1-14-4671/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5) Toimik nr 1-14-4671

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

26. august 2014 kohtumajas il Jõhvi Kohtuasja number 1-14-4671 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Valentina Mich

tõlk elson Ipbüker Kohtuasi

Viru Vangla materjalid A.O tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 26.08.2014 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu A.O, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja vandeadvokaat

Sergei Politšev

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 383, § 384, § 386, § 387, § 426, § 432 , määras:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. A.O

Rahuldada vandeadvokaat Sergeo Politšev taotlus ja määrata tema poolt A.O-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 108 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 90

18 eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista A.O-lt kriminaalmenetluse kulud:

eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest.

A.O tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber , ning selgitus „ 99914700009097 A.O 1-

14-4671 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2(5) Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 18 8.2014 Viru Maakohtule materja kinnipeetava A.O .0 lid

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

A.O Viru Maakohtu .06.2014 kohtuotsusega

263 p 1 tunnistati süüdi KarS § järgi ja karistati vangistusega 10 kuud; KarS § 1 järgi ja karistati vangistusega 4 kuud; KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud; KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistati vangistusega 3 kuud; KarS § 346 järgi ja karistati rahalise karistusega 96 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust ja rahalise karistuse 96 eurot. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.09.2010 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra, s.o 11 kuud 29 päeva vangistust ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu ja 29 päeva vangistust ja rahaline karistus 96 eurot. Vastavalt KarS § 64 lg 2 viidi rahaline karistus täide iseseisvalt. Karistuse kandmise algus 08.07.2013 05.09.2015. ja lõpp

A.O andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik k 2 lk 65 ).

A.O andis oma nõusoleku tingimisi enne tingimisi enne tähtaega vangistuse asendamiseks raviga (isiklik toimik k 2 lk 71 ).

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 07.08.2014.

Kinnipidamisasutusest A.O kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust isik ei ole allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele. – Ennetähtaegse . Tegemist on tühjalt seisva vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda xxx ühetoalise korteriga. Korteri eest võlgnevusi ei ole, korteri omanik on isiku isa, kes on sellel pinnal võimaldanud elada isikul juba aastaid. Süüdimõistetu on vangistuses omandanud põhiha riduse.

Käesoleval hetkel õpib riigikeele A2 tasemel. Vanglas on läbitud sotsiaalprogramm Eluviisitreening. xxx Samuti sai ta Vabaduses töötas isik enne vangistust Narvas asuvas ettevõttes . ka xxx. Vangistuses on töötanud majandustöödel koristaja ja köögitöölisena. Oli pakutud võimalus asuda tööle keevitajana, vormistati tööleping, kuid kinnipeetav keeldus tööst. siku lähedasteks I Narva linnas on abikaasa ja abikaasa kaks last, kuid Isiku ema suhted isiku isa sõnul on katkenud.

xxx elab samuti Narvas, ent suhted emaga on isiku isa sõnul katkenud. Veel elab Narvas süüdimõistetu isa, kellega suhted on head. Isiku vennaga on samuti suhted katkenud.

Kohtuotsusest tuleneb, et isik suhtleb kriminaalkorras karisitatud isikutega, osad kuriteod toimepandud kriminaalkorras karistatud isikutega. Isikul on probleem alkoholi liigtarvitamisega.

Proovis 2012. aasta detsembris 2012 läbida rehabilitatsiooni alkoholisõltuvusest vabanemiseks

SA- , kuid lahkus Rehabilitatsioonikeskusest omavoliliselt. s Heategevusfond "Taastõusmine"

Süüdimõistetu süstis varem amfetamiini, vangistuses on diagnoositud sõltuvus, mille ravist on keeldunud. Käesoleval hetkel süüdimõistetu tunnistab oma probleemi ning on nõus ravi kohaldamisega (kirjal

ilitatsioonikeskuse. Isik on impulsiivne ja ik nõusolek antud) Sillamäe rehab

võib ärrituda kiiresti. I vägivalda teiste isikute suhtes. sikut on korduvalt kasutanud Uue

mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 58%. Vägivalla amise tõenäosus 2 aasta jooksul on 63%. komponendiga uue kuriteo soorit Viru Vangla ei toeta A.O tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla.

3(5) Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt soovib kinnipeetav elama ennetähtaegse vabanemise korral asuda aadressil xxx

. See on ühetoaline korter, mis praegu seisab tühjana. Korteri eest võlgnevusi ei ole, korteri omanik on kinnipeetava isa. Enne vangistust elas A.O oma abikaasaga ja abikaasa lastega samal aadressil. Vabanemisel ei ole A.O-le garanteeritud töökohta.

Enne vangistust töötas A.O Narvas asuvas ettevõttes xxx. Samuti sai ta ka xx.

Kinnipeetava lähedasteks Narva linnas on taotluses märgitud xx xx isa. Kinnipeetava ema elab

samuti Narvas, ent suhted emaga on kinnipeetaval isa sõnul katkenud. Veel elab Narvas kinnipeetava abikaasa oma, ent isa sõnul suhted on katkenud. Kinnipeetava vennaga on samuti suhted katkenud. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on isikut määratud ühel korral, ent A.O rikkus korduvalt registreerimisrežiimi, ta kuritarvitas alkoholiga ning

kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel oli tingimisi karistus kohtumäärusega pööratud täitmisele.

Prokurör, kirjalikus arvamuses, , et süüdimõistetu varasem elukäik leiab

ning toimepandud

kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele ingimisi . Prokurör leiab, et t

ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole põhjendatud, kuna äidanud A.O on n oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. – Ta lisab, et teiste inimeste turvalisuse tagamiseks nende isikupuutumatusele tagamiseks, tervise ja vara kaitseks on põhjendatud eelnimetatud vangistatu vangistusest ennetähtaegselt vabastamata . jätmine Prokurör leiab, et piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Nii ei hoiaks k teda uute kuritegude t äitumiskontroll oimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne. Seega on prokurör seisukohal, et süüdimõistetu A.O vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud ja ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja palus isiku ennetähtaegselt tingimisi vabastada koos kontrollnõuetele allumisega. Kaitsja leidis, et olenemata isiku varasemast karistatusest tuleb talle anda võimalus ühiskonda tagasilülitumiseks. Kaitsealune on motiveeritud alustada seadusekuulekat elu.

A.O soovib ennetähtaegset vabastamist. Distsiplinaarkaristused olid talle määratud selle eest, et ta ei avanud suud ravimite manustamiseks, põhjuseks oli aga häbitunne, et tema hambad on halvas seisundis. Ta oleks nõus minema võõrutusravile.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjaliku tuleb jätta tingimisi enne arvamust, leiab, et A.O

tähtaega vangistusest kinnipeetava ennetähtaegne vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole vangistusest vabastamine . põhjendatud, seda isegi elektroonilise järelevalve kohaldamisega

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumist isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu o hõivatud tööga ettevõttes li varasemalt xx.Vabaduses oli tal kindel elukoht

abikaasa ja abikaasa kahe lapsega Narvas, ühetoalises korteris, kuhu soovib ka tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetavat on 7 korda kriminaalkorras karistatud (sh varguse, röövimise, kehalise väärkohtlemise

, omavolilise sissetungi, avaliku korra raske rikkumise, asja omavolilise kasutamise, ametliku dokumendi varguse eest). Enamjaolt varavastaste, kui ka isikuvastaste kuritegude eest. Käesoleval hetkel kannab süüdimõistetu

4(5) vanglakaristust viiendat korda. Isik on olnud varem ka kriminaalhooldusel, kuid mis ei ole olnud edukas ja karistus pöörati täitmisele.

Isikut on väärteokorras karistatud 16 korda, sh 6-l korra NPALS alusel, 2- avaliku korra l l rikkumise eest, 8-l korral Liiklusseaduse (sh joobes juhtimise alusel. )

Isiku varasem käitumine ja karistatus näitab, et mõistetud karistused ja kriminaalhooldus ei ole täitnud eesmärki – isik ei ole suutnud hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud pole. Seega ei ole usutav, et vabaduses hakkab isik käituma seadusekuulekalt. isik juhtinud ka Isikul on läbivaks jooneks alkoholi kuritarvitamine – mootorsõidukit joobeseisundis.

Vangla iseloomustusest nähtub, et soodusteguriks on olnud materiaalse kasu saamine ja alkoholi kuritarvitamine. Kusjuures isik on oma tahtmise saamiseks kasutanud isegi vägivalda. Võrreldes eelmise kuriteoga, on kuritegude raskusaste muutunud raskemaks (vägivaldsemaks). Viru Vangla koostatud ettekandest , et kinnipeetaval on 6 kehtivat distsiplinaarkaristus nähtub t – isik ei ole allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Seega ei ole süüdimõistetu käituda seadusekuulekalt ka kinnipidamisasutuses. Kinnipidamisasutuses korrektne käitumine on aga üheks tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduseks (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1).

Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on kinnipidamisasutuses osalenud majandustöödel ning käesoleval hetkel omandab riigikeelt A2 tasemel.

Kinnipeetaval on kehtiv isikuttõendav dokument, -kaart, kehtivusega kuni 17.10.2018. ID

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxx, kus ta elas ka enne vangistust koos elukaaslase ja kahe alaealise lapsega. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et süüdimõistetu isa arvamuse kohaselt on käesolevaks hetkeks suhted abikaasa ja tema kahe alaealise ülalpeetavaga katkenud. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et vabanedes puudub isikul kindel töökoht. Toetavaks isikuks on kinnipeetaval oma isa, kelle toetust võib pidada mõningal määral kriminaalse käitumise riskide maandajaks.

Arvestades A.O poolt toimepandud kuriteo asjaolusid korduvaid karistusi ja

(korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et varem 7-l korral karistatud isiku puhul, kes on korduvalt karistatud isikuja varavastaste kuritegude eest, olles viibinud kriminaalhoolduse all , ei ole kohtul (mis ebaõnnestus ja mille puhul pöörati karistus täitmisele)

kuidagi alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või ebaoluline. Isikut on varasemalt karistusest tingimisi vabastatud, kuid ta on nud kuritegelikku eluviisi. Isik oli juba jätka

kriminaalhooldusele allutatud, ritegelikku eluviisi. Seega on kohus kuid jätkas sellegipoolest ku

seisukohal, et kriminaalhooldus ei osuta A.O-le ja selle kohaldamine piisavalt mõju

oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik, kes on juba käitumiskontrolli all viibinud nüüd , alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu.

Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba Käesoleval hetkel kannab isik karistust antud. mitmeepisoodilise varaja isikuvastase kuriteo eest

. Kohtuotusest nähtub, et isik on isikliku tüli käigus tarvitanud vägivalda sh oma ema vastu, kellel diagnoositi rindkere kontsuioon. Seega puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses viibides seadusekuulekalt käituda, kuna selles annavad aluse kahelda isiku mitmed varasemad vägivallateod. Kohus nõustub Viru Vangla seisukohaga ja leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik, sest isiku puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus üsnagi kõrge. Seepärast leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Nimelt on kohus veendumusel, et isiku puhul, keda karistati eest, sh huligaansel ajendil avaliku korra erinevate vägivallakuritegude rikkumis

e eest vägivallaga, ei ole õigustatud ennetähtaegne vangistusest tingimisi vabastamine.

5(5)

Kinnipeetav on andnud nõusoleku temale mõistetud vangistuse asendamiseks raviga KarS § 692 lg

3 tähenduses. Isikul on vangistuses diagnoositud sõltuvus F.15.21 (

), kuid kinnipeetav on ravist vangistuse ajal keeldunud. Samas on kinnipeetav andnud kirjaliku nõusoleku sõltuvusravi kohaldamiseks.

Sillamäe rehabilitatsioonikeskus on valmis isiku enda keskusesse sõltuvusravile võtma (isiklik toimik k 2 lk 72).

Kohus on seisukohal, et sellise ravi võimalik kohaldamine ei ole absoluutseks eelduseks isiku ennetähtaegsele vabastamisele. Kuna käesoleval hetkel ei ole kohtul veendumust süüdimõistetu edaspidiseks seadusekuulekaks käitumiseks, ei nõustu kohus isiku suhtes vangistuse asendamiseks raviga. Kohus leiab, et kui isik ei suuda rangema režiimiga järelevalveasutuses enda käitumist distsiplineerida (6 kehtivat distsiplinaarkaristust), on see vähetõenäoline ka kergema režiimiga raviasutuse puhul. Seega on kohus seisukohal, et kuigi isikul on vangistuses diagnoositud narko ohtule usaldust tema vabastamiseks vangistusest sõltuvus, ei anna tema käitumine k sõltuvusravi alla.

Kinnipeetav 05.09.2015 miseks on veel aasta. Kohus a karistusaeg lõpeb , ärakand natule üle ühe

leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik Seda ilmestab ka isiku varasem käitumine, kus läbivaks . jooneks on alkoholijoobes kuritegude toimepanemine. Lisaks ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid.

Seepärast leiab kohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Seetõttu on kohus veendumusel, et süüdimõistetu A.O puhul ei ole

kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 692

, 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu

A.O temale Viru Maakohtu 13.06.2014 vangistuse kohtuotsustega mõistetud kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik