes kohaldatavaks õiguseks lepingu p 13 järgi hoopis ÜRO 10.04.1980 konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG – RT II 1993, 21, 52) ning kõnealune leping sisaldab kokkuleppeid kõigi tingimuste osas, mida CISG art 19 lg 3 järgi tuleb pidada ostu-müügi lepingu sõlmimise seisukohalt olulisteks (s.o kauba hind, maksmise tingimused, kauba kvaliteet ja kogus, tarne koht ja tähtaeg, poolte vastutuse maht, vaidluste lahendamise regulatsioon).

12. Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta, et apellandi argumentatsioon „ergutava mõju“ majandusliku sisustamise kohta ei ole asjassepuutuv, sest riigiabi ühisturuga kokkusobivuse hindamine on Euroopa Komisjoni pädevuses ning lähtuda tuleb määruse nr 800/2008 art 8 lg-st 2 ja regionaalabi suuniste p-st 38. Üldise grupierandi määruse 28.

3-13-1497 9(11) põhjendusest ja art 8 lg-st 2 tuleneb, et abil saab olla ergutav mõju vaid siis, kui abisaaja on abi saamiseks taotluse esitanud enne projekti või tegevuse teostamiseks töö alustamist. Euroopa Komisjon on regionaalabi suuniste p-s 38 ja selles viidatud joonealuses märkuses nr 40 (eestikeelses tekstis nr 39) samuti üheselt mõistetavalt sätestanud, et abitaotlus peab olema esitatud enne projekti kallal töö alustamist ning „tööde alguseks“ tuleb muu hulgas pidada esimese kindla kokkuleppe sõlmimist, välja arvatud esialgseid tasuvusuuringuid. Kui juba ainuüksi see tingimus pole täidetud, puudub regionaalabil tegelik stimuleeriv toime ja projekt ei ole abikõlblik. Eeltoodust tulenevalt ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust apellandi arutlus selle üle, kas Hansa Biodiesel OÜ projekti „Kasutatud vanarehvide ümbertöötlemise tehas“ elluviimine olnuks majanduslikult mõttekas ka ilma taotletud investeeringutoetuse saamiseta.

13. Apellant on viidanud Euroopa Komisjoni kommentaaridele üldise grupierandi määruse pinnalt tõusetunud korduma kippuvate küsimuste kohta (General Block Exemption Regulation

– Frequently Asked Questions), mille kohaselt ei pruugi mitte igasugune varasemalt sõlmitud leping olla indikatsioon töö alustamisest ja projekti abikõlbmatusest, vaid kõik sõltub lepingu tingimustest. Ringkonnakohtu hinnangul puudub viidatud selgituste (lk 11-12) ning määruse nr 800/2008 art 8 lg 2 ja regionaalabi suuniste p 38 vahel sisuline vastuolu. Kõigist neist tuleneb, et kui ettevõtja on enne abitaotluse esitamist sõlminud siduva kokkuleppe (nt kaotaks ta lepingu rikkumise korral märkimisväärse rahasumma), tuleb ta igal juhul lugeda töödega alustanuks. Seejuures on korduma kippuvatele küsimustele antud vastustes rõhutatud, et iga konkreetne juhtum vajab põhjalikumat analüüsimist ning antud juhul on vastustaja ja halduskohus seda ka teinud, lähtumata pelgalt lepingu pealkirjast (müügileping). Apellant ei ole millegagi tõendanud, et 19.11.2009 sõlmitud lepingu lõpetamine ei oleks talle olnud majanduslikult kulukas olukorras, kus ta oli pürolüüsiseadmete tootjale juba 26.11.2009 tasunud 40% ühe seadme müügihinnast ehk 800 000 USD ning lepingu p 6.2 kohaselt oli müüjal õigus jätta laekunud osamaksed endale, kui ostja ei võta valmistatud pürolüüsiseadet vastu. See, kas lepingu täitmise jätkamine toonuks ostjale kaasa veelgi rängemad tagajärjed (nt võimaliku maksejõuetuse tekkimise), ei oma lepingu siduvuse hindamisel tähtsust.

14. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et Hansa Biodiesel OÜ-le antud riigiabi (investeeringutoetus) oli ebaseaduslik ning selle tagasinõudmine on õiguspärane ja puudub vastuolu apellandi õiguspärase ootuse põhimõttega. Kuna apellant oli projekti elluviimise tegevustega alustanud enne abitaotluse esitamist, siis ei vastanud riigiabi määruse nr 800/2008 art 8 lg 2 ja regionaalabi suuniste p 38 tingimustele, mistõttu ei olnud see seaduslik. EAS 12.04.2013 otsuses (tl 30-34) on õigesti selgitatud, et ELTL art 107 lg 1 kohaselt on igasugune riigiabi üldreeglina siseturuga kokkusobimatu, välja arvatud ELTL art 107 lg-tes 2 ja 3 sätestatud ning nõukogu poolt ELTL art 109 alusel määratud tingimustel antav abi. Euroopa Ühenduste nõukogu 07.05.1998 määrus (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse ELTL art-te 107 ja

108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes, art 1 lg 1 punkti a alapunkti i alusel on Euroopa Komisjon 06.08.2008 määrusega (EÜ) nr 800/2008 kehtestanud muu hulgas erandi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava investeerimisabi osas. Ka meetme määruse § 1 lg 2 p 1 näeb ette, et meetme raames regionaalabi andmisel tuleb järgida määrust nr 800/2008 ning sisuliselt sama tuleneb sättes viidatud konkurentsiseaduse (KonkS) § 342 lgst 1.

Igasuguse riigiabi seaduslikkus eeldab, et see vastab kõigile sätestatud tingimustele, vastasel korral on antud riigiabi ebaseaduslik. Konks § 42 lg 1 ja seal osutatud nn menetlusmääruse (Euroopa Ühenduste nõukogu 22.03.2009 määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad ELTL art 108 kohaldamiseks) art 1 punktist f tulenevalt on ebaseaduslik abi, mis on kehtestatud vastuolus ELTL art 108 lg-ga 3 ehk mis ei vasta üldise grupierandi määruse tingimustele ega ole seetõttu vabastatud ELTL art 108 lg-s 3 sisalduvast

3-13-1497 10(11) teavitamiskohustusest. Kuna praegusel juhul oli rikutud nõuet, et projekti sisulise elluviimisega ei tohi olla alustatud enne abitaotluse esitamist ja järelikult ei olnud kehtestatud grupierand selle suhtes kohaldatav, on apellandile antud investeeringutoetuse näol tegemist ebaseadusliku riigiabiga.

Vastustaja rõhutab õigesti, et riigil on kohustus nõuda ebaseaduslik riigiabi ettevõtjalt tagasi ning see tuleneb nii riigisisestest õigusaktidest (STS 2007–2013 § 26 lg 2 p 1; Vabariigi Valitsuse 22.12.2006 määruse nr 278 § 10 lg 2 p 1) kui ka Euroopa Liidu õigusest. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on ebaseadusliku abi kõrvaldamine selle tagasinõudmise teel abi ebaseaduslikkuse tuvastamise loogiline tagajärg (vt paljude lahendite seas nt Euroopa Kohtu 21.03.1990 otsus kohtuasjas C-142/87: Belgia vs. komisjon, p 66; 08.12.2011 otsus kohtuasjas C-275/10: Residex Capital IV, p 29; 24.01.2013 otsus kohtuasjas C-529/09: komisjon vs. Hispaania, p 90). Asjaolu, et apellant ei ole 19.11.2009 lepingu olemasolu vastustaja eest varjanud, ei tekita talle õiguspärast ootust, et ebaseaduslikult antud riigiabi tagasi ei nõuta. Abi saanud ettevõtjad võivad abi seaduslikkuse suhtes õiguspärasele ootusele tugineda põhimõtteliselt vaid siis, kui abi andmisel on järgitud ELTL art-s 108 ettenähtud menetlust, ja hoolas ettevõtja peab suutma üldjuhul kindlaks teha, kas seda menetlust järgiti (nt Euroopa Kohtu 20.09.1990 otsus kohtuasjas C-5/89: komisjon vs. Saksamaa, p 14; 08.12.2011 otsus kohtuasjas C-81/10 P: France Télécom vs. komisjon, p 59). Seejuures pidi apellant käesoleva juhtumi asjaoludest tulenevalt olema investeeringutoetuse taotlemise ajal ilmselgelt teadlik, et ta on pürolüüsiseadme ostuks enne abitaotluse esitamist sõlminud siduva ostu-müügi lepingu, mistõttu ei olnud projekt abikõlblik.

15. Apellandi taotluse küsida Euroopa Kohtult eelotsust küsimuses, kas Euroopa Komisjoni 06.08.2008 määruse (EÜ) nr 800/2008 art 8 lg-t 2 tuleks tõlgendada nii, et töö alustamiseks loetakse ka konkreetse projekti osas mittesiduvate raamlepingute sõlmimine või mitte, ning kas ja kuivõrd peaks Euroopa Liidu õiguse tõlgendamine põhinema Euroopa Komisjoni teatise „Regionaalabi suunised aastateks 2007–2013“ (2006/C 54/08) joonealustel märkustel, jättis Tallinna Ringkonnakohus 20.06.2014 määrusega rahuldamata ning ringkonnakohus jääb jätkuvalt nimetatud määruses (p 5) toodud seisukohtade juurde.

Apellandi viidatud küsimustega Euroopa Kohtu (ega ka Euroopa Komisjoni) poole pöördumine ei ole käesoleva vaidluse lahendamiseks vajalik ja põhjustaks üksnes asja lahendamise viibimise. Euroopa Kohtu ülesandeks eelotsustusmenetluses on Euroopa Liidu õiguse tõlgendamine või selle kehtivuse üle otsustamine, mitte selle õiguse kohaldamine põhikohtuasja faktilistele asjaoludele. Viimatinimetatu on liikmesriikide kohtute ülesanne. Euroopa Kohus ei lahenda põhikohtuasjas tõusetunud faktilisi küsimusi ega riigisiseste õigusnormide tõlgendamise või kohaldamisega seotud võimalikke lahkarvamusi. Üldise grupierandi määruse art 8 lg 2 on selge ja üheselt mõistetav. Nagu juba eespool p-s 9 märgitud, taandub praegune vaidlus hindamisele, kas Hansa Biodiesel OÜ ja Jinan Eco-Energy Technology Co., Ltd vahel 19.11.2009 sõlmitud pürolüüsiseadme müügileping, mis sõlmiti enne apellandi poolt 24.03.2010 abitaotluse esitamist, on käsitatav esimese kindla (siduva) kokkuleppena või mitte. Sellest oleneb, kas antud abil sai olla ergutav mõju määruse nr 800/2008 art 8 lg 2 ja regionaalabi suuniste p 38 tähenduses või mitte.

Apellandi taotluse teise poole osas (s.o lubatavad abimaterjalid Euroopa Liidu õiguse tõlgendamisel) märgib ringkonnakohus täiendavalt, et Euroopa Komisjoni regionaalabi suunised kujutavad endast sisuliselt halduseeskirja EÜ asutamislepingu art 87 lg 3 p-des a ja c (ELTL art 107 lg 3 p-des a ja c) komisjonile antud ulatusliku kaalutlusõiguse ühtlustatud teostamiseks (nt Euroopa Üldkohtu 12.05.2011 otsus liidetud kohtuasjades T-267/08 ja T-279/08: Région Nord-Pas-de-Calais, p-d 129-130). Komisjoni teatise vormis antavate

3-13-1497 11(11) suuniste õiguslikku tähenduse kohta on Euroopa Kohus 28.06.2005 otsuses liidetud kohtuasjades C-189/02 P, C-202/02 P, C-205/02 P – C-208/02 P ja C-213/02 P: Dansk Rørindustri jt (p-d 209-211) märkinud, et kuigi välist mõju omavaid meetmeid, nagu ettevõtjatele suunatud suunised, ei saa pidada õigusnormideks, mida ametiasutus on kohustatud igal juhul järgima, kehtestatakse nendega siiski praktikat väljendavad käitumisnormid, millest ametiasutus ei või konkreetses asjas kõrvale kalduda, esitamata võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas olevaid põhjendusi. Nimelt, niisuguseid käitumisreegleid vastu võttes ja nende avaldamisega teada andes, et ta kohaldab neid edaspidi nendes ette nähtud juhtudel, piirab institutsioon ise oma kaalutlusõigust ja ei saa neist reeglitest kõrvale kalduda, ilma et teda olenevalt olukorrast karistataks selliste õiguse üldpõhimõtete rikkumise eest nagu võrdne kohtlemine või õiguspärase ootuse kaitse. Seega ei saa välistada, et teatavatel tingimustel ja nende sisust olenevalt võivad sellised üldise ulatusega käitumisreeglid omada õiguslikke tagajärgi. Sama seisukohta on Euroopa Kohus viimati korranud 11.07.2013 otsuses kohtuasjas C-439/11 P: Ziegler (p 60). Olukorras, kus riigiabi siseturuga kokkusobivuse hindamise pädevus on ELTL art 108 lg 2 kohaselt Euroopa Komisjonil ning komisjon on eelpool toodust tulenevalt vastuvõetud ja avaldatud suunistes sätestatuga üldjuhul seotud, siis on ka käesolevas vaidluses regionaalabi suunistest lähtumine igati asjakohane. Asjaolu, et regionaalabi suuniste p 38 joonealused märkused on nende eestija ingliskeelsetes versioonides nihkes (vastavalt nr

39 ja nr 40), ei oma mingit sisulist tähtsust, sest tegemist on suuniste eestikeelses tekstis sisalduva ilmse veaga, kus joonealused märkused nr 39 ja nr 40 on läinud omavahel vahetusse.

16. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb Hansa Biodiesel OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.12.2013 otsus muutmata.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et esimese astme kohtus kandis Hansa Biodiesel OÜ menetluskulusid kokku 2430 eurot (sh riigilõiv 30 eurot ja õigusabikulud 2400 eurot – tl 51, tl 53, tl 95-98). Apellatsioonimenetluses on Hansa Biodiesel OÜ kandnud menetluskulusid kokku 2415 eurot (sh riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud 2400 eurot – tl 132). Apellandi menetluskulud kahes kohtuastmes on seega kokku 4845 eurot. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja muutmata halduskohtu otsuse, millega jäeti Hansa Biodiesel OÜ kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg

1 alusel tema enda kanda. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ei ole esimese ega teise astme kohtus menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets /allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman