3-13-2205/27 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 25. august 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-2205 Haldusasi OÜ Estover Piimatööstus kaebus Patendiameti kohustamiseks registreeringute elektroonilisest registrist nähtuvate andmete parandamiseks Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Estover Piimatööstus, volitatud esindaja Andres Kurg Vastustaja – Patendiamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 13.02.2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Estover Piimatööstus apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Estover Piimatööstus apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.02.2014. a otsus haldusasjas nr 3-13-2205 muutmata. 2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 24.09.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

3-13-2205 2(5) tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. OÜ Estover Piimatööstus esitas 14.08.2013 Patendiametile avalduse OÜ Estover Piimatööstus kaubamärkide nr 35485 (Royal Blue), nr 43193 (Saaremaa Juust), nr 41448 (Hollandi Leib Juust), nr 46332 (Eesti Juust Kera), nr 39053 (Pandivere Juust), nr 39054 (Sussanini Juust), nr 46247 (Põltsamaa Kuldne Kera), nr 43233 (Eesti Leib Juust), nr 43374 (Saarlase Juust), nr 26801 (Vene Juust), nr 42305 (Hollandi Light Leib Juust), nr 39422 (Kera Juust Põltsamaa), nr 38602 (Emmentali Juust) ja nr 42096 (Šveitsi Juust) registreeringute elektroonilisest registrist nähtuvate andmete parandamiseks justiitsministri 03.01.2012 määrusega nr 12 kehtestatud kaubamärgimääruse § 39 ja kaubamärgiseaduse (edaspidi KaMS) § 48 lg 2 p 5 alusel selliselt, et oleks lisatud märkus „kaitstud mis tahes värvikombinatsioonis“ või mingi muu alternatiivne tekst (tl 23-24). Avalduse kohaselt puuduvad elektroonilises registris (Patendiameti kaubamärkide andmebaasis) andmed selle kohta, millises värvilahenduses nimetatud kaubamärgid on õiguslikult kaitstud. Nimetatud kaubamärgid on registreerimiseks esitatud ja registreeritud 01.10.1992 kuni 01.05.2004 kehtinud kaubamärgiseaduse § 6 lõikest 2 tulenevalt must-valgena, mis registreeringu tegemise ajal kehtinud seaduse alusel andis neile õiguskaitse mis tahes värvikombinatsioonis. 2. Patendiamet selgitas 16.09.2013 vastuses nr -18/438 OÜ Estover Piimatööstus avaldusele, et KaMS § 48 lg 2 p 5 reguleerib kaubamärgi registreeringu andmete märkimist ning vastava sätte kohaselt tuleb registreeringus märkida värvide loetelu kui kaubamärgi reproduktsioon on värviline. Kuna OÜ Estover Piimatööstus nimetatud kaubamärkide reproduktsioonid on mustvalged, siis ei ole KaMS § 39 ja § 48 lg 2 p 5 alusel võimalik OÜ Estover Piimatööstus taotlust rahuldada. Samuti märkis Patendiamet, et varem kehtinud kaubamärgiseaduse § 6 lg 2 ei reguleerinud registreeringust tulenevate andmete kajastamist registris või avalikkusele suunatud informatiivses andmebaasis. Nimetatud asjaoludest tulenevalt ning õigusliku aluse puudumise tõttu pole kaebaja poolt taotletud registriandmete muudatust võimalik teha.

3. OÜ Estover Piimatööstus esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Patendiameti kohustamist teha kaubamärkide elektroonilises registris märkused või märked OÜ Estover Piimatööstus kaubamärkide nr 35485 (Royal Blue), nr 43193 (Saaremaa Juust), nr 41448 (Hollandi Leib Juust), nr 46332 (Eesti Juust Kera), nr 39053 (Pandivere Juust), nr 39054 (Sussanini Juust), nr 46247 (Põltsamaa Kuldne Kera), nr 43233 (Eesti Leib Juust), nr 43374 (Saarlase Juust), nr 26801 (Vene Juust), nr 42305 (Hollandi Light Leib Juust), nr 39422 (Kera Juust Põltsamaa), nr 38602 (Emmentali Juust) ja nr 42096 (Sveitsi Juust) juurde tekstiga, et kaubamärgid on „kaitstud mis tahes värvikombinatsioonides“ või alternatiivselt muulaadse (sobivama) tekstiga märkused (või märked), millest ilmneks, et nimetatud kaubamärgid on kaitstud kõikides värvikombinatsioonides.

Patendiameti poolt peetavas elektroonilises registris puuduvad igasugused andmed selle kohta, missuguses värvilahenduses on kaebaja kaubamärgid kaitstud, kuigi registreeringu tegemise ajal kehtinud seaduse alusel oli kaebajale kuuluvatele kaubamärkidele antud õiguskaitse kõikides värvitoonides. Praegu kehtivas kaubamärgiseaduses, erinevalt endise kaubamärgiseaduse redaktsioonist, puudub säte, mis määratleks sõnaselgelt endise kaubamärgiseaduse redaktsiooni jõusoleku kestel must-valgena registreerimiseks esitatud kaubamärgid kaitstavaks kõikides värvitoonides. Seetõttu eksisteerib oht, et laiem üldsus saab kaebaja kaubamärkide õiguskaitse ulatusest eksitatud. Teiselt poolt on kaubamärgiomanikul objektiivne vajadus teha kaubamärgio-

3-13-2205 3(5) maniku ainuõiguse ulatus nähtavaks ja arusaadavaks kõikidele kolmandatele isikutele elektroonilise registri kaudu, arvestades, et kaubamärkide kaitstud värvilahendused moodustavad kaubamärkide õiguskaitse ulatuse määratlemisel ühe olulise kriteeriumi. Patendiameti vastus ei anna kaebajale kindlust selles, et Patendiamet ise, tehes jooksva töö käigus kaubamärgitaotlustele suhteliste registreerimisest keeldumise aluste ekspertiisi, käsitleb edaspidi kaebaja kaubamärke kõikides värvitoonides registreerituna. Kaebaja rõhutab, et ta ei ole taotlenud mitte registriandmete sisulist muutmist, vaid olemasolevate registreeringute andmete registris nähtavaks tegemist märkuste või märgete lisamisega. Märke tegemiseks annavad õigusliku aluse tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse (TÕAS) § 16 lg-d 1, 2 ja 7.

4. Patendiamet vaidleb kaebusele vastu, sest kehtivad õigusaktid ei näe ette selliste andmete avaldamist registris ning kaebaja nõudel puudub õiguslik alus. Kaubamärgimääruse § 50 lg 3 p 7 alusel avaldatakse kaubamärgi registreerimise otsuse teates värvide loetelu, kui kaubamärgi reproduktsioon on värviline. TÕAS § 16 reguleerib õigusaktide alusel märgete tegemist tööstusomandi registritesse, mitte veebilehel avaldatavatesse informatiivsetesse andmebaasidesse. Kaebaja poolt soovitud sisuga analoogset märget ei kasutata Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja disainilahendused) (edaspidi OHIM) ühenduse kaubamärkide elektroonses andmebaasis (http://oami.europa.eu/ows/rw/pages/QPLUS/databases/databases.en.do). Siinjuures on OHIM-s registreeritud kaubamärgid saanud õiguskaitse kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Samuti ei kasuta teiste riikide patendiametid oma avalikes kaubamärkide andmebaasides analoogset märget. Seni pole ükski isik kõnealust probleemi tõstatanud, millest võib järeldada, et tegemist ei ole tungiva vajadusega olemasolevat olukorda muuta. Kaebaja kaubamärgid on registreeritud must-valgena varem kehtinud kaubamärgiseaduse alusel, mille § 6 lõikest 2 tulenevalt said nad õiguskaitse mis tahes värvikombinatsioonis.

5. Tallinna Halduskohtu 13.02.2014 otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

Kaebusest tulenevalt soovis kaebaja vastavate märgete tegemist Patendiameti veebilehel avaldatavasse informatiivsesse andmebaasi, sest kaebusele on lisatud viimati nimetatud veebilehel avaldatud kaebaja kaubamärkide registreeringu andmed. Kuna TÕAS reguleerib tööstusomandi registrite, sealhulgas kaubaja teenindusmärkide registri pidamist, ei tulene kaebaja viidatud TÕAS § 16 lg-test 1, 2 ja 7 Patendiametile õiguslikku alust ja kohustust kaebaja taotletud märkuste tegemiseks. Kaubamärgimääruse § 81 lg 7 kohaselt on Patendiameti veebilehel avaldatud teave informatiivne ega oma õiguslikku tähendust. Eeltoodust tulenevalt on Patendiamet kirjalikus seletuses kohtule õigesti märkinud, et veebilehel avaldatud andmete puhul ei ole tegemist Patendiameti ametliku elektroonilise registriga, vaid avalikkusele suunatud informatiivse andmebaasiga aadressil http://www.epa.ee/client/default.asp?wa_id=891&wa_object_id=1&wa_id_key. Selles informatiivses andmebaasis avaldatavate andmete loetelu on sätestatud kaubamärgimääruse § 81 lg-tes 3 ja 4. KaMS § 48 sätestab, et registreering tehakse kaubamärgi registreerimise otsuse alusel ning registreeringus kajastatakse värvide loetelu sellisel juhul, kui kaubamärgi reproduktsioon on värviline. Kaubamärgimääruse § 50 lg 3 p 7 kohaselt avaldatakse registreeritud kaubamärgi kohta värvide loetelu, kui reproduktsioon on värviline. Kaebuse esitaja kaubamärk registreeriti varasema kaubamärgiseaduse kehtivuse ajal must-valgena. Asjaolu, et osundatud seaduse § 6 lg-s 2 sätestatust tulenevalt said kaubamärgid õiguskaitse mis tahes värvikombinatsioonis, ei kohusta Patendiametit kandma informatiivsesse andmebaasi andmeid, mida kaubamärgimäärusega ette nähtud ei ole. Sealjuures ei olnud ka endise kaubamärgiseaduse alusel kaubamärgi registreerimisel riiklikus kaubaja teenindusmärkide registris tulenevalt Vabariigi Valitsuse 10.06.1998 määrusega nr 131 kinnitatud “Riikliku kaubaja teenindusmärkide registri pidamise põhimääruse” p-st 27 registreeringu andmeteks kaebaja soovitud teave.

3-13-2205 4(5) Kaebaja taotletud toimingu tegemisest keeldumisega selleks õigusliku aluse puudumise tõttu ei ole rikutud kaebaja õiguspärast ootust ega riivatud tema omandiõigust ka seetõttu, et erinevalt õiguslikku tähendust omavatest registriandmetest ning KaMS § 40 lg 1 kohaselt Patendiameti ametlikus väljaandes “Eesti Kaubamärgileht” avaldatavatest andmetest, on veebilehel avaldatud teabel üksnes informatiivne tähendus. Seega on täitmata kohustamisnõude rahuldamise eeldused.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. OÜ Estover Piimatööstus palub apellatsioonkaebuses kohtuotsus tühistada ja kaebus rahuldada. Kuigi elektrooniline andmebaas ei sisalda õiguslikult siduvaid andmeid, ammutavad erinevad isikud just sellest andmebaasist informatsiooni oma käitumise kujundamise tarvis. Kaebaja kaubamärkide värvilahenduse kaitseulatus on kaubamärkide elektroonilises informatiivses andmebaasis üldse määratlemata ning KaMS rakendussätetest ei saa ka selgelt välja lugeda, et vana seaduse kehtivuse ajal must-valgena registreeritud kaubamärkidel on õiguskaitse mis tahes värvikombinatsioonis. Kaebaja taotletud märkused on võimalik teha informatiivses andmebaasis ettenähtud rubriigis „värvide loetelu“. Kaubamärgimääruse § 50 lg 3 p 7 määratlus „värvide loetelu, kui kaubamärgi reproduktsioon on värviline“ tähendab kõne all olevate kaubamärkide kontekstis seda, et kui märgid on kaitstavad kõigis värvikombinatsioonides, ongi need sisuliselt värvilised. Ka must ja valge on värvid. Kohus on kohaldanud valesti kaubamärgimääruse § 81 lg 4 koos § 52 lg-ga 3, sest kaubamärgi värvide loetelu kuulub § 50 lg 3 p 7 alusel elektroonilises andmebaasis avaldamisele. Antud juhul võib möönda ühe lahendusena võimalust, et elektroonilisse andmebaasi kantakse kaubamärkide värvilahenduse määratlemiseks värvid must ja valge koos viitega normile või asjaolule, mis avab sellise tähistatuse tähenduse. Patendiamet on taotluse rahuldamata jätmisel ilmselt lähtunud mitte sellest, et kaebaja taotluse rahuldamiseks puuduks õiguslik alus, vaid sellest, et kõigi kaubamärkide puhul märkuste tegemine tähendaks Patendiametile lisatööd. Kohus pole käsitlenud kaebaja väiteid, et nõutud andmete avaldamine oleks vajalik ja kasulik. 7. Patendiameti vastuses leitakse, et apellatsioonkaebus pole põhjendatud. Kohtuotsus pole vastuoluline ning kohus on õigesti näidanud, et kaebaja nõudel puudub õiguslik alus. Kaebaja kaubamärkide õiguskaitse ulatus pole uue KaMS kehtestamisega kuidagi vähenenud, sest KaMS § 14 lg 1 kohaselt omab iga registreeritud kaubamärk kaitset nii identse (käesoleval juhul must-valge) kui ka sarnase (sama märk värvilisena) tähise osas. Kaebaja õigusi märke tegemata jätmine ei riku, sest Patendiameti veebilehel avaldatud informatsioon ei tekita, kujunda ümber ega lõpeta kaebaja omandiõigust. Sellisesse andmebaasi tehtud märkus ei kõrvaldaks ka hüpoteetiliselt kaebaja väidetud omandiõiguse riivet, sest veebilehel oleva andmebaasi eesmärk on vaid andmete kajastamine. Kaubamärgimääruse § 81 lg 4 ja § 52 lg 3 koosmõjus § 50 lg 3 p-ga 7 näeb ette, et Patendiameti veebilehel avaldatakse kaubamärgi värvide loetelu vaid siis, kui kaubamärgi reproduktsioon on värviline. Eesti keele seletav sõnaraamat sisustab sõna „värviline“ järgmiselt – kas mingit muud värvi kui valge, hall või must või mitut värvi, kirju. Sõna mustvalge kohta on selgitatud, et tegemist on mittevärvilisega. Eeltoodust tulenevalt puudub sisuline vajadus kaebaja kaubamärkide värve andmebaasi lisada. Põhjendatud pole kaebaja väide, et kaebaja kaubamärkide õiguskaitse ulatus ei nähtu seadusest või et üldsust poleks selle ulatusest teavitatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks pole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

3-13-2205 5(5) 9. Kaebaja ei tugine apellatsioonimenetluses nõude esitamisel enam TÕAS §-le 16, kuid leiab, et vaatamata sellele, et Patendiameti veebilehel avaldatud andmebaasi andmete kandmist ei reguleerita TÕAS viidatud sättega, tuleneb kaebaja õigus nõuda soovitud märkuse lisamist kaubamärgimääruse § 81 lg-st 4, mis näeb ette sama määruse § 52 lg-s 3 nimetatud andmete avaldamise veebilehel pärast registreeringu tegemist registrisse, ning § 50 lg 3 p-st 7, millele teeb viite määruse § 52 lg 3 ja mis nõuab värvide loetelu avaldamist, kui kaubamärgi reproduktsioon on värviline. Kaebaja ongi apellatsioonimenetluses asunud väitma, et tema kaubamärgi reproduktsioonid on värvilised, sest must ja valge on samuti värvid. Kaebaja seisukohaga ei saa nõustuda kõigepealt tulenevalt vastustajagi poolt viidatud eesti keele seletavas sõnaraamatus veebilehel http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=v%C3%A4rviline&F=M toodud sõnaseletusest, mille kohaselt „värviline“ tähendab esiteks muud värvi kui valge, must ja hall või teiseks mitut värvi, kirjut. KaMS-st (sh § 30 p-st 7, mis nõuab kaubamärgi registreerimise taotluses samuti kaubamärgi reproduktsiooni värvide märkimist üksnes juhul, kui reproduktsioon on värviline) ei nähtu, et seadus kasutaks sõna „värviline“ üldkeelest erinevas tähenduses. Vastasel korral poleks vaja eraldi selgitada, millal on taotluses vaja märkida värvide loetelu – reproduktsiooni esitamine tajutaval kujul poleks ilma vähemalt musta ja valget värvi kasutamata võimalik. Seega ei tulene kaebaja viidatud normidest Patendiametile kohustust avaldada veebilehel kaebaja nõutud informatsiooni. 10. Kaubamärgi õiguskaitset käsitlevad õigusaktid ei pane Patendiametile kohustust avaldada veebilehel igasugust informatsiooni, mille avaldamist kaubamärgi omanikud vajalikuks peavad. Andmete koosseis on kaubamärgimääruses ammendavalt sätestatud. Seepärast ei oma asja lahendamisel tähtsust kaebaja väited, et andmete avaldamine oleks vajalik või kasulik. Andmete piiratud avaldamist saaks vaidlustada siis, kui see tooks kaasa kaebaja põhiõiguste rikkumise. Nagu Patendiamet vastuses apellatsioonkaebusele taaskord selgitas, sõltumata sellest, et veebilehel ei ole täiendavalt märgitud, et kaebaja kaubamärkidele laieneb õiguskaitse mis tahes värvikombinatsioonis, tuleneb selline kaitse KaMS §-st 14. 11. Kaebaja taotles esimese astme kohtus 865 euro hüvitamist ning ringkonnakohtus on esitatud tõendid 15 euro suuruse riigilõivu tasumise kohta. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg-st 1 kaebaja enda kanda. Patendiamet pole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning tema menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 viimase lause alusel samuti enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets