1-14-4647/77 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5) Toimik nr 1-14-4647

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2014 kohtumajas il Jõhvi Kohtuasja number 1-14-4647 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Valentina Mich

tõlk elsin Ipbüker Kohtuasi Viru Vangla materjalid P.A tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 26.08.2014 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu P.A, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 383, § 384, § 386, § 387, § 426, § 432 , määras:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. P.A

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 14.08.2014 Viru Maakohtule materja kinnipeetava P.A lid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

P.A Viru Maakohtu 06.06.2014 kohtuotsusega 274 lg tunnistati süüdi KarS § 1

järgi ja karistati vangistusega KarS § 74 lg 5 alusel pöörati 7 kuud. Viru Maakohtu 27.08.2012

otsusega mõistetud ära päeva mõistetud kandmata karistus 5 kuud ja 27 täitmisele, suurendades

karistust KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 27.08.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud ja 27 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 01.01.2014 27.01.2015. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 13.07.2014.

Kinnipidamisasutusest P.A kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. vabanemise korral soovib l Ennetähtaegse

2(5) kinnipeetav elama asuda aadressil xxx, kus ta elas ka enne vangistust. Tegemist on kahetoalise

kõigi mugavustega ja eluks kõigi vajalikuga sisustatud korteriga. Kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Käesoleval ajal k ja nende tütar orteris elavad kinnipeetava elukaaslane xx xx xx

xx. Kinnipeetav on omandanud keskhariduse gümnaasiumis, on sooritanud riigikeele eksami ja omab kirjutamisoskust. Enne vangistust omas mitmeid erinevaid töökohti, vabanedes soovib tööle

asuda xxx-s, kus talle on väljastastud garantiikiri. Tööandja on teadlik P.A kriminaalsest minevikust. Lähedastest on kinnipeetaval elukaaslane tütar (sünd. xx xx, xx xx xxx),

isa xx xx ja vend xx xx. Kinnipeetaval on suhted lähedastega üksteist toetavad ja mõistvad.

Seaduserikkumiste puhul esinenud alkoholi tarvitamist. P.A on oma ea ja

taustakohased sotsiaalsed oskused. Kuritegude puhul on esinenud vihahooge, mil rahuneda ei suutnud. Samuti, katseajal pani

toime uue kuriteo, kus kasutas vägivalda politseiametniku suhtes. Kuriteod on samalaadsed,

pandud toime vägivallaga politseiametniku vastu. Soodusteguriks on ametnike tegevusele reageerimine, mis tekitab kinnipeetavas viha ja vägivaldust. Riski võib suurendada alkohol. Viru Vangla toetab P.A´i vabanemist tingimisi ennetähtaegselt.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt soovib kinnipeetav rral elama ennetähtaegse vabanemise ko asuda aadressil xxx tegemist on , kus ta elas ka enne vangistust. Kodukülastuse käigus selgus, et kahetoalise kõigi mugavustega ja eluks kõigi vajalikuga sisustatud korteriga. Kommunaalteenuste

eest võlgnevusi ei ole. Käesoleval ajal korteris elavad kinnipeetava elukaaslane xx xx ja nende

tütar eskeriharidus. P.A lõpetas Kohtla Järve xx xx. Kinnipeetaval on k -

Polütehnikumi ning töötas omandas mehhaaniku kutse. Enne vangistust P.A Soomes. Töötanud on veel OÜs. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt on kinnipeetaval xxx ja xxx

võimalus tööle asuda kinnipeetava võimaliku tööandja xxx, garantiikiri olemas. Telefonivestluses xx xx selgus, et on nõus võtma P.A tööle oma firmasse lihttöölisena. Tööandja

on teadlik P.A kriminaalsest minevikust. Karistusregistri andmetel P.A

on kriminaalkorras karistatud kaks korda, reaalset vangistust kannab esimest

korda. Kuritegu, mille eest P.A kannab karistust on toime pandud katseajal.

Kinnipeetav on korduvalt

sooritanud kuritegusid vägivalda kasutades võimuesindaja suhtes.

Karistusregistri väljavõttest on näha, et P.A mitteseadusekuulekat eluviisi ilmestab ka asjaolu, et ta on toime pannud erinevaid väärtegusid. Väärteokorras on teda karistatud kolmeteistkümnel korral, valdavalt liiklusseaduse rikkumiste eest. Käesoleval ajal P.A käitumine vangistuses on olnud üldjoontes õiguskuulekas,

distsiplinaarkorras karistused puuduvad.

Prokurör, kirjalikus arvamuses, toetab P.A tingimisi ennetähtaegset

vabastamist. Kuna süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused, leiab prokurör, et

käitumiskontrolli aja jooksul saaks jätkuvalt maandada P.A uute süütegude

toimepanemise riski. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus

suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 28.01.2015. netähtaegne vabastamine En

tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Ühtlasi annaks vangistusest tingimisi enne tähtaega käitumiskontrolli kohaldamisega vabastamine

süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat tuleks, suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses. Prokurör toetab süüdimõistetu vabastamist

t ning teeb aasühiskonnastamise huvides ettepaneku panna talle vabanemisel KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 ja

8 sätestatud kohustused – katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul vanglast vabanemise päevast

arvates, mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega

kriminaalhooldajalt luba taotlemata, osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides.

P.A leiab, et ta ohtlik enam ei ole. Tema jaoks on see esimene vangistus, millest oa on piisavalt õppinud.

Kohtu põhjendused

3(5)

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades

prokuröri kirjaliku a tuleb jätta tingimisi enne tähtaega rvamust, leiab, et P.A

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine . põhjendatud

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu oli varasemalt tööga hõivatud erinevates ettevõtetes, omades regulaarset

sissetulekut. Isikul on gümnaasiumiharidus ja ta on omandanud mehhaaniku kutsehariduse. Vabaduses oli tal kindel elukoht koos elukaaslase ja alaealise ülalpeetavaga, kuhu soovib ka elama asuda tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetavat on 2 korda kriminaalkorras karistatud,

mõlemal korral vägivalla toimepanemise eest seoses võimuesindaja või avalikku korda kaitsva

muu isiku suhtes. Käesoleval hetkel kannab isik vanglakaristust esimest korda – esimest korda

tingimisi mõistetud karistus pöörati teise karistusotsusega täitmisele ja moodustati liitkaristus. Seega pani isik kuriteo toime kehtiva katseaja jooksul. Isikut on väärteokorras karistatud 13 korda,

sh 10 korda Liiklusseaduse, 2-l korral Tolliseaduse ja ühel korral võõraslt territooriumile lahkumise nõude täitmata jätmise eest.

Vangla iseloomustusest nähtub, et soodusteguriks kahe kuriteo toimepanemisel võimuesindaja suhtes on ametnike tegevusele reageerimine, mis tekitab kinnipeetavas viha ja vägivaldust. Ühtlasi

võib riski võib suurendada alkohol. mõistetud vangistus on alla ühe aasta, ei ole Kuna kinnipeetavale koostatud individuaalset täitmiskava – seepärast ei ole isik vangistuses omandanud

täiendavat haridust ega osalenud sotsiaalprogrammides. Samas nähtub vangla koostatud ettekandest, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole P.A

- isik ei ole suutnud hoiduda uute kuritegude puhul ei ole täitnud eesmärki

toimepanemisest ning mingeid Mis veelgi enam järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. – toimepandud kuriteod on oma olemuselt samased. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Positiivseks tuleb lugeda, isikul puuduvad kinnipidamisasutuses kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus k tuletab meelde, et isiku hea käitumine vanglas on üheks olulise s asjaoluks ennetähtaegse va KKm 3-1-1-91-06 p 8.1). bastamise küsimuse lahendamisel (RK

Kinnipeetaval on kehtiv isikuttõendav dokument, juhiluba, kehtivusega kuni 07.01.2021.

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxx, kus ta elas ka

enne vangistust. Tegemist on kahetoalise kõigi mugavustega korteriga, kus elavad tema

elukaaslane ja alaealine tütar. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et vabanedes soovib kinnipeetav tööle , kes on talle väljastanud garantiikirja ning kelle esindaja on asuda xxx-s teadlik kinnipeetava kriminaalsest minevikust.

Kohus leiab, et perekonna toetav suhtumine ja kindlale töökohale tööle asumise võimalus maandab teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske.

4(5) Arvestades P.A poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi

(korduvad avaliku korra vastased kuriteod) ja tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles uue kuriteo toimepanemine katseajal) ( ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne

vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et varem 2-l korral karistatud isiku puhul, kes on korduvalt karistatud avaliku korra vastase kuriteo toimepanemise eest, kes oli juba

varem karistusest vabastatud ja kes katseajal pani toime uue, täpselt sama kvalifikatsiooniga kuriteo, ei ole Isikut on alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või ebaoluline.

varasemalt karistusest tingimisi vabastatud, kuid ta on nud kuritegelikku eluviisi, pannes jätka katseajal toime uue kuriteo. Isik oli kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei suutnud tal vältida

uue kuriteo toimepanemist. Seega on kohus seisukohal, et kriminaalhooldus ei osuta P.A-le Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik, kes on piisavalt mõju.

juba käitumiskontrolli all vii nüüd binud ja katseajal toime pannud uue kuriteo, alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu.

Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba ühel korral antud. Isik kuritarvitas talle kohtu poolt antud usaldust, millega

talle oli antud võimalus viibida vabaduses reaalse vangistuse asemel. Seega puudub kohtul

veendumus, et isik suudaks vabaduses viibides seadusekuulekalt käituda. Vastupidiselt Viru

Vangla poolt koostatud iseloomustusele ei ole kohtu jaoks usutav, et süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus oleks madal. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna

õiglustunne oluliselt riivatud – kuritegu oli toime pandud avaliku võimu esindaja vas

tu

teistkordselt. Samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Seda enam, et isikut on korduvalt samalaadse kuriteo eest.

Kinnipeetav 27.01.2015 miseks on veel natuke alla poole aasta. hus a karistusaeg lõpeb , ärakand Ko

leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud,

muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik asem käitumine, kus läbivaks . Seda ilmestab ka isiku var jooneks on alkoholijoobes kuritegude toimepanemine. Ka enne vangistust oli isikul eluja töökoht ja teda toetavad pereliikled, kuid see ei olnud oluliseks faktoriks, mis paneks isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest.

Kohus rõhutab, et ennetähtaegse küsimusel lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo

toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 3). Käesolevas asjas on süüdimõistetu toime pannud vägivallakuriteo võimuesindaja suhtes. Seega leiab kohus, et süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda

seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1)

Seepärast leiab kohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära

kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Seetõttu on kohus veendumusel, et süüdimõistetu P.A puhul ei ole

kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu P.A

temale Viru Maakohtu 06.06.2014 vangistuse kohtuotsustega mõistetud kandmisest enne tähtaega vabastamata.

5(5)

/ Inna Kirsipuu kohtunik