3-14-51083/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-14-51083 Määruse kuupäev 26.08.2014 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu Asja läbivaatamise kuupäev kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Tagastada Aleksei Maksimovi kaebus haldusasjas nr 3-14-51083; 2. Jätta Aleksei Maksimovi taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata; 3. Määrus saata kaebuse esitajale koos tõlkega vene keelde; 4. Kaebus tagastada kaebuse esitajale pärast määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Kinnipeetav Aleksei Maksimov esitas Tartu Halduskohtule 01.06.2014 (Tartu Halduskohtule saabus 3 analoogse sisuga avaldust) kaebuse Tartu Vangla vastu seonduvalt sellega, et Tartu Vangla ei võta vastu direktorile igapäevaselt kaebaja poolt esitatud avaldusi ning kaebajale ei anta igapäevaselt A4 formaadis paberit kaebuste ja taotluste esitamiseks. Samuti ei väljasta vangla administratsioon kaebajale isikukonto väljavõtteid iga kaebuse jaoks.

Tartu Halduskohtu 12.06.2014 kohtumäärusega jäeti A. Maksimovi kaebus käiguta ning anti kaebajale võimalus kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuse nõude täpsustamiseks ja põhjendamiseks, millise haldusakti või toiminguga talle väidetavalt kahju põhjustati ning riigilõivu tasumist tõendava dokumendi või menetlusabi taotluse esitamiseks.

Lisaks eelnevale pidi kaebaja veel täpsustama, kas ta soovib asja arutamist istungil, kirjalikus menetluses või lihtmenetluses. A. Maksimovaile anti kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kaebaja sai halduskohtu 12.06.2014 kohtumääruse koos venekeelse tõlkega kätte 30.06.2014.

2. 01.07.2014 saabus kohtusse kaebaja vastus (pealkirjastatud puuduste kõrvaldamine), milles ei kõrvaldata 12.06.2014 kohtumääruses märgitud kaebuse puuduseid. Kaebaja märgib vaid, et talle

2 on arusaamatu, kuskohast võtta vahendeid, et maksta riigilõiv ning, et kuskohast võtta kaitsjat ja samuti, et ta ootab abi.

Kohtu seisukoht

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et Aleksei Maksimovi kaebus kuulub tagastamisele alljärgnevatel põhjustel.

HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Kaebaja sai halduskohtu 12.06.2014 määruse kätte 30.06.2014. a ning tal oli kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva, s.o puudused pidi ta kõrvaldama hiljemalt 10.07.2014.

Kohus leiab, et esitatud kujul ei ole A. Maksimovi kaebus kohtus menetletav. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse alust sisustama kaebaja lakooniliste avalduste pinnalt. Kaebuses ja puuduste kõrvaldamise avalduses esitatud andmetest ei nähtu vaidlusaluse tegevuse sisu ega kaebuse faktiline põhjendus. Seega ei vasta kaebus jätkuvalt HKMS § 38 lõikes 1 toodud nõuetele. Kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud, s.o täpsustanud kaebuse nõude alust ega esitanud vastavaid põhjendusi. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kuna kaebaja ei täpsustanud kaebuse alust, millega seoses nõue esitatakse, ning kohus ei saa kaebaja eest kaebust sisustada, siis ei ole kaebus esitatud kujul menetletav.

Samuti ei ole kaebaja tasunud riigilõivu ega esitanud käesolevas haldusasjas riigilõivust vabastamise taotlust. Kohus andis kaebajale võimaluse 12.06.2014 määrusega esitada riigilõivust vabastamise taotlus. A.Maksimov märkis lakooniliselt oma 01.07.2014 puuduste kõrvaldamise avalduses, et talle on arusaamatu kohtu positsioon, kuskohast võtta vahendeid, et maksta riigilõiv.

A. Maksimov on pöördunud Tartu Halduskohtusse 2014. aastal kaebustega üle 150 korra, milles enamuses on kohus jätnud kaebuse käiguta, välja toonud kaebuses esinevad puudused, selgitanud kohtumenetluse korda ning andunud kaebajale korduvalt võimaluse esitada riigilõivust vabastamise taotlus.

4. Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk taotluste ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste ning taotluste esitamiseks.

5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

6. Kaebaja on taotlenud kaitsja määramist. Kohus mõistab käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse

3 menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik