3-13-1979/45 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Ruth Plaks ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 25. august 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1979 Haldusasi AV kaebus Viimsi Vallavalitsuse 06.09.2013 korralduse nr 1031 tühistamiseks ja Viimsi Vallavalitsuse 29.09.2006 korralduse nr 589 p 1.2 tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt Viimsi Vallavalitsuse 29.09.2006 korralduse nr 589 p 1.2. kehtetuse kindlaks tegemiseks alates 04.10.2008, alternatiivselt Viimsi Vallavalitsuse 29.09.2006 korralduse nr 589 p 1.2 tühistamiseks ning Viimsi Vallavalitsuse kohustamiseks anda haldusakt, millega kohustatakse lammutama Viimsi vallas, Pringi külas, XXXXXXXXX XXX XXX ja XXX kinnistul pooleliolev ehitis Menetlusosalised Kaebaja - AV, esindaja v. adv Silja Holsmer Vastustaja - Viimsi vald Kolmas isik - PM, esindajad v. adv Allar Jõks ja adv Triin Väljaots Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 12. märtsi 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Viimsi valla määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Viimsi valla määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12. märtsi 2014. a määruse haldusasjas nr 3-13-1979 resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viimsi Vallavalitsus väljastas 29.09.2006 korralduse nr 589 p 1.2 alusel PMale 03.10.2006 ehitusloa nr 7413 kaldakindlustuse ehitamiseks Pringi külas XXXXXXXXX XXX XXX ja XXX kinnistutele.

3-13-1979 2(9) 2. Viimsi Vallavalitsus teatas 28.06.2013 vastuses AV 24.05.2013 teabenõudele, et XXXXXXXXX XXX XXX, XXX ja XXX ning XXX-X ja XXX-X kruntidele ei ole väljastatud ehituslube elamute ehitamiseks, kuid XXXXXXXXX XXX XXX ja XXX kruntidele on 03.10.2006 väljastatud ehitusluba nr 7413 kaldakindlustuse ehitamiseks. 3. AV esitas 29.07.2013 Viimsi Vallavalitsusele taotluse 03.10.2006 väljastatud ehitusloa nr 7413 kehtetuse tuvastamiseks ja vastava asjaolu ehitisregistris kajastamiseks. Alternatiivselt esitas AV vaide ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks. 4. AV esitas 05.08.2013 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada Viimsi Vallavalitsuse poolt 03.10.2006 väljastatud ehitusloa nr 7413 kehtivus kuni AV poolt 29.07.2013 esitatud vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata. Tallinna Halduskohus rahuldas 06.08.2013 määrusega haldusasjas nr 3-13-1665 AV esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Viimsi Vallavalitsuse 03.10.2006 väljastatud ehitusloa nr 7413 kehtivuse kuni AV vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata, või kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemeks olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.08.2013 määrusega PMa määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.08.2013 määruse haldusasjas nr 3-13- 1665 muutmata. 5. Viimsi Vallavalitsuse 06.09.2013 korraldusega nr 1031 tagastati AV vaie läbivaatamatult haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel. 6. AV esitas 23.09.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Viimsi Vallavalitsuse 06.09.2013 korraldus nr 1031; teha kindlaks Viimsi Vallavalitsuse 29.09.2006 korralduse nr 589 p-ga 1.2 Pringi külas XXXXXXXXX XXX XXX ja XXX kaldakindlustuse ehitamise ehitusloa väljastamise (03.10.2006 väljastatud ehitusluba nr 7413) tühisus; juhul kui kohus leiab, et ehitusluba ei ole tühine, teha kindlaks Viimsi Vallavalitsuse 29.09.2006 korralduse nr 589 p-ga 1.2 Pringi külas XXXXXXXXX XXX XXX ja XXX kaldakindlustuse ehitamise ehitusloa väljastamise (03.10.2006 väljastatud ehitusluba nr 7413) kehtetus alates 04.10.2008; juhul kui kohus leiab, et ehitusluba ei ole tühine ega kehtetu alates 04.10.2008, tühistada Viimsi Vallavalitsuse 29.09.2006 korralduse nr 589 p 1.2; kohustada Viimsi Vallavalitsust andma haldusakt, millega kohustatakse lammutama Viimsi vallas Pringi külas XXXXXXXXX XXX XXX ja XXX kinnistul pooleliolev ehitis. 7. Tallinna Halduskohtu 02.10.2013 määrusega võeti kaebus menetlusse. Kohus palus vastustajal ja kolmandal isikul esitada seisukohad seoses kaebuse tähtaegsuse küsimusega ehitusloa tühistamise nõudes. 8. Viimsi vald oli 04.11.2013 vastuses seisukohal, et sõltumata sellest, kas kohus jätab vaide tagastamise korralduse kehtima või tühistab selle, tuleb teiste nõuete osas menetlus lõpetada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 alusel seoses kaebetähtaja ületamisega. Käesolevas kaebuses vaidlustab kaebaja esmakordselt Viimsi Vallavalitsuse 29.09.2006 korralduse nr 589 p 1.2. Eelnevalt on esemeks olnud ehitusluba, mitte aga korraldus, mille alusel see välja anti. Vaidlust ei ole ka asjaolus, et ehitusloa väljastamise korralduse vastuvõtmise aja sai kaebaja teada Viimsi Vallavalitsuse ehitusameti juhataja 28.06.2013 e- kirjast (I kd, tl 20). Seega on tegemist kaebetähtaja rikkumisega. Kuna kaebaja sai ehitusloa väljastamise korraldusest teada hiljemalt 28.06.2013, hakkas nõude esitamise tähtaeg kulgema alates 29.06.2013 ja kaebuse oleks HKMS § 46 kohaselt pidanud halduskohtule esitama hiljemalt 28.07.2013, s.o 30 päeva jooksul korralduse olemasolust teadasaamisest. Kuna kaebus esitati kohtule alles 23.09.2013, siis on nõuded seoses ehitusloa väljastamise korraldusega esitatud pärast kaebetähtaega.

3-13-1979 3(9) Isegi kui tähtaja ennistamise küsimus võiks tõusetuda, siis haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg 3 kohaselt menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. 9. PM palus 04.11.2013 seisukohas lõpetada haldusasja menetlus HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel ning juhul kui kohus leiab, et kaebus on tähtaegne, viia läbi vaatlus XXXXXXXXX XXX XXX, XXX ja XXX-X kinnistutel. Tühistamisnõude esitamise tähtaeg on möödas. Kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes, kuna kaebaja ei ole pärast ehitustöödest teadasaamist mõistliku aja jooksul ehitusluba vaidlustanud. Kaebaja, kes ehitas kõrvalkinnistule maja ja elab selles alates 2011. a, pidi teadma kolmanda isiku kinnistul toimuvast kaldakindlustuse ehitustegevusest ammu enne 28.06.2013. Kuivõrd ehitustööd kolmanda isiku krundil algasid 2006. a, viivitas kaebaja kaebuse esitamisega ebamõistlikult. Maa-ameti 2006. a kaardilt (I kd, tl 111) nähtub, et kolmanda isiku kinnistul on alustatud kaldakindlustuse ehitamisega ning kinnistutele on veetud suurtes kogustes pinnast ja kive. Sama aasta novembris alustati pinnase tagasitäitmisega, mille meri oli ära viinud, ning tõsteti kaldasse osa kividest. 2007. a veeti kinnistule veel juurde pinnast ja hulgaliselt kive, viimased tõsteti kokku ühte suurde hunnikusse (vt I kd, tl 112). Kuivõrd enamus kive ja kogu kaldakindlustuse ehitamiseks vajaminev pinnas veeti kinnistule juba 2006. ja 2007. a, pidi kaebaja suuri pinnase- ja kivihunnikuid igal juhul nägema. Seda enam, et kaebaja maja oli 2012. a kaardi järgi täielikult valmis ehitatud (vt I kd, tl 113). Ei ole usutav, et kaebaja, kelle elumaja asus kolmanda isiku kinnistute kõrval, ei olnud seal toimuvast kaldakindlustuse ehitusest teadlik kuni hetkeni, mil kolmas isik vedas 2013. a oma kinnistutele viimased koormad kive. Kuivõrd kolmanda isiku kinnistud asuvad XXXXXXXXX XXX ääres, jäi kaldakindlustuse ehitamine 2007. a silma ka praegusele vallavanemale Haldo Oravasele, kes kinnitas oma seletuses, et suured pinnase- ja kivihunnikud, mis kinnistutele veeti, olid möödasõitjatele näha. Seda, et nad olid teadlikud kolmanda isiku kinnistul toimuvatest ehitustöödest, kinnitasid ka ümberkaudsed naabrid EA, JS, AK. Kivi- ja pinnasehunnikuid märkasid ka XXXXXXXXX XXX X elanikud, kes kinnitavad, et töödega alustati juba 2006-2007. PT aitas ehitusele koguni kaasa. Et pinnasehunnikud olid tegelikult kogutud juba 2006, on tõendatud ka ortofotodega. See tähendab, et kaebaja on venitanud kaebuse esitamisega 6 aastat. Isegi kui kaebaja ei käinud enne ehituse alustamist kordagi oma krundil, oleks kaebaja hiljemalt oma maja ehitades, s.o 2010. a, pidanud oma krundil käies saama teada kolmanda isiku kinnistul toimuvast kaldakindlustuse ehitusest. Kaebaja on enda kinnistu pinda tõstnud (kaebaja ei ole märkinud selle aega) ja tal oli juba enda hoone projekteerimisel teada, milline peaks olema kinnistu pinna kõrgus. Mõistliku inimesena pidi kaebaja aru saama, et kui ka kõrvalkinnistul ei ole eluhoonet, on sinna veetud materjali, mida saab kasutada rajatiste või ehitiste edasiseks rajamiseks kinnistule. Pinnase tõstmisel pidi kaebaja märkama kolmanda isiku kinnistul pinnasmaterjali olemasolu. Isegi kui kaebajat ehitusloa menetlusse ei kaasatud, oli tal võimalik uurida, milline ehitustegevus kõrvalkinnistul toimub. Kaebaja väited ehitustöödest teada saamise kohta on vastuolulised. Kaebaja leiab, et aktiivsem kivide vedu algas 12.07.2013. Samas oli kaebajal tema enda väidete põhjal juba enne seda tekkinud teadmine ehitamisest, sest muidu ei oleks ta pöördunud 23.05.2013 päringuga vallavalitsuse poole. Kaebaja sai ehitusõiguse olemasolust teada juba 28.06.2013. Seega, kui kaebaja väidab, et ta sai ehitustegevusest aru alles siis, kui nägi koppa töötamas, on see eeltoodut arvestades eksitav väide. Ehitustegevus ei seisne vaid kopatöödes, seega ei alanud reaalne ehitustegevus alles 2013. a juulis. Isegi kui kaebaja sai ehitusloast teada 28.06.2013, oli tal kohtusse pöördumise võimalus koheselt. Kaebaja esitas üksnes esialgse õiguskaitse taotluse.

3-13-1979 4(9) 10. AV esitas 29.11.2013 täiendava seisukoha. Tuvastusnõuded on tähtaegsed. Kaebaja esmaseks nõudeks on ehitusloa tühisuse tuvastamine. Vastava nõude võib esitada tähtajatult (HKMS § 46 lg 5). Kaebaja teiseks nõudeks on ehitusloa kehtetuse kindlakstegemine alates 04.10.2008. Vastava tuvastusnõude võib samuti tulenevalt HKMS § 46 lg-st 4 esitada tähtajatult. Ehitusloa tühistamise nõue on tähtaegne. Kaebajale edastati esmakordselt ehitusluba 28.06.2013. Siis sai kaebaja esmakordselt teada, et naaberkinnistule kavandatakse rannakaitserajatise ehitamist. AV esitas vaide 30 päeva jooksul ehitusloa esitamisest. Puudub vaidlus, et kaebajat ehitusloa väljastamise menetlusse ei kaasatud ning temale ehitusluba teatavaks ei tehtud. Mais 2013 märkas kaebaja, et aeg-ajalt käivad mitmed isikud naaberkinnistul. Kuivõrd tegemist on hoonestamata kinnistuga, siis võis oletada, et kavandatakse ehitustegevuse algust. Ehitusluba ehitisregistrist ei nähtunud ning AV esitas 24.05.2013 teabenõude Viimsi Vallavalitsusele, millele vastati alles 28.06.2013 ning teatati, et nüüd on ehitusluba kantud ka ehitisregistrisse. Kaebaja esitas ehitusloa saamise päeval, s.o 28.06.2013 ehitusloa aluseks oleva projekti saamiseks taotluse valda (I kd, tl 23-24 pöördel). Vastustaja kaebajale seaduses sätestatud tähtaja jooksul ei vastanud. Kuivõrd 18.07.2013 algas naaberkinnistule suurtes kogustes kivide vedu, pöördus kaebaja e-kirjadega vastustaja poole (I kd, tl 23-24 pöördel). Vastustaja vastas kaebajale 23.07.2013, et tegemist on kaevise ladestamisega, mitte ehitamisega. Ehitusloa aluseks olevat projekti jätkuvalt kaebajale ei esitatud. Seejärel esitas kaebaja esindaja 29.07.2013 täiendava teabenõude vastustajale (I kd, tl 157). Ehitusloa aluseks oleva projekti nime all esitas vastustaja alles pärast vaide esitamist 02.08.2013 (I kd, tl 159) ilma mõõtkavata joonise (eskiis). Kaebaja esitas ehitusloast teadasaamisel vastustajale vaide ja samuti esialgse õiguskaitse taotluse vaide menetluse ajal vastavalt HKMS-s sätestatule. Ainetu on vastustaja seisukoht, et kaebaja ei ole vaidlustanud ehitusloa väljastamise korraldust. Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2013 määruse p-s 9 on asutud ühesele seisukohale, et kuna ehitusluba on haldusakti andmise kohta väljastatud tõend ega ole kuidagi lahutatav vallavalitsuse korraldusest, mille alusel see väljastati, siis tuleb lugeda vaie esitatuks nii korralduse kui ka ehitusloa peale tervikuna. Ehitustöödega alustamist novembris 2006 ei saa tõendada 05.08.2006 fotoga. Samuti ei nähtu 2006. a ortofotolt ega üheltki järgneva aasta ortofotolt kaldakindlustuse rajamist kolmanda isiku kinnistutele. Vastavalt ehitusseaduse (EhS) § 25 lg-le 3 loetakse ehitamise alustamise päevaks esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva. Kolmas isik ei märgi, milliseid väidetavaid ehitusloale vastavaid töid ta novembris 2006 teostas. Kaebaja ei ole teadlik mistahes tööde teostamisest enne 05.08.2013. Ortofotodelt ilmneb, et mõningad kivid on keset XXXXXXXXX XXX XXX kinnistut ja üksikud XXXXXXXXX XXX XXX kinnistul. Sellest ei oskaks ükski mõistlik isik eeldada, et tegemist võiks olla rannakindlustuse rajamise ettevalmistamisega. Kümnete veoautode koormate kaupa asuti pinnast ja kive vedama alles juulis 2013, millele kaebaja reageeris kohe, saates 18.07.2013 e-kirja Viimsi Vallavalitsusele. Ka Keskkonnaameti 12.07.2013 nõusolek kaevise võõrandamiseks ja väljaspool kinnisasja kasutamiseks (I kd, tl 76, pöördel) kinnitab, et kivide vedu algas mitte varem kui 12.07.2013. Keskkonnaamet ei esitanud vastuseks teabenõudele muid nõusolekuid kaevise (põllukivide) kasutamiseks XXXXXXXXX XXX XXX ja XXX kinnistul. Kolmanda isiku esitatud erinevate isikute seletused ei ole dokumentaalsed tõendid HKMS mõttes. Kaebaja oli teadlik piirkonna detailplaneeringust, mis nägi ette, et ehituskeeluala on 50 m merepiirist. Naaberkinnistul aastaid seisnud kivid ei saa mõistlikus inimeses tekitada kahtlust,

3-13-1979 5(9) et kavandatakse detailplaneeringuväliselt ehituskeeluvööndis ehitamist. Kaebajal puudus alus eeldada, et vastustaja võiks jätta tähelepanuta piirkonna detailplaneeringu ning lubada selges vastuolus looduskaitseseadusega ehituskeelualasse ehitamist. Juhul kui kohus peaks leidma, et kaebaja oleks pidanud ehitusloast teada saama enne 28.06.2013, taotleb kaebaja kaebetähtaja ennistamist. 11. Tallinna Halduskohus jättis 12.03.2014 määrusega muu hulgas rahuldamata Viimsi valla taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu kaebuse nõuetes Viimsi Vallavalitsuse 29.09.2006 korralduse nr 589 p-ga 1.2 Pringi külas XXXXXXXXX XXX XXX ja XXX kaldakindlustuse ehitamise ehitusloa väljastamise (03.10.2006 väljastatud ehitusluba nr 7413) tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt Viimsi Vallavalitsuse 29.09.2006 korralduse nr 589 p 1.2 alates 04.10.2008 kehtetuse kindlakstegemiseks või alternatiivselt Viimsi Vallavalitsuse 29.09.2006 korralduse nr 589 p 1.2 tühistamiseks ning Viimsi Vallavalitsuse kohustamiseks haldusakti andmiseks, millega määratakse kohustus Viimsi vallas Pringi külas XXXXXXXXX XXX XXX ja XXX kinnistul poolelioleva ehitise lammutamiseks (resolutsiooni p 1). Samuti jättis kohus rahuldamata PMa taotluse menetluse lõpetamiseks kaebuse kõigis nõuetes kaebetähtaja rikkumise tõttu (resolutsiooni p 2). Kaebus nõudes tühistada Viimsi Vallavalitsuse 06.09.2013 korraldus nr 1031 on kohtule esitatud tähtaegselt. HKMS § 46 lg 1 sätestab, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 06.09.2013 korralduse nr 1031 tühistamiseks on kaebaja halduskohtule esitanud 23.09.2013. Järelikult on kaebus esitatud kohtule vähem kui 30 päeva möödumisel haldusakti andmisest (kättesaamisest), seega tähtaegselt, ja kohus jätab vastustaja ja kolmanda isiku taotluse kaebuse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu selle nõude osas rahuldamata. Ka tuvastamisnõuded on kohtule esitatud tähtaegselt. Kaebaja on kohtule esitanud alternatiivsed tuvastamisnõuded. HKMS § 46 lg 5 sätestab, et kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. Muu tuvastamiskaebuse võib esitada tähtajatult. Antud juhul on kaebaja esitanud kohtule nimetatud nõuetes muu tuvastamiskaebuse (vt ka HKMS § 37 lg 2 p 6), mille esitamine on lubatud tähtajatult. Järelikult ei saa kaebus olla vastavates nõuetes esitatud kaebetähtaja rikkumisega ning vastustaja ja kolmanda isiku taotlus eelpool viidatud nõuete osas menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja on esitanud kohtule alternatiivse nõude tühistada Viimsi Vallavalitsuse 29.09.2006 korralduse nr 589 p 1.2. Kohus viitab selle nõude tähtaegsuse küsimuse lahendamisel Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2013 määruse haldusasjas 3-13-1665 p-le 10. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kolmas isik ning vastustaja ei ole muus osas kohtule oma põhjendatud seisukohti esitanud, on vastav tühistamisnõue tähtaegne. Kohus ei nõustu vastustaja väitega, nagu vaidlustaks kaebaja käesolevas asjas esmakordselt Viimsi Vallavalitsuse 29.09.2006 korralduse nr 589 p 1.2. Vastavalt HKMS § 47 lg-le 2 võib juhul, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud vaide 03.10.2006 ehitusloale nr 7413 ja vaie on kaebajale tagastatud Viimsi Vallavalitsuse 06.09.2013 korraldusega nr 1031. Seega hakkas kohtusse pöördumise 30-päevane tähtaeg kulgema alates viidatud korralduse kättesaamisest kaebaja poolt. Vaie on esitatud 29.07.2013, s.t 30-päevase tähtaja raames. Arvestada tuleb, et vaidlust ei ole asjaolu üle, et kaebaja sai vaidlusalusest ehitusloast teada 28.06.2013. 28.07.2013 oli pühapäev, millest tulenevalt lükkus vaide või kaebuse esitamise tähtaeg 29.07.2013 (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8).

3-13-1979 6(9) Tähtsust ei oma asjaolu, et AV on vaides taotlenud üksnes 03.10.2006 ehitusloa nr 7413 kehtetuks tunnistamist, kuid pole vaidlustanud Viimsi Vallavalitsuse 29.09.2006 korralduse nr 589 p 1.2. Eraldi dokumendina vormistatud ehitusluba on üksnes haldusakti andmise kohta väljastatud tõend HMS § 55 lg 5 tähenduses ega ole lahutatav vallavalitsuse korraldusest, mille alusel see väljastati (vt ka Riigikohtu 09.05.2008 määrus nr 3-3-1-22-08, p 10). Seetõttu tuleb lugeda vaie esitatuks nii korralduse kui ka ehitusloa peale tervikuna. Kolmas isik ei ole veenvalt tõendanud, et kaebaja pidi olema tema õigusi rikkuda võivast haldusaktist teadlik enne 28.06.2013, mil vastustaja väljastas vastuseks kaebaja 24.05.2013 teabenõudele vaidlusaluse ehitusloa. Samuti ei ole kolmas isik tõendanud, et enne 2013. a maid pidi kaebajal olema võimalik aru saada kinnistul plaanitavast ehitustegevusest. Kohtule esitatud ortofotod ei tõenda ei ehitusloa alusel ehitustööde teostamist ega kaebaja teadlikkust sellest. Kaebaja viitab õigesti, et vastavalt ehitusseaduse (EhS) § 25 lg-le 3 loetakse ehitamise alustamise päevaks esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva. Ortofotodelt nähtub üksnes, et 2002. a pole kolmanda isiku kummalgi kinnistul ega kaebaja kinnistul inimtegevusele omaseid tunnuseid, 2006. a on XXXXXXXXX XXX XXX ja XXXXXXXXX XXX XXX kinnistul teatav hulk kive ning teataval määral pinnast (I kd, tl 111). 2008. a tehtud ortofotolt tundub, et samal kinnistul on veidi rohkem kive ning 2012 fotode järgi on kivid XXXXXXXXX XXX XXX kinnistu keskel endisel kohal ning XXXXXXXXX XXX XXX kinnistul ei paista pinnasehunnikuid, kuid tundub, et sinna on lisandunud veidi kive, samuti nähtub sellelt, et kaebaja maja on ilmselt väliselt valmis (I kd, tl 113). Samas ei tõenda vastavate kivide ja pinnase hunnikute olemasolu kuidagi seda, et kaebaja pidi aru saama, et hakatakse rajama vaidlusaluse ehitusloaga lubatud kaldakindlustust, mis võib tema õigusi puudutada. Fotodelt ei nähtu ka kaldakindlustuse ehitamist, vaid üksnes see, et kinnistutel on pinnase- ning kivihunnikud, millest ei saa järeldada ehitusprojektile vastavat ehitustegevust. Kaebaja asus elama XXXXXXXXX XXX XXX kinnistu naaberkinnistule alates septembrist 2011. Järelikult ei pidanud kaebaja ka märkama kolmanda isiku kinnistul asunud kivihunnikute ja pinnase kuhjamist või kuhjade vähendamist ja tegema sellest ehitustegevusele viitavaid järeldusi. Kolmanda isiku poolt viidatud varasemate väidetavate ehitustööde toimumine ei ole kohtule esitatud materjalide alusel tuvastatav. Kolmanda isiku väited suure massiga kivide pidevast ümberpaigutamisest soovitud kaldakindlustuse paremaks püstitamiseks on väheveenvad. Kohus nõustub kaebajaga selles, et kolmanda isiku poolt kohtule vastuse lisadena esitatud erinevate isikute seletused ei tõenda kaebaja teadmist kaldakindlustuse ehitamise kavast. Esitatud seletustes on kolmanda isiku poolt viidatud isikud kinnitanud üksnes enda teadmisi, mitte kaebaja teadmist. Eeltoodust tulenevalt ei oma need kaebetähtaja seisukohalt tähtsust. Kohtu arvates ei pidanud kaebaja kolmanda isiku kinnistutel asunud kivi- ja pinnasekuhjadest järeldama, et kinnistule võib olla väljastatud kaebaja õigusi rikkuda võiv ehitusluba, mida ei ole detailplaneeringuga ette nähtud ning mis asuks ehituskeelu alal. Kohus ei nõustu kolmanda isikuga selles, et kui kaebaja tõstis enda krundi pinnast ning nägi naaberkrundil pinnasehunnikuid, siis pidi ta sellest tegema järelduse võimalikust kaldakindlustuste püstitamisele suunatud ehitustegevusest kolmanda isiku krundil. Kohus ei nõustu kolmanda isikuga ka selles, et kaebaja oleks pidanud juba varem uurima kolmandalt isikult, vallalt või naabritelt, kas kõrvalkinnistu on kasutusele võetud või mis sinna võidakse rajada. Kolmas isik märgib, et märgates kivide ja pinnase vedu, oli kaebajal võimalik järele uurida, mis seal tegema hakatakse. Samas jätab kolmas isik tähelepanuta, et seda kaebaja ka tegi. Kaebaja nägi enda väitel esmakordselt teatavat selgelt ehitustegevusele viitavat tegevust kolmanda isiku kinnistul 2013. a mais ning pöörduski koheselt vastustaja poole (I kd, tl 20). Kaebaja seisukohtadest nähtub, et ta oli teadlik kehtivast detailplaneeringust ning

3-13-1979 7(9) kehtivast ehituskeelualast. Sellest tulenevalt ei pidanudki ta eeldama, et võib olla välja antud kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuv haldusakt, ning hakkama sellest tulenevalt tegema täiendavaid päringuid enne, kui ta märkas aktiivset ehitustegevusele viitavat tegevust kolmanda isiku kinnistul. Lisaks kinnitas kolmas isik ka ise, et nõlva ja nn kaitserajatise tööde tegemist ei peagi nähtuma enne, kui neid hakati tegema, sest ehitusloa aluseks olevatest töödest tehakse kaldatööd siis, kui enne seda on tehnika ja materjal kohale veetud. Tehtud, kuid pooleli jäänud tööde vastavus valla poolt kehtestatud nõuetele ei oma kaebetähtaja küsimuse lahendamise seisukohalt tähtsust. Vastavalt HKMS § 47 lg-le 2 võib isik, juhul kui ta pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, esitada kohtule kaebuse selle nõudega 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Antud juhul on kaebaja seda seaduses sätestatud võimalust kasutanud ning esitanud kaebuse vaide tagastamise otsusest arvates kohtule tähtaegselt. Samuti on seaduses sätestatud võimalus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks vaidemenetluse ajaks (vt HKMS § 249 lg 2 ja lg 4), millist võimalust kaebaja samuti kasutas. Kuna kaebaja sai tühistamisnõudega vaidlustatud Viimsi Vallavalitsuse 29.09.2006 korralduse nr 589 p-st 1.2 teada esmakordselt 28.06.2013, ehitusloa aluseks olev eskiis väljastati kaebajale alles 02.08.2013 ning kaebaja on vaidlustanud Viimsi Vallavalitsuse 29.09.2006 korralduse nr 589 p 1.2 (03.10.2006 ehitusloa nr 7413) vaidemenetluse korras, mille osas on tehtud vaide tagastamise otsus 06.09.2013 ning kaebus on kohtule esitatud 23.09.2013, siis on kaebus tähtaegne (HKMS § 47 lg 2). Kaebaja ei ole viivitanud ebamõistlikult kaua, astumaks asjakohaseid samme, et saada teada naaberkinnistul toimuva ja võimalik, et tema õigusi puudutava, ehitustegevuse õiguslike aluste kohta. Kaebus on ka tühistamisnõude osas esitatud tähtaegselt ja puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust kaebetähtaja ennistamiseks. 12. Viimsi vald esitas 27.03.2014 määruskaebuse halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 peale, mille Tallinna Halduskohus 19.06.2014 rahuldamata jättis ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule edastas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 13. Viimsi vald palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 12.03.2014 määruse resolutsiooni p 1 ning määruskaebuse rahuldamise korral tühistada ka resolutsiooni p 2 osas, milles Viimsi valla ja kolmanda isiku nõuded kattuvad. Nii õigusaktidest kui kohtupraktikast tulenevalt ei ole ehitusluba haldusakt. Haldusakt on korraldus, mille alusel see on väljastatud, ning vaidlustada saab vaid haldusakti, mida vaide esitaja antud juhul teinud ei ole. Seetõttu puudus HMS § 79 lg 1 p 1 alusel õigus vaiet esitada, kuna HMS § 72 lg 1 p 1 kohaselt võib vaidemenetluse korras nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist, kuid vaidlustatud ehitusluba ei ole haldusakt. Seega on tühistamisnõue esitatud tähtaega rikkudes ja sellise nõude osas tuleb menetlus lõpetada. Oma kogumis kinnitavad vastustaja ja kolmanda isiku poolt esitatud tõendid (ortofotod, isikute seletused), et kaebajal oli alust arvata, et on olemas haldusakt, mis võib tema õigusi rikkuda, ning ta oleks selle vaidlustamise soovi korral pidanud mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Pole mõistlikku seletust sellele, miks kohale toodud kivihunnikud sundisid kaebajat reageerima alles 2013. a. Õigusaktidest ei tulene võimalust teha tuvastamisnõudena kindlaks haldusakti kehtetust. Kui lugeda Viimsi Vallavalitsuse 29.09.2006 korralduse nr 589 p 1.2 kehtetuse tuvastamise nõue haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise nõudeks, siis on vastavalt HKMS § 46 lg-le 5

3-13-1979 8(9) kaebetähtaeg (kolm aastat haldusakti andmisest) ammu möödunud ja selle nõude osas tuleks menetlus lõpetada. 14. AV palub kirjalikus vastuses määruskaebuse rahuldamata jätta. Ekslik on vastustaja seisukoht, et ehitusluba ei ole haldusakt. Vaidlustatud on Viimsi Vallavalitsuse 29.09.2006 korralduse nr 589 p 1.2 ning selle alusel väljastatud ehitusluba nr 589 tervikuna. Määruskaebuses ei täpsustata, millal ja millistest asjaoludest oleks pidanud kaebaja varem järeldama kaldakindlustuse rajamiseks ehitusloa olemasolu. Halduskohus on kõiki tõendeid hinnanud. Vastustaja ei ole põhjendanud, kuidas kohus on tõendite hindamise korda rikkunud. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et pinnase ja kivide hunnikutest ei pidanud kaebaja järeldama kaldakindlustuse ehitamiseks ehitusloa väljastamist. Kuna ehitusloa alusel hiljemalt 03.10.2008 ehitustegevusega ei alustatud, on ehitusluba seaduse alusel automaatselt kaotanud kehtivuse alates 04.10.2008. Asjaolu, kas ehitusluba kaotas kehtivuse alates 04.10.2008, on võimalik kohtul kindlaks teha tuvastamisnõudega HKMS § 5 lg 1 p 6 alusel. Juhul kui seaduse alusel kehtivuse kaotanud haldusakti kehtetust ei oleks võimalik kohtul kindlaks teha, ei oleks EhS § 25 lg 2 alusel haldusakti kehtetus kohtu poolt kontrollitav. Tegemist ei ole õigusvastasuse kindlakstegemise nõudega, kuna EhS § 25 lg 2 alusel ehitusloa kehtetus ei sõltu selle õigusvastasusest, vaid ehitamisega mittealustamisest. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et tegemist on muu tuvastamisnõudega, mille esitamine on lubatud tähtajatult. Kuna määruskaebus on esitatud kaebetähtaega puudutavas osas, siis ei oma määruskaebuse väited seoses vaide tagastamise korralduse vaidlustamisega tähtsust. Kaebajal on Viimsi Vallavalitsuse 06.09.2013 korralduse nr 1031 vaidlustamise õigus. Kohtumääruse resolutsiooni p-ga 2 jäeti rahuldamata kolmanda isiku taotlus. Vastustaja ei saa kolmanda isiku õigusi puudutavas osas määruskaebust esitada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 15. Määruskaebuse väited selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse muutmiseks alust ei anna. 16. HKMS § 46 lg 5 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. Muu tuvastamiskaebuse võib esitada tähtajatult. Kaebuses esitatud alternatiivsete tuvastamisnõuete näol on antud juhul tegemist muu tuvastamiskaebusega, millele võib kaebuse esitada tähtajatult. Seega jättis halduskohus vaidlustatud määrusega õigesti rahuldamata vastustaja taotluse nimetatud nõuete osas menetluse lõpetamiseks. 17. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, et kaebaja alternatiivne nõue Viimsi Vallavalitsuse 29.09.2006 korralduse nr 589 p 1.2 tühistamiseks on tähtaegne, ega pea HKMS § 203 lg-le 2 ning § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgmist. 18. Määruskaebuse esitaja leiab, et kaebajal puudus HMS § 79 lg 1 p 1 alusel õigus vaiet esitada, kuna vaidlustatud ehitusluba ei ole haldusakt, mille kehtetuks tunnistamist saaks HMS § 72 lg 1 p 1 kohaselt vaidemenetluse korras nõuda. Kuna kaebaja ei vaidlustanud vaidemenetluses vallavalitsuse korraldust, mille alusel ehitusluba väljastati, siis on tühistamisnõue halduskohtule esitatud tähtaega rikkudes. Ringkonnakohus märkis 28.08.2013 määruses haldusasjas nr 3-13-1665: „Eraldi dokumendina vormistatud ehitusluba on üksnes haldusakti andmise kohta väljastatud tõend HMS § 55 lg 5

3-13-1979 9(9) tähenduses ega ole lahutatav vallavalitsuse korraldusest, mille alusel see väljastati (vrd Riigikohtu 09.05.2008 määrus nr 3-3-1-22-08, p 10). Seega tuleb lugeda vaie esitatuks nii korralduse kui ka ehitusloa peale tervikuna.“ Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde. 19. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja sai ehitusloast nr 7413 teada vastuseks tema teabenõudele saadetud Viimsi Vallavalitsuse ehitusameti juhataja 28.06.2013 elektronkirjast. Vastustaja ega kolmas isik ei ole veenvalt tõendanud, et kaebaja pidi olema tema õigusi rikkuvast haldusaktist teadlik enne 28.06.2013. Haldusasja materjalide juurde esitatud ortofotod ei tõenda ehitusloa alusel ehitustööde teostamist ega kaebaja teadlikkust sellest. Ortofotodelt on näha pinnase- ja kivihunnikuid, mis ei tõenda aga seda, et kaebaja pidi aru saama, et rajama hakatakse vaidlustatud ehitusloaga lubatud kaldakindlustust või et toodud materjali kavandatakse kasutada ehitustegevuses, milleks on väljastatud ehitusluba. Esitatud dokumentide alusel ei ole võimalik tuvastada, kas ja milliseid töid on PM kaldakindlustuse rajamiseks teinud enne 2013. a suve. Kolmanda isiku poolt asja materjalide juurde lisatud erinevate isikute seletused ei tõenda kaebaja teadmist kaldakindlustuse ehitamisest, mistõttu ei oma need kaebetähtaja küsimuse lahendamisel tähtsust. 20. Kuna kaebaja sai Viimsi Vallavalitsuse 29.09.2006 korralduse nr 589 p-st 1.2 (Pringi külas XXXXXXXXX XXX XXX ja XXX kaldakindlustuse ehitamise ehitusloa väljastamisest) teada 28.06.2013, ehitusloale esitatud vaide tagastas vastustaja 06.09.2013 korraldusega nr 1031 ning kaebus halduskohtule esitati 23.09.2013, siis on kaebus ka tühistamisnõude osas tähtaegne (HKMS § 47 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman