1-13-10479/15 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-13-10479

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

04.august 2014.a, (Kuninga tn) kohtumaja Pärnu Kriminaalasja number 1-13-10479 (13250101527) Kohtukoosseis kohtunik Indrek Nummert

Kohtuistungi

sekretär Kristi Haab (otsuse kuulutamisel Evi Goldschmidt) Kriminaalasi T.H süüdistuses KarS § 121 järgi üldmenetluse korras Prokurör

Kristine Tamm

, vanemprokurör Süüdistatav T.H

Eluxxxxxxxxxx või asukoht ja aadress: kontakttelefon xxxxxxxxxxxx

Isikukood või sünniaeg:

XXX

Kodakondsus: xxxxx

Haridus: xxxxxxx

Emakeel: xxx

Töökoht või õppeasutus: xxxxxx

Karistatus: xxxxxxxxx Kaitsja

Kaire Aus, van.-

adv. määratud korras Kannatanu T-R R RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 309, §

– 313, § 180 lg 1 kohus o t s u s t a s :

Süüdi tunnistada T.H KarS § 121 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 74 lg te 1 ja 3 alusel karistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui T.H - 18-

kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab katseajal KarS § 75 lg 1 p 1 6 järg -

kontrollnõudeid ja kohustust KarS § 75 lg 2 p 8 – osaleb sotsiaalabiprogrammis. KarS § 75 lg 1

1-13-10479

p 1 kohaselt on katseajal tema kohtu poolt määratud elukohaks kohtuotsuse ankeetandmetes märgitud elukoht. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.

Välja mõista riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 2, 4, 5, 9 alusel T.H-lt sundraha 532.50 € seoses II astme kuriteo toimepanemisega, toimiku koopiate kulu 1 €, riigi õigusabi kulud 828 € ja tunnistaja sõidukulud 15.10 €.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 SEB pangas või EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“.

Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõuded vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud.

Tõkendit ja tsiviilhagi ei ole.

Asitõend CD plaat jätta toimiku materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. (pakend nr 1)

EKEI-le edastatud T.H DNA proov ja sõrmjälgede kaart jätta EKEI käsutusse KrMS § 99-

1 lg 1 alusel.

Kohtuotsuse ärakiri edastada kohtumenetluse pooltele, sh vastavalt süüdimõistetu taotlusele edastada kohtuotsus talle aadressile Kuldnoka tn 17-2, Tallinn.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine: 04.08.2014.a kell 15:00. Kohtuotsuse peale edasikaebamisel motiveeritud kohtuotsus kättesaadav: alates 15.08.2014.a kell 16:00 Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tänava kohtumaja kantseleis.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

T.H on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 07.08.2013 ajavahemikul kella

14:00 -rd Reiningut

– 14:15 ajal Pärnus Hommiku 11 asuvas Punase Torni Veinibaaris lõi T vähemalt ühel korral puidust ajalehehoidikuga pea piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja pealaele muhu ning lahtise haava. Sellega tema, teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömisega, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil uuritud tõendid:

- kannatanu T-R R ; u ütlused

1-13-10479

- fototabel nr 1 isekahjustust;

– tõendab kannatanul esinevat terv

- patsiendikaart nr 13/30038 -Rd R

– tõendab T u pöördumist erakorralise meditsiini osakonda 07.08.2013 ning kannatanul tuvastatud tervisekahjustusi;

-tunnistaja G P

ütlused ja omakäeline skeem;

- vaatlusprotokoll ja G P asitõend

– tõendab T.H poolt 07.08.2013 häirekeskusesse tehtu i d telefonikõnesid ja nende sisu;

- tunnistab T.-R. R süüdistatava T.H ütlused – u löömist, tõendab kehalise väärkohtlemise aega, kohta ja teisi tehiolusid;

- arved, mis olid kaasas kannatanul istungil.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et esitatud süüdistus on täies mahus tõendamist leidnud. Süüdistatava ütlused on ebausaldusväärsed, kuivõrd need on

ulatuslikult ümber lükatud tõenditega kogumis. Seetõttu puudub alus kohtuotsuses neile või nende pinnalt esitatud vastuväidetele tugineda. Käesolevas asjas omavahel on täielikus haakuvuses aga ülejäänud tõendid kogumis.

Kannatanu, tunnistaja ütluste, häirekeskuse kõne ning patsiendikaardiga kogumis on kinnitust leidnud esitatud süüdistuse järgi, et kuriteo sündmus leidis aset 07.08.2013.a.

T.H on kohtu all seetõttu, et ta lõi sel päeval kella 14 paiku T

Ri Rgut pea piirkonda. Tekitas

talle valu, muhu ja lahtise haava.

KarS § 121 süüteokoosseisu objektiivne külg räägib teise inimese tervise kahjustamisest, tema löömisest ja peksmisest, peksmine on siis korduv löömine v , et teist isikut, õi muu valu tekitanud vägivallast. Koosseisu täitmiseks peab olema tuvastatud tema tervis

t on kahjustatud antud juhul löömise läbi, tekitatud talle valu.

Vaidlus puudub selles T.H valmistas Punase Torni Veinibaarile ajalehehoidikud ja nende tellijaks oli kannatanu ja sõlmiti suuline leping. Vaidlus on selles, et T.H väitel oli kokku lepitud suuremas summas, kui sellest kannatanu aru sai. Vaidlus puudub selles, et seetõttu kannatanu soovis neid T.H poolt valmistatud ajalehe voldikuid tagastada, kuna leidis, et

T.H on asunud suuremat summat leidma kui algselt kokku lepiti. Tunn taja G.P ja kannatanu is ütluste kohaselt algselt sellistest summadest juttu ei olnud, enne kui 07.08.2013 T.H baari nõudma tuli. Vaidlus puudub ka selles, et T.H poolt viidatud hinnakiri ei olnud kuskil paberil või kodulehel kirjas, vaid tegemist oli nö süüdistatava väidete järgi. suulise hinnakirjaga

Süüdistuse arutamisel kohus lähtub esitatud süüdistuse piiridest, s.t samu ti seda, et esitatud

süüdistuse tekstis võlasuhtega seoses tekkinud puuduvad igasugused viited lepingulise vaidlusele, seega süüdistust saab vaadelda üksnes KarS § 121 järgi. Samuti konflikt on tekkinud üksnes kannatanu ja süüdistatava vahel ning arvestades ka süüdistuse piire ja tõendeid

, on välistatud KarS § 263 järgi süüdistuse ümberkvalifitseerimine.

Kaitsja viitas, et kohtueelsel uurimisel, et , oli ta kui tunnistaja üle kuulati tööalases sõltuvuses kannatanust ja ehkki ta täna enam seal ei tööta, ei ole tal võimalik enam politseile antud ütlustest taganemine. Kohus ei nõustu kaitsja poole väitega, et G.P oleks suliselt si nö kannatanuga ühest

leerist ja seetõttu tuleks tunnistaja ning kannatanu ütlusi käsitleda nö sõna sõna vastu ütlustena

1-13-10479

süüdistatava vastu. Kohus märgib, et käesolevas asjas tõendab esitatud süüdistust küllaldaselt tõendite kogum. Lisaks eeltoodule on ka häirekeskuse kõnest selgelt näha, kuidas süüdistatav ise pingeid üles küttes üritab kannatanut igati provotseerida märgib häirekeskuse kõnes

ja juba enne kannatanu löömist, et siin läheb löömaks, tehes seda valjult selliselt, et baaris viibijad seda ka kuuleksid nagu G.P . i oma ütlustega kinnitab Süüdistatava poolt lausutust ja tõenditest on selgelt näha, et süüdistatav soovib kannatanu panna fakti ette, et kui kannatanu tema poolt väidetud kokkulepet omaks ei võta, süüdistatav eskaleerib konflikti veelgi, tuues ära hetke seisu ja selle, milleni on ta valmis minema.

Nimetatud häirekeskuse kõne on ilmekas mitte ainult seetõttu, et see paneb omavahel haakuma kõik muud asjas olevad usaldusväärsed tõendid, vaid näitab ära süüdistatava kavatsuse läbi ajalise telje kohe alguses, mis lõpuks realiseerubki KarS § 121 teos nagu ta algselt viitas. Selles osas kohus leiab, et süüdistatav siiski tegutses kavatsetusega juba alguses, sest näitas ära alternatiivid , kui sisuliselt tema provokatiivsele ja kuidas ajalisel teljel nendeni jõutakse sh käitumisele ei allu siis tüli lõpeb vägivallaga. ta,

Tunnistaja G.P ütluste kohaselt töötas Punase Torni veinibaaris ettekandjana. Eelnevalt oli kannatanu ja T.H mitmel korral arutanud ajalehehoidikute hindu. 07.08.2013 aga T.H tuli kohapeale ja ütles aga sellise hinna, millest eelnevalt juttu ei olnud, esitades ka kaks erinevat arvet ning selle peale kannatanu võttis – ajalehehoidiku seinalt maha. See tegevus kruvimine - võttis öeldes süüdistatavale, et annab selle töö tagasi. sõnutsi teatud aja, eelnevalt

G.P sel ajal

istus T.H laua taga, mis oli leti ees ja muudkui rääkis, sh sellest, et tal on vaja laene ja liisinguid maksta. G.P ütluste järgi kannatanu ütles talle, et ta võtaks rahulikumalt, sest see võib olla ka välja kuulda klientidele. Vahepeal jõu märki dis T.H provokatiivselt da, et helistab uudiste väljaandesse, aga siis helistas hoopis politseisse ja ütles, et kohe läheb kakluseks, et nad kohale tuleks.

Eeltoodu on täielikus haakuvuses häirekeskusele tehtud kõnega. Kohus märgib, et ka tunnistaja ütluste alusel on selgelt näha süüdistatava provotseeriv käitumine. Sisuliselt hirmutab ta kannatanut antud baari vastu antireklaamiga, kui märgib pöördumist meediasse ja siis lõpuks pelgalt lepingulise probleemi ga et kannatanu ja politsei võlasuhte tõttu pöördub politseisse, a asja tõsiselt võtaks, viitab ka vägivallale.

Edasi annab G.P pole alust arvata, et kannatanu poolt oleks tekkinud mingi kaklus ei ütlusi, et

olnud, sest kannatanu pigem kannatanu püüdis T.H rahustada, kuid viimane ei soovinud arvamust aktsepteerida.

G.P tluste kohaselt, kui ajalehehoidik oli lahti kruvitud koos pulkadega, pani kannatanu selle ü eraldi paberkotti ja T.H ette maha. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tegemist korraliku kotiga, sest sel oli firma - Punase Torni tempel. Seejärel hakkas kannatanu leti taha tulema, T.H aga võttis kotis selle hoidiku ja hakkas kannatanut lööma selja tagant. t

Kohus märgib, et juba häirekeskuse kõnest ja tunnistaja ütlustest on arusaadav, et süüdistatav püüab alusetult ja pelgalt kaitseks kohandatud ütlustes rääkida hädakaitsest, samas olles eelnevalt kannatanut igati provotseerinud, kuid sellele vaatamata ei läinud kannatanu provokatsiooniga kaasa, jäädes viisakaks. Samuti, kui vaadata fotot kannatanu vigastusest ja patsiendikaarti, on selge, et antud vigastus sai tekkida ka seljatagant löömise tõttu, sest pikk kepp ulatab ka pea küljele lööma seljatagant. Samuti eluliselt on arusaadav, et isegi kui lööja seisaks täpselt kannatanu selja taga ja mitte isegi natuke küljega, on lööja tõusval käel võimalik

1-13-10479

löögi trajektoori ka juba käe pikkusest tulenevatest võimalustest oluliselt muuta. Liiatigi kui löömise vahend – ka nö löögi käe pikendust oluliselt annab. ajalehehoidik -

Tunnistaja G.P poolt koostatud skeemiga. Tunnistaja G.P ütlused haakuvad ka tema ütluste

kohas selgitas, et

elt ta löökide puudet ei näinud. G.Palu täielikku nägemist takistas läbipaistev külmalett, kuid nägemist takistasid sees olnud asjad, samas ta nägi T.H poolt tehtud löökide liigutusi. Tõendid kogumis aga näitavad selgelt, et olukorras, kus süüdistatav teeb kannatanu selja taga löögiliigutusi, kuuleb löökide hääli, (on üksnes tunnistaja ruumis ei ole kedagi teist

süüdistatav, kannatanu ja tunnistaja), süüdistatav on ka eelnevalt viidanud vägivalla võimalikkusele seoses rahanõudega, on vähemalt üks löök nagu süüdistus märgib, mis tabas kannatanut, aset leidnud. tuvastatavate t Tõendite järgi täiesti ehiolude vastane oleks rääkida kannatanu kukkumisest viimase enese eksliku tegevuse tõttu ja seeläbi vigastuse saamisest – see oleks totaalselt . kontekstist välja rebitud ja valefakt

Asjaolu, et kohtuistungil te pinnalt

nud, G.P ütlus on skeem mõnevõrra täiene ei näita ütluste

ebausaldusväärsust skeem puudutab vaid võimalikke asjasse puutuvaid esemeid , vaid seda, et ,

mida ta tajus antud kuriteo aset leidmisel. Puudub alus arvata, et tunnistaja oleks pidanud skeemi tegema lausa . Viimase vajadusel oleks saanud pooled juba eeluurimisel fototäpsusega

või eelistungil tõendite kogumist fotomaterjali näol taotleda. Ehkki seda juba ka siis keegi oluliseks ei pidanud. Puudub alus arvata, et kannatanu ja tunnistaja võistlevas menetluses soovisid mingeid esemeid ruumist varjata. Asjaolu, et kannatanul olid vigastused ja pea verine, on enam kui otseselt kausaalseoses süüdistatava tegevusega, milleks olid löögid kannatanu pähe. Kannatanu kaotas ka hetkeks teadvuse, seega on selge, et antud süüdistatava löögid põhjustas , mida on ka visuaalselt fotodelt näha id valu ja vigastusi .

G.P ütluste kohaselt löömise tagajärjel kannatanu kukkus maha ja oli palju verd. Ta helistas ka kiirabisse ja pani talle külma peale. Eeltoodu haakub kõik häirekeskuse kõnedega ja laiemalt esitatud süüdistusega.

Kannatanu T-Rd R

gi ütluste kohaselt tema abikaasa peab antud baari ja tema on seal abis. Süüdistatavaga on ainus kokkupuude seoses lehehoidikutega. T.H tuli ise baari ja pakkus neid, et võib valmistada. Kokku lepiti selles suuliselt. Rääkimine toimus ka telefoni teel. Kui töö oli valmis, helistas, et ta soovib saada sularahas 118 eurot, millega oleks ehk kannatanu oma ütluste järgi isegi nõus olnud, kuigi kokkulepe oli ikkagi väiksemas summas

. Kannatanu

selgitas , et nemad maksavad arve alusel siis süüdistatavale ülekandega. Siis aga kirjutas

süüdistatav arve juba 140 eurot. Kannatanu selgitas, et juttu ei olnud sellest, et nt sisuliselt tegemist võiks olla FIE tulumaksu lisamisega, kuid siiski antud summa oli veelgi suurem kui kokku lepiti.

Kohus võttis toimiku juurde samuti kviitung nr 16, millele on kirjutatud T.H, 25.07 makstud sularahas 118 ja sama päeva õhtul 25.07 esitatud kviitungi nr 17 summas 142 eurot. Kannatanu ütluste kohaselt ei olnud ta midagi maksnud enne arvete esitamist ja soovis maksta ülekandega mitte sularahas.

Kohus ei leia, et kannatanu oleks pahatahtlikult toiminud seoses sellega, et asus juba nimetatud ajalehehoidikuid kasutama enne nende eest tasumist. T.H enda tegevusest on arusaadav, et nõnda oli see ka mõeldud, sest hoidikud anti T.H poolt üle enne tasumist. Kannatanu ei pidanud eeldama, et kokkulepitud summast ka suuremat ja arvet koheselt ei asutakse nõudma antud. Kannatanu selgitas, et soovis arvet ja tal polnud alust arvata, et süüdistatav nõuab temalt lõppkokkuvõttes enam kui algselt kokku lepiti. Süüdistatava ütlusi ei kinnita vastupidiseid

1-13-10479

miski. Kirjalikku lepingut ei olnud, milles oleks võinud fikseerida asjaolud selliselt, et sellest mõlemad pooled ühtemoodi aru saavad ja et eksimusi-arusaamatusi paremini võimalikke

välistada. Seda enam, et suuline leping sõlmiti ju täiesti omavahel võõraste inimeste vahel. Lisaks tuleb märkida sedagi, et kohtus antud süüdistatava ütlused on ebausaldusväärsed ka see tõttu, et need on tõendi kogumi järgi üldse ajas muutuvad ja täienevad.

Samaselt tunnistaja G.P kirjeldab kannatanu, kuidas ta ajalehehoidiku maha võttis, kotti pani ja

T.H le andis ning siis mäletab vaid ühte lööki, mis tuli selja tagant väitis, et oli - , ehkki G.P enam. Kohus märgib, et eeltoodu võib olla ilmselt seletatav ka seetõttu, et kannatanu kaotas hetkeks teadvuse. Sisuliselt k katsioone annatanu ütluste kohaselt ei võtnud ta T.H provo tõsiselt ja kui ütles, et helistas politseisse. Samuti mäletab kannatanu, et arvas, et ta teeb nalja,

süüdistatav telefoni ütles, et siin läheb kakluseks. kannatanu ütluste kohaselt oli tal sündmuse järgselt

3 õmblust on kooskõlas ka lahtine haav ja muhk ning peas tehti 2- . Eeltoodu

patsiendikaardiga, millest nähtub peatrauma ja kirurgiline abi osutamine (õmblemine, tuimestus).

Süüdistatava ütluste ebausaldusväärsus tuleneb eeltoodu järgi tõendite kogumist ja kokkuvõttes alljärgnevast:

- süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi sellest, kuidas tema aru sai, millises summas tehing kokku lepiti. Eeltoodu on aga vastuolus kannatanu ja tunnistaja ütlustega ning samuti puudub kirjalik leping. Seega süüdistatava ütlusi ei kinnita selles osas miski;

- vastuolus on tõendite kogumiga T.H väide, et kannatanu võis saada peahaava hoopis nii, et kui kannatanu selle hoidiku talle liiga energiliselt tagasi, siis selle hoidiku lükkas

instinktiivsest tagasi lükkamisest kannatanu poole justkui võis tekkida kannatanule see vigastus, mida ta sugugi tahtlikult ei tahtnud teha. Selline situatsioongi ei ole leidnud tõendamist, sest tunnistaja, kes seisis leti taga, osalemata, vahetult selles konfliktis, on need väited ümber lükanud. Tegemist on süüdistatava poolt meelevalds elt asjaolude juurde mõtlemisega, sh liiatigi veel alternatiivse väitena;

- tunnistaja G.Pon piisavalt ja arusaadavalt selgitanud, kuidas ta nägi et kannatanu asetas selle koti maha, et kannatanu keeras ennast ringi, keeras selja ja hakkas tagasi süüdistatava ette tulema leti taha ja et sellel hetkel võttis T.H selle hoidiku kotist ja seda siis pea kohal hoides tegi sellega löögiliigutusi kannatanu poole. Seega süüdistatavale mingit koti viskamist, millest võiks kasvõi kaudselt oletada rünnet, ei toimunud;

- tunnistaja selgitas, et leti otsas paiknev külmlett oli temast natuke pikem ja ta selle tõttu ei näinud päris täpselt löökide puudet. Eeltoodu on adekvaatne selgitus. Asjaolu, et tunnistaja ütleb, et ta täpselt seda puudet ei näinud, sest tema vaatevälja segasid nii see lett kui selles paiknevad esemed, näitab tunnistaja ütluste usaldusväärsust ja objektiivsust, sest tunnistaja ei mõtle mida ta ei näinud; midagi juurde,

- t les,

Eeltoodu unnistaja üt et ta nägi selle hoidikuga T.H vähemalt kolme löögiliigutust.

põhjal on täiesti konteksti väline väita T.H ekslikku löömist või kannatanu ekslikku kukkumist mitte T.H tegevuse läbi. Süüdistatav ei pidanud sugugi olema kannatanu poole näoga selleks

60 cm pika hoidikuga tabada praktiliselt lagipähe ja olukorras , et teda 50- , kus

süüdistatav oli kannatanust mõnevõrra pikem ja igati suurem nagu süüdistatav ka väitis, et kannatanut ta ei peljanud, sest oleks temast nagunii jagu saanud;

- T.H ütlused enesekaitse kohta on samuti ebausaldusväärsed. Esiteks T.H üritas eelnevalt, kuid tulutult kannatanut provotseerida kaklema, mis juba iseenesest peaks välistama hädakaitseseisundi T.H. Teiseks, andis T.H ka ise ütlusi, et kannatanut ta ei kartnudki, et oleks saanud temast igal juhul jagu. Seeläbi hinnates T.H arusaama ja , puudus

ju tegelikult tema jaoks üldse igasugune ohu gi kui konstrueerida T.H ü olukord. Ise tluste järgi väidetavalt tekkinud olukord. Kui lisaks vaadata tegelikku tõendatud olukorda, siis puudus

1-13-10479

igasugune rünne kannatanu poolt süüdistatava õigushüvedele nagunii. Kohtupraktika kohaselt ei ole vahetuks ohuks õigushüvele tsiviilõigusliku nõude mitte tunnustamine, mida on aega vaidluse korral esitada ja arutada ka tsiviilkohtus;

- T.H väitis et ta ei ole kunagi kõrtsis kakelnud, kuigi samas järgmisele küsimusele vastates pidi ta tunnistama, et ta on sellise teo eest lausa karistatud kriminaalkorras. Seega puudub va Seega kohtu arvates ka idlus, et süüdistusaktis kajastatud karistus just seda puudutab.

süüdistatava varasem karistus siiski tõendab kaudselt esitatud süüdistust, ehkki karistatus kustus napilt enne kuriteo toimepanemist ja seda ei arvesse karistuse saa võtta mõistmisel, ei muuda see kogu antud juriidilist fakti olematuks tõendite hindamisel, kuna see näitab T.H nö käitumise käekirja ja selle samasena püsimist. Samuti tuleb tõendeid kogumis vaagides nõustuda prokuröri väitega, et poolt tehtud häirekeskuse kõned on tehtud T.H

see , et tundis ennast tõttu konfliktsituatsioonis isegi väga hästi ja teadis, et ta võib T.H ägedaks minnes lahendada konflikte füüsiliselt, et lähebki löömaks, sest see ei olnud mitte keegi teine, kes konfliktis f , peale tema enda; üüsiliseks läheb

- T.H kohtueelsel uurimisel avaldatud ütluste põhjal ütleb , et ta lõi kannatanut kahel korral ja kohtuistungil leidis, et ta ei ole teda üldse löönud, vaid on talle selle hoidiku tagasi andnud või tagasi lükanud, millest järelduvalt ta ennast löömises üldse süüdi ei tunnistanud. Seega süüdistatava kaitseväited on täielik dünaamiline virvarr äienevad, m

- ajas muutuvad ja t is on vale tunnuseks;

- T.H puhul oli vaja avaldada ja kontrollida tema võistlevuse menetluse reeglitest lähtudes eeluurimisel antud ütlusi, erinevalt teiste isikute ütlustest. Kannatanu ja tunnistaja ütlused langesid selles osas kokku, et siis kui ka , mis olid nnatanu asus ära kruvima neid kruvisid ajalehehoidikusse kinni jäänud, siis juba sel ajal oli T.H suhteliselt keevaliseks muutunud või ägedaks muutunud;

- k on ka

T.H ui aga vaadata neid telefonikõnesid, mis on teinud häirekeskusele, siis ta ju

14.17 tehtud kõnes öelnud, et: „… ma andsin talle lihtsalt lataka lihtsalt noh, et tal on pea verine ja veri jookseb praegu ja ma lajatasin tagasi praegu, mees hoiab oma pead kinni, verist pead. “ Selliste väljenduste juures ei ole siin midagi rääkimist et ma tõukasin teda või kuidagi teisiti, vaid on rääkimist ikkagi löökidest. Väite, et T.H märgib, et ta „lajatas tagasi“, tähendab tõendite kogumi järgi seda, et kannatanu oli pannud korralikku paberkotti ajalehehoidikud ja

T.H ette ning see lajatas nendega kannatanule. Samuti T.H viitas eelnevalt, et järel T.H

tekkimas on räige konflikt ja läheb löömiseks. Sõna „lajatama“ tähendab

õigekeelsussõnaraamatu järgi ka „laksatades löömist“, mis haakuks ka teiste tõenditega kogumis. Samuti häirekeskuse kõne on ägestunud T.H poolt vahetult enda tegevuse kohta öeldu osas vähemalt kuulduste ehk kaudseks tõendiks, mis kinnitab süüdistust;

- tunnistaja hinnangul oli kannatanu väga rahulik, pigem kutsus T.H korrale, et ta rahuneks, kuna n

eil käivad ikkagi kliendid;

Ülal märgitud asjaoludel tuleb T.H ütlused kui ebausaldusväärsed tõendite kogumist välja heita.

on aga Usaldusväärsete tõenditega kogumis tõendamist leidnud esitatud süüdistus.

Tõendatud on T.H poolt kannatanu tervise kahjustamine ja tema löömine vähemalt ühel korral hoidikuga vastu pead. Samuti on tõendatud see, et kannatanu sai selle tagajärjel valu ja ka tervise kahjustuse. Subjektiivsest küljest eeldab see tegu vähemalt kaudset tahtlust. Kohus on seisukohal, et T.H pani antud kuriteo toime kavatsetusega. Seda seetõttu, et kui jälgida juba häirekeskusele tehtud kõnesid näitab ära see süüdistatava , tahtluse tekkimise ja kulgemise

läbi ajalise telje, mis jõuab kasvada kavatsetuseks. Nimetatud kõnest ja teistestki tõenditest kogumis on arusaadav, et süüdistataval on kohe võlasuhte konflikti lahenduseks pakkuda rõhutatult ja ähvardavalt üksnes kaks alternatiivi – a) kannatanu aktsepteerib täielikult tema nõuet või b) kannatanu ei tee seda ja kasutusse tuleb väg Süüdistatav ivald, millele viidati.

tegutses kavatsusega, sest näitas juba alguses ära ähvardavalt alternatiivid ja oma meelestatuse,

1-13-10479

kui asjaolud hakkavad kulgema T.H-le mitte soovitud suunas, siis vaidlus lõpeb vägivallaga.

Lõpuks vastava a lõigi ta kannatanut seegi, et tõendite lternatiivi realiseerumisel, ja oluline

on kogumi järgi tegi ta seda korduvalt.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kaitsja on tuginenud sellele, et

T.H

viibis hädakaitseseisundis. KarS § 28 lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Tuleb kontrollida, kas esines õigusvastane rünne, mida tuli tõrjuda ning kas viibis hädakaitseseisundis. T.H Kohus on seisukohal, et usaldusväärsete tõendite järgi õigusvastast rünnet üldse aset ei leidnuki.

T.H märkis, et ka tema ei pea aktsepteeritavaks võlasuhte probleeme lahendada vägivallaga.

T.H täpsustas seda, et peab silmas ikkagi seda hoidiku üleandmist ründeks, mille kohta kannatanu ja tunnistaja ütlevad, et see asetati pelgalt leti ette maha. Seega eeltoodud T.H väide ei ole tõendamist leidnud. Sellises situatsiooni kus tahetakse midagi teisele inimesele s, üle anda ja teine ei taha seda vastu võtta, siis selle asja asetamine tema ette on täiesti sotsiaaladekvaatne käitumine. Välistatud on seega ka õigusvastasust välistavas asjaolus eksimine.

Asja tagastamisega ei tekitata teisele isikule mingit kahju ega üritata rünnata mingisugust õigushüve. Sellise käitumise kohta nagu kannatanu oleks talle selle mitmeid kordi kuidagi näkku, või nagu ütles kõrgelt talle vastu suunanud, sellise käitumise kohta mingeid T.H siis tõendeid ka ei ole. Tegemist ei olnud ründega vaid eseme tagastamisega.

Kui tulla veelkord tagasi selle juurde, et T.H justkui arvamusel, et kannatanu liigub võis olla

tema poole g , siis ka sellele tuleb vastata eitavalt tunnistaja ja vä ivallaründeks . Põhjuselt, et

kannatanu ütlevad löömise ajal süüdistava poole , et kannatanu oli seljaga ja liikus leti taha.

Sellises olukorras kannatanul ei olnud ka midagi käes. Ta oli selle hoidiku ära andnud ja lahku Kannatanul polnud mas. võimalik ka teoreetiliselt süüdistatavat rünnata kui ta eemaldub temast nii, et selg jääb süüdistatava poole. T.H väited otsitud , mis on sisuliselt ekslikust

hädakaitsest on seega samuti ebausaldusväärsed. ,

Sellises olukorras ei saa kuidagi rääkida mingisugusest ähvardavast käitumisest või alusest arvata, et kannat , kui anu soovib kedagi rünnata. Vähetähtis ei ole ka see moment ütles, T.H

et tema oleks igal juhul kannatanust jagu saanud. isegi tajus end Asjaolu, et süüdistatav

olukorras jõupositsioonil olevana,

näitab ka süüdistatava hilisem käitumine - ta ei läinud sellest baarist , ära jäädes üleolevalt nõudmisi esitama ja ebamugavusi ettevõtte toimimisel tekitama.

Igati õige on prokuröri väide, et kui T.H eda võidakse oleks tundnud ennast ohustatuna, et t

rünnata, siis oleks eluliselt esimene reaktsioon pidanud pigem olema sealt ruumist välja ja mitte vägivalla otsimine väidete tohuvapohu võib jooksmine . Seega eeltoodud T.H

lõputult jäädagi analüüsima, kuna need on vastuolulised ja ebausaldusväärsed ning igati ümber lükatavad. Eeltoodu alusel õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüdistatava selle sisulised väited on otsitud - valed.

Süüd välistavad asjaolud samuti puuduvad, sh T.H on täisealine ja süüvõimeline isik.

Eeltoodud alusel kohus tunnistab T.H esitatud süüdistuses KarS § 121 alusel süüdi.

1-13-10479

Karistus

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Tema käitumises puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1.).

Kohus leiab, et tegude T.H süü on suur, kuivõrd kannatanu pidi tema vägivalla tõttu saama meditsiinilist abi ja pähe tehti mitu õmblust ning paranemine võttis aega. Eeltoodu alusel kohus leiab, et T.H tuleb karistada lühiajalise vangistusega tingimisi, sest piisav karistus ja oht selle täitmisele pööramise ees võib üksnes T.H püüdlusi ja hoiakuid tabada. negatiivseid

Arvestades asjaolu, et T.H on käesolevaga subjektiivselt kavatsetult sooritanud kuriteo KarS

§ 121 järgi ütles, et mingil juhul ta sellise inimese , puudub kahetsus, isegi T.H (kannatanu)

ees vabandust ei palu , , iseloomustab see negatiivselt tema väljakujunenud väärtushinnanguid hoiakuid ja suhtumist ning soovimatust oma emotsioone õiguskorda jätkuvalt ohjata teise isiku

kehalisest väärtkohtlemisest hoidumiseks. Eeltoodu alusel on T.H negatiivne

eripreventsioon, samas arvestades is suhtumist, iku iga ja välja kujunenud ellu on põhjendatud siiski karistusest vabastamine KarS § 74 tingimustel. Kuivõrd varasem T.H karistatus on kustunud, siis see tema käesolevaga mõistetavat karistust ei mõjuta.

KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. omaks võetud kohtupraktika järgi Seni

mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühekolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud.

Prokurör on nõudnud T.H le vangistust 4 kuud. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaolu, -

et antud karistusraam näeb ette ka iseenesest rahalise karistuse, siis võib pid kergema, s.o ada

piisavaks, et s vangistus T.H le mõista karistusek ka sellises määras nagu prokurör nõudnud - on.

Kohus leiab, et arvestades T.H negatiivset eripreventsiooni, asjaolude pinnalt tegemist on et

kergesti ägestuva isikuga, tuleb talle karistus mõista tingimisi käitumiskontrolliga koos sotsiaalabiprogrammis osalemise kohustusega. Konkreetselt sobiva programmi saab välja selgitada kriminaalhooldaja. Kuid kohtu arvates, peaks T.H suunatama sellisesse võimalusel

programmi, mis tegeleb emotsioonide-viha juhtimise kontrollimise ja ohjamise süvendatult

teemadega. Arvestades T.H omuomadusi iga ja väljakujunenud iselo , väärtushinnanguid ja

hoiakuid oluliste mises , ei saa riik siiski teha järeleandmisi faktide mõjuta , mis võivad

soodustada vägavalla juhtumite teket ka edaspidi. Ja omakorda, vähemalt eha süüdlasele mitte t

kergeks oma negatiivsete kalduvuste-hoiakute jätkuvat õigustamist ja nendest nö kangekaelselt kinnihoidmist. T.H-le antud kohustus igati vajalikud. Seetõttu on kontrollnõuded ja

1-13-10479

Eeltoodu alusel mõistab T.H-le kohus karistuseks KarS § 121 järgi 4 kuud vangistust, milline tuleb , kui T.H jätta KarS § 74 lg 1, 3 alusel täielikult täitmisele pööramata ei pane 18- d kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseajal KarS § 75 ettenähtu kontrollnõudeid ja kohustust KarS § 75 lg 2 p 8 järgi – osalemist sotsiaalabiprogrammis.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 2, 4, 5, 9 tuleb T.H lt välja mõista riigituludesse -

menetluskuludena sundraha seoses II astme kuriteo toimepanemisega, toimiku

532.50 €

koopiate kulu 1 (kokkuleppemenetluses: 48 tl 38, 24 tl 42; €, riigi õigusabi kulud € € €

kaitsja osalemine üldmenetluses: 756 €; kokku 48+24+756=828) ja tunnistaja G.Palu sõidukulud istungile 15.10 €.

Muud menetlusküsimused

Tõkendit ja tsiviilhagi ei ole.

Asitõend CD plaat jätta toimiku materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.

Tl 33 kohaselt on edastatud EKEI-le T.H DNA proov ja sõrmjälgede kaart KrMS § 99-1 lg

1 alusel. Kuivõrd kohus on T.H süüdi mõistnud, siis EKEI-le antud T.H proovid jäävad EKEI käsutusse KrMS § 99-1 lg 1 alusel.

Allkirjastatud digitaalselt

Indrek Nummert Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2014.a kohtuotsuse resolutsioon:

1. Pärnu Maakohtu 4. augusti 2014 otsus T.H suhtes jätta muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata.

2. T.H-lt Välja mõista Eesti Vabariigi kasuks 476 (nelisada seitsekümmend kuus) eurot ja 88 (kaheksakümmend kaheksa) senti, s.h käibemaks, määratud kaitsjale makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Kaitsjatasu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas EE891010220034796011, Swedpangas nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaalis EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC eesti filiaalis EE 701700017001577198, viitenumber 2800049748 (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik). Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Kohtuotsus jõustus 28.01.2015.a Riigikohtu määrusega.