3-14-51498/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht

26. august 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51498 Haldusasi EP kaebus Saue Linnavolikogu 19.06.2014 otsuse nr 12 tühistamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja – EP, volitatud esindaja v. adv Kalle-Kaspar Sepper Vastustaja – Saue linn Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17. juuli 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus EP määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta EP määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.07.2014 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saue Linnavolikogu kehtestas 19.06.2014 otsusega nr 42 Saue linna Kadakamarja tn 25 ja 40, Tule põik 5 ja Kesa tn 20 kinnistute detailplaneeringu.

2. EP esitas 16.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Saue Linnavolikogu 19.06.2014 otsuse nr 42 tühistamist. Kaebaja leiab, et detailplaneeringu kehtestamise otsus on nõuetekohaselt põhjendamata, samuti on teostatud lubamatult kaalutlusõigust. Kaebaja hinnangul on põhjendamatult jäetud arvestamata kaebaja planeeringumenetluses esitatud vastuväited, ei ole põhjendatud detailplaneeringu lahenduse sobivust olemasolevasse keskkonda ega analüüsitud mõistlikul ja kontrollitaval viisil detailplaneeringu realiseerimisega seotud liikluskoormuse kasvu mõju ümbruskonna taristule ja elanike ohutusele. Ühes kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus, milles palutakse vaidlusaluse otsuse täitmise peatamist. Juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlus jäetakse rahuldamata, on vastustaja kohustatud detailplaneeringu ellu viimiseks andma ehitusloa. Detailplaneeringu elluviimisel ei

3-14-51498 2(7) oleks põhivaidluse lahendamine kaebaja jaoks enam tulemuslik ning kaebus detailplaneeringu vaidlustamiseks muutuks sisutuks. Kaebuse eesmärk poleks enam saavutatav. Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Vaidlustatud haldusakt on vastustaja poolt jäetud täielikult põhjendamata, mistõttu ei saa haldusakt Riigikohtu senist praktikat arvestades olla õiguspärane. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei koorma ebamõistlikult avalikku huvi ega kahjusta kolmandate isikute õigusi ebaproportsionaalselt. Detailplaneeringu andmetele toetudes ei teostata detailplaneeringuga avalikke huve, detailplaneeringu väljaehitamisega seotud eravõi ärihuvi on realiseeritav ka hiljem pärast kaebuse menetlust ja detailplaneeringu ellu viimisega on võimalik jätkata, kui kohus jätab kaebuse rahuldamata.

3. Tallinna Halduskohus jättis 17.07.2014 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna detailplaneeringu elluviimise korral oleks kaebuse eesmärgi saavutamine keeruline ning kulukas. Kaebust saab lisatud materjalidele avalikult kättesaadavatele kaardiandmetele tuginedes pidada perspektiivituks. Detailplaneeringu kehtestamisel on kohalikul omavalitsusel avar kaalutlusõigus. Iseäranis tiheasustusalal ei saa isikud eeldada, et keskkond ei muutu. Seetõttu ei saa ka nõuda, et kohalik omavalitsus peaks iseäranis hoolega põhjendama detailplaneeringuga kavandatud uusehitiste sobimist olemasolevasse keskkonda.

Selline sobivus nõuaks eraldi põhjendamist, kui esineksid mingisugused tõsiseltvõetavad asjaolud, mis võivad selle vastu rääkida. Esitatud kaebuses ei ole aga toodud välja ühtki tõsiseltvõetavat asjaolu, mis annaks alust väita, et planeeringulahendus olemasolevasse keskkonda põhimõtteliselt ei sobi. Vaidlust pole selles, et kehtestatud detailplaneering üldplaneeringuga vastuollu ei lähe. Mis puudutab kaebaja väidet, et vaidlusaluses planeeringus ette nähtud korruselamud ehitatakse väljakujunenud aedlinna, siis Maa-ameti geoinfoportaali kaardiandmed seda väidet päriselt ei kinnita.

Nimetatud kaardilt nähtuvalt paiknevad planeeritud korruselamutest lõuna ja lääne pool pereelamud, samas planeeritavatest korruselamutest ida poole jäävad suuremahulised tööstusja/või laohooned. Seega on korrusmajad planeeritud olemasoleva madalate hoonetega asustatud elamurajooni äärele. Ilmselgelt põhjendamatu on seisukoht, et 4- või 5-korruseline hoone muudaks olemasoleva elukeskkonna ilmet olulisel määral. Kaebusest ei nähtu, et olemasolev madal hoonestus oleks arhitektuurselt või muul põhjusel sedavõrd eriline, et see välistab lähedusse kõrgemate hoonete ehitamise.

Õige on kaebaja seisukoht, et uute korterelamute püstitamisega kasvab liikluskoormus, kuid tegemist on linnakeskkonna loomuliku arenguga. Kaebusele lisatud Harju Maavalitsuse järelevalvedokumendist nähtuvalt on detailplaneeringu koostamisel vastatud kaebaja vastuväitele, mis puudutab väikestele ja niigi koormatud tänavatele lisakoormuse tekkimist. Detailplaneeringu kaardilt nähtuvalt on korruselamutele juurdepääs korraldatud praeguselt Kadakamarja tänavalt lähtuvate sissesõiduteede või ehitatavate tänavajuppide kaudu. Samuti nähtub planeeringu kaardilt, et Kadakamarja tänavale on projekteeritud kergliiklusja kõnnitee ning ka sõidutee kaetakse asfaltkattega.

Seega on planeeringus ilmselgelt arvestatud liikluskoormuse suurenemisega ning võetud kohaseid meetmeid sellest tulenevate negatiivsete mõjude vähendamiseks. Kohalike elanike turvalisust on vajaduse korral võimalik täiendavalt kaitsta vastavate liikluskorraldusvahenditega (piirates sõidukiirust, paigaldades kiirust piiravaid tõkiseid, piirates sõidukite tänavate ääres peatumise ja parkimise õigust jms). Kaebaja väitel on korraldus põhjendamata. Otsusest nähtuvalt esitas detailplaneeringu menetluse jooksul oma vastuväiteid vaid üks isik, kes sai olla vaid kaebaja.

Samuti nähtub nii vaidlustatud korraldusest kui maavanema järelevalvedokumendist, et planeeringu menetluse käigus

3-14-51498 3(7) on kaebaja vastuväidetele vastatud ning vastuväiteid on arutatud avalikul arutelul. Planeerimisseaduse §-des 16 ja 20 sätestatakse planeeringule esitatud vastuväidetele vastamise kord. Kaebaja ei ole väitnud, et tema vastuväidetele pole nõuetekohaselt vastatud, küll aga väitnud, et ta ei ole vastustega rahul. See, et kaebaja vastuväiteid ja nendele esitatud vastuseid ei ole vaidlustatud korralduses kajastatud, ei anna alust korralduse tühistamiseks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisel arvestada kolmandate isikute õigustega. Nendeks kolmandateks isikuteks on antud juhul eeskätt planeeritavate kinnistute omanikud. Kinnistusraamatust nähtuvalt on nendeks OÜ Saue Kodu, OÜ AleviKinnisvara ja OS (Tule põik 5 ja Kadakamarja 25) ning OS (Kesa 20). Esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustaks nende huvi planeeringut ellu viima asuda, samas kui kaebuse rahuldamata jätmise korral puuduvad neil igasugused võimalused viivitusega tekkiva võimaliku kahju eest hüvitist saada. Kuigi kinnisvaraarendusettevõtjad, kelle majandustegevuse eelduseks on kohaliku omavalitsuse poolt detailplaneeringu kehtestamine, peavad arvestama oma äriplaanide tegemisel kehtestatud detailplaneeringu vaidlustamise võimaluse ning sellega seotud lisa-ajakuluga, on käesoleva kaebuse eduväljavaated sedavõrd kasinad, et sellise piirangu seadmine kolmandatele isikutele oleks ebaproportsionaalne. EP esitas 12.08.2014 Tallinna Halduskohtule määruskaebuse, mis edastati Tallinna Ringkonnakohtule 13.08.2014.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. EP palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Tallinna Halduskohus on määruses märkinud, et esitatud kaebuses ei ole toodud välja ühtki tõsiseltvõetavat asjaolu, mis annaks alust väita, et planeeringulahendus olemasolevasse keskkonda põhimõtteliselt ei sobi. Kaebaja väidete tõsiseltvõetavust saab kohus sisuliselt hinnata siiski kaebuse lahendamise raames. Määruskaebuse esitaja möönab, et kohus peab esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel hindama kaebuse perspektiivikust ning see eeldab ka esialgse hinnangu andmist kaebuse sisule, kuid siiski saab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tulla kõne alla vaid ilmse perspektiivituse korral, mitte kohtu hinnangu alusel, et kaebuse eduväljavaated on kasinad. Kohus ei tee esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ära kogu kaebuse sisulise läbivaatamise tööd ega lasku detailidesse sellisel määral, et praegusel juhul saaks hinnata kaebust ilmselt perspektiivituks. Kohtu vastava seisukoha järgi ei saa välistada kaebuse edukust. Ka Tallinna Halduskohtu väljendatud kasina eduväljavaate korral möönab kohus, et kaebuse rahuldamine on põhimõtteliselt võimalik. Käesoleval juhul on kaebuse sisuks just vaieldavad asjaolud, kas vastustaja on detailplaneeringut menetlenud õigesti ning kas vastustaja tehtud otsus on õiguspärane. Seega ei saa ka kohus põgusa kaebusega tutvumise järel olla kindlal veendumusel, et kaebuse eduväljavaated on olematud. Kaebuse esitamise tingiski asjaolu, et vastustaja ei ole kaebaja vastuväidetele nõuetekohaselt vastanud. Kohus on esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ilmselt lähtunud sellest, et formaalselt oli vastuväidetele vastatud. Samas peavad vastused olema ka sisulised ja põhjendatud, mitte olema esitatud ametniku sisetunde ja oletuste alusel. Tallinna Halduskohus on esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel asunud õigustama vastustaja tehtud otsust detailplaneeringu kehtestamise kohta. Näiteks on Tallinna Halduskohus asunud määruse punktis 5 selgitama ja põhjendama vastustaja asemel liikluskorraldust puuduta-

3-14-51498 4(7) vaid perspektiive. Kohus on märkinud, et kohalike elanike turvalisust on vajaduse korral võimalik täiendavalt kaitsta vastavate liikluskorraldusvahenditega (piirates sõidukiirust, paigaldades kiirust piiravaid tõkised, piirates sõidukite tänavate ääres peatumise ja parkimise õigust jms). Samas pole vastustaja üheski dokumendis selliseid väiteid esitanud. Seega on Tallinna Halduskohus lubamatult väljunud kaebuse piiridest. Lisaks on Tallinna Halduskohus asunud vastustaja asemel teostama kaalutlusõigust, hindamaks planeerimisotsuse sisu ja planeeringuga kaasnevaid mõjusid ning teostatavust. Selline kohtu tegevus ei ole lubatud. Kuna detailplaneeringu kehtestamise otsuse adressaadid ei ole pelgalt arendaja ja vastuväidete esitaja, peab planeeringu kehtestamise otsus olema väga põhjalikult motiveeritud ning sellest peavad nähtuma kõik asjas tähtsust omavad kaalutlused, et haldusakt oleks kõigile isikutele arusaadav ja kontrollitav. Tallinna Halduskohus on esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel andnud vastustaja poolsele haldusmenetluse seaduse rikkumisele ebaõige hinnangu (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-35-13 ja 3-3-1-47-12). Tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-3-1-67-01 tuleb erinevate isikute huvide põrkumisel eelistada olukorra säilitamist selle muutmisele. Tallinna Ringkonnakohtu lahendist haldusasjas nr 3-06- 1131 tuleneb, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud, kui haldusakti koheseks täitmiseks ei ole ülekaalukat avalikku või kolmandate isikute huvi. Detailplaneeringuga kavandatava väljaehitamisega seotud eravõi ärihuvi on realiseeritav ka hiljem pärast kaebuse menetlust ja detailplaneeringu väljaehitamisega on võimalik jätkata, kui kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kinnisvara hinnad ei ole praegu ka langustrendis, mis võiks eelduslikult kahjustada arendaja huve asuda detailplaneeringut kiiresti realiseerima, et saada sellest maksimaalset kasu ja vältida viivitusest tekkida võivat hinnalangust. Isegi, kui selline oht oleks reaalne, kaalub planeerimisotsuse õigusvastasus siiski üles arendaja riski võimaliku kasumi vähenemise suhtes.

5. Saue linn palub 18.08.2014 vastuses määruskaebusele jätta see rahuldamata. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Planeerimisasjades motiveerimiskohustuse täitmiseks ei ole tingimata vajalik põhjenduste esitamine kehtestatavas otsuses, vaid piisab, kui motiivid sisalduvad planeeringudokumentides. Vaidlusalusel juhul ongi detailplaneeringu kehtestamise põhjused valdavalt esitatud planeeringudokumentides. Seletuskirjast selguvad korruselamu perspektiivi osas kohaliku omavalitsuse kaalutlused. Samuti on piirkonda korruselamute rajamise põhjendatust selgitatud Saue Linnavalitsuse 29.09.2013 vastuskirjas, milles linnavalitsus vastas kaebaja poolt planeeringu avalikustamisel esitatud vastuväidetele. Vastuskirjale on tehtud piisava täpsusega viide ka otsuse motiivides. Vastustaja ei ole rikkunud uurimisprintsiipi. Vaidlusalusel juhul ei ole liiklusuuringu tellimine vajalik, vastavad põhjendused on esitatud samuti vastuskirjas linnaarhitekti poolt. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, mis kohustaks vastustajat vaidlusalusel juhul kaasama haldusvälise eksperdi ning tellima liiklusuuringu. Samuti ei viita kaebaja ühelegi õigusnormile, millest tulenevalt oleks detailplaneeringus kehtestatud liikluskorraldus materiaalselt õigusvastane. Kaebaja vastuväited detailplaneeringu liikluskorralduslahendusele on ära kuulatud. Kaebaja vastuväidetele on vastatud ning põhjendatud, miks nendega ei nõustuta. Kaebaja vastuväidete alusel on ka detailplaneeringu liikluskorralduslahendust täiendatud - ette on nähtud Kadakamarja tee asfalteerimine ning tänavavalgustuse paigaldamine (vt DP seletuskirja lk-d 22 ning 16). Vastustaja nõustub halduskohtu põhjendustega, et liiklusturvalisust on (teeseadusest tulenevate volituste alusel) vajaduse korral võimalik tulevikus täiendavalt kaitsta ka vastavate liikluskorraldusvahenditega (piirates sõidukiirust, paigaldades kiirust piiravaid tõkised, piirates sõidukite tänavate ääres peatumise ja parkimise õigust jms).

3-14-51498 5(7) Esinevad ülekaalukad avalikud ja kolmandate isikute huvid planeeringulahenduse elluviimiseks. Arendajate jaoks tooks peatamine kaasa pikalt ette kavandatud ja suuremahuliste investeeringute peatamise, millega kaasneks arendajate majandustegevusele oluline negatiivne mõju, mida kaebuse äärmiselt kasin perspektiiv õigustada ei saa. Detailplaneeringu takistamatu realiseerimine on oluline ka avalikes huvides. Saue linnas ei ole

10 aasta jooksul korrusmaju ehitatud ning noorte perede osakaal on mh seetõttu hakanud vähenema ja rahvastik vananema. Detailplaneeringu realiseerumine niipea kui vähegi võimalik, on vajalik linna tööealise elanikkonna ning seega omavalitsuse tulubaasi suurendamiseks. Samuti tooks esialgse õiguskaitse kohaldamine kaasa planeeringualal olemasoleva korrastamata olukorra säilimise, teede, mis muuhulgas teenindavad detailplaneeringu alaga piirnevaid kinnistuid, lõpliku väljaehitamise viibimise ja detailplaneeringuga ettenähtud uue lasteaia rajamise, mille järele on Saue linnas suur vajadus, viibimise. Kaebus on nii oma väidetes kui õiguslike ja faktiliste põhjenduste esitamisel äärmiselt üldsõnaline ning seetõttu kaitstavate huvide ja õiguste kaalukuse osas ebaveenev.

6. Eeldatavad kolmandad isikud OÜ Saue Kodu ja OÜ AleviKinnisvara esitasid 21.08.2014 oma seisukoha, milles paluti jätta määruskaebus rahuldamata ja esialgne õiguskaitse kohaldamata. Esialgne õiguskaitse tooks kaasa kahjulikke tagajärgi nii arendajatele kui piirkonna elanikele. Kadakamarja tn 25 ja 40, Tule põik 5 ja Kesa tn 20 detailplaneering jääb varasemate planeeringute ning tööstuspiirkonna vahele, kattes ühtlasi viimase antud piirkonna planeerimata ala. Vastavalt Saue linna üldplaneeringule seob see piirkonna ühtseks tervikuks – selle alusel rajatakse muuhulgas juurdepääsuteed varasemate detailplaneeringute alusel ehitatud hoonetele, lasteaed, jalgtee laste kooli pääsuks jne. Antud hetkel on ala heakorrastamata, seal tegutseb saekaater, mille ümbrus on täis ebakorrapäraselt paiknevaid lauavirnu jms. Saekaater häirib oma müraga juba sissekolinud elanikke. Saekaatri asemele näeb detailplaneering ette 4-korruselise korterelamu. Esmase õiguskaitse rakendamisel kannataksid läbi detailplaneeringu seiskumise otseselt ja oluliselt kõrval elavad inimesed (nt. Kadakamarja tn 22 elab 13 perekonda). Detailplaneering näeb ette nimetatud perekondi teenindava tee väljaehitamise, seni peavad nad kasutama ajutist teed ja taluma saekaatri poolt tekitatud müra. Kuna detailplaneering näeb ette ala ühendamise olemasolevate tehnovõrkudega, kahjustaks detailplaneeringu elluviimise seiskamine ka teisi piirkonna elanikke (nt. Viigimarja tn 18 ja Kadakamarja tn 21 ridaelamutes elavad 30 perekonda). Samuti tekib kahju linnale, sest ei kujuneks välja terviklikku linnaruumi ja säiliks ajutine olukord, kus linnakodanikud peavad kasutama ajutisi teid. Linn jääks ilma uutest maksujõulistest elanikest ning rajamata jääb mänguväljak. Viibiks lasteaia ehitamine. Kadakamarja piirkonnas elab sadu perekondi, kuid vastuväiteid esitas ainult 1 inimene. Kaebusest ei selgu, kuidas võiks detailplaneeringu elluviimine tema huve kahjustada. Kaebaja ei ole piirinaaber ning tema ainukeseks eesmärgiks on vähendada ehitusmahte. Esialgses lähteülesandes nähti ette korterelamutele kuni 10 korrust, kehtestatud detailplaneeringus on jäänud kuni

5 korrust. Vaatamata saavutatule ei ole taotleja siiski rahul ja on aruteludel väljendanud soovi, et korterelamutel võiks olla kuni 3 korrust. Kompromissina on tehtud oluline järeleandmine, samuti on antud korruselisus täielikus vastavuses üldplaneeringuga. Isegi, kui kõik korrusmajade tulevased elanikud hakkaksid kasutama Kadakamarja tänavat, vastab projekteeritud ja osaliselt välja ehitatud Kadakamarja tänav Eesti Vabariigis kehtivatele normatiividele, et taluda kordades suuremat liikluskoormust, kui see reaalselt olema saab. Taotleja vastupidine väide on subjektiivne, tõendamata ega tugine mingitel analüüsidel ega uuringutel.

3-14-51498 6(7)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. PlanS § 26 lg 1 võimaldab kaebuse esitamist nii subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu kui ka avalikes huvides (nn populaarkaebus), andes seega igaühele õiguse vaidlustada planeeringuotsust selle õigusevastasuse motiivil. Populaarkaebusele kohaldatakse halduskohtumenetluse põhimõtteid ja sätteid, arvestades seda liiki kaebuste iseärasustega. Kaebuse esitamise eelduseks on kaebaja õiguste ja vabaduste riive ning populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive. Kohtutel puudub õiguslik võimalus hakata kaebust menetlema populaarkaebusena, kui puudub kaebaja selge seisukoht. Seetõttu peab kaebaja kaebuses osutama selle alusele. Võimalik on kaebuse esitamine ka kahel erineval alusel, s.o subjektiivsete õiguste rikkumise alusel ja populaarkaebusena. Sellisel juhul peavad erinevad alused ja kaebuse osad olema piiritletud ja eristatavad. Antud juhul ei ole kaebuses ühtegi viidet kaebuse avalikes huvides esitamise kohta ning esialgse õiguskaitse taotluses on kaebaja rõhutanud õiguskaitsevajadust, et vältida kaebaja õiguste pöördumatut kahjustamist. Seega järeldab ringkonnakohus, et antud kaebus on esitatud subjektiivsete õiguste rikkumise motiivil.

8. HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 3 esimene lause sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Riigikohus on 02.03.2006 haldusasja lahendis nr 3-3-1-3-06 selgitanud, et kaebuse perspektiivide hindamisel tuleb selgitada välja, kas ja millist kaebaja väidetavat õigust vaidlustatud haldusakt või toiming rikub. Kui kaebusest ei nähtu põhjendatud huvi või subjektiivse õiguse õiguslikku alust, tuleb kaebus menetluse selles staadiumis lugeda perspektiivituks.

Riigikohus on 21.12.2001 määruses nr 3-3-1-67-01 märkinud, et esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra halvenemist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine ning 17.06.2004 määruses nr 3-3-1-17-04 rõhutanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on sisuliselt eelhinnang kaebuse põhjendatusele ning seda on võimalik kohaldada siis, kui kohtu arvates on olemas suur õiguslik tõenäosus rahuldada kaebus.

9. Halduskohus on määruses tuvastanud esialgse õiguskaitse vajaduse, kuid jättis taotluse rahuldamata kaebuse eduväljavaadete puudumise ja ülekaaluka kolmandate isikute huvi esinemise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja ei ole suutnud veenvalt põhjendada vajadust esialgse õiguskaitse rakendamiseks. HKMS § 249 näeb esialgse õiguskaitse rakendamise alusena olukorda, kus selle rakendamata jätmisel oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Riigikohtu 08.04.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-13-04 on kohtuotsuse täitmise võimatuseks peetud tagajärgi, mille hilisem kõrvaldamine ei ole mõistlik. Seega tekib kaebuse esitajal esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaks vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks kaebuse esitajal talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada, või ka juhul, kui sellise eesmärgi saavutamine oleks võimalik, kuid tooks esialgse õiguskaitse mittekohaldamise tõttu kaebuse esitaja jaoks kaasa tarbetult koormavad tagajärjed. Esialgse õiguskaitse vajaduse põhistamisel ei ole asjasse puutuv mitte vaidlustatud haldusakti õigusvastasus, vaid kohtuotsuse täitmise võimatus, raskendatus või ebamõistliku piirangu saabumise oht.

3-14-51498 7(7) Kaebuse lõplikuks eesmärgiks on kaebusest tulenevalt vältida Saue Linnavolikogu 19.06.2014 otsusega nr 12 kehtestatud Kadakamarja tn 25 ja 40, Tule põik 5 ja Kesa tn 40 kinnistute detailplaneeringu realiseerimist selles ettenähtud mahus ja saavutada selle tühistamine. Kaebaja on esialgse õiguskaitse vajadust põhjendanud sellega, et kehtestatud planeeringu alusel võidakse väljastada ehitusload ja alustada lammutusja ehitustegevusega. Kaebuse esitajat häirib planeeringulahenduses näidatud korrushoonete püstitamine ja liikluse lisandumine. Ringkonnakohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud ennatlikult. Detailplaneering ei anna vahetult õigust ehitiste püstitamiseks ning eelnevalt on vajalik välja anda ehitusload. Kohtule esitatud tõendite pinnalt võib väita, et ehituslubade väljastamine korruselamute ehitamiseks, veel vähem nende püstitamine käesoleva asja menetluse ajal, ei ole reaalne, mistõttu ei saa pöördumatud negatiivsed tagajärjed kaebajale realiseeruda lähitulevikus. Saue linna Kadakamarja tn 25 ja 40, Tule põik 5 ja Kesa tn 20 detailplaneeringu seletuskirja (koostatud 2013 aprillis) 6. peatüki kohaselt on ehituslubade väljastamise eelduseks asjaolu, et planeeringualal oleks välja ehitatud planeeritavad tehnovõrgud ja juurdepääsuteed. Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt kruntide valdajate ja võrguvaldajate kokkulepetele. Vaidlustatud otsuses on kirjas, et Saue Linnavalitsuse ja omanike vahel on 31.01.2012 sõlmitud detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmise leping nr 2-0.12/29 ning 12.06.2014 notariaalne leping, mille kohaselt on omanikud nõus detailplaneeringu kohase infrastruktuuri välja ehitama omal kulul, võõrandama detailplaneeringu kohaselt tekkiva transpordimaa tasuta linnale ning selle kohta on seatud eelmärge kinnistusraamatusse. Kuna tehnovõrkude ehitamine eeldab ilmselt samuti ehitusluba, saekaatri lammutamine eeldab lammutusluba ning korruselamute ehituslubade väljastamine ei saa toimuda lähiajal, pole usutav, et kaebuses näidatud kahjulikud mõjutused korruselamute valmimise ja sellele järgneva liikluskoormuse kasvu näol võiks saabuda enne, kui käesolev vaidlus on leidnud lahenduse.

10. Seega pole detailplaneeringu täitmise peatamiseks praeguses menetlusstaadiumis alust. Kaebajal on võimalik esitada taotlus uuesti halduskohtule, kui olukord muutub ja kaebajal tekib reaalne vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, nt kui käesoleva kaebuse menetlus mingil põhjusel venima hakkab ning tekib oht, et korruselamute ehitamisega alustatakse. Tehnovõrkude ja teede ehitamist või saeveski lammutamist ei ole kaebaja enda huvisid kahjustavaks pidanud.

11. Eelmainitud põhjused on piisavad esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks ning ringkonnakohus ei asu põhjalikumalt analüüsima menetlusosaliste seisukohti seoses kaebuse eduväljavaadetega või avalike ja kolmandate isikute huvidega. Määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman