1-14-2889/59 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1 (5)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. august 2014, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-14-2889 Kohtukoosseis Sten Lind, Meelika Aava, Orvi Tali Kriminaalasi B.F-i süüdistuses KarS § 121 järgi, B.F-i süüdistuses KarS § 121 ja KarS § 263 p 1, 4 järgi, D.L süüdistuses KarS § 263 p 1, 4 järgi ja S.B (S.B) süüdistuses KarS § 263 p 1, 4 ja KarS § 121 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 14.05.2014. a otsus Apellant Süüdistatav S.B (isikukood: XXX, elukoht xxxxxx x-x, xxxx xxxx xxxxxxxxxx) Prokurör Kelly Kruusimägi Kaitsja Rein Kiviloo

RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 14.05.2014 otsus S.B-le KarS § 74 lg 3 alusel määratud

katseaja 3-aastase tähtaja osas. Määrata KarS § 74 lg 3 alusel S.B katseaja pikkuseks 2 aastat. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Rahuldada apellatsioon osaliselt.

Apellatsioonimenetluses kaitsjale osutatud riigi õigusabi eest makstud tasu jätta riigi kanda.

2 (5)

Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Kannatanul on kassatsiooniõigus ainult tsiviilhagisse puutuvas osas.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 14.05.2014. a otsusega mõisteti S.B süüdi KarS § 121 ja § 263 p 1,4 järgi ning teda karistati vastavalt 6-kuulise ja 10-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 järgi mõistis kohus liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluse korras, vähendas kohus S.B karistust KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus karistuse hulka S.B kahtlustatavana kinnipidamise aja 2 päeva. Kohus määras KarS § 74 lg 1,3 alusel, et S.B-le mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS § 75 lg 1 ja lg 2 p 2 kohaselt pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXXXXX X-X, XXXX XXXX,

XXXXXXXX;

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Lisaks S.B-le mõistis maakohus B.F-i KarS § 121 järgi, B.F-i KarS § 121 ja KarS § 263 p 1,4 järgi ning D.L KarS § 263 p 1,4 järgi. KarS § 263 p 1, 4 järgi mõistis kohus S.B süüdi selles, et ta pani 19.12.2012.a kella 02:00 ajal koos D.L ja B.F-iga Harjumaal XXXX XXXXXXXX XXXXXX XX- XX asuvas korteris toime avaliku korra ja naabrite öörahu rikkumise, mis seisnes järgnevas. S.B ja O. P tekkis sõnavahetus, mille käigus lõi S.B OP esmalt üks kord rusikaga

näopiirkonda ning seejärel korduvalt rusikatega näoja kehapiirkonda. Pärast O. P’i eemaldumist magamistuppa, kuulsid B.F, S.B ja D.L, et O. P oli helistanud politseisse, misjärel läksid B.F, S.B ja D.L magamistuppa, kus

3 (5)

nad lõid korduvalt kolmekesi samaaegselt O. P’it rusikate ja jalgadega peaja kehapiirkonda.

Peksmise tulemusel tundis O. P füüsilist valu ning talle tekitati kehavigastusi (parema silmakoopa luude murd ja ninamurd, verevalumid). KarS § 121 järgi mõisteti S.B süüdi kahes episoodis, mis olid järgnevad:

08.07.2012.a kella 23:00 ajal pani ta koos JS Harjumaal Kose vallas P külas koolimaja ja noortekeskuse juures toime kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et JS lõi TS vähemalt kolm korda rusikaga näopiirkonda ning S.B lõi üks kord TS jalaga vastu T. S jalga, põhjustades kannatanu kukkumise. Seejärel lõid JS ja S.B maas lamavat TS korduvalt

rusikate ja jalgadega peaja kehapiirkonda, tekitades T. S’ile füüsilist valu ning huule ja suuõõne lahtise haava. 22.07.2012.a kella 18:00 ajal lõi ta Harjumaal Kose vallas Ravila alevikus Ravila maanteel

BS korduvalt rusikaga näopiirkonda. Seejärel üritas ta BS pikali rebida, ent kannatanu ei

kukkunud. Seejärel haaras S.B B. S parema käega kaela ümbert kinni, pigistas B. S kaelast ning lükkas ta pikali. Seejärel, olles maas lamaval B. S’il jalgadega kõhu peal, võttis

S.B B. S’il ühe käega kõri ümbert kinni ja surus kannatanu kõrisõlmele selliselt, et kannatanul oli raske hingata. B. S tundis S.B löökide ning kõrist pigistamise tõttu füüsilist

valu ning tal tuvastati kaela eesmisel pinnal, ülaja alahuule limaskestal pindmised

marrastused. Samuti rebis S.B ründe ajal katki B. S’i jope ning kahjustas tema mobiiltelefoni iPhone. Kohus leidis, et riikliku süüdistaja taotletud karistusmäär vastab S.B süüle, õiguskorra

huvidele ning mõjutab süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuritegude

asjaolude ja S.B rolli tõttu talle inkrimineeritud kuriteoepisoodides ei saa aga tema

puhul piirduda tingimisi karistusega KarS § 73 alusel, vaid ta tuleb allutada maksimaalse

pikkusega käitumiskontrollile. Kohus lisas, et kõigi kolme kuriteoepisoodi puhul oli S.B tunnistajate või kannatanute sõnul kuritegusid toime pannes alkoholijoobes. KarS § 263 jägi kvalifitseeritava episoodi toimepanemise järgselt fikseeriti S.B joove 1,0 mg/l. Sellest tulenevalt määras kohus S.B-le KarS § 75 lg 2 p 2 ette nähtud lisakohustuse – mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume.

2. S.B sitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb tema suhtes kohaldatud kolmeaastase katseaja tühistamist ja lühema katseaja kohaldamist. Samuti taotleb ta katseajal alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keelu tühistamist. Apellant leiab, et 3-aastase katseaja kohaldamine ei vasta kuriteo raskusele ega süüdimõistetu

isikule. Toimepandud kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga. S.B käitumises puuduvad raskendavad asjaolud – raskendavaks asjaoluks ei või lugeda kuriteo toimepanemist grupis, kuna see on süüteo koosseisu tunnus. S.B on varem nii kriminaalkui väärteokorras karistamata. Talle inkrimineeritavad kuriteod pani ta toime 2012. aastal. Pärast seda ei ole ta uusi kuritegusid ega väärtegusid toime pannud, mis näitab, et S.B on teinud oma

4 (5)

käitumisest õiged järeldused ega pane enam kuritegusid toime. S.B on olemas kindel eluja töökoht ning vastavalt ka kindel sissetulek. Kohus kohaldas S.B suhtes rangemat karistust kui seda taotles prokurör. Kuigi kohus ei ole karistuse kohaldamisel seotud prokuröri taotlusega, tuleb arvestada, et ka prokurör arvestas

oma taotluse puhul süüdlase isikuga ja kuriteo toimepanemise asjaoludega ning prokuröri

hinnangul ei olnud vajadust kohaldada S.B suhtes maksimaalset katseaega. Sellest

tulenevalt taotleb apellant, et tema suhtes kohaldataks 3 aastase katseaja asemel 18-kuulist katseaega. Veel leiab S.B, et talle katseajaks pandud alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeld ei ole põhjendatud ja tuleks tühistada. Oma seisukohta põhjendab apellant sellega, et teda ei ole ei alkoholi ega narkootikumide tarvitamise eest väärteokorras karistatud.

3. Prokurör leiab apellatsioonile esitatud vastuses, et maakohtu otsus tuleks jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Prokuröri hinnangul ei ole maakohus kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti. Kohus kohaldas küll prokuröri taotletust pikemat katseaega, kuid kohus ei ole seotud prokuröri ettepanekuga

karistuse osas. Seda, miks kohus pidas vajalikuks kohaldada sellist katseaega, on maakohus otsuses põhjendanud. Kohus on põhjendanud ka S.B-le pandud alkoholija narkootikumide tarvitamise keeldu ning prokurör nõustub kohtu põhjendustega.

4. Kirjaliku seisukoha esitas ka S.B kaitsja, kes toetab apellatsiooni. Kaitsja kordab

apellatsioonis märgitut, et S.B on varem karistamata ning ka pärast viimast käesoleva menetluse esemeks olevat kuriteoepisoodi ei ole ta toime pannud ühtegi õigusrikkumist ning

on korralikult tööd teinud. Kaitsja leiab, et S.B mõjutamine hoiduma süütegude toimepanemisest on võimalik ka minimaalse pikkusega katseajaga. Kontrollnõuete täitmine on isikule kindlasti koormav ja paljusid eluvõimalusi pärssiv. Samuti ei pea kaitsja hädavajalikuks täiendava kohustuse määramist. Kuigi S.B kuritegude põhjuseks oli alkoholijoove, on ta on seda mõistnud ja hoidunud alkoholi tarvitamisest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.1 KarS § 74 lg 3, mille kohaselt määratakse vangistuse tingimisi täitmisele pööramata

jätmisel katseajaks 18 kuud kuni 3 aastat, ei täpsusta, millistest asjaoludest katseaja pikkus sõltub. Need asjaolud tulenevad aga KarS § 74 lg-st 1, mille kohaselt arvestab kohus vangistuse tingimisi kohaldamata jätmisel kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut. S.B isikuga seotud asjaolusid (süüdistatav on noor, ta on asunud tööle, kuriteo toimepanemisest on

möödunud märkimisväärne ajavahemik ning selle ajavahemiku jooksul ei ole ta uusi

5 (5)

õigusrikkumisi toime pannud) on maakohus nimetanud just sellistena, mis annavad alust karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmiseks, s.o tegemist on S.B kasuks rääkivate asjaoludega. Katseaja pikkust põhjendas kohus kuritegude asjaoludega ning S.B rolliga

nende toimepanemisel. Ka ringkonnakohus nendib, et S.B pani suhteliselt lühikese

ajavahemiku jooksul toime mitu samaliigilist kuritegu ning KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava grupiviisilise kuriteo puhul oli S.B algataja. Seega on S.B süü pigem suur. Samas on isiku süü suurus KarS § 56 lg 1 kohaselt tooniandev karistuse mõistmisel, s.o karistusliigi ja määra valikul. Seega näitab kohtu hinnangut isiku süü suurusele talle mõistetud karistuse raskus. Maakohus S.B-le mõistnud karistused, mis jäävad tunduvalt alla nende

kuritegude eest ettenähtud sanktsioonide keskmise määra, ning ka mõistetud liitkaristus on pigem kerge. Kohus küll suurendas mõistetud karistustest raskemat, kuid ei liitnud mõistetud üksikkaristusi täies ulatuses.

Arvestades seda, et katseaja pikkust on kohus põhjendanud üksnes kuriteo asjaoludega, mis omavad määravat tähendust ka karistusliigi ja määra valikul, ei saa pidada maksimaalse pikkusega katseaega mõistetud karistuse suhtes proportsionaalseks. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus määras KarS § 74 lg 3 alusel S.B katseaja pikkuseks 3 aastat.

Arvestades eespool nimetatud kuritegusid iseloomustavaid asjaolusid ei pea aga ringkonnakohus põhjendatuks minimaalse seaduses sätestatud pikkusega katseaja kohaldamist, vaid määrab katseaja tähtajaks 2 aastat.

5.2 Täiesti põhjendamatuks peab ringkonnakohus aga apellandi taotlust tühistada tema

suhtes keeld tarvitada alkoholi ja narkootikume. Apellatsioonis esitatud argument, mille kohaselt ei ole S.B väärteokorras alkoholi või narkootikumide tarvitamise eest karistatud,

ei ole asjassepuutuv. Maakohus on otsuses põhjendanud, miks ta vastava keelu kohaldamist põhjendatuks peab – kõigi kolme kuriteoepisoodi puhul oli R. kukk tunnistajate või kannatanute sõnul kuritegusid toime pannes alkoholijoobes. Sellest võib järeldada, et alkoholijoobes olles võib S.B panna toime vägivallakuritegusid, mistõttu on igati põhjendatud talle katseajaks alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keelu panemine.

6. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p-le 4, § 338 p 4 ning § 340 lg 2 p 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse S.B-le määratud katseaja pikkuse osas ning teeb

selles osas uue otsuse, millega määrab KarS § 74 lg 3 alusel S.B katseaja pikkuseks 2 aastat. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

7. Apellatsiooni suhtes seisukoha esitanud S.B kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu 36 eurot jääb vastavalt KrMS § 185 lg-le 1 riigi kanda.

/allkirjastanud digitaalselt/ /allkirjastanud digitaalselt/

/allkirjastanud digitaalselt/

Sten Lind

Meelika Aava

Orvi Tali