4-14-6033/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-6033

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. augustil 2014. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-14-6033 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kaebuse sisu

D.A kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistus 01.07.2014. a otsusele väärteoasjas nr 2302,14,007869 Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) D.A (isikukood: XXX) Kodakondsus: Soome Vabariigi kodanik Aadress: XXX, E-post: XXX Töökoht: XXX Karistatus: karistusregistrisse kandmata Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet(registrikood: 70008747)

Ametnik vanemväärteomenetleja Triinu Riigor

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistus Aadress: Rahumäe tee 6/1 Tallinn 11316 E-post:

pohja.lmt@politsei.ee Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes V™S §-st 120 ja § 132 p-st 2 kohus otsustas:

1. Rahuldada D.A kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse 01.07.2014. a otsusele väärteoasjas nr 2302,14,007869 osaliselt.

2. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse 01.07.2014. a otsus väärteoasjas nr 2302,14,007869 osaliselt, s.o karistuse kandmise viisi osas.

3. KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel määrata D.A-le Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlus-talituse menetlusteenistuse 01.07.2014. a otsusega väärteoasjas nr

2302,14,007869 mõistetud 200 euro suuruse rahatrahvi tasumine ositi 4 (nelja) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 50 (viiskümmend) eurot. Rahatrahvi tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad Politseija Piirivalveameti Põhja

4-14-6033

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse 01.07.2014. a väärteoasjas nr 2302,14,007869 tehtud otsuses.

Kohus selgitab, et kui pooled ei esita kassatsiooniteadet 7 päeva jooksul, siis kohtuotsus jõustub 3. septembril 2014. a. Sellisel juhul tuleb rahatrahvi I osamakse tasuda hiljemalt 03.10.2014. a, II osamakse hiljemalt 03.11.2014. a, III osamakse hiljemalt 03.12.2014. a ning IV osamakse hiljemalt 03.01.2015. a. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsioonkorras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusalusel isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

KAEVATAV OTSUS

01.07.2014. a koostas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja

Triinu Riigor otsuse väärteoasjas nr 2302,14,007869 D.A suhtes. Otsusega karistati D.A LS § 227 lg 2 alusel 50 trahviühiku, s.o 200 euro suuruse rahatrahviga.

Menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg 2 järgi selle eest, et ta 08.06.2014. a kell 17:41

Peterburi tee, Paneeli ja Mustakivi tee vahel liikus Mustakivi tee suunas juhtides mootorsõidukit kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 22 km/h võrra, sõites kiirusega 75+-

3 km/h. Lubatud 50 km/h.

MENETLUSE KÄIK JA POOLTE SEISUKOHAD

23.07.2014. a esitas menetlusalune isik Harju Maakohtule vaidlustatud otsusele kaebuse

(kohtu tl 1-2), milles palus otsuse täielikult tühistada või osaliselt tühistada ja rahatrahvi vähendada. Menetlusalune isik leidis, et ta liikus autokolonnis, ei seganud ühtset liiklust ning oli peatamise hetkel vahetamas rida. Politsei peatas kaebaja auto 50 km/h alal enne 70 km/h märki, teatades, et menetlusalune isik ületas kiirust 22 km/h. Menetlusalune isik ei vaidlustanud väärteo toimumist, kuid leidis, et karistus on ebaproportsionaalselt suur ja ebaõiglane. Arvestatud ei ole, et puuduvad raskendavad asjaolud ja menetlusalusel isikul puuduvad eelnevad väärteod. Samuti leidis menetlusalune isik, et trahv on tema pere eelarve arvestades liiga suur.

Menetlusalune isik andis 08.08.2014. a e-kirjaga (kohtu tl 11-12) nõusoleku asja menetlemiseks kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetleja leidis 23.07.2014. a seisukohas (kohtu tl 8-9), et D.A käitumine, mis seisnes LS § 15 lg 1 p 2 nõuete rikkumises, on leidnud tõendamist ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Toimepandud tegu on õigusvastane ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Samuti leidis kohtuväline menetleja, et karistuse mõistmisel on arvestatud õigesti süü suurust, kergendavaid asjaolusid ja erining üldpreventiivset mõju.

Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu rahatrahvi ositi tasumisele ning nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

4-14-6033

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada osalisel ja kohtuvälise menetleja otsus tühistada karistuse kandmise viisi osas, ülejäänud osas jätta otsus muutmata. LS § 15 lg 1 p 3 järgi on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h. 08.06.2014. a kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli (KVM tl 2) ja tunnistaja politseiametnik Andrus Murumetsa ütlustega (KVM tl 4) on tõendatud, et kohtuväline menetleja mõõtis 08.06.2014. a kell 17:41 Tallinnas Peterburi teel Paneeli tn ja Mustakivi tee vahelisel lõigul sõiduauto MB

C220 registrimärgiga XXX, mida juhtis D.A , kiiruseks km/h laiendmääramatusega +/- 3 km/h, seega mitte vähem kui 72 km/h. Samuti tõendab nimetatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, et mõõtmist viidi läbi töökorras

kiirusmõõteseadmega Ultra Lyte tehasenumbriga UX020599, 29.11.2013. a väljaantud taatlemistunnistusega TTRSS-13/00242 ning et mõõtmine toimus hea nähtavusega valgel ajal sademeteta ilmastikutingimustes kuival kattega 4 sõidurajaga eraldusribaga kahesuunalisel asulasisesel teel, kus oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h. Menetlusalune isik oma ütlustega (KVM tl 3) ei vastusta eeltoodut. LS § 227 lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21–40 kilomeetrit tunnis võrra.

Lähtuvalt eeltoodust vastab D.A tegevus LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivse koosseisule. Karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus. Kohus leiab, et menetlusalune isik pani rikkumise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul tuleneb menetlusaluse isiku ütlustest, et ta ei märganud kiiruse ületamist, kuivõrd ta jälgis teed, tegi möödasõitu ja tee oli halvas seisukorras. KarS § 16 lg 4 paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Rikkumine toimus asulasisesel teel, millel on lubatud kiirus 50 km/h. Tehes kahe ühesuunalise rajaga teel möödasõitu, pidi menetlusalune isik möönma, et ta võib ületada lubatud kiirust kuivõrd tavapäraselt sõidab liiklusvool linnas maksimaalse lubatud kiirusega.

Nimetatud väidet toetab ka asjaolu, et tegemist on kogenud juhiga, kes oleks pidanud aru saama ka spidomeetrit vaatamata, et kiirus on lubatust oluliselt suurem. Seega pani D.A LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid D.A teos ei esine. Samuti on D.A süüvõimeline. Eeltoodud põhjustel on D.A pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi.

LS § 227 lg 2 sätestab sanktsioonina rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisese kuni kuue kuuni. Arvestades, et D.A on varasemalt kriminaalja väärteokorras karistamata ning tal on olemas sissetulek XXX töötamisest, leiab kohus, et D.A suhtes on võimalik kohaldada kergeimat karistusliiki, s.o rahatrahvi, millest on lähtunud ka kohtuväline menetleja. Kuivõrd LS § 227 lg-s 2 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see KarS § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 lause 2 kohaselt on üks trahviühik neli eurot.

4-14-6033

Seega peab D.A-le mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-100 trahviühikut (12-

400 eurot). KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse määramisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, mis antud juhul oleks

50 trahviühikut (

200 eurot). ca ca D.A süü suurust mõjutab esmalt kiiruse ületamise määr. Arvestades, et LS § 227 lg 2 kohaselt karistatakse kiiruse ületamise eest 21-40 km/h võrra ning D.A ületas kiirust 22 km/h võrra, on tema süü LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises väike. Teiseks mõjutab D.A süü suurust väärteo toimepanemise subjektiivne külg. D.A pani väärteo toime kaudse tahtlusega, mis on väärteo toimepanemise vormidest raskuselt keskmine. Seega subjektiivne külg viitab D.A puhul keskmisele süü suurusele. Kohtuväline menetleja on arvestanud otsuses kergendava asjaoluna kahetsust. Kohus sellega ei nõustu. Menetlusalune isik ei ole ei ütlustes (KVM tl 3) ega ka kaebuses (kohtu tl 1-2, 12)

oma süüd tunnistanud, ega ka väljendanud kahetsust. Seega kohtu hinnangul kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus nõustub, et puuduvad raskendavad asjaolud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik D.A mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. D.A on karistusregistri kohaselt (KVM tl 6) kriminaalja väärteokorras karistamata.

Seega puudub vajadus karistuse suurendamiseks menetlusaluse isiku täiendava mõjutamise (eripreventsiooni) eesmärgil.

Eeltoodust nähtuvalt on D.A süü veidi alla keskmise ning teda tuleks karistada kergeima karistusliigi – rahatrahvi – keskmise määra lähedase karistusega.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja 30.07.2014. a kirjas esitatud seisukohaga, et liiklusõnnetuste arvu seostatakse suures osas lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega. Nimetatud asjaolu õigustab üldpreventsiooni (õiguskorra kaitsmise) eesmärgil menetlusaluse isiku karistamist keskmises määras s.o. veidi raskemas määras kui oleks isikut tulnud karistada ainuüksi tema süü suuruse ja eripreventsiooni järgi. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et Politseija Piirivalveameti poolt 01.07.2014. a otsusega D.A-le mõistetud karistus on seaduslik ja proprortsionaalne.

Menetlusalune isik on leidnud kaebuses, et trahv on tema pere eelarve jaoks suur. Kohus selgitab, et antud asjaolu ei ole aluseks rahatrahvi vähendamiseks. Küll aga võib kohus KarS

§ 66 lg-te 2 ja 3 alusel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kohtuväline menetleja ei vaidle rahatrahvi ositi tasumisele määramisele vastu. Lähtuvalt eeltoodust võimaldab kohus menetlusalusel isikul rahatrahvi tasumist ositi 4 (nelja) kuu jooksul igakuiselt 50 (viiskümmend) eurot.

Velmar Brett Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/