3-13-1539/62 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 25.08.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1539 Haldusasi M.K. kaebus tühistada Saku Vallavalitsuse 04.06.2013 korraldus nr 463 (sundvalduse seadmine). Menetlusosalised Kaebuse esitaja – M.K., esindaja v.adv Rainer Kuulme Vastustaja – Saku vald, esindaja Ülo Lohk Kolmas isik – AS EG Võrguteenus, esindaja v.adv Paul Keres Asja läbivaatamise vorm Kirjalikus menetluses Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. 3.

Mõista kaebajalt kolmanda isiku (AS EG Võrguteenus, registrikood 11197170) kasuks välja menetluskulu summas 850 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest (so hiljemalt 24.09.2014) esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180, § 181 lg 1). Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.K. on Pruuli kinnistu (registriosa nr 2246402, katastritunnus 71801:001:0365) asukohaga Harju maakond, Saku vald, Saustinõmme küla, omanik.

2. Saku Vallavalitsuse 17.07.2012 korraldusega nr 638 määrati projekteerimistingimused gaasitrassi rajamise ehitusprojekti koostamiseks aadressil Saku vald, Saustinõmme; Männiku; Tammemäe; Tänassilma; Jälgimäe ja Kanama külad ning Saku alevik. D-kategooria gaasitorustik läbib kaebuse esitaja kinnistut.

3. 28.02.2013 kirjaga nr 8-1/872.2 teavitas vastustaja kaebajat projekteerimistingimuste väljastamisest, mille elluviimisega kaasneb asjaõigusseaduse (AÕS) §-s 1581 ettenähtud talumiskohustuse tekkimine. Kaebaja esindaja koostas 29.03.2013 arvamuse ja vastuväited sundvalduse seadmise taotluse kohta, millele vastustaja vastas 16.04.2013.

4. Kaebaja esitas 29.03.2013 halduskohtule projekteerimistingimuste tühistamiseks kaebuse, mille kohus jättis 07.02.2014 otsusega haldusasjas nr 3-13-698 rahuldamata.

5. AS Eesti Gaas esitas 29.05.2013 kirjaga vastustajale taotluse kaebaja kinnistule sundvalduse seadmise menetluse jätkamiseks, kuna kokkulepet kaebajaga ei saavutatud.

6. Vastustaja andis 04.06.2013 korralduse nr 463 „Sundvalduse seadmine“, mille kaebaja sai kätte 20.06.2013. Vastustaja esitas jõustunud sundvalduse seadmise otsuse ehitisregistrile 05. 07.2013, millega on sundvalduse seadmise menetlus kaebaja kinnistule lõppenud. Korralduse kohaselt kulgeb gaasitorustik kinnistu piiril, et minimaliseerida kinnistu omanikule tekkiva kitsenduse ulatust.

7. 17.07.2013 esitas kaebaja halduskohtule kaebuse Saku Vallavalitsuse 04.06.2013 korralduse nr 463 tühistamiseks.

8. 03.02.2014 menetlusdokumendis teavitas kaebaja kohut, et AS Eesti Gaas on sõlminud 31.05.2013 lepingu gaasitorustiku omandi üleandmiseks koos kõigi õiguste, kohustuste, lepingute ja kasutusõigustega AS-le EG Võrguteenus. Menetlusdokumendile oli lisatud Saku Vallavalitsuse 17.09.2013 korraldus nr 738 „Õigustatud isiku muutmine“. 07.02.2014 määrusega kõrvaldas kohus menetlusest AS-i Eesti Gaas ja kaasas kolmanda isikuna menetlusse AS-i EG Võrguteenus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Kaebaja taotleb vaidlustatud haldusakti tühistamist ja vastustajalt menetluskulude väljamõistmist.

9.1. Kaebaja leiab, et haldusakt on põhjendamata. Sellest ei nähtu kaebaja vastuväidete käsitlemist ega kaalutlusi, trassi asukoha ja kaebaja õiguste riive osas.

9.2. Torustik pikkusega 1674,1 meetrit hõlmab kokku 33 346,10 m2 kinnistust, millist kinnistu osa ei ole kaebajal võimalik peale gaasitrassi rajamist mingil viisil kasutada. Tulenevalt Eesti Standardist EVS 884:2005 on gaasitrassi ohutuskuja hoonestusele 42 m gaasitorust, mis tähendab, et gaasitorustiku rajamisega välistatakse kaebajal kinnistu kasutamine tegelikkuses 93 200 m2 ulatuses, mis moodustab ca 25,3% kogu kinnistust.

Üldplaneeringu kohaselt on perspektiivse gaasitrassi kaitsevööndiks märgitud 10 m toru seinast mõlemale poole, projekteerimistingimuste p-s 1.1 ettenähtud Eesti Standard EVS 884:2005 näeb aga ette planeeritava gaasitrassi ohutuskuja hoonestusele hoopis 42 m torust, millist kaebajat oluliselt koormavamat piirangut kehtivas üldplaneeringus ette nähtud ei ole. AS Eesti Gaas 15.02.2013 taotlusest nähtub, et soovitakse rajada gaasitrassi, mille kaitsevööndi ulatus on hoopis minimaalselt 25 m torust.

9.3. Haldusakt on sisuliselt õigusvastane, kuna kaebaja omandiõiguse riive on ebaproportsionaalne. Kaebaja arvates oleks gaasitrassi rajamine võimalik ka tema kinnistut kasutamata. Kaebajal ei olnud teavet Saku valla üldplaneeringust, mis näeb ette tema kinnistule gaasitrassi asukoha, kuid üldplaneering ei ole ka seadusjärgseks kinnisasja kitsenduseks.

9.4. Sundvalduse seadmise korralduses ei ole kaebajale ettenähtud rahalist ja kohest hüvitist. Kaebaja peab sellist olukorda põhiseadusega (PS § 32) vastuolus olevaks ning taotleb kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (KASVS) põhiseadusevastaseks tunnistamist kohese hüvitise määramise regulatsiooni puudumise tõttu. Kaebaja arvates on tegemist sisuliselt sundvõõrandamisega, mis peaks vastama PS §-s 32 toodud tingimustele. Korraldusest ei nähtu, et enne sundvalduse seadmist oleks kaalutud sundvõõrandamise võimalikkust, mida tuleb kaaluda tulenevalt kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (KASVS) § 6 lg-st 1.

Ka Riigikohus on osundanud, et tehnovõrkudeja rajatiste talumiskohustus võib oluliselt alandada kinnisasja turuväärtust ning teatud juhtudel muuta kinnisasja müügi võimaluse küsitavaks (lahend asjas nr 3-4-1-3-04, p 37).

9.5. Sundvalduse seadmise otsuses ei ole märgitud, mis eesmärgil võib sundvalduse teostaja kinnisasja kasutada (KASVS § 6 lg 3).

9.6. Korralduses oli sundvaldus seatud AS-i Eesti Gaas kasuks, kes on vastavad õigused üle andnud.

10. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.

10.1. Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22 kehtestati Saku valla üldplaneering (edaspidi üldplaneering). Üldplaneeringu kaart 2 „Teed ja tehnovõrgud“ määrab ära olemasolevate ja planeeritavate teede ja tehnovõrkude asukohad (Saku valla veebilehel: Saku vald/Ehitus ja planeerimine/Üldplaneering/Kaart 2. Teed ja tehnovõrgud/). Üldplaneeringu kaardil 2 on märgitud sinise katkendliku joonega perspektiivse D-kategooria gaasitorustiku asukoht, mis kulgeb ka piki Pruuli kinnistu (katastritunnus 71801:001:0365, registriosa nr 2246402) piiri. Seega pidi kaebaja olema teadlik perspektiivsest D-kategooria gaasitorustiku asukohast vähemalt üldplaneeringu kehtestamisest, kui ta varem üldplaneeringu avalikel aruteludel ei osalenud. Üldplaneering on olnud kogu aeg kõigile kättesaadav Saku valla veebilehel ja vallavalitsuse kantseleis.

10.2. Saku Vallavalitsuse 17.07.2012 korraldusega nr 638 määrati projekteerimistingimused gaasitrassi rajamise ehitusprojekti koostamiseks kehtiva üldplaneeringu alusel.

Ehitusseaduse (EhS) § 19 lg 3 kohaselt on projekteerimistingimused kohaliku omavalitsuse kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Projekteerimistingimuste väljastamisel võtab kohalik omavalitsus aluseks planeeringutes või muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvaid ehituslikke tingimusi.

10.3. 15.02.2013 kinnitas AS Eesti Gaas sundvalduse seadmise taotluses, et on AÕS §-s 1581 nimetatud isik ja gaasitrass on avalikes huvides. 28.02.2013 kirjaga teavitati kaebajat projekteerimistingimuste väljastamisest ja seadusest tulenevast talumiskohustusest. Kaebaja esitas 29.03.2013 oma seisukoha ning vastustaja vastas sellele kirjalikult 16.04.2013. Kuna taotleja kaebajaga kokkulepet ei saavutanud jätkati sundvalduse seadmise menetlust. Vastustaja on seisukohal, et menetlusnõudeid on järgitud.

Kuna kaebaja kinnistu asub detailplaneeringu koostamise kohustuseta alal, siis rakendatakse sundvalduse seadmisel kaebaja kinnistule KASVS § 463 sätestatut. KASVS § 463 lg 1 kohaselt AÕS § 1581 lõikes 1 sätestatud isik esitab vallavõi linnavalitsusele sundvalduse seadmise taotluse. Taotlus peab sisaldama käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktides 1–3 ja 7 sätestatut ning kinnitust, et taotleja kuulub asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 nimetatud isikute hulka. KASVS § 463 lg 2 kohaselt vallavõi linnavalitsus teavitab kahe nädala jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse saamisest arvates kinnisasja omanikku tähtsaadetisena edastatud kirjaga projekteerimistingimuste väljastamisest, mille elluviimisega kaasneb asjaõigusseaduse § 1581 ettenähtud talumiskohustuse tekkimine. KASVS § 463 lg 2 seob projekteerimistingimuste väljastamise sundvalduse seadmise taotluse saabumisega vallavalitsusele. Vastustajal ei olnud seadusest tulenevalt varem alust kaebajat projekteerimistingimuste väljastamisest teavitada, kuna vastustajale ei olnud teada, kas taotlus sundvalduse seadmiseks kaebaja kinnistule esitatakse või ei, sest gaasitorustiku omanik ja kinnisaja omanik võivad kokkuleppel sõlmida isikliku kasutusõiguse seadmise kokkuleppe gaasitorustiku ehitamiseks ja talumiseks kaebaja kinnistul või kinnisasja osalise või täieliku võõrandamise lepingu. KASVS § 463 lg 3 kohaselt on kinnisasja omanikul õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kirja kättesaamisest arvates nelja nädala jooksul esitada oma arvamus ja vastuväited. KASVS § 463 lg 4 kohaselt vallavõi linnavalitsus teatab kinnisasja omanikule tema esitatud arvamuse ja vastuväidete kohta oma seisukoha kahe nädala jooksul arvamuse ja vastuväidete saamisest arvates posti teel saadetud arvamuse ja vastuväidete puhul tähtsaadetisena edastatud kirjaga, elektronposti teel saadetud arvamuse ja vastuväidete puhul elektronposti teel.

10.4. Kaebaja taluvuskohustus tuleneb AÕS §-st 1581. Talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega.

Kiili-Paldiski D-kategooria gaasitorustik, mis on BalticConnectori (Eesti-Soome gaasitrasside ühendus) osa, ehitatakse avalikes huvides. Teostatava projekti algpunktiks on olemasolev Tallinn – Virezi D-kategooria gaasitorustik (Kiili liinikraanisõlm) ja lõpp-punktiks Paldiskis planeeritava veeldatud maagaasiterminali kinnistu piir. Projekti raames on lahendatud hargnemine perspektiivse BalticConnectori merealuse torustiku ühendamiseks. Tegemist on rahvusvahelise tähtsusega gaasitorustikuga.

Seega on kaebaja kohustatud AÕS § 1581 lg 1 kohaselt taluma oma kinnisasjal rajatavat gaasitorustikku ja sellega kaasnevaid tehnorajatisi, kuna: gaasitorustik rajatakse avalikes huvides, mille kaudu hakatakse osutama avalikku teenust; rajatav gaasitorustik kuulub isikule, kellele laieneb maagaasiseaduse § 18 lg 2 sätestatud kohustus.

10.5. Sundvõõrandamise otsus vastab KASVS § 463 lg-le 5. Vastustaja on sundvalduse seadmisel kaebaja kinnistule järginud täpselt KASVS § 463 sätestatut ning sundvalduse seadmine on toimunud täiesti õiguspäraselt.

10.6. Vastustaja jääb oma vastuses kaebaja arvamusele ja vastuväidetele sundvalduse seadmise taotlusele antud seisukoha juurde, et kaebajal on võimalik oma kinnistut (katastritunnus 71801:001:0365; pindala 36,75 ha; maakasutus sihtotstarve on maatulundusmaa 100%) reaalselt kasutada. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusega nr 155 kehtestatud „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord” (määrus nr 155) § 6 p 9 sätestab: „9) maatulundusmaa (011;M) – põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa või maa, millel on metsavõi põllumajanduslik potentsiaal.” Küttegaasi ohutuse seaduse (KOS) § 10 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 02.07.2002 määruse nr 212 „Gaasipaigaldise kaitsevööndi ja D-kategooria gaasipaigaldise hooldusriba ulatus“ § 2 p 5 kohaselt on gaasipaigaldise torustiku maa peale ja maa alla paigaldamisel kaitsevööndi ulatus D-kategooria gaasipaigaldiste üle 500 mm läbimõõduga torustiku korral 10 meetrit ja D-kategooria gaasipaigaldise hooldusriba laius sama määruse §

6 kohaselt 6 meetrit. KOS § 10 lg 2 sätestab, et gaasipaigaldise kaitsevööndis peab hoiduma tegevustest, mis võivad kahjustada gaasipaigaldist, sealhulgas ei tohi: 1) teha tuld ja kasvatada puid; 2) ehitada ehitisi, välja arvatud gaasipaigaldise omaniku väljastatud tehnilistele tingimustele vastavaid ehitisi. Eeltoodust lähtuvalt on gaasitorustiku seadusjärgne kitsendus 10 m mõlemale poole. Eesti Standard ei ole seadusjärgseks kinnisasja kitsenduseks.

Üldplaneeringu kohaselt asub kaebaja kinnistu hajaasustusega alal ning osaliselt Sausti turbamaardla alal. Ligikaudu 20,1 ha suurune maa-ala kinnistu koosseisust on üldplaneeringus määratletud kui hoonestamiseks sobimatu maa. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirja punktile 2.3.4. (uue hoonestuse rajamine hajaasustusega ala) on hajaasustusega alal lubatud ilma detailplaneeringut koostamata ehitada üksikelamu koos juurdekuuluvate abihoonetega. Ühel katastriüksusel võib paikneda üks üksikelamu ja abihooned. Ehitusõiguse saamiseks hajaasustusega alal peab moodustatava uue katastriüksuse suurus olema vähemalt 2 ha, laius vähemalt 40 m ning katastriüksusele peab olema tagatud juurdepääs. Hajaasustusega alal on lubatud kuni kolmest üksikelamust ja juurdekuuluvatest abihoonetest koosnevad hoonete grupid, kus gruppidevaheline kaugus õuealade vahel mõõdetuna on vähemalt 100 m. Õueala suurus hajaasustusega alal võib olla kuni 10% katastriüksuse pindalast, kuid üldjuhul mitte rohkem kui 2000 m2. D-kategooria gaasitorustiku asukoht kulgeb piki kaebaja kinnistu piiri. Gaasitorustiku asukoht on valitud kulgema kinnistu piiril, et minimaliseerida kinnistu omanikule tekkivat kitsenduste ulatust. Kaebaja ei ole täpsustanud, mil viisil ta soovib oma kinnistut kasutada. Kaebaja leiab, et gaasitrassi ja ohutuskuja ulatusse jääva maa reaalne kasutamine tema poolt on võimatu. Üldplaneeringu kohaselt, arvestades, et D-kategooria gaasitorustiku kaitsevööndi laius torustiku teljest on 10 m mõlemale poole, võib kaebaja kinnistut kasutada maatulundusmaana või ehitada vähemalt 2 ha suurusele katastriüksusele üksikelamu koos abihoonetega. Seega on kaebajal võimalik kinnistut reaalselt kasutada vastavalt maakasutuse sihtotstarbele. Arvestades eeltoodud D-kategooria gaasitorustiku kaitsevööndi laiust ja kaebaja kinnistu maakasutuse sihtotstarvet, on tulevikus gaasitorustiku rajamisega kehtestatavad piirangud igati proportsionaalsed ja seaduslikud. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja kinnistule gaasitorustiku rajamisega kehtestatavad piirangud on kooskõlas PS §-dega 11 ja 32, kuna need on kehtestatud seadusega ning sundvalduse näol seatav kitsendus teenib üldiseid huve. Gaasitorustiku rajamine on võimalik ilma kinnistu omandamiseta ning sundvõõrandamine ei ole seetõttu KASVS § 3 lg-t 3 arvestades lubatav.

10.7. Kuna kaebaja ei saavutanud sundvalduse taotlejaga kasutusõiguse tasu osas kokkulepet, sai vastustaja viidata korralduses üksnes KASVS § 463 lg 5 p-le 4, mis on tasu maksmise alus. Kinnisasja omanik saab talumiskohustuse eest nõuda tasu. Vastustaja taotlejale varalisi kohustusi kaebaja suhtes kehtiva õiguse kohaselt panna ei saa.

11. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebajalt välja mõista oma menetluskulud. AS EG Võrguteenus kirjalikud seisukohad ühtivad vastustaja eeltoodud seisukohtadega. Kohus toob välja üksnes vastustaja arvamust täiendavad väited ja põhjendused.

11.1. Kolmas isik leiab, et kaebaja argumendid seoses gaasitrassi asukoha ja talumiskohustuse tasuga on vaidluse eset arvestades asjakohatud. Sundvalduse seadmisel ei pidanud vastustaja enam kaaluma gaasitrassi asukoha sobivust, kuna see oli kindlaks määratud kehtiva üldplaneeringuga.

11.2. Sundvalduse eest tasu saab kaebaja nõuda AÕS § 158² lg 1 alusel koormatisest tingitud mõju põhistamise teel ning tegemist on eraõigusliku suhtega.

11.3. Asjaolust, et esmalt oli sundvaldus seatud AS Eesti Gaas kasuks ei tulene kaebajale kaebeõigust, kuna tema õigusi see ei riku. Korraldust tuleb hinnata muudetud kujul. Kolmas isik omandas rajatava gaasitorustiku ja kõik ülekandetegevuses kasutatava varaga seotud õigused ja kohustused 01.06.2013.

11.4. Käesolevas asjas on apellatsioonikohus 29.08.2013 määruses osundanud, et rajatava gaasitorustiku näol on tegemist projektiga, mille suhtes on avalik huvi.

11.5. Riigikohus (asjas nr 3-4-1-3-04, p 29) ja seadusandja eelnõu seletuskirjas (KASVS § 463 ja AÕS § 1581 ) on leidnud, et avalikes huvides tehnorajatise rajamiseks puudutatud kinnistuid ei sundvõõrandata, vaid koormatakse sundvaldusega, mistõttu on tegemist eriregulatsiooniga.

11.6. Riigikohus tunnistas asjas nr 3-4-1-25-11 kehtetuks osaliselt AÕS § 158² lg 1 esimese lause, kuna talumiskohustuse eest nõutava tasu ülempiir oli liiga madal. Kehtetuks ei tunnistatud tasu nõudmise alust ning põhiseadusevastaseks ei saa pidada ka ühetaolise talumiskohustuse tasu suuruse regulatsiooni puudumist. Talumiskohustuse suuruse küsimus on tsiviilõigusliku vaidluse teema.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kaebaja väidab, et Pruuli kinnistule sundvalduse seadmine gaasitrassi ehitamiseks on sisuliselt sundvõõrandamine, mille eest on tal õigus saada kohest ja õiglast hüvitist. Kehtiv regulatsioon kohase ja kohese hüvitise maksmist kaebaja arvates ei taga.

Kohus kaebaja eeltoodud seisukohaga ei nõustu ega pea kaebust ka muus osas põhjendatuks. Kohus on kokkuvõtvalt seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist kaebaja kinnistu de facto osalise sundvõõrandamisega, kuna sundvalduse seadmise tagajärjel ei muutu kaebaja kinnistu sihtotstarbekohane kasutamine võimatuks, sh on võimalik (küll teatud piirangutega) kasutada ka gaasitrassi kaitsevööndisse jäävat kinnisasja osa. Avalikes huvides gaasitrassi rajamiseks sundvalduse seadmisel ei ole kehtiva õigusega ette nähtud piirangu eest hüvitise määramist haldusorgani poolt antud sundvalduse seadmise korraldusega või eraldi haldusaktiga. Eelnev ei tähenda aga seda, et kaebajal ei oleks võimalik saada omandiõiguse piirangu talumise eest hüvitist. Käesolevas asjas viidatud Riigikohtu lahendis asjas nr 3-4-1-25-11 tunnistatakse õigust mõistlikule hüvitisele. Antud asjas ei ole selle üle ka vaidlust, kuivõrd vastustaja ja kolmas isik on oma kirjalikes seisukohtades viidanud, et hüvitise maksmise aluseks on asjaõigusseadus ning tulenevalt Riigikohtu otsusest asjas nr 3-4-1-25-11 ei ole talumiskohustuse eest nõutavale tasule kehtestatud ülempiiri. Tasu üle toimuv vaidlus on lahendatav tsiviilkohtumenetluse korras. Kuna sundvalduse seadmine ei ole sama intensiivne põhiõiguse (omandiõiguse) riive kui on sundvõõrandamine (mille tagajärjeks on omandist ilmajäämine) ning antud juhul on kaebajal võimalik senisel sihtotstarbel jätkata kinnistu kasutamist (kaasnevate piirangute ulatus ei ole suur), ei ole põhjust pidada haldusaktiga kohese hüvitise maksmise kohustuse panemise kohta regulatsiooni puudumist põhiseadusega (PS § 32, 11) vastuolus olevaks. Kaebaja saab talumiskohustuse tasu maksmise nõude esitada tsiviilõiguslike normide alusel.

13. Saku valla üldplaneering määrab gaasitorustiku perspektiivse asukohana kaebajale kuuluva Pruuli kinnistu piiriga vahetult külgneva ala. Pooltel puudub vaidlus üldplaneeringu kehtivuse üle. Projekteerimistingimuste kohaselt koostatud projekt täpsustab gaasitrassi asukoha kaebaja kinnistu piires, mis kattub üldplaneeringus ettenähtuga (Tallinna Halduskohtu 28.02.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-698, jõustus 01.04.2014). Kohus nõustub kolmanda isikuga, et käesolevas vaidluses ei saa üldplaneeringu kehtivusest tulenevalt enam vaielda gaasitrassi asukoha üle ning haldusorgan ei pidanud seetõttu kaevatavas korralduses esitama põhjendusi trassi asukoha osas, sh kaaluma selle paiknemisega seoses kaebaja omandiõiguse riive ulatust. Sellele vaatamata on vastustaja kaevatavas korralduses märkinud, et gaasitorustik kulgeb kaebaja kinnistu piiril, et vähendada kinnistu omanikule tekkiva kitsenduse ulatust.

Kohus nõustub kaebaja vastaspoolega, et Eesti Standard (EVS 884:2005) ei ole käsitletav seadusjärgse kinnisomandi kitsendusena ning Eesti Standardis nimetatud ohutuskuja on vähim kaugus olemasolevast hoonestusest. Puudub vaidlus, et Pruuli kinnistul hoonestus puudub. Pruuli kinnistu kasutamise kitsenduse ulatus tuleb lisaks kehtivale üldplaneeringule küttegaasi ohutuse seaduse §-st 10. KOS § 10 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 02.07.2002 määruse nr 212 § 2 p 5 kohaselt on üle 500 mm läbimõõduga D-kategooria gaasitorustike kaitsevööndi ulatus 10 m, millisele alale kaasnevad piirangud (tule tegemise, metsa istutamise keeld ja ehitiste ehitamine, mis ei vasta gaasipaigaldise omaniku väljastatud tehnilistele tingimustele). KOS § 10 lg 2 kohaselt peab kaitsevööndiga hõlmatud alal hoiduma gaasipaigaldist kahjustada võivatest tegevustest. Seega kaebaja arvutused kinnisasjale tekkivate piirangute ulatusest on valed. Kavandatav gaasitorustik kulgeb kinnistu piiril ega takista märkimisväärselt selle kasutamist vastavalt kehtivale sihtotstarbele maatulundusmaana. Samuti on vastustaja selgitanud, et välistatud ei ole ka sihtotstarbe muutmise korral abihoonega üksikelamu ehitamine. Kaebaja väited maa kasutamisele kaasnevatest ulatuslikest piirangutest on paljasõnalised ja ebausutavad. Kaebaja esitatud e-kirjast (tlk 152, I kd) kinnistu kasutamise ulatuslikke piiranguid ei nähtu. Kaebaja on lähtunud piirangute ulatuse hindamisel gaasitorustiku kaitsevööndi ebaõigest suurusest.

Eelnevast tulenevalt ei saa nõustuda kaebaja väitega, et kinnisasjale kaasnevad piirangud on nii ulatuslikud, et sisuliselt on tegemist de facto sundvõõrandamisega. Faktilise sundvõõrandamise olukorra lahendamiseks on kinnisasja omanikule KASVS § 6 lg-s

4 antud õigus nõuda osalist või täielikku kinnistu sundvõõrandamist, kui kinnisasja koormamine sundvaldusega ei võimalda kinnisasja vastavalt senisele otstarbele kasutada. Kaebaja kinnistu osas ei ole reaalne sihtotstarbele vastav kasutamine oluliselt takistatud, ammugi mitte välistatud ning sihtotstarbe muutmisel ei ole välistatud ka ehitise püstitamine.

14. Lähtuda tuleb seega sundvalduse kohta kehtivast õiguslikust regulatsioonist. Sundvalduse seadmine seisneb kinnisasja koormamises piiratud asjaõigusega või asjaõigusseaduse §-s 1581 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustuse kehtestamises (KASVS § 6 lg 2). AÕS § 1581 lg 1 nimetatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Seega tuleneb kaebajale gaasitorustiku talumiskohustus AÕS §-st 1581, kuna rajatava D-kategooria rahvusvahelise tähtsusega gaasitorustiku näol on tegemist ulatusliku avaliku huviga, mis kaalub üle kinnisasja omaniku huvi. AÕS § 1581 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus. KASVS § 6 lg-st 1 tuleneb, et kui kinnisasja sundvõõrandamine ei ole otstarbekas, võib kinnisomandit üldistes huvides kitsendada sundvalduse seadmisega. Sundvalduse seadmisele kohaldatakse kinnisasjade sundvõõrandamise sätteid, kui käesolevast paragrahvist või käesoleva seaduse 81. peatükist ei tulene teisiti.

Kohtu arvates ei saa olla mõistlikku vaidlust, et mitmeid omavalitsusi läbiv ja rahvusvahelise tähtsusega gaasitorustik on suure avaliku huviga objekt. Kohus ei korda käesolevas asjas esialgse õiguskaitse menetluses tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 29.08.2013 määruses (p 11) avaliku huvi kohta esitatud põhjendusi, nõustudes nendega.

Kohus ei nõustu kaebajaga nagu ei oleks kaevatava korralduse põhjal arusaadav, millisel eesmärgil kinnisasja kasutamine sundvalduse teostaja poolt toimub (KASVS § 6 lg 3). Kaevatava korralduse teine lõik sisaldab vastavaid selgitusi.

KASVS 81. peatükis § 461 lg-s 1 sätestatakse, et asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustuse kehtestamiseks seatakse käesolevas seaduses sätestatud eeldustel sundvaldus asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 nimetatud isiku kasuks.

Kaebaja ei vaidlusta, et kolmas isik omandas rajatava gaasitorustiku ja kõik ülekandetegevuses kasutatava varaga seotud õigused ja kohustused 01.06.2013, ehk oli ja on seaduses nimetatud isikuks.

Kohus nõustub kolmanda isikuga, et haldusakti tagasiulatuval muutmisel tuleb kohtul hinnata selle õiguspärasust ja tühistamise põhjendatust lähtudes haldusaktist muudetud kujul. Kuigi haldusakti andmise hetkel oli see õigusvastane põhjusel, et AS Eesti Gaas ei olnud sundvalduse seadmise hetkel isikuks, kelle kasuks saanuks sundvaldust seada, siis ei too see kaasa kaevatava haldusakti tühistamist.

Puudub vaidlus, et kaebaja kinnistu asub detailplaneeringu koostamise kohustuseta alal, mistõttu rakendati sundvalduse seadmisel kaebaja kinnistule KASVS § 463 sätestatut.

15. Kohtu arvates ei ole toimunud menetlusnormide rikkumist (KASVS § 463 lg 1-4), mis annaks alust kaevatava korralduse tühistamiseks. Asja materjalidest nähtub, et kaebajat teavitati sundvalduse seadmise taotlusest ja ta sai selles menetluses esitada oma arvamuse ja vastuväited. Seetõttu ei oma tähtsust, kas vastustaja pidanuks projekteerimistingimuste väljastamise kohta antud haldusakti toimetama kaebajale koheselt kätte.

Sundvalduse seadmise otsus vastab KASVS § 463 lg-le 5 ning sisaldab kõiki asjakohaseid põhjendusi.

16. Kaevatav haldusakt ei ole õigusvastane selle andmise aluseks olevate õigusnormide väidetava põhiseadusega vastuolu tõttu. Kohus ei näe põhjust tunnistada mõnda asjassepuutuvat kehtivat normi või normi puudumist põhiseadusega vastuolus olevaks.

PS § 32 lg 1 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. PS § 32 lg 2 sätestab õiguse omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning kitsendamise üksnes seaduse alusel. PS § 11 kohaselt õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

Omandi vaba kasutamise piiramine on omandiõiguse riive ja seetõttu PS § 32 kaitsealas. Kohus eelnevalt põhjendas, miks ei ole tegemist de facto sundvõõrandamisega. Kaebaja on käesolevas asjas vaidlustanud ka talumiskohustuse kompenseerimise.

Riigikohtu lahendis asjas nr 3-4-1-25-11, punktis 54 leitakse, et: „Käesoleva otsuse jõustumisel ei ole õiguskorras sätteid, mille alusel tasu suurust arvutada. Tasu nõudmise alused jäävad aga alles – AÕS § 1582 lõiked 2-7 ja AÕSRS § 154 lõige 1. See tähendab, et kinnisasja omanikel on õigus nõuda tehnovõrkude ja -rajatiste omanikelt hüvitist talumiskohustuse eest ja saada seeläbi oma põhiõiguse piiramise eest kohast hüvitist. Samasugune oleks olukord ka kuue kuu pärast, kui seadusandja ei sätestaks selle aja jooksul uusi norme.“ Seega tuleneb eelviidatud Riigikohtu lahendist, et kohase (mõistliku) hüvitise nõudmise alus kehtib. St, on tagatud võimalus kohase hüvitise saamiseks. Seadusandja kohtulahendi tegemise järgselt uut regulatsiooni hüvitise suuruse osas kehtestanud ei ole, mis ei võta aga kaebajalt nõudeõigust ja võimalust kohane hüvitis saada. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et talumiskohustuse tasu suuruse küsimus on tsiviilõigusliku vaidluse objektiks juhul, kui pooled ei saavuta tasu osas kokkulepet. Talumiskohustuse eest saab kaebaja mõistlikku tasu nõuda AÕS § 158² lg 1 ja AÕSRS § 154 alusel.

Kaevatavas korralduses on toodud tasu maksmise alus. Tasu küsimuse lahendamiseks haldusaktiga kehtiv õigus haldusorganile õigust ei anna ning kohus ei näe, et see võiks olla põhiseadusega vastuolus. Kaebusest ei nähtu, miks peaks talumiskohustuse eest tasu maksmine olema reguleeritud avaliku õiguse normidega. Kohast hüvitist saab kaebaja nõuda asjaõigusseaduse alusel ning koheselt. Vaidluse tekkimisel ei ole kaebaja tasu maksmise kohesuse osas kehtiva regulatsiooni tõttu halvemas olukorras kui oleks tasu maksmise reguleerimisel näiteks KASVS-ga.

17. Õiguspärase ja kaebaja subjektiivseid õigusi mitterikkuva haldusakti tühistamiseks alus puudub. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

18. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud poolt, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole.

HKMS § 108 lg 8 kohaselt kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kuludokumendid ja menetluskulude nimekiri. HKMS § 109 lg 6 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

AS EG Võrguteenus palub kaebajalt välja mõista menetluskulud summas 1799,28 eurot. Kolmas isik on esitanud arve (tlk 208) ja maksekorralduse (tlk 220). 24.03.2014 menetlusdokumendis on kolmas isik põhjendanud, et menetluskulud hõlmavad esitatud menetlusdokumentide ja nende lisade analüüsimist ning kirjaliku seisukoha koostamist. Kolmas isik leiab, et arvesse tuleks võtta muuhulgas ka avalikku huvi ning asja põhimõttelist tähtsust, mistõttu oli õigusabi vajalik.

Kaebaja on 16.07.2014 menetlusdokumendis leidnud, et õigusabikulude summa on ebamõistlikult suur tulenevalt advokaadi tunnitasu tavapäratust suurusest (170 eurot tunnis). Põhjendamatu on ka osutatud õigusabi maht 9,8 tundi, arvestades muuhulgas, et kolmanda isiku seisukoht kordab juba AS Eesti Gaas poolt esitatud seisukohti. Õigusabikulude hüvitamine koos käibemaksuga ei ole põhjendatud, kuna AS EG Võrguteenus on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi.

Kohus märgib, et kolmanda isiku õigusabi vajaduse hindamiseks ei pea olema tegemist avaliku huvi kaitsmisega. Avaliku huvi esindamine oli antud vaidluses haldusorgani ülesanne. Esindaja kasutamine kohtumenetluses on menetlusosalise õigus. Arvestades, et kaebajat esindas asjas vandeadvokaat, oli ka kolmanda isiku poolt advokaadi õigusabi kasutamine põhjendatud. Kolmanda isiku poolt väljatoodud asjaolud võivad kohtupraktika kohaselt omada tähtsust kaebajalt vastustaja kasuks menetluskulude väljamõistmisel. Kolmanda isiku menetluskulude hüvitamisele sama rangeid kohtupraktikast tulenevaid piiranguid rakendada ei saa, kuivõrd kolmas isik ei ole haldusorgan, kelle põhiülesannetega vaidlus seonduks ning kes peaks seetõttu olema võimeline esinema kohtus ilma õigusabi kasutamata.

Seega hindab kohus kolmanda isiku menetluskulude põhjendatust arvestades osutatud õigusabi sisu ning kohtuasja mahtu ja keerukust. Kohtuasjas ei ole kogutud märkimisväärselt tõendeid, kuna selleks puudus vajadus. Asja sisu ei ole keeruline ega asi ise mahukas. Asja mahu moodustavad valdavalt menetlusosaliste kirjalikud seisukohad, sh korratakse samu seisukohti mitmes menetlusdokumendis (k.a esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel esitatud arvamused). Kolmas isik AS EG Võrguteenus kaasati menetlusse alles peale esialgse õiguskaitse taotluse kahes kohtuastmes lahendamist. Kohus leiab et, arvestades asja vähest mahtu ja keerukust tuleb nõutavat menetluskulude summat vähendada. Kohtul ei ole tõendeid selle kohta, et esindaja tunnitasu oleks kunstlikult suurendatud ning kohus ei saa ette kirjutada kui kõrge tunnitasuga esindaja peaks menetlusosaline võtma ega sellest lähtuvalt kärpida väljamõistetavat summat. Klient saab ise otsustada, kas ta soovib kasutada tavapäratult kõrge tunnitasuga esindajat.

Kohtupraktika kohaselt mõistetakse menetluskulud välja koos käibemaksuga (vt nt RKHK lahendid asjades nr 3-3-1-58-07, 3-3-1-54-12).

Põhjendatud menetluskuluks tuleb lugeda 850 eurot (sisaldab käibemaksu).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristina Maimann Kohtunik