2-14-13515/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Tsiviilasja number 2-14-13515 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.08.2014, Tallinn Kohtukoosseis Tiit Kollom, Ele Liiv, Ulvi Loonurm Tsiviilasi Korteriühistu Sadama 15 hagi AM vastu korteriomandi sundvõõrandamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 31.03.2014 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Korteriühistu Sadama 15 määruskaebus

Hageja Korteriühistu Sadama 15 (registrikood 80181607), lepinguline esindaja Anatoli Majevski Kostja AM (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 31.03.2014 määrus muutmata asja menetlusse võtmata jätmise osas, kuid muuta menetluskulude jaotuse osa ja täiendada seda selgitusega, et hagejal on võimalik taotleda tagasi hagilt makstud riigilõiv. Korteriühistu Sadama 15 määruskaebus jätta rahuldamata.

2. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule üksnes vandeadvokaadi vahendusel 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja esimese astme kohtu määrus Hageja esitas 26.03.2014 kohtule hagiavalduse kostja vastu nõudega kohustada kostjat müüma tema omandis olev korter aadressil XXXXXX XX-X majanduskulude võlgnevuse hüvitamiseks hagejale. Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel hagi menetlusse võtmisest.

Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, siis võivad nad korteriomandiseaduse (KOS) § 14 lg 1 alusel nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KOS § 14 lg 3 kohaselt peavad korteriomanikud eelnimetatud nõude esitamise üle otsustama häälteenamuse alusel. Seega ei piisa võõrandamisnõude esitamiseks korteriühistu üldkoosoleku otsusest, vaid võõrandamise peavad otsustama korteriomanikud häälteenamusega. Hageja ei ole hagis väitnud sellise enamuse olemasolu. KOS § 14 lg-test 5 ja 6 tuleneb, et kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus ning kohtuotsuse täitmist võib nõuda täitemenetluse seadustiku alusel. Seega ei tulene seadusest korteriomanikule ega korteriühistule

2(2) nõuet saada kohtuotsuse alusel väidetavalt võlgnikust korteriomaniku korteriomandi omanikuks, vaid muu hulgas ühistu saab üksnes nõuda korteriomandi võõrandamist ja see toimub kohtuotsuse täitmisel enampakkumise korras.

Määruskaebus Hageja palub tühistada maakohtu määruse ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmiseks. Hagiavalduse lisas 4 (korteriühistu korduva üldkoosoleku protokoll) on osutatud, et kõik koosolekul osalejad hääletasid kõikide päevakorra punktide eest ühehäälselt poolt. KOS § 8 lg 1 sätestab, et kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Seega antud otsuse vastuvõtmine reguleeritakse just korteriühistuseadusega, mille nõuded on korteriühistu üldkoosoleku poolt täidetud. Hageja esitas nõude kohustada kostjat müüma tema omandis olev korter majanduskulude võlgnevuse hüvitamiseks hagejale. Nimetatud nõue ei ole vastuolus KOS § 14 lgtega 5 ja 6.

Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohus on õigesti keeldunud avalduse menetlusse võtmisest ja maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus.

Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid hagi lugeda õiguslikult põhjendatuks. 06.05.2013 määruskaebuse menetlusse võtmise määruses selgitas kohus veelkord, et korteriomandi võõrandamise otsuse vastuvõtmiseks on nõutav, et korteriühistu üldkoosolekul osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kaasomandiosadest ja otsuse poolt on enamus üldkoosolekul osalejatest. Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et ta peab esile tooma määruskaebemenetluses vähemalt asjaolu, et kostja korteriomandi võõrandamiseks kohustamise koosolekul olid mõlemad nimetatud tingimused täidetud. Nimetatuks andis kohus hagejale täiendava tähtaja.

Nõuet oleks maakohus eelnimetatud asjaolude esinemisel saanud täpsustada ka eelmenetluses, kuid hageja ei ole tuginenud hagis ja määruskaebuses asjaolule, et üldkoosolekul vaidlusaluse otsuse poolt hääletas korteriomanike enamus, kellele kuulub üle poole kaasomandi esemest. Maakohus võimaldas hagejal nimetatud puudused 06.05.2013 määrusega kõrvaldada ja andis selleks tähtaja. Hageja ei esitanud vastavaid asjaolusid ega tõendeid. Seega keeldus kohus juba üksnes seetõttu õigesti avalduse menetlusse võtmisest ja alus selleks tulenes TsMS § 371 lg 2 p 2 – hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

Maakohus on jätnud kõik menetluskulud hageja kanda. TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse menetlusosalise avalduse alusel kohtu poolt, kelle menetluses viimati asi oli. Seega tuleb maakohtu määrust nimetatud osas muuta ja vastav selgitus määrusesse lisada.

Tiit Kollom Ele Liiv

Ulvi Loonurm