2-13-56762/12 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev 26.august 2014 Tsiviilasja number 2-13-56762 Tsiviilasi XXXvs XXXelatise nõudes Hagihind 1597,50 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX )

Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX )

Menetluse liik

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista XXX(isikukood XXX) lapse XXX(isikukood XXX) kasuks igakuine elatusraha lapse XXX ülalpidamiseks alates 02.12.2013 kuni lapse täisealiseks saamiseni (so kuni 13.05.2019) miinimummääras, so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale.

3. Igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

2-13-56762

kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Ajavahemikul 01.01.2013-31.12.2013 oli igakuise elatise miinimummäär eurot. Alates 01.01.2014 on igakuise elatise miinimummääraks 177,50 eurot.

4. Anda XXX ainuõigus lapsele XXX väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealise lapse ülalpidamiseks.

5. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. Elatis tuleb tasuda XXX arvelduskontole, märkides selgituseks sõna „XXX elatis“.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik ja asjaolud

1. XXX(seaduslik esindaja XXX) esitas 02.12.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX igakuise elatise summas 160 eurot väljamõistmiseks. Kohus tegi 13.12.2013 võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule 12.02.2014 kätte

2-13-56762

toimetatud. XXX esitas 12.02.2014 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 19.03.2014 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle hagimenetlusse Harju Maakohtule. Harju Maakohus jätkas 27.03.2014 määrusega menetlust ja kohustas avaldaja põhjendama oma nõuet hagiavaldusele ettenähtud vormis.

2. XXX(hageja, seaduslik esindaja XXX) esitas 14.04.2014 hagi XXX(kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise miinimumsummas alates 02.12.2013 kuni XXX täisealiseks saamiseni.

3. Kohus võttis hagi menetlusse 17.04.2014 määrusega ja kohustas kostjat hagile vastama. Kostjale on hagiavaldus kätte toimetatud 23.05.2014.

4. Kostja esitas hagile vastuse 01.06.2014. Kostja väidab vastuses, et tema ei ole hageja bioloogiline isa, kuna hageja emaga tutvumisel oli hageja ema juba silmaga nähtavalt rase. Kui hageja kostja nimetatud väitega ei nõustu, siis taotleb kostja kohtult põlvnemisekspertiisi tegemist. Kostja taotleb ka enda kustutamist isana hageja sünnitunnistuselt. Kohus edastas kostja vastuse hageja seaduslikule esindajale 03.06.2014 ja küsis hageja seisukohta 7 päeva jooksul.

5. Kohus selgitas kostjale 03.06.2014 e-kirjas, et tema nõuet tuvastada, et kostja ei ole hageja isa ning tunnistada hageja sünnitunnistusel vanema kanne ebaõigeks, on võimalik menetleda käesolevas menetluses vastuhagina või iseseisva hagina. Mõlemal juhul tuleb tasuda nõudelt riigilõivu 250 eurot ning vajadusel DNA ekspertiisitasu 171 eurot. Kohus andis kostjale tähtaja 7 päeva tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele vastava vastuhagi esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Kohus selgitas, et kui vastuhagi esitamisel hageja/vastuhagi kostja nõuet õigeks ei võta, tuleb kostjal tasuda ka ekspertiisikulu.

6. Kostja esitas 09.06.2014 vastuse kohtu 03.06.2014 kirjale. Vastuses teatas kostja, et hageja nõustus kostja seisukohtadega ja lähiajal teevad nad ühise taotluse perekonnaseisuorganile lapse XXX sünnitunnistusel isa andmete muutmiseks ja kostja kustutamiseks sünnitunnistuselt isana. Kande muutmine lapse sünnitunnistusel kaotab vajaduse vastuhagi esitamiseks ja põlvnemisekspertiisiks. Kostja lubas kande muutmisest või sellest keeldumisest teavitada kohut koheselt.

7. Kohus edastas 10.06.2014 hageja seaduslikule esindajale e-postiga kostja 09.06.2014 seisukoha ja küsis hageja seisukohta tsiviilasja edasise menetluse osas. 16.06.2014 teatas XXX kohtule e-kirjaga, et ta ei saa e-toimikut lahti ning kuna ta ei tea, mida kostja kohtule kirjutas, siis esialgu jääb hagi kohtusse menetlusse. Samuti ei ole hageja seaduslik esindaja saanud lugeda kohtu poolt edastatud 09.06.2014 kostja seisukohta. Kohus saatis 17.06.2014 hageja seaduslikule esindajale kostja 01.06.2014 ja 09.06.2014 vastused postiga ja küsis hageja seisukohta kostja vastuste osas 7 päeva jooksul kirja kättesaamisest. Kohtu kiri koos sellele lisatud kostja vastustega on XXX kätte toimetatud 01.07.2014.

2-13-56762

8. XXX ei ole kohtule hageja seisukohta kostja vastuste osas esitanud. XXX ei ole esitanud vastuhagi.

Kohtu seisukoht

9. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §§ 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. PKS § 99 lg 1 kohaselt, ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt, ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

10. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on Tallinna Perekonnaseisuameti poolt 04.06.2001 välja antud sünnitunnistuse nr XXXkohaselt ja rahvastikuregistri andmetel 25.08.2014 seisuga kostja laps, seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama. Kostja on elatise maksmise nõudele vastu vaielnud väitega, et tema ei ole hageja isa ja seetõttu puudub tal kohustus hagejat ülal pidada. Kohus on seisukohal, et kuna kostja ei ole oma väidet millegagi tõendanud, samuti ei ole esitanud käesolevas menetluses nimetatud väite tõendamiseks nõuetekohast vastuhagi, siis on kostja väide jäänud paljasõnaliseks. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et ta ei ole lapsele elatist maksnud. Samuti ei ela kostja hagejaga koos. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et kostja ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust hageja suhtes.

11. Hageja on palunud välja mõista igakuise elatise miinimumsummas. Kohus rahuldab hageja nõude täielikult. Kohtu hinnangul on hageja nõue põhjendatud. Hagejale välja mõistetud elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja XXX pangakontole. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.

12. Kohus on menetlenud käesolevat hagi TsMS § 405 lg 1 kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole. Pooled ei ole taotlenud käesolevas tsiviilasjas enda isiklikult ärakuulamist.

2-13-56762

13. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täielikult, jäävad menetluskulud kostja kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta elatise hagilt riigilõivu ning tsiviilasja toimiku andmetel puuduvad pooltel lepingulise esindaja kulud.

/digitaalselt allkirjastatud/

Raivo Einula kohtunik