3-14-394/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-394 Otsuse kuupäev

26. august 2014 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Julia Antonova kaebus Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaani 21.02.2014. a otsuse tühistamiseks ning kaebaja 19.02.2014. a taotluse uuesti läbivaatamise kohustamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Julia Antonova Vastustaja – Tartu Ülikool Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 25. september 2014. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Julia Antonova esitas 19.02.2014 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaanile taotluse magistritöö tasu maksmisest vabastamiseks. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaani 21.02.2014. a otsusega jäeti kaebaja taotlus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt vabastatakse käesoleval õppeaastal magistritöö tasust ainult need üliõpilased, kes on tasunud õppeteenustasu nominaalulatuses päevase õppe õppeteenustasu määras.

2. J. Antonova esitas 28.02.2014 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaanile apellatsiooni 20.02.2014. a otsusele. Dekaan jättis 28.02.2014. a otsusega varasema otsuse muutmata.

3. J. Antonova esitas 10.03.2014 Tartu Ülikooli vaidluskomisjonile apellatsiooni õigusteaduskonna dekaani 21.02.2014. a otsusele. Tartu Ülikooli õppeprorektori 24.03.2014. a otsusega jäeti kaebaja apellatsioon rahuldamata.

4. J. Antonova esitas 23.04.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaani 21.02.2014. a otsus kaebaja õppemaksust vabastamata jätmiseks ning kohustada Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaani kaebaja 19.02.2014. a taotluse uuesti läbivaatamiseks.

5. Tartu Halduskohus jättis 28.05.2014. a määrusega rahuldamata Tartu Ülikooli taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et praeguseks on poolte vaheline eksternileping magistrandi algatusel lõpetatud. Kuna aga vaidlustatud haldusakt anti samuti ajal, kui eksternilepingut ei olnud veel sõlmitud, siis on kohus seisukohal, et haldusakti tühistamiskaebust ei saa jätta läbi vaatamata. Asja sisulisel arutamisel otsustab kohus küsimuse, kas 16.04.2014 lepingu lõpetamise järgselt saab vastustajale vajadusel enam teha RVastS § 6 lg-tes 4 ja 5 nimetatud kohtulikku ettekirjutust seoses muudatustega poolte vahelises faktilises ja õiguslikus olukorras.

Kaebuse esitaja põhjendused

6. Kaebaja hinnangul tuleb kaebaja õppemaksust vabastamata jätmise otsus tühistada ning kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata järgnevatel põhjustel:

6.1. Vaidlustatud otsus ei ole kooskõlas kaalutlusõiguse rakendamise põhimõtetega. Teaduskonna üldine seisukoht, et magistritöö tasust vabastatakse ainult need magistrandid, kes on tasunud magistritöö tasu 6 semestri eest, tehti tudengitele teatavaks 18.02.2014 läbi vastava e-meili listi (tl 14). Seejuures on õigusteaduse magistriõppe õppekava kestus 2 aastat ehk

4 semestrit, mistõttu on põhjendamata tasu küsimine 6 semestri eest. Alates üldise seisukoha kujundamisest ei ole dekaan enam hinnanud iga üksikjuhtumi asjaolusid ega seega rakendanud kaalutlusõigust üksiktaotluste lahendamisel;

6.2. Dekaan on vabastanud kaebaja magistritöö tasu maksmisest õppeaastatel 2011/2012 ja 2012/2013. Kaebajal on tekkinud õiguspärane ootus, et ta vabastatakse magistritöö tasu maksmisest, kuna õiguslik regulatsioon ega faktilised asjaolud ei ole muutunud. Riigikohus on 11.11.2002. a otsuses nr 3-3-1-52-02 ning 21.11.2002. a otsuses nr 3-3-1-68-02 asunud seisukohale, et kui õiguslik regulatsioon ning faktilised asjaolud on jäänud samaks ning pole ilmnenud uusi seni teadmata asjaolusid, tuleb isikut iga samasisulise diskretsiooniotsuse langetamisel kohelda ühtemoodi. Taolises olukorras on isiku suhtes varasemast erineva, negatiivse otsuse tegemine käsitletav kaalutlusõiguse kuritarvitamisena. Ülikooli finantsolukorra halvenemine ei ole siinkohal kaebaja arvates asjassepuutuv asjaolu, kuivõrd avalik-õigusliku juriidilise isikuna peaks ülikool olema võimeline oma finantsolukorda kohaselt hindama ja püüd parandada ülikooli finantsolukorra läbi diskretsiooniõiguse kasutamise ei ole kohane. Kaebaja poolt magistritöö kaitsmine 2014. a ei too ülikoolile märkimisväärselt täiendavaid kulusid võrreldes kaitsmisega 2012. või 2013. a. Seega ei mõjuta kaebaja magistritöö kaitsmine aastal 2014 ülikooli ja / või teaduskonna finantsolukorda ning olukord ei ole selles osas muutunud võrreldes varasemate aastatega;

6.3. Vaidlustatud otsus ei ole piisavalt motiveeritud, mistõttu ei ole võimalik hinnata diskretsiooniõiguse kasutamise õiguspärasust. Otsuses ei ole põhjendatud summa valik ega arvestatud, et kaebaja on tasunud õppe eest täies mahus;

6.4. Ülikool on kohaldanud diskretsiooniõigust ebaõigesti, jättes hindamata ja kaalumata võimaluse vabastada kaebaja magistritöö tasust osaliselt vastavalt õppekorralduseeskirja punktile 55.1;

6.5. Ülikool ei ole käitunud korrektselt, teavitades üliõpilasi praktika muutumisest ajahetkel, mil tudengitel ei olnud enam võimalik oma käitumist vastavalt kohendada.

6.6. Eksternilt kaitsmise eest nõutav summa 1500 eurot on selgelt ebaproportsionaalne, arvestades magistritöö kirjutamise ja kaitsmise eripära võrreldes tavaõppetööga.

6.7. Vaidlustatud otsus rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. Vaidlustatud otsus asetab kaebaja ebavõrdsesse olukorda võrreldes kaebajaga samal õppeaastal magistriõppesse astunud isikutega, kes said vabastuse magistritöö tasu tasumisest. Samuti seab see kaebaja ebavõrdsesse olukorda ka päevaõppes õppinud üliõpilastega. Päevases õppes üliõpilastele antav kontaktõppe maht on märkimisväärselt suurem, kui avatud ülikooli õppes, samas kui kaitsmiste korraldamisega kaasnevad kulud jäävad samaks.

Vastustaja vastuväited

7. Vastustaja taotleb kas kaebuse läbi vaatamatavõi rahuldamata jätmist järgnevatel põhjustel:

7.1. Kaebuse eesmärgi saavutamine pole võimalik. Dekaanil pole võimalik kaebaja 19.02.2014. a taotlust uuesti läbi vaadata, kuna kaebaja pole enam õigusteaduse õppekava ekstern. Kaebaja avalduse alusel arvati kaebaja eksternide nimekirjast välja alates 16.04.2014. Lisaks märgib kaebaja (kaebuse punkt 34), et sel õppeaastal ta magistritööd ei kaitse. Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja punkti 21 kohaselt antakse eksterni staatus korraga kuni üheks õppeaastaks. Seega tuleb igal õppeaastal eksterni staatust uuesti taotleda ning ühtlasi tuleb igakordsel eksterniks arvamisel esitada ka uus taotlus õppetasust vabastamiseks. Seega peab kaebaja järgmisel õppeaastal esitama uue taotluse magistritöö tasust vabastamiseks.

7.2. Vaidlustatud 21.02.2014. a otsus oli õiguspärane, kuna dekaan on eksterni lõputöö eest õppetasu maksmisest vabastamata jätmisel kaalunud olulisi asjaolusid ning järginud võrdse kohtlemise põhimõtet.

7.3. Kaebaja seisukoht, nagu saaks nominaalajal täies ulatuses semestritasu maksmist käsitleda ettemaksuna, on ekslik. Nominaalajal õppides kohustus kaebaja vastavalt õppeteenuse osutamise lepingule tasuma õppetasu ja täitma oma õppekava avatud ülikooli õppes. Kui üliõpilane nominaalaja jooksul õppekava ei täida, tuleb tal oma edaspidiste õpingute eest ülikooli nõukogu kehtestatud korras edasi maksta. Kehtestatud aktide alusel maksab ekstern õppetasu vastavalt registreeritud õppeainete mahule ainepunkti hinna alusel. Dekaan võib õppekulude hüvitamise tingimuste ja korra p 55.1 alusel vabastada eksterni lõputöö eest tasu maksmisest.

7.4. Senise eksternide lõputöö eest õppetasu maksmisest vabastamise halduspraktika ümber kujundamise aluseks on muutunud faktiline olukord. Teaduskonna eelarvepositsioon võrreldes varasemate aastatega on muutunud ning see ei võimalda enam endises ulatuses eksterne tasuta õpetada. Kuna teaduskonna eelarve on oluliselt vähenenud, on teaduskond võimeline õppetasu soodustust pakkuma neile, kes on õppetasu maksnud nominaalaja ulatuses päevase õppevormi õppetasu määra järgi arvutatult. Ka kaebaja möönab kaebuse punktis 24, et finantsolukorra halvenemine saab olla aluseks soodustuste kaotamisele. Halduspraktika muutmine õppeaasta keskel tuleneb asjaolust, et ülikooli ja teaduskonna eelarveaasta ja õppeaasta ei kattu.

7.5. Halduspraktika muutmine ei sea päevase õppe ja avatud ülikooli üliõpilasi ebavõrdsesse olukorda. Magistritöö tasust vabastamiseks peavad nii päevases õppes kui ka avatud ülikoolis õppinud isikud olema õppetasu maksnud ca 6000 eurot (päevase õppe puhul on see umbes nelja semestri ja avatud ülikooli puhul umbes kuue semestri õppetasu). Kui teaduskonna finantsseis oli parem, sai teaduskond avatud ülikoolis õppinud eksternidele pakkuda täiendavat soodustust sellega, et nad said magistritöö tasust vabastuse juba siis, kui olid õppetasu maksnud avatud ülikooli määra järgi nominaalaja ulatuses (st ca 2000 eurot vähem kui päevase õppe üliõpilased). Finantsseisu raskenemise tõttu ei ole enam võimalik avatud ülikooli üliõpilastele sellist lisasoodustust pakkuda ja nad on asetatud võrdsesse positsiooni päevase õppe üliõpilastega.

7.6. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kaebaja on ebavõrdsesse olukorda seatud võrreldes teiste temaga samal aastal sisseastunud üliõpilastega, kes 2013/2014. õppeaasta sügissemestril veel soodustust said. Kui mingist tähtajast alates soodustuste andmine lõpeb, siis paratamatult tekib lühike periood, mil ühed, kellele on soodustus varem antud, saavad veel soodustust kasutada, aga need, kes soodustust hiljem taotlesid, enam seda kasutada ei saa. Analoogiline situatsioon tekib igasuguste soodustuste võimaluste kitsenemisel.

Kaebaja arvamus vastustaja seisukohale

8. Kaebaja leiab, et kaebuse eesmärgi saavutamine on jätkuvalt võimalik. Kaebuse läbi vaatamata jätmine jätaks kaebaja ilma võimalusest kasutada tõhusalt kaebeõigust, kuna tekkinud olukord, sh eksternilepingu lõpetamine, on tekkinud vastustaja tegevuse tagajärjena. Vastustaja seisukoht, et kaebajal tuleks uuel õppeaastal esitada uus magistritöö tasust vabastamise avaldus, viitab sellele, et eksternil puudub võimalus oma õigusi tõhusalt kaitsta, sest vastustaja poolt sätestatud mehhanismid, ette nähtud tähtajad ning eksternileping loovad olukorra, milles edukas ja kohane kaebemenetlus ei ole võimalik. Asjakohatu on seisukoht, et kaebaja peaks esitama uue avalduse magistritöö tasust vabastamiseks, kuna võimalik on, et vaidluse tulemusena vabastatakse kaebaja magistritöö tasust ning kaitsmine leiab aset järgmisel õppeaastal.

Kohtu seisukoht

9. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuna vaidlustatud otsus ei riku kaebaja õigusi.

10. Vastuseks pooltele osundab halduskohus vaidluse lahendust põhjendama asudes Riigikohtu halduskolleegiumi 17. märtsi 2003. a otsusele asjas nr 3-3-1-11-03 (p-d 41-43), milles on märgitud, et proportsionaalsuse põhimõte seondub kaalutlusõigusega. Haldusmenetluse seaduse § 4 järgi on kaalutlusõigus haldusorganile antud volitus kaaluda otsuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel ning seda tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

11. Vaidlustatud otsuse (tl 4) puhul, mis on vormistatud resolutsioonina kaebaja 19.02.2014 taotlusel ei ole tegemist diskretsiooniveaga otsusega. Õigusteaduskonna dekaan ei ole taotluse rahuldamata jätmist põhjendanud kaebajal lasuva kohustusega tasuda semestritasu 6 semestri eest. Kaebaja on ise kaebuses õigesti osundanud, et magistriõppe õppekava kestus on 4 semestrit mitte 6 semestrit. Vastustaja on taotluse rahuldamata jätmist motiveerinud asjaoluga, et teaduskond vabastab käesoleval õppeaastal magistritöö tasust ainult need üliõpilased, kes on tasunud õppeteenustasu nominaalulatuses päevase õppe õppeteenustasu määras. Seega ei räägi dekaan 6 semestri eest tasu küsimisest ülikooli poolt. Asjaolu, et õigusteaduskonna avatud ülikooli õppekorralduse spetsialisti e-kiri (tl 14) sisaldab taolist eksitavat informatsiooni ei muuda dekaani otsust diskretsiooniveaga otsuseks, kuna spetsialisti e-kiri on kaebajale saadetud ajaliselt varem ehk 18.02.2014, dekaani vaidlustatud otsus on tehtud aga hiljem – 21.02.2014, kusjuures dekaan on otsust motiveerides korrigeerinud spetsialisti ilmse ebatäpsuse e-kirjas. Seetõttu loeb halduskohus kaebaja väite üksikjuhtumile kaalutlusõiguse rakendamata jätmisest paljasõnaliseks ja alusetuks, kuna kaebusest nähtuvalt on kaebajast õigusteaduskonna magistrant õppekorralduse spetsialisti ilmsest eksimusest aru saanud ja püüab spetsialisti eksimust kaebuse edu saavutamiseks omistada dekaanile.

12. Halduskohus on seisukohal, et asjaolust, et kaebaja on varasemalt eksternina vabastatud magistritöö tasu maksmisest, ei saa tekitada isikule õigustatud ootust vastava soodustuse kohaldumiseks ka tulevikus. Halduskohus loeb üldteada olevaks asjaoluks, et tudengilt eeldatakse õpingute läbimist nominaalaja jooksul, mis on tõendatud ka õppeteenuse osutamise lepinguga (tl 13) vaatamata sellele, et erinevatel põhjustel õpinguid nominaalaja jooksul, eriti avatud ülikoolis ei lõpetada. Kaebajast õigusteaduskonna magistrant ei ole leidnud kaebust toetavat kohtupraktikat, mis kinnitaks tema positsiooni, et riigi fiskaalolukorrast ja ülikooli õpingute rahastamise ümberkorraldamisest tingitud teaduskonna finantsolukorra halvenemisest tingitud soodustuste andmise ümbervaatamine rikuks isiku subjektiivseid õigusi või et soodustuse (sisuliselt rahalise toetuse) saamise puhul saaks üldse tegemist olla subjektiivse õiguse rikkumisega (vrdl RKHKo nr 3 3-3-1-39-14 p 13, nr 3-3-1-77-12 p 18). Kaebaja viited kaebaja valitud kohtupraktikale pole käesoleval juhul asjakohased, kuna faktilised asjaolud pole käesolevas vaidluses jäänud samaks kaebaja osundatud varasemate aastatega, kuna õigusteaduskonna finantsseis oli vaidlustatud otsuse tegemise ajaks muutunud. Kohtu hinnangul on kaebaja varasematel aastatel esitanud sisuliselt põhjendamatuid taotlusi soodustuse saamiseks, kuna taotlustes on ta sisuliselt võtnud kohustuse kaitsta magistritöö, ülikool on taotlused rahuldanud, kuid kaebaja pole enda võetud kohustust tema enda seatud tähtajal täitnud ja on vastavad taotlused seega esitanud ennatlikult oma aega ja võimalusi üle hinnates.

13. Vaidlustatud otsusele piisavalt motiveerimatuse etteheite esitamine on otsitud ja põhjendamatu. Nii kaebajal kui kohtul on dekaani kaalutlusi võimalik kontrollida ja nagu juba osundatud kohus kaalutlusreeglite eiramist ega otsuse sisulist õigusvastasust ei tähelda.

14. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta, et kaebajat on halduspraktika muutumisest seoses magistritöö kaitsmise tasu maksmisest vabastamisega teavitatud hilinenult. Seda ei tõenda kohtu hinnangul kaebaja esitatud ülikooli 17.09.2013 e-kiri (tl 36), millega on vastatud kaebaja 13.09.2013 e-kirjale, kuna kaebaja ei taotlenud magistritöö kaitsmist 2013 aasta sügissemestril vaid kevadsemestril. Nimetatud informatiivne kirjavahetus ei saanud ka kuidagi takistada kaebajal töö kaitsmist sügissemestril, kui tal töö oleks teaduskonna määratud ajaks tegelikult kaitsmisvalmis olnud.

15. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta magistritöö kaitsmise eest nõutava summa ebaproportsionaalsusest. Halduskohus tugineb muuhulgas Riigikohtu 7.mai 2012 otsuse kohtuasjas nr 3-4-1-7-12 p 44, mille kohaselt abinõu proportsionaalsuse kaalumisel on vaja hinnata ka ühiskonnaolusid, st majanduslikku ruumi, kus õiguslik regulatsioon toimib (Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2011. aasta otsus asjas nr 3-2-1-62-10, punkt 48.3).

16. Halduskohus nõustub kaebajaga, et turusituatsiooni arvestades on tal võimalik otsida majanduslikult soodsamaid võimalusi magistrikraadi saamiseks olukorras, kus ta ei ole Tartu Ülikoolis suutnud nominaalajaga magistri kraadi kaitsta.

17. Vaidlustatud otsus ei riku võrdse kohtlemise põhimõtet. Kohtupraktika kohaselt seisneb sisulise võrdsuse idee maksiimis, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Kuid mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. (RKPSJKo nr 3-4-1-12-07 p 19)

18. Kaebaja poolt välja pakutud isikute grupid ei ole võrdsed, käesoleval juhul puuduvad ka meelevaldse ebavõrdse kohtlemise ilmingud. Kaebaja ei ole õpinguid lõpetanud nominaalajaga, mille tõttu ta pole võrdses grupis koos temaga õpinguid alustanud ja varem kraadi kaitsnud tudengitega. Samuti ei saa võrdseteks gruppideks lugeda täiskoormusega nn päevases õppes õppijaid ja avatud ülikoolis hariduse omandajaid. Liiatigi ei ole kohtule esitatud tõendeid päevases õppes ja avatud ülikoolis õppijatelt erineva magistritöö kaitsmise tasu nõudmise kohta.

19. Kaebaja õigusi ei riku kaebaja paljasõnaline väide eksternide kui isikute grupi õiguste rikkumisest nende lubamisel ainult vastava taotluse alusel magistritöö kaitsmisele.

20. Nii tühistamiskui kohustamiskaebus jäävad neil asjaoludel rahuldamata.

21. Kuna pooled pole taotlenud menetluskulude hüvitamist, jäävad nende kulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik